
Kuidas, milliste tegude või sõnadega elad end välja siis, kui keegi või miski sind endast välja viib/närvi ajab/vms?
Icc, siis ma keen sisemiselt...ja siis kui keelepaelad vallanduvad, siis oh jah...tegelt on need ju mõne jaoks lausa igapäevased väljendid : kurat,
f**k, pe**e küll ja selles stiilis...pigem aga näitab mu ärritumist välja just see, et siis ütlen täiega välja, mida ma asjast arvan...Kui muidu
suudan end ikka tagasi hoida, siis kuuleb inimene täpselt seda, mida ma tol hetkel tast arvan 
Olen patune, tean 
türa ja vittu on peamised 
Keeran selja ja astun ära. Harva kui plahvatan ja siis ka mitte inetute sõnadega. Lihtsalt sõnu on enam ja mõte on veidi segiläbi. Ning eriti tatti ei pritsi. Avalikult ja silmnäkku mitte.
Koledaid sõnu ei tarvita, räägin kurjalt ja väga kõva häälega.
Tahaksin, et oskaksin viha mitte välja näidata. 
Kui olen pahane, siis olen üldiselt lihtsalt vait. Kuid kui ikka tõsiselt vihastan,ning keegi pikemat aega närve sööb, siis satub vahel ka krõbedamaid sõnu hulka ja hääl muutub valjemaks. Aga see on rohkem vandumine, kui ropendamine. Ja seda juhtub üliharva. Roppe sõnu reeglina ei kasuta.
Kui ikka rahulikust ütlemisest (peamiselt lastele) mingit tolku pole ning üksteise
(t)irriteerimine endistviisi jätkub, siis röögatan. Kuigi sellegagi võib harjuda...
No mina ei peagi alati oma krõbedat sõnavara käiku laskma, sest väidetakse et mu näoilme reedab kõik
kuigi olen väga väljapeetud inimene pudeneb teinekord üle huulte "kurat", "kuradi ..." või "fuck". Sellest viimasest amerikanismist üritan loobuda kodumaise "neetud!" kasuks.
SEA PUTSI
Kui ikka vöimalik, siis röögatan selle välja, mis sylg suhu toob
Ega häbene ka kui töesti selleks pöhjust on, avalikus kohas röögatada! Noh, ehk
natuke valides organeid
**** ********* ** *** **** ** *******......uuuuups, siin ei kannata kirjutadagi nii hullusti
Üritan auru vaikselt välja lasta enne, kui kaas pealt lendab. Kui juba natuke kuri olen ja veel vaos suudan püsida hakkan kohe asja lahendama.
Kui siiski kaas lendab, siis kogu solgiga, mis kõrvade vahel.
Vahel püüan päästa, mis annab selliste vanarahva naljakate ütlemistega nagu sa tuline silk ja tõrva ork või sitttatttavottkalarappedjakartulijahu.
Vahel ajab naerma aga enamasti ei päästa miski.
Enamasti ei lähe ma niimoodi endast välja, et peaksin kedagi hakkama ebatsensuursete ja vulgaarsete sõnadega teotama. Aga vahel mõne olukorra või
situatsiooni kirjeldamiseks leian küll anatoomia ja zooloogialast sõnavara loominguliselt kasutades palju abi. 
Mingi aeg podisen omaette kuskil.
Aga kui üle midagi kuskilt keema hakkab, siis ma olen selleks puhuks kuulnud päris "ilusaid" ja huvitava kõlaga ja vängeid venekeelseid
sõnu.
Täna sai neid just harjutatud kõvasti
Ei tea ainult, miks see teisele nii naljakas oli
Ingliskeelsed sõnad kah sobivad selleks puhuks.
Üsna julmalt tegelikult ropendan. Aga olen kuulnud, kuidas sugulased, kes on umbes 7-8 aastased, kasutavad nii julmasid sõnu, et kohe......aga püüan vähem ropendada ikkagi.
kurat! lendab paris tihti (luban ennast tulevikus parandada!
mis aga mind ennast hairib on see, et ka igapaevases konekeeles tulevad need fuckingud ikka kole kergesti juba keelele ja yldsegi mitte vihahoos...
yhesonaga luban ennast rohkem kontrollima hakata.. homsest!
Ku#a#i Tarzan/ahv ra#s#, abordi jäänu selline- kui ma pahane olen ja ma räägin isikuga, kes mulle selle pahameele on põhjustanud.
Ole vait kukk rsk- kui kellegi lause mulle ei meeldi.
Mine arene nurga taga...- kui ma arvan, et kellelgi ei ole piisavalt kogemusi, või haridust, et minuga vaielda.
Pe#e. jne.
Tegelikult ma ei ropenda. Või õigem oleks öelda, et hoidun ebaviisakaid sõnu välja ütlemast. Varasemal ajal lippasid need sõnad huulilt kergesti aga
nüüd olen vist täiskasvanumaks saanud, ning aru saanud, mis on õige ja mis vale.
minu ammune eesti keele õpetaja ütles, et "kurat" on sidesõna
noh, üldiselt, et väikese viha mossitan välja aga kui väga kurjaks saan siis on oi, oi, oi.. õnneks on väga kurjaks raske saada aga vahepeal ütlen
ikka pahasti (saadan karu peppusse
)
Ei lähe tavaliselt närvi, jätan lihtsalt meelde mis mulle tehti ja kui olukord tekib siis tagasi ja topelt.
mind on väga raske nii vihasex ajada, et hakkaxin mingite ropustega sõimama, tavaliselt teen ma tagasi ja palju valusamalt kui mulle tehti
reeglina otsin mõne oma hea sõbra üles ja kirun talle oma s...a elu.
aitab peaaegu alati!
kui mul aetakse katel ikka keema, siis võin lõpuks päris vihaseks ja raevu minna... j a see ei ole sugugi ilus vaatepilt...
on ette tulnud ja arvan, et see ei jää ka viimaseks
Türa või türaauku,a kui inimesi ümbruses siis vaikselt persse.Harva kui teiste ees ropendan.
Noh, mul hakkab siis parem, kui kõik välja ütlen. Roppe sõnu ma siiski kasutama ei hakka.
Aga tavaliselt lähen minema ja pobisen omaette ja kujutan ette, et see inimene, kes mind närvi ajas, kuuleb seda
kui maks üle kopsu läheb siis nähvatan ja seejärel eemaldun ja pobisen oma ette eemal
Mhhh, enamus sõnu kasutan sõprade keskel vahetevahel, kui seltskond on rohkem selline kõrgemat värki siis on suu roppuste kohalt kinni kaasa arvatud
lapsed! Kui mingi tüli on siis tavaliselt muutub mu hääl hästi madalaks ja tõsiseks ning räägin hästi selgelt ja arusaadavalt, et iga hinna eest
jõuaks teisele kohale ja kui ei jõua siis on vähemalt vabandus olemas, et sõnadest ei saanud aru
"kurat küll" rohkem ei ütle. ja sellegi välja saamiseks on vaja mind ikka päris korralikult välja vihastada
Ropendan väga vähe ning isegi väga vihasena säilitan näilise rahu ja keelelise viisakuse. Vihastajale võib ka sündsate sõnadega väga hästi tema kohta kätte näidata. Igatahes kaksipidi mõistmist pole siiani olnud. Pigem näitan ülbitsejale või solvajale oma põlgust avalikult välja kui et laskun keelelistesse labasustesse.
pean olema endast väga väljas, kui mõnele peaks halvasti ütlema
korra bussis läks mustlastega küll raginaks
roppusi ei kasutanud, aga kuna rahvas mind toetas, siis julgesime neile vastu ka hakata
ehtsad parasiidid siin ilma peal, kes arvavad, et nemad üksi trantsporti kasutavad
kui saan, lähen puid lõhkuma, aga tavaliselt panen suitsu ette ja mossitan niisama. 
sittuge vittu raisk pedekari kammoon noh see on eesti keel (TOE TAG)
fuck kyl..........mingi idioot oled W_...........mine vittu tead..........t2is munn sa oled........mine vittu(kordus) nah hui.......222
ROPENDAN T2IEGA!
Olen püüdnud ikka emakeele raamesse jääda ja siingi alternatiividele (nagu näiteks "Putkavaht ..) üle minna. Aga kui see häälitsemisvajadus ikka väga ootamatult peale tuleb, siis mõned genitaalid ikka lendu lähevad...
Ma teen kurja näo
ja siis karjun aaaaaaaa
üldiselt ma hullu temparamendiga nii et kui keegi välja vihatab lõhun asju
kallale ei ole veel läinud kellelegi
Hulgaliselt lendam neid suguelundeid üle huule ja pemaiselt ikka naise omad, loll harjumus aga vähemalt seda siiski üksi olles ja omaette möirates!
Päris endast välja mind eriti kergesti ei vii. Tavaliselt üritan pinda käijale rahulikult asja selgex teha, vannun üliharva ja kõige karmim sõna on
kurat
Aga. Kui olen endast väljas ja võimalus omaette olemisex, siis väga rahustav tegevus on kõva häälega nutta ja patja taguda.
kui ikka miski(keegi) närvi ajab siis pärast seda kui ma pahandanud olen ei ole närvilisuse tekitajaid kaua näha

Ma ytlen enamasti yliteravalt.... Ropendan ysnagi vähe... Pole minu stiil 
Sõltub põhjustajast.
Vahest on suu tükk aega karvane pärast.
Teinekord aga tuleb ennast lihtsalt vaos hoida ja siis kõnnin lihtsalt minema.
alati paneb kogetud vanduja ja ropendaja mõtlema teema üle,et miks tyyp peab oma harimatust pidevalt demoma?...ja kas haigemajad on tõesti nii
ülekoormatud
?
olen vait...või ütlen midagi vääga mürgist ja siis pean pikkka viha..
kui ikka korralikult vihastan siis hoidun edaspidi selle inimesega suhtlemast,üldjuhul tõmbun endasse ja eemaldun, võin päevade viisi omaette
tegutseda;aias, kuuris,toas koristada,kududa,isegi joonistada või võtan ette mingi töö mida olen ikka edasi lükanud(palgatööl pean muidugi sellest
rollist loobuma) ja lastelastega ma ka nii ei käitu.Lähedased teavad, et vajan aega,et olla jälle mina ise.
mind on korralikult välja vihastada üsna raske.
Närvid on pikapeale karastunud.
Aga kodus võib vahel sarvilisi ja karvaseid lendu lasta, uks on kinni, majast välja nad ei lähe.
Ma ei nimeta neid sõnu, sest sõnal on jõud aga kui sõnast ei aita siis ma löön oma terva, kondise rusikaga!
Enamasti kõlavad karvased loomad vene keeles,ei tundu need nii jubedad kui eesti keeles.Tööl(meeste kollektiiv)tuleb ka ilma vihastamata kõva sõna kasutada.
türa,vitt,munnihunnik...oi bl22 mai jõua neid ju yles lugeda
Enamasti vihastades ütlen inimesele , mis parasjagu arvan ja , mis temast arvan . Parem olla ju aus inimese vastu ,kui talle mitte midagi öelda ja naeratada .Kaua jõuab kuulata mõttetut loba inimese suust , kes sulle ei meeldi.
Kui inimene on idioot siis tuleb seda talle öelda.Ja selleasemel et ta solvub peaks ta sügavalt mõtlema miks talle seda öeldi.Äkki juhtub ime ja ta
võtab enesega midagi ette.Neid roosade prillide inimesi jõlgub pidevalt kes tegelikult ei suuda enesele lahti mõtestada miks nad üldse siin maamunal
on.Ja miks jätta neile arusaama et elu ongi lilleaed kust ainult õisi peaks saama noppida.
Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Olen püüdnud ikka emakeele raamesse jääda ja siingi alternatiividele (nagu näiteks "Putkavaht ..) üle minna.