Board logo

K6ige raskem l88k teie elus???
99.fw - 02.09.2004 kell 17:23

Tekis siis kysimus..

mis on teie elus k6ige hullem/halvem/raskem hoop ???

endal ei tulegi hetkel midagi rasket ette... kui siis ainult see auto alla j22mine.. mis polnud esimene kord.. sellega kaasnes koomasse langemine, kuu aega haiglat jne.. mm.. neid hoope vist nagu veel olnud aga need on unustatud...


Kayleigh´n I - 02.09.2004 kell 17:37

Kirjutasin siia pika jutu. Ja siis kustutasin ära..

Sest tegelikult kõik need asjad, mis ma olen läbi elanud, nii füüsiliselt, kui psüühiliselt on suurel määral juba läbi ja üle elatud ja elu on päris hea Eks ole jah ikka mõni halb asi veel alles jäänud, kuid miks elada minevikus ja nendest kinni hoida?
Ei saa jääda põdema asjade pärast, mida ei saa enam kunagi muuta. Peab ainult ettevaatlikum olema, et enam ei juhtuks


lendajapoiss - 02.09.2004 kell 17:55

lapsena,ema ja isa surm ...... et nüüd olen üksi!


neiuX - 02.09.2004 kell 18:13

Vanemate lahkuminek ja sinna sisse kuuluv elumuutus mis oli lihtsalt kohutav.. ning miks ei võinud minna lahku rahulikult vaid sellise trgöödiaga kuhu kuulus maja põleng,ainult politsei juuresolekul isaga kohtumine,lapserööv,autoavarii,tapmisähvardused,petmine,valetamine,varastamine,lõhkumine,teisele viga tegemine nii moraalselt kui ka füüsiliselt jne,kolimine,lapsepõlve kodu müük.. see rida on lõputult pikk ja sisu nendel veel hullem..


...Aga nüüd on elu enam vähem normis


Lord666 - 02.09.2004 kell 18:19

kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks

Õnneks tõsiselt raskeid lõõke pole olnud, mida peaksin rasketeks enda jaoks


Hera - 02.09.2004 kell 18:39

Kõige raskemateks löökideks minu elus olid vanaema surm (tema mind tegelikult kasvatas) ning parima sõbranna väga ootamatu ning äkiline manalasseminek. Tunnen mõlemast aeg-ajalt veel siiani puudust.


kontorihiir - 02.09.2004 kell 19:14

see oli ammu... siis kui mu väike 1.klassis käiv poeg auto ette jooksis ...aga õnnex läks kõik "hästi"...vaid käe ja reieluu murd..viimane küll killuga ja vajas ikka oppi...iagastahes jäi talle meelde, et emme sõna peab kuulama


Lola69 - 02.09.2004 kell 19:26

Kahe sõbranna liigvarajane ja ootamatu surm.
Ja ühel hetkel arsti öeldud sõnad, et ma lapsi ei saa ... MIs õnneks osutusid veidi ennatlikeks


Aike - 02.09.2004 kell 19:51

Võõrastelt teada saamine et,olen oma vanematele kasulaps.Pealt seda muutusin põhjalikult võiks öelda uuesti sünnd.
Kuuldes 22a. et ma ei saa kunagi lapsi.Viis aastat ja ma sain poja emaks nüüd ka tütar.
Kõik üle jäänud on pinna virvendus.


peaspetsialist - 02.09.2004 kell 21:22

kui ühe toreda ja armsa inimesega õnnetus juhtus, tõsiselt hirmus oli olla..


päikesekilluke - 03.09.2004 kell 00:06

Neid raskeid lööke on nii palju olnud, et ei jõuaks kõiki lihtsalt kirja panna.
Mõni mitte just väga suur katsumus oli just antud momendil see suurim.
Ilmselt raskeim oli aeg, mil alles teismeline olin. Siis oli neid katsumusi ikka meeletult palju.
Enamus jääbki sinna ajajärku.
Olgu löögid kui tugevad tahes, tean, et need pididki nii minema, toimima. Kõigel siin elus on põhjus ja järelaeg.


jll - 03.09.2004 kell 10:25

30% kaotus oma esimesest aktsiatehingust aastal 2000 tehnoloogiamulli lõhkemisel. Hävisin eesti telekomiga nii mis tolmas.
Viimane laks oli eile õhtul kui Lilo bootloaderi conffimisel suutsin tekitada Kerneli paanika (kirjutasin kogemata root=/dev/hda kuigi linux asus hdb2 -l)ning olin üle kirjutanud ka Windowsi MBR sektori nii, et mul polnud ei winni ega linuxit. Krt 1 tund kulus selle jama taastamisele ja Bootloaderit ka tööle ikkagi ei saanud. Vot sellised asjad tapavad mind kõige rohkem.


Lady - 03.09.2004 kell 13:51

Mees läks ära. Kaotusvalu on ülevalutanud kõik muud valud. Ja vaigistit ei leidu.


Renx - 03.09.2004 kell 16:00

vanemate lahkuminek oli paras jama....mitte see, et lahku mingi vaid see mismoodi mindi....kuid see tegi elu vaid paremaks lõppkokkuvõttes

lapse emast lahkuminek pärast koosoldud 8,5 aastat....

rohkem suuri lööke vast polegi olnud

nüüd aga tundub elu jälle vaikselt rööpasse jooksvat...but U never know...


vantark - 03.09.2004 kell 18:26

kogu mu elu on 1 suur hoop aga nuh, mis ei tapa teeb tugevaks, kui just mitte tugevaks siis tuimaks kindlasti


li-li - 03.09.2004 kell 21:05

heledaid laxe elult...... tagantjärgi tark olles pean õnnelik olema, et kõik on nii läinud nagu läinud on


spunk - 08.09.2004 kell 13:21

raskeimaks løøgiks, seni on see et lapse isa lahkus meie yhise tuttava juurde elama tunnen ennast reedetuna
ja see, et peale seda ei ole suutnud 3 a jooksul kedagi endali ligi lasta, sest ei usalda enam kedagi


Ruufer - 08.09.2004 kell 13:41

ma sain ükskord trennis jalaga munadesse.


bieneke - 09.09.2004 kell 15:57

Väga rängal, kuid alusetul süüdistustel vallandamine aastaid tagasi. Hea nime taastamine on keeruline tegu. Päris puhtaks ei saa seda enam iial. Olen õppinud sellega elama.


metsakutsa - 16.09.2004 kell 19:04

Eks neid valusaid lööke on ikka natuke olnud, aga see kõige rängem ja valusam....mul on selline tunne, et see tuleb lähiajal...


missisix - 16.09.2004 kell 19:18

vast kõige raskem oli ema kaotus seda vast ei saa millegagi võrrelda..


marliin - 17.09.2004 kell 10:34

Kursakaaslase surm...


pisimimm - 17.09.2004 kell 10:51

siiani on olnud selleks isa surm....


ZyOn - 17.09.2004 kell 12:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Ruufer
ma sain ükskord trennis jalaga munadesse.


5+


Alfaromeo - 17.09.2004 kell 17:24

Arvan, et ühe tondi ribidesse tuli vist üks kõige raskem löök


muvelin - 17.09.2004 kell 18:58

minu jaoks oleks see lähedase surm, mida ptüi-ptüi-ptüi pole siiani juhtunud.


cc - 04.11.2010 kell 20:25

Õnneks mul ei ole midagi väga hullu veel elus juhtunud. Kuigi aegu on olnud ka igasuguseid ja loodetavasti need ei tule tagasi, aga selleks tuleb endal pingutada ja teha õigeid asju.


mmunk - 05.11.2010 kell 14:38

olen optimist - ilmselt see ootab alles ees


Andrew - 05.11.2010 kell 14:46

Kõige raskemad olen ma endale ise kokku keeranud. Püüan sellest õppida ja vigu vältida.


Arglane - 05.11.2010 kell 17:01

Kõige raskem hoop elus oli raudlatiga vastu pead.


arablane - 06.11.2010 kell 01:08

füüsiliselt kõige valusam, võis olla kui kukkusin perrooni ja sõitva rongi vahele, oli õnne elan, kõige hullem oleks kui lastega midagi võiks juhtuda


kerberos - 06.11.2010 kell 10:54

kõige raskem löök oli abielulahutus psühhiliselt
füüsiliselt aga kukkumine kolmemeetri kõrguselt,mille tagajärel kaotasin tüki oma kolbast,kui õnneks jäin ellu,tagant järgi olen kuulnud kuidas tohtrid tol ajal veel ütlesid,et olen õnnesärgis sündinud