Board logo

Kas kodusõjas saadakse surma??
Lokelan - 17.09.2004 kell 20:37

üks laul on, milles on sellised sõnad: "Kodusõjas keegi surma ei saa!"
paar minutit tagasi hakkasin sellele mõtlema, et kas tõesti ikka on nii nagu laul räägib?
mida arvate teie asjast? kas vastab see laul tõele teie arust või mitte. ning mida peate ültse kodusõja all silmas?


Lokelan - 17.09.2004 kell 20:41

püstitasin teema, eks avaldan siis ka arvamuse.
minu arvates saab kodusõjas surma. kodusõda on siiski see, mis on perekonna sisene asi, kus naine ja mees tülitsevad ning vahel ka lapsed sinna kaasatakse.
miks ma arvan, et saab? kui mees ikka tuleb sulle "kodusõja" ajal käte ja jalgadega kallale ning sina ootad last (lapse süda hakkab lööma 21 elupäeval) ja selle lapse vägivalla tõttu kaotad ongi see, et kodusõjas saab ka surma.
selline siis minuarvamus antud asjast. ning see kahjuks ise läbi kogetud


viidik - 17.09.2004 kell 20:45

Saavad ka täiskasvanud. Küllalt ju juhtunud, et mees või naine teispoole tüli käigu maha löönud või surnuks torganud on.


yller - 17.09.2004 kell 21:12

millises sõjas poleks ohvreid?


night - 18.09.2004 kell 04:49

Jumala õige.
No kui ka fyysiliselt ellu jääd,hinge lörtsib ikka ära.
Ei saa siis rahulikult elatud või..


sinisilm - 18.09.2004 kell 07:04

Saab surma hing-tavaliselt.Või vähemasti haavata.Ja kahjuks just laste puhul.Niiet mõtlemisainet kui palju!(enne sõdimise alustamist)


spunk - 18.09.2004 kell 14:47

kodusojas on alati ohvreid on need kaotused emotsionaalsed voi fyysilised, kuid siiski on need olemas. Ja muidugi kui kaotad lapse keda kannad, siis on tragøødia suur.
Loodan, et oled nyydseks selle sodija juurest lahkunud ja jåådavalt.....
Olen ise låbielanud katkemisohu, ja seda mitte vågivalla tottu, oli see siiski våga hirmutav kogemus....
loodan, et sul låheb nyyd paremini
Påikest sulle


kuriKass - 18.09.2004 kell 16:33

Muidugi saab ka kodusõjas surma. Politseikroonika sarnased saated toovad vahest meieni ka kaadreid rindelt.


peaspetsialist - 18.09.2004 kell 21:29

Kodusõda laastab inimese hinge reeglina. Konkreetselt tapab alkohol, mida manustada kodus koos kallimaga ja kui siis kakelda, saab loomulikult surma.


Lokelan - 24.09.2004 kell 11:26

spunk - õnneks olen ma ammu tema juurest rahulikuma elu peale läinud
higelist poolt ma tegelikult varem ei mõelnudgi niiväga, aga tõsi ta on, hingeliselt saab ju ka surra


Alfaromeo - 24.09.2004 kell 12:53

Väike nõudeloopimine ja mööblilõhkumine tavaliselt ei lõpe surmaga.


kontorihiir - 24.09.2004 kell 13:14

ma olen küll kuulnud, et on joomingu käigus paariline maha löödud...ju siis ikka saadakse...


salliise - 27.09.2004 kell 07:42

Julgen pakkuda, et äkki ongi kodusõjas rohkemgi surnuid kui muudes sõdades kokku. Statistikat pole teinud aga üle nädala lüüakse küll mõni eestimaa elanik mu meelest kaaselanike poolt maha. Pere ka viimasel ajal nii suhteline asi. Kas kaks kodutut (mitte foorumi kasutajat) kes ühes ruumis elavad on pere?
Haavata on ilmselt üle poolte eestlaste erinevates kodusõdades saanud. Omast kogemusest: vanemad nagelesid vahel, korra sattusin pinginaabri juures ragina peale ja oma äia-ämmaga sai maid jagatud ja mehega on ka mõne korra häält tõstetud. 4 sõja kogemused - päris kodusõjard valmis või kuis?
Päris sõjas viimastel aastakümnetel küll mõni üksik Eestimaa inimene otsa saanud. Õnneks, aga selle teise sõja näitajad mu meelest seda hirmsamad.


li-li - 28.09.2004 kell 19:40

neid kodusõdasid ikka jagub, kus keegi oma otsa leiab...nii,et laul laulux


mirelles - 29.09.2004 kell 06:59

See pole enam kodu, kui seal sõjad toimuvad, sealt peab põgenema ja mida varem, seda parem. Pole tarvis oodata seda kõige hullemat.
Meil kodus ei loobita nõusid, ei lõhuta mööblit, ja kui ongi lahkhelisid, siis ka need annab selgeks rääkida ainult sõnadega.


ariita - 17.04.2011 kell 17:36

Isegi liiga sageli on selliseid lugusid ajakirjandusest lugeda


skingirl - 17.04.2011 kell 17:47

Väga poolikutes ja kompromissitutes perekondades läheb asi füüsiliseks, enamus võitlust käib närvide peal
aga kui sa austad oma vastast siis sa ei tee talle seda


ariita - 17.04.2011 kell 19:00

Nu-jah! Kui ma ikka tean, et vastane on minust tugevam ja kärmem - ei ma siis teda kotinõelaga küll torkima lähe! Võtab äkki sirbi ja siis ongi kuri karjas Tegelikult on ju tore ka mõnikord veidi pläuksuda ja vaadata kui palju terasest on vastase närvid


freelancer - 17.04.2011 kell 20:37

Ega need erimeelsused pole jah midagi ilusat.

Ainult ämm on veel jäänud.


sales - 17.04.2011 kell 21:26

Kodusõjad nii ühiskonnas kui perekonnas, nagu sõjad üldse, algavad siis kui sõnaline veenmisjõud ühelegi osapoolele ülemvõimu ei kindlusta, aga see pole ka õnnetus alati, mõnikord puhastab verd ja maandab pinged.
Surm pole sõjas õnnetus vaid soovimatu paratamatus laibale ja tapjale. Surma hinda saab küsida ainult neilt, tegelikult laibalt saaks enne laibastumist...


kodukäija - 18.04.2011 kell 05:45

Tuli lihtsalt meelde seda teemat lugedes:

Üks õige mees meheks alati jääb,
ka siis, kui tal eriti hästi ei läe.
Ka ninaga asfalditoksijast
võib saada puhvetipoksija,

Kui sõbrad ei mõista ja otsas on viin
üks õige mees ei märatse siin-
ta koju roomab või naabrimees viib
ja ütelgu naine, miks elu on piin.

On lapsed nii lollid- peksa neil vaja
koer haugub- mees kaikaga kuuti ta ajab
Ämm on madu ja naine kuradi uss
see kodune elu on tõesti üks nuss.

Vorsti poest on küll toodud, kuid viina ei ole
no nüüd te saate tappa mis kole
te, rajakad, magate päevad ja ööd,
mees on ainuke, kes teeb veel tööd

On ninaga asfaldit toksinud,
on puhveti kildudeks poksinud
ja kuigi tal eriti hästi ei läe,
üks õige mees meheks alati jääb...


guttamax - 18.04.2011 kell 15:54

et..kodusõjas surma ei saa, kuid olen haavatud ma....olid vist need klassiku sõnad?
Nuja eksta nii olegi vast..riisud oma ego kokku ja elad edasi, ning mairäägi siinkohal millegist kriminaalsest v suitsidaalsest...
Mõtlevad olendid ei jõuagi krimisuitsidaalseni, et ei saa jh surma. Valus võib olla, aga pulmadeks paraneb ära


Inglis - 18.04.2011 kell 20:38

kõik on võimalik. aga ma mõtlen, et hirmsam kui surma saada, on end TUNDA surnuna..omas kodus.


freelancer - 18.04.2011 kell 21:20

Äkki võtaks midagi ette-elu antakse minu teada ainult korraks ja seda niisama maha paristada pole nagu mõtet


vesielukas - 18.04.2011 kell 21:23

Peale üht kodusõda ,mille olin ise oma lollusest algatanud ,olin ikka surnud -vägagi surnud.Muidugi füsiliselt oli kõik ok kuid vaimselt ja energeetiliselt oli täielik laip Asi oli isegi nõnda hull ,et tahtsin ka enda füüsise kallale kippuda.Mehed mõelge ,enne kui paha peale lähete!


tiivitaavi - 20.04.2011 kell 18:50

Mulle meeldib taldrikuid puruks loopida,saab mosaiiki liimida ja oma kätega uusi ehedaid asju meisterdada.

Ahjaa,teemasse ka.
Juba enne "kodusõda" vehin valge lipuga ja otsin otsaesine kipras diplomaatilist lahenduskäiku.


anne51 - 21.04.2011 kell 10:43

Tsitaat:
Algne postitaja: guttamax
et..kodusõjas surma ei saa, kuid olen haavatud ma....olid vist need klassiku sõnad?
Jätkub nii: pean taanduma. Oluline on õigel ajal taanduda ja ehitada barrikaadid. , töötada välja taktika ja strateegia. Ega tülitseda peab oskama.