
kui palju teete ise kirjavigu( kui selgeks saite koolis eesti keele)? ning kui palju märkate teiste kirjades/kõnes vigu..
ise olen küll üks ideaali otsija, pisimgi viga ei jää märkamata ning vahest ärritab elementaarsete asjade mitte teadmine
hee ma ju tulevane eesti filoloog nii et eesti keel peaks v2gagi selge olema...aga ylikoolis olen avastanud, et selles suhtes end ehk veidi yle olen
hinnanud...vigu saab ikka aeg-ajalt tehtud...aga sonumis nt loen mitu korda enne saatmist l2bi, et veenduda, et vigu sisse ei j22nud.,.,.
trykivead on v2gagi sagedased, see tingitud ajapuudusest ja kiirustamisest...
aga kui teised vigu teevad, siis olen tosine t2hen2rija...
Tsitaat:
Algne postitaja: SexyLady
hee ma ju tulevane eesti filoloog nii et eesti keel peaks v2gagi selge olema...aga ylikoolis olen avastanud, et selles suhtes end ehk veidi yle olen hinnanud...vigu saab ikka aeg-ajalt tehtud...aga sonumis nt loen mitu korda enne saatmist l2bi, et veenduda, et vigu sisse ei j22nud.,.,.
trykivead on v2gagi sagedased, see tingitud ajapuudusest ja kiirustamisest...
aga kui teised vigu teevad, siis olen tosine t2hen2rija...![]()
Häirivad rohkem sellised lausete lõpud nagu vää, nää...kui mõne inimese jutt ei meeldi, siis ei kuula/ei loe.
msn-s tuleb ikka tihti ette aga seal reegline ikka kiire kirjutamine ja ei häiri.Siin ikka püüan jälgida.Üldiselt tunnen piinlikkust, kui vigu teen.
Pole õigekirjaga kunagi probleeme olnud aga pole ka välistatud et vahest mõned vead sisse lipsavad kirjutamisel, kõike ei jõua jälgida. Ja jutus,
iccc......saaremurrak võib välja lüüa, ise ei saa ju aru aga teised küll, sõjaväes sai kõvasti nalja sellega."pöder pöönas pöösas"
Jälgin nii ennast kui teisi ja nende vigu. Eks juhtub ikka näpukaid, aga kuna töö on ka otsast lõpuni "keel", siis nagu suurt muud võimalust ei olegi. Küll aga lasen netitse keelekasutuse lõdvemaks. Õigekirjas püüan järeleandmisi mitte teha.
Jõudumööda ikka parandan neid siin.
Aga kõiki ei jõua - vigu on palju, aga mind ainult üks...
Keskkooli lõpukirjandis polnud ühtegi viga, aga samas ei teadnud ma ühtegi eesti keele reeglit ka
Ei tea siiani. Tõenäoline õigesti kirjutamise põhjus oli raamatute lugemine suurtes kogustes. Enam ma aega lugemiseks eriti ei leia, eks vist ka
kirjavigu on seetõttu rohkem.
mina julgen enda kohta küll öelda, et isegi netikeeles ma õigekirjale lõivu ei maksa. õigesti kirjutamine ei võta oluliselt rohkem aega ega ole
kuigipalju keerulisem (just õigesti, mitte õieti: selle kallal võin lõputult tähti närida!). samas tunnistan, et suurtähti ei viitsi kasutada -
kliendisuhtluses meilitsi on end vahel raske kontrollida, eriti kui kiired asjad käsil...
aga jah, eks ma selline iriseja olen, kes lakkamatult teiste vigu nii kõnes kui kirjas parandama kipub.
Ehh, mina, hoolimata oma filoloogiseisusest, teen ka vigu. See tuleneb sellest, et viimasel ajal minu keelevaist, hakkab mind kuidagi alt vedama ja reegleid ma lihtsalt ei tea, pole kunagi vaja olnud neid õppida.
Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Kuule, kogu sinu kirjutatud tekst on ju üks suur kirjaviga.
Eks minagi püüa kirjavigu vältida. Viimasel ajal aga olen pidanud enda häbiks tunnistama, et kõige elementaarsemad asjad hakkavad ununema
kuna
juba mõned head aastad on koduseks keeleks inglise või rootsi keel. Siin foorumis käingi nö oma eesti kirjakeelt arendamas. On ju häbiasi kui oma
emakeeles enam kirjutada ei oska
Teiste vigu leiab ju alati
Tsitaat:
Algne postitaja: Vamp O Drama
(just õigesti, mitte õieti: selle kallal võin lõputult tähti närida!).
Ei tee eriti vigu. Kuna õige kirjakeel on minu töö üks olulisemaid komponente, siis olen harjunud igal pool õigesti kirjutama. Msn on ehk ainuke erand, kus mõnedele kirjavigadele erilist tähelepanu ei pööra.
Mina püüan isegi SMS sõnumeid saates komad ja punktid õigele kohale toksida
Mis puutub sõnasse "õieti", siis see ei hakka kunagi olema samaväärne sõnaga "õigesti". Vähemalt mitte minu silmis. Õieti tähendab
siiski õigupoolest ja suht idiootsus on seda muudpidi kasutada.
Ei ole märganud, et eriti palju kirjavigu teeks. Kirjavahemärkide õige kasutus võib natuke peavalu valmistada, a see on ka rohkem selle süü, et ma
enam nii palju ei loe, kui varem.
Vead vigadeks, aga sihilik risustamine teeb meelehärmi, nagu y ja w kirjapruuk.
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Vead vigadeks, aga sihilik risustamine teeb meelehärmi, nagu y ja w kirjapruuk.
Tsitaat:
Algne postitaja: Mamba
Pole õigekirjaga kunagi probleeme olnud aga pole ka välistatud et vahest mõned vead sisse lipsavad kirjutamisel, kõike ei jõua jälgida. Ja jutus, iccc......saaremurrak võib välja lüüa, ise ei saa ju aru aga teised küll, sõjaväes sai kõvasti nalja sellega."pöder pöönas pöösas"![]()
y, x & w kasutamine on jällegi eraldi teema.
ma ei tea, kui paljud teist on olnud andunud kohaliku punkluulue fännid: mina olen. selles kohas on nende tähtede kasutamine õigustatud. pole isegi
sellest patust prii, mis siin salata: tänapäevani kasutan x & y kirjamärke enda luuletustes. 
no vaadake mu õigekirja ja öelge mulle, et te ei saa sittagi aru
...äkki peaxin põdema
aga ei viitsi
Vanasti olin parem.
Hakkan tundma, et eesti keel kaob mul vaikselt ära.
Kirjutada veel suudan miskitmoodi...vahel peab sõna üle mõtteid mõlgutama tükk aega...või ei tule nad sindrinahad meelde
Kõnekeel on juba mu eesti tuttavatele ja sõpradele naljanumber.
Vahel on suured probleemid ühelt keelelt teisele lülituda.Kui räägin ühel päeval rohkem kui 3 keelt, siis õhtu poole hakkan tegema neist mingit
omamoodi kompotti...
üritan alati võimalikult selgelt oma meeleolu väljendada... ka oma mõttepause kirja panna
sealt ka need kolm punktikest.
kunagi viljelesin seda teemat nagu üksik hunt ja õiendati mu kallal et mis ma neist punktiiridest kõikjale topin.... aga nüüd levib see kõikjal.
Teiste vigu ikka vahest märkan,eriti ei häiri,teen neid ise koguaeg.Ei põe oma vigade pärast,mul muud tugevad küljed,mis kriteerium see üldse on.Selle järgi võid hinnata läbitud kooli taset ja seda kui tähtsaks inimene seda peab.Muud midagi.
Ise üritan ortograafilises mõttes õigesti kirjutada. Msn on muidugi erandiks, seal viibides õigekirja jälgimine oleks lausa naeruväärne. Mõtlen
siinkohal suuri algustähti jms. Aga ei saa aru inimestest, kes kirjavahemärgi järele tühikut ei pane. Ja siis on veel masendav, kui keegi kolleeg
koostab mingi dokumendi, kus ta ühtegi tühikut ei ole koma järele pannud. Sama ka siis, kui ta hoolimata minu soovitusest teatud sõna järele koma ei
taha panna, põhjendades seda sellega, et see sõna tekitab ju iseenesest pausi. No tulgu taevas talle appi. 
Tsitaat:See tühikute puudus tekitab vahel suure tüki segadust, vahel võtab kohe mõtlema, et mida siis öeldi. Eriti hull on lugu muidugi siis, kui unustatakse ära nii kirjavahemärgid kui ka tühikud
Algne postitaja: Smuki
/.../Aga ei saa aru inimestest, kes kirjavahemärgi järele tühikut ei pane. Ja siis on veel masendav, kui keegi kolleeg koostab mingi dokumendi, kus ta ühtegi tühikut ei ole koma järele pannud. Sama ka siis, kui ta hoolimata minu soovitusest teatud sõna järele koma ei taha panna, põhjendades seda sellega, et see sõna tekitab ju iseenesest pausi. No tulgu taevas talle appi.![]()
Vahva, et see teema jälle päevakorral on, nagu rusikas silmaauku kooli alguse puhul
Kuigi vaheaeg toob siia kirjavigade üleujutuse, siis paluks siiski 1001. korda, et ei tsiteeritaks nii hoogsalt ja pikalt, vaid ainult OLULIST 
See tsiteerimine on jah aktuaalne teema, küll mitte otseselt kirjaviga. Aga noh, igasse kolusse see vist ei mahu lihtsalt, et tsitaadid ei pea olema
üüratud
/me vist kah vahel patustab pikkade tsitaatidega, kuigi üritan esitada olulist.
Ikka juhtub apsakaid.Siiki ei tahaks eksida kaashäälikutega,sel juhul tunneksin häbi.Mõttepausi ajal lisan samuti sageli need punktikesed.Tööl meile
saates kontrollin ikka hoolsamini kui siin...kiiresti kirjutades kukub nii mõndagi naljakat välja.
Küsimus, kuidas jälgida kõnes kirjavahemärkide kasutamise õigsust??
Ei hooli sellisest pisiasjast ja pealegi, kes ütles, et see on vale ja too õige.
Vahel ikka kirjavead kargavad näkku lausa. Siis ei saa, pean parandama. Ma ikka eestlane, tahaks siis ka oma keelt nii kõnes kui kirjas väga hästi osata.
ma olen ka see, kes norib igasuguste grammatika apsude pärast.
Mind häirib eriti õigesti-õieti sõnade kasutamine.
õieti - õigupoolest
õigesti - korrektselt
seda aetakse päris tihti segamini
miks peab kirjutama kirjakeeles? kirjakeel peaks olema ikkagi kirjutatud kõnekeel, muidu on tegemist pigem kunstliku keelega. mulle meeldib lugeda
teksti mis on kirjutatud kõnekeeles või koguni murdes, see tuleb kirjutaja hingest ja räägib ka kirjutajast midagi.
mis puutub aga vigadesse, siis neid kipun ma tegema küll, kuna olen üsna laisk üle kontrollima ja lohakas kirjutama. teatud sõnu kirjutan meelega
teisiti, st. mulle omasemal viisil, põhuseks eelpool kirjutatu.
kui ei meeldi, pole vaja lugeda!
kirjakeel on ühtne kogu riigis aga kõnekeel seevastu erineb piirkonniti, teiseks kõnekeel on risustatud ja mõjutatud laiemalt laensõnadest jm.
Kirjakeel on ikka palju ilusam
tegelikult
Tsitaat:
Algne postitaja: missdarkness
Kui palju teete ise kirjavigu (kui selgeks saite koolis eesti keele) ning kui palju märkate teiste kirjades/kõnes vigu?
Ise olen küll üks ideaali otsija, pisimgi viga ei jää märkamata ning vahest ärritab elementaarsete asjade mitte teadmine.
oh mina emakeele alal nii targaks ennast ei pea, et võtan endale õiguse teiste vigu vaadata
keegi pole meist veatu
ah jaa härivad 2 sõna materjaalne ja pensjonär - imelik lugeda, kuigi uute eeskirjade järgi tohib ka nii kirjutada.
kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.
Tsitaat:
Algne postitaja: dsikibriki
oh mina emakeele alal nii targaks ennast ei pea, et võtan endale õiguse teiste vigu vaadata![]()
keegi pole meist veatu![]()
ah jaa härivad 2 sõna materjaalne ja pensjonär - imelik lugeda, kuigi uute eeskirjade järgi tohib ka nii kirjutada.
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.
ajalugu ei muutu sellest, mis moodi või mis keeles seda talletada! tulevikus on nagunii, ka kirjakeel, erinev sellest mis praegu.
loomulikult keel muutub ajaloo jooksul, seda saab tinglikult nimetada evolutsiooniks. Keel mida kasutati sajand tagasi Eesti- ja Põhja - Liivimaal
erineb sellest, mida kõneleme täna, kuid paljud muutused on toimunud tänu keelemeeste tööle (nt. Ariste ja Saagpakk, Aavik jne. ), seda võib nimetada
intelligentseks arenguks, teine arengu viis on igasugu laensõnad jm. mida võetakse üle inglise ja Põhja - Eestis ka soome keelest, mis ausaltöeldes
ainult lagastavad keelt, samas ei kasutata laialt maakeelseid vasteid ( driver on maakeeli näiteks tüürel, näide siitsamast foorumist ). Õnneks on
Eestis olemas keeleinspektsioon, kes asju üritab vähemalt kirjakeeles kontrolli all hoida.
Keel võib muuta ajalugu ( meie teadmistes ), Läti Henriku kroonikad on suuresti aluseks teadmiste puhul muinasajaloost, kuid tubli kristlane muutis
oma kroonikateks siinseid paganaid palju jubedamateks, kui nad tegelikult olid
Euroopa filosoofia mõistete aluseks on vana - kreeka ja ladina keel - mõlemad need on surnud keeled. Et mõista antiikfilosoofe, peame täpselt teadma
nende väljenduste tähendust nii filosoofia, kui ka argikeeles... ( arvestada mõistmisel ka aastaid nende ja tänapäeva vahel ning aja tööd) Ja kuna
võib kindel olla, et kõiki neid mõisteid ei aduta korrektselt siis on selge, et keele vingerpuss on raskendanud antiikfilosoofide õigestimõistmist.
keegi tõenäoliselt ei väidagi, et kirjakeelt pole vaja ja keele arengut poleks vaja suunata. lihtsalt keel pole vaid kirjakeel. sama olulised keele osad on ka murded, kõnekeel, teatud rühmade släng jne. ühe komponendi kadumisel vaesustuvad ka teised, sest igas elavas keeles on olemas kõik need osad. kui üks osa kaob, siis keel hakkab järelikult välja surema. mismoodi aga inimene soovib ennast väljendada, see on ikkagi inimese enda valik.
No selles mõttes ma koolis eesti keelt küll selgeks ei saanud, et reegleid teaks ja puha.....
aga see ei takista mind ometigi õigesti kirjutamast......
Keelevaist....mõnus...mäletan, kuidas teised püüdsid kõigest väest, otsisid mingeid reegleid ja tuupisid tüüpsõnu, aga mina kirjutasin lihtsalt
õigesti
Minu keeleliste mälestuste kullafondi kuulub üks muidu vägagi ilusa väljendusoskusega sõber, kes süüdimatult kasutas sõnu "materjaalne",
"varjant" jne.
Parim tema tekstis oli minu meelest "teoorja". Kui pisut süveneda :-)
Tsitaat:
Algne postitaja: miranda
No selles mõttes ma koolis eesti keelt küll selgeks ei saanud, et reegleid teaks ja puha.....
/..../
Keelevaist....mõnus...mäletan, kuidas teised püüdsid kõigest väest, otsisid mingeid reegleid ja tuupisid tüüpsõnu, aga mina kirjutasin lihtsalt õigesti![]()
so aegajalt ikka täitsa pead murran, kuidas nüüd ikka tegelikult
Keegi polegi ju väitnud et kõnekeelt ei ole vaja. Küll aga on kõnekeel see, mis võtab kiiremini vastu kõik välised mõjutused, ka negatiivsed ja suurel
hulgal (ka mõttetuid) laensõnu.
Kui me võtame selle kõik kriitikameeleta kohe üle kirjutatavasse keelde, siis võime ühel hetkel avastada et keel, mida kasutame, ei olegi enam eesti
keel.
Kõnekeel ja kirjakeel on ikkagi kaks omaette asja. Kuna me kõnes komasid ei pane, siis see ei tähenda veel, et neid kirjutades kah vaja ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Keegi polegi ju väitnud et kõnekeelt ei ole vaja. Küll aga on kõnekeel see, mis võtab kiiremini vastu kõik välised mõjutused, ka negatiivsed ja suurel hulgal (ka) mõttetuid laensõnu.
Kui me võtame selle kõik kriitikameeleta kohe üle kirjutatavasse keelde, siis võime ühel hetkel avastada et keel, mida kasutame, ei olegi enam eesti keel.
Kõnekeel ja kirjakeel on ikkagi kaks omaette asja. Kuna me kõnes komasid ei pane, siis see ei tähenda veel, et neid kirjutades kah vaja ei ole.
"lahti lasta, mitte tappa" ning "lahti lasta mitte, tappa" - klassikaline näide koolipäevilt
see on õige küll, et igasugused neti tekstid ja suhtlus rikub kirjaoskust. esiteks ma kirjutan teksti nägematta, sest ei oska kirjutada klaviatuuri vaatamatta. niisiis, aegajalt lähevad tähed sassi või puuduvad hoopis. komad ka ununevad üsna sageli. kuna igaüks kirjutab nagu juhtub, siis on kohati tõesti tunne, et ei teagi kuidas kirjutama peab. tegelikult häirb ka meelega väga valesti kirjutatu, st. numbrid täpitähtede asemel, täishäälikute kohatine puudumine, inglise ja vene laenud jne. x ja y on veel väike mure. aga murdekeelt mul lugeda meeldib.
viimasel ajal, kui kirjutan midagi hakkavad grammatika reeglid siuh-säuh peast läbi jooksma, naljakas tunne, gümnaasiumis kirjutasin puhtalt vaistu
järgi, nüüd hakkavad reeglid juba kuju võtma...
Vaatan siin just ühe kanditeerija elulookirjutust ja mõtlen ja mõtlen...
Ühelt poolt on nagu olulisemaidki asju. Mis siis, eksis ja olgu. Aga teiselt poolt...
Eesti keel koolis oli ja on 5!
Koolis õigekirjaga probleeme polnud, nüüdki suht harva. Tööga seotud asjad kontrollin ikka korralikult üle. Alguses loen läbi, siis speller korraks kallale ning siis vaatan veelkord üle. Spelleriga lihtsalt hea trükkimisvigadest lahti saada. Aga netis katsun lihtsalt jälgida, et olulisi trükkimisvigu ei tuleks, märgid käivad suhteliselt automaatselt vahele.
Kirjavigu teen ja ei saa öelda, et harva, aga seda mitte oskamatusest vaid migem kiirutsamisest. Käsitsi kirjutades ei tee eriti aga arvutiga küll.
Mina aga olen avastanud, et peaaegu võimatu on käsitsi pikemat teksti kirjutada. Harjunud, et pärast parandad ja kruvid tempo üles. Ja hooletusvigasid
tuleb kuis robin. Krt, mõned aastad tagasi oli "koolnud printeri seisus" vaja CV-d teha. Vist oma 10-s eksemplar kõlbas kasutada. Ja peale
esimest lehekülge käsitsi kirjutamist hakkab ranne ka valutama. Sellised sandid lood siis.
Aga ÜHTEGI emakeele reeglit ma küll kahjuks ei mäleta. Tuleb nii kuis tuleb. 
teen neid kindlasti palju! mingi mannetu seletus sellele oleks see,et minu eestikeelne haridus suht tagasihoidlik ja amet selline,et sekretär ametkirjavahetust ise hoiab ja oskab minu mannetust grammatikast olulise väljalugeda.....Ja muidugi hooletusvead...minu 15a tütar valdab arvuti keyboardi minust suurusjärgu võrra paremini....
Tsitaat:
Algne postitaja: dilbert Tööga seotud asjad kontrollin ikka korralikult üle. Alguses loen läbi, siis speller korraks kallale ning siis vaatan veelkord üle. Spelleriga lihtsalt hea trükkimisvigadest lahti saada.
kunagi käidud logopeedi juures ja sellest ajast kirjutan ilma vigadeta. Teiste vigu ma märkan alati, tahes-tahtmata.
Ei sori teiste kirjades. Ise kirjutan nii kuidas vaja. Kui midagi rohkem tähtsat, siis korralikult. Kui kuskil vabamas kohas, siis ei pööra erilist tähelepanu mõne koma puudumisele. Käsitsi kirjutades ei tule vigu nii palju ette.
palju teen vigu ja mõnda ka märkan aga grammatika on minujaoks sama müstiline nagu matemaatika või füüsika
Vigu ikka on! Kui kirjutan, siis kirjutan seda, mis torust tuleb. Eraldi mingite reeglite peale nüüd küll ei mõtle. Teiste kõnes ja kirjas jäävad vead
silma-kõrva, ja tihtipeale häirivad ka. Aga eks see ole igaühe enda asi, mismoodi kirjutab
Tükkides on rohkem vigu, kui käsitsi kirjutades, sest vahel lihtsalt lähevad tähed sassi. Ja igakord vigu ei märka kah 