
meil kooigil oen elus hetki kus tunneme, et enam paigal olla ei saa, kuid edasi minna ka ei suuda..... kas sinul kodutu on ka selliseid hetki ette tulnud?..mis on olnud see mis on sind sundinud edasi liikuma...kasvoi tunde puhul et tahaks åra? voi et ei taha enam vanaviisi edasi? yhesonaga mis aitab sind mustast august vålja? kas suudad sellest ise vålja tulla vo i vajad selleks abi?
kuna olin ise alles 3 kuud tagasi tohutus mustas augus ja koik tundus nii mottetu ja jabur... ei tahtnud ega viitsinud, julgenud jne.. midagi teha...
enesehinnang oli allapoole 0 nivood
.. enamus minu sopru ei mårganud seda, et olen augus
... seega olin yksi..kuid siiski yks sober, kes viibis
tol hetkel paari tuhande kilomeetri kaugusel mårkas seda siiski ja aitas mind sellest vålja...me vestlused kestsid messengeris tihti 4-6 h ja peale
paari korda..hakkasin ennast paremini tundma.... ta aitas mul selgusele jouda kes ma olen ja mida ma elult tahan
..... nii, et mina vajan mingit
touget, mis mind august vålja aitaks ja ytleks et nyyd on aeg edasi liikuda... yhesonaga annaks jalaga
minagi olen selles nö mustas augus olnud (ca 10 aastat tagasi). olin siis veel ikka päris noor. pole siiamaani õieti nendest syndmustest yle saanud, mis tollel ajal mu elus toimusid. mind ei aidanud otseselt mitte keegi. mind aitas lootus, unistamine, teadmine, et nyydsest saab ainult paremaks minna.
ma olen praegu mustas augus.. kõige sügavamast kohast ronisin välja.. aga jah.. servani veel jupike maad.... ja agust välja aitab mind sõprade toetus.. mitte selline,et nad nüüd mu stressi ravivad vms.. vaid see, et nad lihtsalt olemas on.. ise kellelegi kurtma küll ei lähe.. never
Mõned aastad tagasi, elasin sõna otseses mõttes mustas augus.
Kuidas sellest välja rabelesin ? Üks päev, kõik muutus, aga vaid enda tahtel. Keegi mind selles ei aidanud...
Inimene saabki vaid ISE end aidata, ükskõik milles, ükskõik kui meeletu see olukord ka ei oleks.
KÕIK ON VÕIMALIK, kui vaid inimene ISE seda soovib. Suur tahtejõud aitab tohutult. Ja USK millessegi.
Tean seda liigagi hästi...
**** Mida enam on inimesel halbu tegusid, sündmusi selja taga, seda enam vajab ta usku. ****
Loomulikult on toetus sõprade poolt parim,mis annab sulle tagasi usu endasse aga fakt kui selline,et ise peab kõvasti vaeva nägema on 100% tõene.Minul
on minu poeg,kelle nimel pingutada ....olgugi,et kutt hakkab juba oma elu elama
mind sunnib edasi minema, see et, ma ei sündind siia ilma lihtsalt olema, tahan, et mul oleks huvitav ja tahan, et ma jõuan kuhugi
ja kui ei jõua, siis olin ise liiga laisk...
mina olin ka mustas augus... ypris kaua.. kuni sõber märkas ja ytles paar head sõna ..
ja siis netis ka sai oma mured ära räägitud ja nii
aga nyyd
, midagi pole nagu juhtunud..otseselt aga kodus asjad halvasti ja see sõps nyyd linnas ple ammu rääkinud... ja teised ei mõista...ei saa
lihtsalt aru.... keegi nagu ei kuule su
appihyyet.. mõtl et niisama räägin..
edasi ei sunni mind miski minema, aga pean kuna muidu olen sellises augus kust välja ei saa.
ex ma siis yritan end ise aidata...
njaaa..mustad augud olid tihedad..siis, kui olin endas ebakindel... aga usk, et kunagi läheb paremax, aitas...ja teadmine, et on olemas inimesed, kes mind armastavad...
Elu ise sunnib edasi minema, nii hästi-halvasti, kuidas keegi suudab ja oskab.
Kui vahel tundubki nii, et kõik, siit enam tagasiteed ei ole, siis ..on ikka küll, vähemalt lootma peab, et kõik pole veel kadunud. Kui elu vahel
näibki sassis lõngakerana, siis hea tahtmise korral annab seda kenasti lahti harutada.
paar aastat tagasi elasin üsna mõttetut pubeka elu.... kuid siis mingil hetkel muutusin..asjadel hakkas olema oma tähendus ja ma leidsin eesmärgi...
mind sunnib see edasi minema, et tahan elus kuskile jõuda...suurim unistus luua perekond ja saada meeldiv töökoht
OLLA KEEGI ERILINE
olemasolev sunnib edas minema, kuhu ma ikka ennast unustan, kui lapsed kodus ootavad
aga neid auke on olnud ääretult palju
varasematel aastatel tihedamini, nüüd harvem
hullemaid ja talutavaid
elan koos nendega, kunagi ikka jälle helgem periood
minu viga mustades värvides mõelda
kui nõnda palju ei mõtleks, oleks lihtsam
kui kõike südamesse ei võtaks, laseks lihtsalt minna, oleks ka kergem
Kõigil on need n.n. mustadaugud olnud.Kes sõprade kes ise välja roninud.Sinna satume veelgi aga mida tugevamad oleme seda kiiremini mee välja tuleme tugevaks aga teeb meid elu ise.Kui loodame teistele siis jäämegi lootma ja ise ei hakkagi tööle.Küll tuleb keegi ja aitab mind välja.Mats aga ongi selles et ise pead välja saama ja siis alles vaatama ringi kes alles jäänud sõpradest kes uttu tõmmanud.Nii selgub tõde ise eneses ja tugevus kasvab veelgi.See on minu elu kogemus ja toimis täiega.Ise kokkusin ise tulin välja.Sõbrad on mu kõrval nüüd aga täielikud mitte vari sõbrad.
Musta augu vastu aitab minul tavaliselt vali muusika, palju head paremat söögiks, veidike röökimist ja hästi palju nutmist. Midagi on kindlasti veel,
aga praegu ei tule eriti meelde.
Oma "musta augu" perioodided muutun peaaegu inimvihkajaks, nii et seda kõike tahan ma ise omaette ja üksi teha. 
See must auk võib murda isegi tugeva inimese.
Lihtsalt ühel hetkel enam ei jõua. Ja paljud ei julge abi ka paluda. Ollakse harjunud ise hakkama
saama... Hetkel endal masla niiiiiii suur, kuid eks ma sellest kuidagi välja tulen.
ma jälle inimesena,kes ilma vanemateta ja sõpradeta (mõned armsad naisinimesed väljaarvata,aga mis sõbrad nemadki
) oma väikesed kordaminekud ise
saavutanud,võtan neid musti auke kui paratamatust ja ka sealt väljatulekut kui paratamatust.Oluise imtluse kutsub esile see,kui mõni aeg on mööda
läinud ilma mustade aukudeta! (oi kui positiivne!)
heh...viibin pea 10 aa juba mingis augus...
samas jälle mõtlen, et mis oleks see stiimul, mis eriliselt pingutama panex...
aga miskipärast on tunne, et see moment tuleb üsna varsti..järgmisel aastal ma arvan....siis pean midagi kardinaalselt muutma hakkama...kui suudan 
arvan samuti, et hetkel olen üsna sügaval augus....ja ei suuda edasi liikuda ega otsuseid vastu võtta kuigi oleks viimane aeg....liikusin korra nö. edasi aga jõudsin hoopis järgmisesse auku....sealt aga on vaja kiiremas korras jee lasta!!!
mind sunnib see et ora on persses. lihtne aga efektiivne. kusjuures, mitte miski muu ei toimi nii heasti
Lootus ja lapsed.
Mind sunnib edasi minema soov näha mis homne päeav toob. Sõna otseses mõttes.
kohati tundub jah koik nii mottetu ...mind isiklikult on aidanud korralikult valja magamine vaiksemate kurvastuste puhul,voi kui soitsin bussiga kopli
kandis ringi ja inimesi vaatasin,siis motlesin kyll,et mis mul krt viriseda on,2 katt ja 2 jalga kyljes,moistus ka peas-ryhi aga edasi!
ja moned hingehaavad on kyll parandamatud,aga egas raskemat koormat ei anta kellelegi kui see mida kanda jouad.....eks tugevad inimesed saavad ka
palju kannatada....