Board logo

kirjavead
missdarkness - 23.02.2005 kell 18:51

kui palju teete ise kirjavigu( kui selgeks saite koolis eesti keele)? ning kui palju märkate teiste kirjades/kõnes vigu..
ise olen küll üks ideaali otsija, pisimgi viga ei jää märkamata ning vahest ärritab elementaarsete asjade mitte teadmine


SexyLady - 23.02.2005 kell 19:04

hee ma ju tulevane eesti filoloog nii et eesti keel peaks v2gagi selge olema...aga ylikoolis olen avastanud, et selles suhtes end ehk veidi yle olen hinnanud...vigu saab ikka aeg-ajalt tehtud...aga sonumis nt loen mitu korda enne saatmist l2bi, et veenduda, et vigu sisse ei j22nud.,.,.
trykivead on v2gagi sagedased, see tingitud ajapuudusest ja kiirustamisest...
aga kui teised vigu teevad, siis olen tosine t2hen2rija...


Andrew - 23.02.2005 kell 19:49

Tsitaat:
Algne postitaja: SexyLady
hee ma ju tulevane eesti filoloog nii et eesti keel peaks v2gagi selge olema...aga ylikoolis olen avastanud, et selles suhtes end ehk veidi yle olen hinnanud...vigu saab ikka aeg-ajalt tehtud...aga sonumis nt loen mitu korda enne saatmist l2bi, et veenduda, et vigu sisse ei j22nud.,.,.
trykivead on v2gagi sagedased, see tingitud ajapuudusest ja kiirustamisest...
aga kui teised vigu teevad, siis olen tosine t2hen2rija...

Kuule, kogu sinu kirjutatud tekst on ju üks suur kirjaviga.
Muidu ei häiri, kuid ise proovin vähemalt kirjavahemärgid õieti panna.
Pigem häirib siuke- selline, miuke- milline jne.


tipi - 23.02.2005 kell 19:55

Häirivad rohkem sellised lausete lõpud nagu vää, nää...kui mõne inimese jutt ei meeldi, siis ei kuula/ei loe.


sinisilm - 23.02.2005 kell 20:14

msn-s tuleb ikka tihti ette aga seal reegline ikka kiire kirjutamine ja ei häiri.Siin ikka püüan jälgida.Üldiselt tunnen piinlikkust, kui vigu teen.


Mamba - 23.02.2005 kell 20:19

Pole õigekirjaga kunagi probleeme olnud aga pole ka välistatud et vahest mõned vead sisse lipsavad kirjutamisel, kõike ei jõua jälgida. Ja jutus, iccc......saaremurrak võib välja lüüa, ise ei saa ju aru aga teised küll, sõjaväes sai kõvasti nalja sellega."pöder pöönas pöösas"


Lola69 - 23.02.2005 kell 22:04

Jälgin nii ennast kui teisi ja nende vigu. Eks juhtub ikka näpukaid, aga kuna töö on ka otsast lõpuni "keel", siis nagu suurt muud võimalust ei olegi. Küll aga lasen netitse keelekasutuse lõdvemaks. Õigekirjas püüan järeleandmisi mitte teha.


viidik - 23.02.2005 kell 22:34

Jõudumööda ikka parandan neid siin. Aga kõiki ei jõua - vigu on palju, aga mind ainult üks...


mada - 23.02.2005 kell 22:41

Keskkooli lõpukirjandis polnud ühtegi viga, aga samas ei teadnud ma ühtegi eesti keele reeglit ka

Ei tea siiani. Tõenäoline õigesti kirjutamise põhjus oli raamatute lugemine suurtes kogustes. Enam ma aega lugemiseks eriti ei leia, eks vist ka kirjavigu on seetõttu rohkem.


Vamp O Drama - 24.02.2005 kell 09:44

mina julgen enda kohta küll öelda, et isegi netikeeles ma õigekirjale lõivu ei maksa. õigesti kirjutamine ei võta oluliselt rohkem aega ega ole kuigipalju keerulisem (just õigesti, mitte õieti: selle kallal võin lõputult tähti närida!). samas tunnistan, et suurtähti ei viitsi kasutada - kliendisuhtluses meilitsi on end vahel raske kontrollida, eriti kui kiired asjad käsil...

aga jah, eks ma selline iriseja olen, kes lakkamatult teiste vigu nii kõnes kui kirjas parandama kipub.


sirli - 24.02.2005 kell 10:08

Ehh, mina, hoolimata oma filoloogiseisusest, teen ka vigu. See tuleneb sellest, et viimasel ajal minu keelevaist, hakkab mind kuidagi alt vedama ja reegleid ma lihtsalt ei tea, pole kunagi vaja olnud neid õppida.


SexyLady - 24.02.2005 kell 11:47

Tsitaat:
Algne postitaja: Andrew
Kuule, kogu sinu kirjutatud tekst on ju üks suur kirjaviga.



no need nn kirjavead on tingitud lihtsalt sellest, et sageli kasutan arvutit, mis täpitähtedega just eriti sina peal ei ole...nii et pole minu süü


Lycette - 24.02.2005 kell 12:39

Eks minagi püüa kirjavigu vältida. Viimasel ajal aga olen pidanud enda häbiks tunnistama, et kõige elementaarsemad asjad hakkavad ununema kuna juba mõned head aastad on koduseks keeleks inglise või rootsi keel. Siin foorumis käingi nö oma eesti kirjakeelt arendamas. On ju häbiasi kui oma emakeeles enam kirjutada ei oska

Teiste vigu leiab ju alati


Dinxu - 24.02.2005 kell 14:26

Tsitaat:
Algne postitaja: Vamp O Drama
(just õigesti, mitte õieti: selle kallal võin lõputult tähti närida!).

Nüüd on ka lubatud kasutada "õieti" "õigesti" pähe. (Väga nõme- liiga lõdvaks on keel lastud)

Ise teen kohutavalt vigu, üritan küll jälgida, aga kirjandites keskendun siiski rohkem sisule. Varem(enne aastat välismaal) ma nii palju vigu teinud. Aga siiski on mul rohkem komavigu- ma vähemalt loodan.


Hera - 24.02.2005 kell 14:52

Ei tee eriti vigu. Kuna õige kirjakeel on minu töö üks olulisemaid komponente, siis olen harjunud igal pool õigesti kirjutama. Msn on ehk ainuke erand, kus mõnedele kirjavigadele erilist tähelepanu ei pööra.


etc - 24.02.2005 kell 14:59

Mina püüan isegi SMS sõnumeid saates komad ja punktid õigele kohale toksida
Mis puutub sõnasse "õieti", siis see ei hakka kunagi olema samaväärne sõnaga "õigesti". Vähemalt mitte minu silmis. Õieti tähendab siiski õigupoolest ja suht idiootsus on seda muudpidi kasutada.


Adaro - 24.02.2005 kell 16:09

Ei ole märganud, et eriti palju kirjavigu teeks. Kirjavahemärkide õige kasutus võib natuke peavalu valmistada, a see on ka rohkem selle süü, et ma enam nii palju ei loe, kui varem.


reheline - 24.02.2005 kell 23:04

Vead vigadeks, aga sihilik risustamine teeb meelehärmi, nagu y ja w kirjapruuk.


Pipilota - 24.02.2005 kell 23:36

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Vead vigadeks, aga sihilik risustamine teeb meelehärmi, nagu y ja w kirjapruuk.

ma tahaks ka korralikult tapitahti kasutada, aga arvuti klaviatuur ei lase, seega sihilikult kasutan y-d, et ennast arusaadavamaks muuta.
kirjutamisel vigu eriti palju ei esine ( ja kui tulebki ette, siis parandan ara - suhteliselt tugev keelevaist on), aga konekeel hakkab kyll kaest ara minema


Ray - 24.02.2005 kell 23:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Mamba
Pole õigekirjaga kunagi probleeme olnud aga pole ka välistatud et vahest mõned vead sisse lipsavad kirjutamisel, kõike ei jõua jälgida. Ja jutus, iccc......saaremurrak võib välja lüüa, ise ei saa ju aru aga teised küll, sõjaväes sai kõvasti nalja sellega."pöder pöönas pöösas"


Sama siin. Lisaks see "ö" ja "õ" - vahel automaatselt lähevad sassi, kuigi üldiselt on meelde jäänud, kuhu nad käivad.


Vamp O Drama - 25.02.2005 kell 19:20

y, x & w kasutamine on jällegi eraldi teema.

ma ei tea, kui paljud teist on olnud andunud kohaliku punkluulue fännid: mina olen. selles kohas on nende tähtede kasutamine õigustatud. pole isegi sellest patust prii, mis siin salata: tänapäevani kasutan x & y kirjamärke enda luuletustes.


li-li - 26.02.2005 kell 01:53

no vaadake mu õigekirja ja öelge mulle, et te ei saa sittagi aru ...äkki peaxin põdemaaga ei viitsi


Lumeleopard - 26.02.2005 kell 02:11

Vanasti olin parem.
Hakkan tundma, et eesti keel kaob mul vaikselt ära.
Kirjutada veel suudan miskitmoodi...vahel peab sõna üle mõtteid mõlgutama tükk aega...või ei tule nad sindrinahad meelde

Kõnekeel on juba mu eesti tuttavatele ja sõpradele naljanumber.
Vahel on suured probleemid ühelt keelelt teisele lülituda.Kui räägin ühel päeval rohkem kui 3 keelt, siis õhtu poole hakkan tegema neist mingit omamoodi kompotti...


celtic - 26.02.2005 kell 19:36

üritan alati võimalikult selgelt oma meeleolu väljendada... ka oma mõttepause kirja panna sealt ka need kolm punktikest.

kunagi viljelesin seda teemat nagu üksik hunt ja õiendati mu kallal et mis ma neist punktiiridest kõikjale topin.... aga nüüd levib see kõikjal.


laur - 26.02.2005 kell 19:56

Teiste vigu ikka vahest märkan,eriti ei häiri,teen neid ise koguaeg.Ei põe oma vigade pärast,mul muud tugevad küljed,mis kriteerium see üldse on.Selle järgi võid hinnata läbitud kooli taset ja seda kui tähtsaks inimene seda peab.Muud midagi.


Smuki - 27.02.2005 kell 21:18

Ise üritan ortograafilises mõttes õigesti kirjutada. Msn on muidugi erandiks, seal viibides õigekirja jälgimine oleks lausa naeruväärne. Mõtlen siinkohal suuri algustähti jms. Aga ei saa aru inimestest, kes kirjavahemärgi järele tühikut ei pane. Ja siis on veel masendav, kui keegi kolleeg koostab mingi dokumendi, kus ta ühtegi tühikut ei ole koma järele pannud. Sama ka siis, kui ta hoolimata minu soovitusest teatud sõna järele koma ei taha panna, põhjendades seda sellega, et see sõna tekitab ju iseenesest pausi. No tulgu taevas talle appi.


Lola69 - 04.09.2005 kell 14:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Smuki
/.../Aga ei saa aru inimestest, kes kirjavahemärgi järele tühikut ei pane. Ja siis on veel masendav, kui keegi kolleeg koostab mingi dokumendi, kus ta ühtegi tühikut ei ole koma järele pannud. Sama ka siis, kui ta hoolimata minu soovitusest teatud sõna järele koma ei taha panna, põhjendades seda sellega, et see sõna tekitab ju iseenesest pausi. No tulgu taevas talle appi.
See tühikute puudus tekitab vahel suure tüki segadust, vahel võtab kohe mõtlema, et mida siis öeldi. Eriti hull on lugu muidugi siis, kui unustatakse ära nii kirjavahemärgid kui ka tühikud
Vahel on küll tunne, et keeli õpitakse õhinal, aga emakeelt ei osata üldse.

Kui juba on leitud aeg kirjutamiseks, siis võiks leida ka hetke lugemiseks.


jenni - 04.09.2005 kell 16:26

Vahva, et see teema jälle päevakorral on, nagu rusikas silmaauku kooli alguse puhul

Kuigi vaheaeg toob siia kirjavigade üleujutuse, siis paluks siiski 1001. korda, et ei tsiteeritaks nii hoogsalt ja pikalt, vaid ainult OLULIST


Lola69 - 04.09.2005 kell 17:18

See tsiteerimine on jah aktuaalne teema, küll mitte otseselt kirjaviga. Aga noh, igasse kolusse see vist ei mahu lihtsalt, et tsitaadid ei pea olema üüratud

/me vist kah vahel patustab pikkade tsitaatidega, kuigi üritan esitada olulist.


sissy84 - 05.09.2005 kell 17:22

Ikka juhtub apsakaid.Siiki ei tahaks eksida kaashäälikutega,sel juhul tunneksin häbi.Mõttepausi ajal lisan samuti sageli need punktikesed.Tööl meile saates kontrollin ikka hoolsamini kui siin...kiiresti kirjutades kukub nii mõndagi naljakat välja.


machimos - 10.09.2005 kell 23:52

Küsimus, kuidas jälgida kõnes kirjavahemärkide kasutamise õigsust??
Ei hooli sellisest pisiasjast ja pealegi, kes ütles, et see on vale ja too õige.


unistaja - 12.09.2005 kell 03:36

Vahel ikka kirjavead kargavad näkku lausa. Siis ei saa, pean parandama. Ma ikka eestlane, tahaks siis ka oma keelt nii kõnes kui kirjas väga hästi osata.


oicu - 12.09.2005 kell 10:20

ma olen ka see, kes norib igasuguste grammatika apsude pärast.
Mind häirib eriti õigesti-õieti sõnade kasutamine.
õieti - õigupoolest
õigesti - korrektselt
seda aetakse päris tihti segamini


lati - 13.09.2005 kell 10:02

miks peab kirjutama kirjakeeles? kirjakeel peaks olema ikkagi kirjutatud kõnekeel, muidu on tegemist pigem kunstliku keelega. mulle meeldib lugeda teksti mis on kirjutatud kõnekeeles või koguni murdes, see tuleb kirjutaja hingest ja räägib ka kirjutajast midagi.
mis puutub aga vigadesse, siis neid kipun ma tegema küll, kuna olen üsna laisk üle kontrollima ja lohakas kirjutama. teatud sõnu kirjutan meelega teisiti, st. mulle omasemal viisil, põhuseks eelpool kirjutatu.
kui ei meeldi, pole vaja lugeda!


Godfather - 13.09.2005 kell 10:41

kirjakeel on ühtne kogu riigis aga kõnekeel seevastu erineb piirkonniti, teiseks kõnekeel on risustatud ja mõjutatud laiemalt laensõnadest jm. Kirjakeel on ikka palju ilusam tegelikult


Epukas - 13.09.2005 kell 10:44

Tsitaat:
Algne postitaja: missdarkness
Kui palju teete ise kirjavigu (kui selgeks saite koolis eesti keele) ning kui palju märkate teiste kirjades/kõnes vigu?
Ise olen küll üks ideaali otsija, pisimgi viga ei jää märkamata ning vahest ärritab elementaarsete asjade mitte teadmine.


6 viga, kui norida
Aga üldjuhul seda ei tee, ei enda teksti, ega teisti omi, kui just kohutavaid grammatika nihkeid pole.


dsikibriki - 14.09.2005 kell 10:30

oh mina emakeele alal nii targaks ennast ei pea, et võtan endale õiguse teiste vigu vaadata
keegi pole meist veatu
ah jaa härivad 2 sõna materjaalne ja pensjonär - imelik lugeda, kuigi uute eeskirjade järgi tohib ka nii kirjutada.


lati - 14.09.2005 kell 12:07

kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.


Epukas - 14.09.2005 kell 12:28

Tsitaat:
Algne postitaja: dsikibriki
oh mina emakeele alal nii targaks ennast ei pea, et võtan endale õiguse teiste vigu vaadata
keegi pole meist veatu
ah jaa härivad 2 sõna materjaalne ja pensjonär - imelik lugeda, kuigi uute eeskirjade järgi tohib ka nii kirjutada.


nalja teeed? :O


Epukas - 14.09.2005 kell 12:30

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.


Aga näiteks ladina keel? Pole ühegi riigi keel, oskavad vaid vähesed, kuid ometi on nii kaua säilinud.


Godfather - 14.09.2005 kell 12:42

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
kellele meeldib kirjakeel, palun väga! kõnekeel oma varjeeruvustega on palju värvikam ja seejuures elav keel. kui kõnekeelt ei oleks kaoks ka kirjakeel, sest poleks ju enam arengumootorit. see tähendab, et kõnekeel on kindlasti olulisem, kui kirjakeel.


Loomulikult võib kõnekeel kirjakeelt rikastada, kuid keeleline puhtus on siiski au sees. Kõnekeel on oluline vaid olevikus, kirjakeel on see millega talletatakse ajalugu.


lati - 14.09.2005 kell 19:27

ajalugu ei muutu sellest, mis moodi või mis keeles seda talletada! tulevikus on nagunii, ka kirjakeel, erinev sellest mis praegu.


Godfather - 14.09.2005 kell 20:01

loomulikult keel muutub ajaloo jooksul, seda saab tinglikult nimetada evolutsiooniks. Keel mida kasutati sajand tagasi Eesti- ja Põhja - Liivimaal erineb sellest, mida kõneleme täna, kuid paljud muutused on toimunud tänu keelemeeste tööle (nt. Ariste ja Saagpakk, Aavik jne. ), seda võib nimetada intelligentseks arenguks, teine arengu viis on igasugu laensõnad jm. mida võetakse üle inglise ja Põhja - Eestis ka soome keelest, mis ausaltöeldes ainult lagastavad keelt, samas ei kasutata laialt maakeelseid vasteid ( driver on maakeeli näiteks tüürel, näide siitsamast foorumist ). Õnneks on Eestis olemas keeleinspektsioon, kes asju üritab vähemalt kirjakeeles kontrolli all hoida.

Keel võib muuta ajalugu ( meie teadmistes ), Läti Henriku kroonikad on suuresti aluseks teadmiste puhul muinasajaloost, kuid tubli kristlane muutis oma kroonikateks siinseid paganaid palju jubedamateks, kui nad tegelikult olid

Euroopa filosoofia mõistete aluseks on vana - kreeka ja ladina keel - mõlemad need on surnud keeled. Et mõista antiikfilosoofe, peame täpselt teadma nende väljenduste tähendust nii filosoofia, kui ka argikeeles... ( arvestada mõistmisel ka aastaid nende ja tänapäeva vahel ning aja tööd) Ja kuna võib kindel olla, et kõiki neid mõisteid ei aduta korrektselt siis on selge, et keele vingerpuss on raskendanud antiikfilosoofide õigestimõistmist.


lati - 15.09.2005 kell 07:30

keegi tõenäoliselt ei väidagi, et kirjakeelt pole vaja ja keele arengut poleks vaja suunata. lihtsalt keel pole vaid kirjakeel. sama olulised keele osad on ka murded, kõnekeel, teatud rühmade släng jne. ühe komponendi kadumisel vaesustuvad ka teised, sest igas elavas keeles on olemas kõik need osad. kui üks osa kaob, siis keel hakkab järelikult välja surema. mismoodi aga inimene soovib ennast väljendada, see on ikkagi inimese enda valik.


miranda - 15.09.2005 kell 07:45

No selles mõttes ma koolis eesti keelt küll selgeks ei saanud, et reegleid teaks ja puha.....
aga see ei takista mind ometigi õigesti kirjutamast......
Keelevaist....mõnus...mäletan, kuidas teised püüdsid kõigest väest, otsisid mingeid reegleid ja tuupisid tüüpsõnu, aga mina kirjutasin lihtsalt õigesti


Roxena - 15.09.2005 kell 08:09

Minu keeleliste mälestuste kullafondi kuulub üks muidu vägagi ilusa väljendusoskusega sõber, kes süüdimatult kasutas sõnu "materjaalne", "varjant" jne.
Parim tema tekstis oli minu meelest "teoorja". Kui pisut süveneda :-)


palderjan - 15.09.2005 kell 08:18

Tsitaat:
Algne postitaja: miranda
No selles mõttes ma koolis eesti keelt küll selgeks ei saanud, et reegleid teaks ja puha.....
/..../
Keelevaist....mõnus...mäletan, kuidas teised püüdsid kõigest väest, otsisid mingeid reegleid ja tuupisid tüüpsõnu, aga mina kirjutasin lihtsalt õigesti


sama siin
puudu jäid täpid tähtedel ja vahel kirjavahemärgid

nüüd aga
no nagu üldsei oska enam kirjutada so aegajalt ikka täitsa pead murran, kuidas nüüd ikka tegelikult
no üldjuhul saan hakkama
netis ma küll ei vaevugi, kirjutan nii, nagu tuleb

on samas mõned sõnad, mis mindki häirivad, no n ültse ja sukapüksid - no kohe närvi ajavad miskisepärast

mugandatud ja slängikeel tegelikult rikub ära küll
kui oleks teadind enne, et nii juhtuda võib, siis oleks jäänud õige kirjakeele juurde(arvatavasti/võibolla)


Lola69 - 15.09.2005 kell 09:13

Keegi polegi ju väitnud et kõnekeelt ei ole vaja. Küll aga on kõnekeel see, mis võtab kiiremini vastu kõik välised mõjutused, ka negatiivsed ja suurel hulgal (ka mõttetuid) laensõnu.
Kui me võtame selle kõik kriitikameeleta kohe üle kirjutatavasse keelde, siis võime ühel hetkel avastada et keel, mida kasutame, ei olegi enam eesti keel.

Kõnekeel ja kirjakeel on ikkagi kaks omaette asja. Kuna me kõnes komasid ei pane, siis see ei tähenda veel, et neid kirjutades kah vaja ei ole.


Epukas - 15.09.2005 kell 09:55

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Keegi polegi ju väitnud et kõnekeelt ei ole vaja. Küll aga on kõnekeel see, mis võtab kiiremini vastu kõik välised mõjutused, ka negatiivsed ja suurel hulgal (ka) mõttetuid laensõnu.
Kui me võtame selle kõik kriitikameeleta kohe üle kirjutatavasse keelde, siis võime ühel hetkel avastada et keel, mida kasutame, ei olegi enam eesti keel.

Kõnekeel ja kirjakeel on ikkagi kaks omaette asja. Kuna me kõnes komasid ei pane, siis see ei tähenda veel, et neid kirjutades kah vaja ei ole.


Just. Kas rääkides me vuristame sõnad kõik järjest lihtsalt või rõhutame teatud sõnu, peame lause nind räägime muidu ilmekalt? Kirjavahenmärgid ongi selle jaoks, et inimene mõistkas, kuidas lugeda ja mida kirjutaja on mõelnud, sest kui kirjavahemärke pole, on tekst totaalselt arusaamatu.


Godfather - 15.09.2005 kell 10:02

"lahti lasta, mitte tappa" ning "lahti lasta mitte, tappa" - klassikaline näide koolipäevilt


lati - 15.09.2005 kell 13:39

see on õige küll, et igasugused neti tekstid ja suhtlus rikub kirjaoskust. esiteks ma kirjutan teksti nägematta, sest ei oska kirjutada klaviatuuri vaatamatta. niisiis, aegajalt lähevad tähed sassi või puuduvad hoopis. komad ka ununevad üsna sageli. kuna igaüks kirjutab nagu juhtub, siis on kohati tõesti tunne, et ei teagi kuidas kirjutama peab. tegelikult häirb ka meelega väga valesti kirjutatu, st. numbrid täpitähtede asemel, täishäälikute kohatine puudumine, inglise ja vene laenud jne. x ja y on veel väike mure. aga murdekeelt mul lugeda meeldib.


Godfather - 15.09.2005 kell 14:23

viimasel ajal, kui kirjutan midagi hakkavad grammatika reeglid siuh-säuh peast läbi jooksma, naljakas tunne, gümnaasiumis kirjutasin puhtalt vaistu järgi, nüüd hakkavad reeglid juba kuju võtma...


norija - 15.09.2005 kell 15:05

Vaatan siin just ühe kanditeerija elulookirjutust ja mõtlen ja mõtlen...
Ühelt poolt on nagu olulisemaidki asju. Mis siis, eksis ja olgu. Aga teiselt poolt...


mannux - 09.01.2006 kell 16:19

Eesti keel koolis oli ja on 5!


dilbert - 09.01.2006 kell 17:14

Koolis õigekirjaga probleeme polnud, nüüdki suht harva. Tööga seotud asjad kontrollin ikka korralikult üle. Alguses loen läbi, siis speller korraks kallale ning siis vaatan veelkord üle. Spelleriga lihtsalt hea trükkimisvigadest lahti saada. Aga netis katsun lihtsalt jälgida, et olulisi trükkimisvigu ei tuleks, märgid käivad suhteliselt automaatselt vahele.


marga22 - 09.01.2006 kell 17:21

Kirjavigu teen ja ei saa öelda, et harva, aga seda mitte oskamatusest vaid migem kiirutsamisest. Käsitsi kirjutades ei tee eriti aga arvutiga küll.


Vanapaks - 09.01.2006 kell 17:30

Mina aga olen avastanud, et peaaegu võimatu on käsitsi pikemat teksti kirjutada. Harjunud, et pärast parandad ja kruvid tempo üles. Ja hooletusvigasid tuleb kuis robin. Krt, mõned aastad tagasi oli "koolnud printeri seisus" vaja CV-d teha. Vist oma 10-s eksemplar kõlbas kasutada. Ja peale esimest lehekülge käsitsi kirjutamist hakkab ranne ka valutama. Sellised sandid lood siis.
Aga ÜHTEGI emakeele reeglit ma küll kahjuks ei mäleta. Tuleb nii kuis tuleb.


exactly - 09.01.2006 kell 17:40

teen neid kindlasti palju! mingi mannetu seletus sellele oleks see,et minu eestikeelne haridus suht tagasihoidlik ja amet selline,et sekretär ametkirjavahetust ise hoiab ja oskab minu mannetust grammatikast olulise väljalugeda.....Ja muidugi hooletusvead...minu 15a tütar valdab arvuti keyboardi minust suurusjärgu võrra paremini....


Vanapaks - 09.01.2006 kell 17:42

Tsitaat:
Algne postitaja: dilbert Tööga seotud asjad kontrollin ikka korralikult üle. Alguses loen läbi, siis speller korraks kallale ning siis vaatan veelkord üle. Spelleriga lihtsalt hea trükkimisvigadest lahti saada.

Selle koha peal meenutan ma ühe rahvuskaaslase kogemusi inglismaal mingis offitsas alama kontoriametnikuna. Tema konstateering oli, et üldiselt olid tema kohalikest kaastöölised põhimõtteliselt poolkirjaoskamatud. Kui spelleri kasutamise võimalust pole, siis tuleb tekst, mille igas sõnas paar viga. Ja seda mitte hooletusest, vaid nad lihtsalt ei oska. Sest pole olnud VAJADUST osata. Speller on ju olemas!


väikehapukurk - 09.01.2006 kell 19:47

kunagi käidud logopeedi juures ja sellest ajast kirjutan ilma vigadeta. Teiste vigu ma märkan alati, tahes-tahtmata.


Tascan - 09.01.2006 kell 21:09

Ei sori teiste kirjades. Ise kirjutan nii kuidas vaja. Kui midagi rohkem tähtsat, siis korralikult. Kui kuskil vabamas kohas, siis ei pööra erilist tähelepanu mõne koma puudumisele. Käsitsi kirjutades ei tule vigu nii palju ette.


bimbo - 16.01.2006 kell 00:44

palju teen vigu ja mõnda ka märkan aga grammatika on minujaoks sama müstiline nagu matemaatika või füüsika


Killagal - 16.01.2006 kell 00:50

Vigu ikka on! Kui kirjutan, siis kirjutan seda, mis torust tuleb. Eraldi mingite reeglite peale nüüd küll ei mõtle. Teiste kõnes ja kirjas jäävad vead silma-kõrva, ja tihtipeale häirivad ka. Aga eks see ole igaühe enda asi, mismoodi kirjutab
Tükkides on rohkem vigu, kui käsitsi kirjutades, sest vahel lihtsalt lähevad tähed sassi. Ja igakord vigu ei märka kah