
Mis siis sai Sind viimati juurdlema elu mötte yle?
Ise ärkasin täna kylm higi otsaees unest, kus 40 aastat minu elust kulus hetkes, no see oli piisavalt öudne tunne, et möelda, kuidas need 40 järgnevat
aastat elada nii, et need ei kuluks tyhja
Selliseid mõtteid mõlgutan nii 10-20 aasta takka.
Muuseas-mida tegusam oled,seda kiiremini aeg lendab.Ja ikka saad aru,et vähe teinud,olnud ,käinud..
Päris hea idee Sul-Sinisilm
Siis molutan veel tänase päeva rahus
Einoh-kui just ainult tänase...a homme ole ikka jälle tegus
Ma tean enda elu mõtet, pole vaja rohkem juurelda selle üle.
Mind panid elu mõtte üle järele mõtlema minu elatud aastad ja mida ma siis tegelikult saavutanud olen. Kummaline on et mida rohkem teed seda rohkem
tundub, et tegelikult pole ju midagi korda saatnud. Igaljuhul leidisn, et enesetäiendamine peaks suurepäraselt elu mõtet leida aitama.
Või ehk on elu mõte meie endi seatud eesmärgid ja püüe oma eesmärke saavutada.

Kui,siis ainult kellegi matustel ........ õnneks neid mu elus nii vähe olnud! Kavatsen elada kuni lõpuni "täie rauaga" ja hoidun sellistest mõtetest!
Puberteediiga pani mõtlema selliste asjade üle. Mingil ajal jõudsin hoopis järeldusele, et ei ole mõttetumat tegevust kui juurdlemine elu mõtte üle...
Vimati mõtlesin elu mõtte üle siis, kui ma oma konto jääki vaatasin. Tõeliselt masendav seis. Nüüd ma tean, mida edasi teha, ning kuhu poole
pürgida.
elage üks päev korraga ja nii nagu oleks see su viimane päev.
Viimati paar nädalat tagasi, kui vaatasin filmi Man On Fire..
2000 oli see aasta, kus ma tõsisemalt arutlesin isekeskis elumõtte üle n. enda jaox sai see ka paika pandud
Ei mõtle selliseid asju. Või õigemini, ikka olen proovind küll, aga mõte jookseb umbe....sihuke mõtlemine ei vii kuskile
Ma võin öelda, millal ma loobusin juurdlemast elu mõtte üle: paar nädalat tagasi, kui ma omale peetud kuid väga kõbusa hot-hatch tüüpi sõiduki muretsesin.
Tsitaat:
Algne postitaja: püsimatu
Ei mõtle selliseid asju. Või õigemini, ikka olen proovind küll, aga mõte jookseb umbe....sihuke mõtlemine ei vii kuskile
ei mäletagi enam, millal selle üle mõtlesin ja praeguse elamise järgi vist ei hakkagi selle üle juurdlema.
elule annavad mõtte tähendused. inimene omistab tähendusi läbi suhete/ suhestumise. seega, kui on palju lähisuhteid, siis sellist mõtet ei tekigi!
täitsa absurdne- hoolimata sellest, et inimestele on loodu igasuguseid vahendeid suhtlemiseks (taskutelefon, internet jne jne), me suhtleme tegelikult
kordi ja kordi vähem kui meie vanavanavanemad. seda nii ajalises kui suhtlusobjektide arvu mõttes. inimese suhteid võib laias laastus jagada
viieks:
* teiste inimestega;
* loodusega;
* asjadega
* surnutega
* lemmikloomadega.
ja tänapäeva inimene suhtleb varasematega võrreldes rohkem ainult esemetega. küll jõuavad eestissegi ajad, mil peetakse arvuti ja auto sünnipäevi,
korraldatakse neile matusetseremooniaid jne jne.
seega võime rääkida tänapäeva elu tühjenemisest tähendustest. pole tähendusi- pole mõtet. nii koperdamegi eksistentsiaalsete küsimuste otsa
yleeile , kui nägin varest prygikotis tuhnimas ja oli ennast sinna kuidagimoodi kinni vusserdanud 
Eile mõtlesin selle üle, miks ma üldse siia ilma pidin sündima....
...põhjuse selleks andis tunne, et olen kõigile ristiks vaid kaelas....
Ega eriti ei juurde küll, aga vahel tuleb selline mõte pääle. Siis kui varalahkunud sõbrannale tagasi saab mõeldud. Ja emata jäänud lastele.
Mõni aeg tagasi, olles mustas augus, hakkasin selle üle mõtlema... leidus nii mõnigi põhjus!
probleem -olla või mitte olla ..... armuke ühele väga toredale 2 lapse isale...... otsustasin südametunnistuse ning kodurahu huvides, et targem on mitte olla!
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Mis sai Sind viimati juurdlema elu mötte yle?
yle1 või yle2
elu mõtet pole siiamaani leidnud veel aga mudu on lahe elada.
Matused on need, mille järel hakkad maist elu kõrvalt nägema. Hiljem muidugi rahuned ja sebid edasi oma sebinaid.
...tegelikult olen ma mõelnud hoopis selle üle, kui palju tühja sebimist võib ühte päeva langeda....ja kui õhtul asi kokku võtta, siis mõni asi (isegi enamus) polnud üldse rabelemist väärt....täiesti mõttetu....
Mis siin ühest päevast rääkida...
sõbra kaotus ja siiamaani mõtlen, et milleks mulle see elu ja pole vastust leidnud, ega vist leiagi, valus on see elunärakas
Elu ise panebki elu üle järele mõtlema.
Ei otsi ma elu mõtet. Mõtisklen niisama endamisi, kas maailmas on veel õiglust. Mõtlen, miks me ikka ja jälle kordame samu vigu, mitte ei õpi oma
vigadest. Mõtlen, mis saaks, kui ühel hetkel kõik inimesed lõpetaksid teesklemise ja kõik oleks puhas ning siiras. Mõtteid on palju. Kuid liiga palju
nende üle mõelda pole siiski hea.
st teema, parem 'rge m]elge nii palju, juhe jookseb kokku... masekas tuleb...
ja siis vb arvate et enam hullemax minna ei saa, aga saab ja kuidas veel....
'rge masendage end, elus on niigi palju koledaid asju...

Mul juhtus see vist keskkooli lõpus. Kooliajal tegelesin olümpiaadidega aktiivselt. Jõudsin isegi rahvusvahelisele olümpiaadile välja. Ja siis äkki oli kõik otsas. Lõi ikka korralikult silme eest mustaks küll.
mingi aeg sai tehtud seda tihti, kui lihtsalt eluisu sai otsa ja ma ei mõistnud, et miks mina alles jäin, kui samas teised minu kõrval.. oeh.. õnnex see aeg on möödas ja ma olen endiselt tegus ja elus ja ma ei kavatse enen elu mõtte yle uuesti juurelda, kui kõik praegused unistused on täidetud. kokkulepe iseendaga, sest selle mõtlemise käigus võib masendusse sattuda.
Pidevalt mõtlen selle üle...eks praegu vist selline periood kah...kuigi on kestnud juba mingi 2 aastat, aga jah ega selle vaimsusega ei tasu liiale ka minna....tasakaalu on tarvis
ühelt matuselt koju sõites, aega oli mõtlemiseks üle 2-e tunni, aga midagi ei mõelnud välja, ikka vana rada edasi
ilmselt hilisteismeeas vastuarmastust mitte leidmata
kui olen mingil teelahkmel ja vaja midagi otsustada mis tervet elu muudab, siis mõtlen küll et mis edasi, mida tulevik toob jne
mind ei saa miski juurdlema elu mõtte üle, sest elu on ilma mõttetagi elu! nii nagu voolul, tuulel, gravitatsioonil või soojusel pole mõtet, nad lihtsalt on.
isa hiljutine surm ja sellele eelnenud pikk vaevlemine ehk...
võid ju tööd rügada,toredate inimestega suhelda,tegelda asjadega mis sulle väga meeldib ja äkki...saad jubeda haiguse,maandud ratastooli,vaevled
pikalt voodis...sul läheb järjest halvemaks-sul pole enam muud kui kateeter,lamatised ,üksindus ja täielik abitus.
endalegi tundub kõik nii tühine-miski ei huvita enam ja alateadlikult ootad uut hoopi.
panin ju endale reisi või muu suurema asja jaoks raha kõrvale,kuid ise teadsin kogu aeg,et see jääb matuse rahaks kui midagi juhtub.
tekibki painav küsimus,et mis mõte elul üldse on?käia tööl ja võtta üks päev korraga?või lubada endale kõikke mida sissetulek veel üldse võimaldab(no
väha ju küll,aga natuke ikka)ja nentida mõne hädaolukorra puhul,et üldse raha pole.
vanus suht kõrge,aga lapsi ka ei taha...öeldakse küll et laps annab elule mõtte,aga ei usu seda.
Mind pani motlema elu motte yle noore inimese matus
Paris konkreetset elu motet kyll valja ei moelnud, kuid yhtteist sai enda jaoks paika
pandud...
neid kordi on aegade jooksul küll ja küll olnud
vahel jookseb elu nagu multikas silme eest läbi ja siis on tunne nagu sipelgal- kõik sagivad ringi,pidev liikumine
reeglid, mis meie endi poolt seatud, piirangud, seadused..
kurvad päevad, kellegi surm, kellegi kaotus
kellegi õnn ja rõõm
kogu-aeg kiirus takka sundimas...
aeg, mis libiseb käest
aastaajad, mis iga aastaga aina kiiremini liiguvad, päevad ja nädalad, millest saavad kuud..
ühel hommikul ärkad ja tõded, et laps, kes alles sündis, hakkab kohe -kohe oma elu elama..
ring on täis ja kõik hakkab otsast
kõik siin maa peal on suhteline ja kaduv
....teadlikult ei olegi vist juurelnud selle üle,kuna reaalsemate,juurdlemist vajavate teemade järjekord on pikk
!
Mind pani elu üle järgi mõtlema mu uus töökoht .Siin kohal tahan ma tänada siinolijaid kes soovitasid tööl elamisele löpu teha ja uue töökoha otsida
...like Aitäh!
Tol hetkel ei julgenud ma oma elus muudatusi teha kartsin ,et neid tuleb tosinaga aga see siiski juhtus ja tuli ka.Ma mõistsin et raha on vöimalik
teenida ka normaalselt tööl käimisega ja ma avastasin ,et see raha ei ole nii oluline minu elus ja et seda raha on ka lihtsam teenida kui tööl elades
leides asjalikuma töökoha.Veel enam mul on piisavalt aega oma järglasele ja sügisel saan ka koolis käima hakkata mis on väääga oluline millele tuleb
mõelda.olen ammu mõelnud aga nüüd tundub see sobivam aeg .Kindlasti olen ma möeldnud mida ma olen teinud mida saavutanud .Olen noor alles 22.Palju on
veel teha palju on ka tehtud.Viimasel ajal ma enam ei mötle ma püüan ja tegutsen oma eesmärkide nimel.
ma ei juurdle elu mõtte üle! mitte kunagi!
lihtsalt ma ei juurdle ka tuule mõtte üle!
mõtted elu mõtte üle tekivad ikka siis, kui on nn mõõnaperiood.. kui asjad ei lähe nii nagu soovid.... kui miski on viltu või kui millegagi rahul ei
ole... elu mõtet küll ei leia..ja ausalt öelda see ka üsna masendab... see mõtlemine ja juurdlemine....nii, et loodan,e t asjad pea laabuvad ja saab
edasi elada... ilma, et peaksid iga peäv mõtlema elu üle.... 