
On keegi teile seda teinud? Või olete ehk ise lööja?
Ja kuidas käitute, kui teile on nuga selga löödud.
Ma siin üritasin naeratada ja olla high and mighty ja sellest mitte välja teha. Näidata, et ma olen sellisest asjast üle. ja kes iganes lööb, siis ega
mind ei murra ju. Ma olen tugev ja ei lase sellest end häirida.
Vot ei ole tugev. Vot ma ei taha seda inimest enam kunagi näha ja kui ta minu ellu peaks tagasi tahtma, siis lähen ja annan peksa!! Ausalt annan. Ei
ole ma nii armas ja kena ja kannatav midagi, bitch olen! Ilgem mõrd!!
Tra, kuidas ma selliseid inimesi vihkan.
Sellised olid siis minu sõnad sellele tundele, mida sees kannan ja välja näidata ei või ..
Igasugu asju on juhtunud elus....Tahtlikult pole vast kyll kellegile "nuga" selga löönud aga mine tea võibolla on juhtunud. Aga kas endale
päris nuga selga löödud on...pigem on piirdunud asju jala taha panemisega
Jah, on löödud. Vene sõjaväe ehituspataljonis üks lõunamaa poeg torkas. Õnneks küll mitte sügavalt...verd ikka tuli. Pärast veetsin paar nädalat medosakonnas - mul oli siis nn "gripp".
Kay! See sinu teemaalgatuse kommentaar oli tubli eneseteraapia! Ja palun löö teda ka jalaga
!
Küll me su veel naeratama paneme,mina oma lollide kommentaaridega kindlasti!
On küll löödud. Ja enam kui üks kord. Aga elu läheb edasi. Ja neid, kes ei löö ja oskavad liigsete küsimusteta ka jälle sind naeratama panna on ilmas
ka. Nii et ...
Ma peksa ei anna. Aga ega ma ei unusta ka.
kui keegi teeb seda esimest korda, nu oma viga et nii loll olin, teist korda lihtsalt ei juhtu...
kuigi ühe naise käest olen ma saand ikka kõvasti, see lihtsalt näitab seda, et kui nõrk ma tema vastu olen, ei suuda tagasi teha. Ise teadlikult ple
midagi sellist teind, tähendab kättemaksuks küll aga lihtsalt ilma põhjuseta mitte.
nii räigelt vast mitte, et nuga selga...aga alatult on käitutud küll...kuigi see jääb kaugesse koolipõlve...tol ajal olin veel nõrguke ja võtsin kõike
asju jubedalt südamesse....sai kõvasti nutta siis....
praegu ei liiguta mind küll enam mitte miski...kuigi mehe tembud viisid ehk kunagi hetkeks vaid endast välja, rahunesin väga kiiresti...ja endale
üllatuseks märkasin, et mul on jumala savi sellest....
pragu on küll hea takkajärgi tõdeda, et aeg kujundab iseloomu ja suhtumisi asjadesse, muudab tugevamaks..
Ära usalda kedagi, siis ei saa keegi sulle ka nuga selga lüüa.
....nüüdsex vast olen õppinud nii elama, et nuga mulle naljalt enam selga ei loobi.Komistades tupsin end taas üles nii, et jala tahapanijat sööb tema
enda kadeduseuss
Tsitaat:
Algne postitaja: ZyOn
Ära usalda kedagi, siis ei saa keegi sulle ka nuga selga lüüa.
Tõmban siis noa välja, lapin haava ja kõnnin edasi...issand olgu talle armuline!
On löödud...ja väga valusasti.
Ja väga lähedase inimese poolt. Oleme ühe ema lapsed...
Kaks korda...esimene kord 12 aastat tagasi...ja teist korda aasta tagasi.....
Teine kord oli hullem...korraldasin mõttes juba oma lapse edasist elu kui mind enam pole...
Kuid elasin üle...veremaik suus ja raev südames...
Unustada ja andestada?
Ei iial....
On löödud ja veel kuidas.Esimese matsuga tuntsin meeletut soovi vastata samaga aga siis öeldi "Ära lasku kunagi nii madalale kui seda on
kättemaks."
Võtsin valuga soovitust siiski kuulda ja mõistsin aegade möödudes kui palju see mulle head tegi.
Olen kindlalt veendunud ülekohus ei seisa kotis.
Vahel kui mõtlen neile kes karistada on saanud et,mulle haiget tegid.Päris hale hakkab.kohus on meeletult julm aga aus.
kui teada saaksin, et keegi on noa selga löönud, ei jätkas seda kindlasti waid endateada.
ytleksin ka s*takeerajale, et tean, millega ta hakkama sai. aga ytleksin sedasi, et tema tasemele ise ei langeks.
tagasi tegema ei hakkaks.
sest ei arva et kättemaksuga midagi saawutada oleks wõimalik.
Ma mõtlen küll vahel tagasitegemisest. Ma saaks tegelikult sellise jama korraldada, et see inimene neab päeva mil mulle s*ta kokku keeras.
Aga siis ma mõtlen sellele, et see teeks minust palju hullema inimese, kui oli lööja.
Seega
Ma olen ikkagi hea inimene (minu loogika
, ärge sõimama hakake, laske mul nii arvata endast
), kui jätan asja sinnapaikka ja
never-ever ei lase sellel inimesel enda lähedusse ja ei unusta/andesta iial!!
Sellise cas'i sinnapaika jätmine näitab,et oled teemast üle ja kindlasti turgutab su eneseväärikust (oma peal kordi äraproovitud!).
Eelistan teistmoodi lähenemist, tagasi tuleb alati teha ja valusamini kui sulle tehti, siis jäävad edaspidi sellised asjad ära.
mina usun seda, et kui teha teisele head või halba, tuleb see tegijale ringiga tagasi. see kehtib ka noa selga löömise kohta. mina isiklikult nö tagasitegemisse ei usu ja ise seda ei teeks.
on löödud ja eks edaspidigi lüüakse aga eks ma siis põrutan vastu nii, et mulle lööjad saavad ka enda seljas seda tunda.....
Eks ma vahel ikka mõtlen sellele, et mida ma kõke teha võiks ja kui kerge see oleks, kuna lööja ise on nii meeletult valetanud ja halba teinud ka
teistele..
Eks see oleks ka õppetunniks minu teistele tuttavatele, et minuga ei tasu ikka jamada.
Kuid ma ei taha endast sellist pilti jätta, et ma olen kättemaksuhimuline ning julm. Tuttavatele räägin, kuidas lood olid ja lööjaga tegemist ei tee.
Kui ta surkima tuleb, mida ta tegelikult juba teinud on, siis ma annan vastu .. mida ma tegelikult juba teinud olen
Eks ise teab, mida teeb 
Muidugi on mind selja tagant rünnatud ja kindlasti rünnatakse veel, mul pole ju selja taga silmi...Ise olen vihaga ikka silmsidet hoides lähenenud, aga lüües ikka ise rohkem haiget saanud. Mõnikord tekib vastupandamatu soov kättemaksu haududa.
Nii .. asi oli siis täna kella kuue ajal nii kaugel, et ma läksin ja andsin kõik tema asjad tagasi, mis meie korteris veel oli ja ta andis mulle mu
raha.
Lugesin raha üle, et kindel olla, et mind ei ole tõmmatud ja kõndisin minema. Kogu selle kohtumise ajal ei vaadanud kordagi otsa. Ma kartsin ise
lihtsalt, et ma löön ..
Ja kui koju tulin, tuli sõnum, et ta tahab meie sõprusest rääkida. Ma ei saa aru, kas ta ei saanud sellest aru, kui ma taha vaatamata ja sõna
lausumata minema kõndisin. Meil ei ole millestki rääkida. Ei olnud juba ammu!!
Ütlesin talle, et kui ta tahab midagi öelda, siis kirjutagu ..
On löödud. Sain haiget. Väga. Kõige tobedam asja juures, et ma ei saanud aru. Mille eest? Kuidas nii saab? Täielik hämming. Siis tekkis hiljem viha.
Aasta otsa mõtlesin kuidas kätte maksta, kord päevas vähemasti liikus mõte ses suunas. Ei suutnudki välja lahendust nuputada. Nüüd on poolteist aastat
möödas, hakkan tasapisi unustama.
Ja olen täiesti veendunud, et küll Jumal, Saatus või mis iganes lööjat omal ajal karistab. See mõte iseendale lohutuseks.
noh on kyll löödud....valus oli ka..ei suuda mina tagasi teha,kuigi soov oli suur...lihtsalt lylitasin selle inimese oma elust välja,ta kyll proovis
lepitust leida ja hakkas pugema,aga vat olin kylmalt viiskas ja tõrges...tagantjärgi mõtlen,et jumal tänatud,et sellest inimesest lahti sain,ei ole
mulle vaja sellist sõprust.
Kõik mis ei tapa,teeb tugevamaks.Aamen sellepeale.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ütlesin talle, et kui ta tahab midagi öelda, siis kirjutagu ..
Mina ei taha enam mingit sõpruse värki. Ma ütlesin talle eile kah, et tal pole midagi öelda, mida ma kuulata tahaks. Tahtis midagi seletada, et miks
ta käitus nii nagu käitus aga mind lihtsalt ei huvita enam.
Ma ei usuks ühtegi tema sõna lihtsalt ..
ei ole sulle sellist soprust vaja !
Ei usugi, et leidub sellist inimest, kes kellelegi kasvõi iseenda teadmata haiget ei teeks. Mõni aga teeb seda meelega ja pärast tuleb veel mingist
sõprusest jahuma.
Isegi kogenud seda, et on nuga selga löödud ja usun, et olen ka ise olnud see, kes teisele on noa selga löönud (seda ka
võib-olla iseendalegi märkamatult...aga võib-olla mitte). Keegi meist ei ole täiuslik.
Endalegi on nuga selga löödud. Poleks oodanudki, et löök tuleb sealt. Aga näed, tuli. Ja nüüd võin vaid ennast süüdistada, et usaldan liialt.
Ei usugi, et leidub sellist inimest, kes kellelegi kasvõi iseenda teadmata haiget ei teeks. Mõni aga teeb seda meelega ja pärast tuleb veel mingist
sõprusest jahuma.
Isegi kogenud seda, et on nuga selga löödud ja usun, et olen ka ise olnud see, kes teisele on noa selga löönud (seda ka
võib-olla iseendalegi märkamatult...aga võib-olla mitte). Keegi meist ei ole täiuslik.
Endalegi on nuga selga löödud. Poleks oodanudki, et löök tuleb sealt. Aga näed, tuli. Ja nüüd võin vaid ennast süüdistada, et usaldan liialt.
Ei usugi, et leidub sellist inimest, kes kellelegi kasvõi iseenda teadmata haiget ei teeks. Mõni aga teeb seda meelega ja pärast tuleb veel mingist
sõprusest jahuma.
Isegi kogenud seda, et on nuga selga löödud ja usun, et olen ka ise olnud see, kes teisele on noa selga löönud (seda ka
võib-olla iseendalegi märkamatult...aga võib-olla mitte). Keegi meist ei ole täiuslik.
Endalegi on nuga selga löödud. Poleks oodanudki, et löök tuleb sealt. Aga näed, tuli. Ja nüüd võin vaid ennast süüdistada, et usaldan liialt.
Oehh olen oma elu jooksul tappa saanud nii,mis jube ma olen selline naiivitar,et paha hakkab enda pärast seega ma olen tige enda ja teitse peale korraga.Aga selline viha nii hävitab mind ja olen tegelikkult päris katki. Seetõttu,usun sellesse,et viha seob ,andestamine vabastab, püüan andestada ja mitte mõelda ega haududa kättemaksu(mida minusugune üksik naine suudaks),kuigi see nii krdima raske.
Tsitaat:Seda ei õpi ma iial ära. Minu arvates ei saa elada nii, et kedagi ei usalda.
Algne postitaja: ZyOn
Ära usalda kedagi
On juhtunud kooliajal.
Kui OMA SELGA ette topid ja küsid-küsid-küsid ... küllap ikka saad ka! (Huvitav on,et MITTE KEEGI ei ole seda va "nuga"ära teeninud -
kõigile on liiga tehtud ja nuga antud???!!!)
Olen ise kunagi nugadega vehkinud, kui paikseks jäin enam pole. Mõtlesin vahest, et ei tea kas see mulle kätte ka maksab, et niiviisi pildusin neid, hirm oli .... ja sain kaoma hoobi kätte väga..... väga valusalt. Nüüd üritan seda noahoopi ikka parandada koos hobbiandjaga. Arvan, et ju ma ikka olin selle noahoobi ära teeninud, vaevalt , et see tühja kohapealt lendas.
on löödud kaks korda ja armastatud inimese poolt.Esimesel korral ehitasin usalduse uuesti üles-jätkus seitsmeks aastaks,teist korda tundus,et enam ei
tõuse,aga näe elan veel...Õppetund siis selline,et pole vaja olla hea ja armas inimene.Ole enda vastu aus ja kui valid,siis vali alati nii,et endal
parem on,ära mõtle teisele.
Huvitav on see,et viha ma ei pea ja ma näen selles inimeses veel seda kaunist hinge kõige selle jama taga...
Kui üks uks sulgub,küllap siis kuskil mõni teine jälle avaneb,mis siis,et vahepeal on veremaitse suus,tuleb ikka seda helgemat poolt ka näha.
Tsitaat:Nuga selga - see tähendab reetmist. Keegi pole ärateeninud reetmist. See on argpükslik, tulla selja tagant ja lüüa. Kui on vaja karistada, siis tuleb valida otsekohesemad vahendid. Kui on vaja öelda, tuleb öelda otse näkku.
Algne postitaja: Radikaal
Kui OMA SELGA ette topid ja küsid-küsid-küsid ... küllap ikka saad ka! (Huvitav on,et MITTE KEEGI ei ole seda va "nuga"ära teeninud - kõigile on liiga tehtud ja nuga antud???!!!)![]()
Annega nous!
Reetmist andestada on peaegu voimatu, vahemalt minu puhul!
koige valusam on see noahoop vaga olulise inimese poolt. siiani tuikab kergelt, kuigi mitu aastat juba moodas. aga noh, sai oma elu kokku korjatud,
vereplekid maha pestud ja luud-kondid yle kontrollitud ning edasi kekseldud. armid pidavat inimest kaunistama ning isikuparasemaks tegema