
Oleks vaja õpetust. Kuidas jääda selleks, kes olen hetkel ja mitte midagi halba näha ega kuulda. Või siis seda üldse mitte südamesse võtta?
Ideaalis peaks asi välja nägema nii, et kui keegi liiga teeb, siis ma lihtsalt naeratan ja ei saa aru. Sest ma ei taha aru saada. Oleks vaja end
mõndadel hetkedel lihtsalt täielikult muust maailmast eraldada.
Millele oleks vaja mõelda või mida teha, et seda saavutada? Alkoholiga on juba proovitud (aitas
), kuid hetkel ma ei saa nii palju enam seda
tarbida, kuna pean hommikuti tööle jõudma 
Istud kodus, telefonile ei vasta, MSNi ei logi. Teleka ja raadio viskad minema. Ajalehti ei loe.
Üleüldse aga ma ei saa su probleemist aru.
tundub kahtlaselt väga depreka moodi
kõnni kõigist mööda, viidik ütles õieti. ära süvene mitte millessegi, pööra vaid endale tähelepanu
alko ei aita, hea lõõgastumiseks, kuid mitte rohkemaks
jaluta päikeses, rebi rutiinist välja
sada muud võimalust
Karm värk! Alkohol pikalt kasutatuna ajab ikka aju jube hapuks.
Keemiat on muidugi sellist olemas. Sinu ja muu maailma vahele tekib nagu selline meetrine vahemik. Miski ei ärrita, miski ei loksuta, enda muredesse
suhtud nagu võõrastesse. Täielik pohuism! Kõrvaltoimeks vast see, et hommikul kulub tunnike, kui meenutad enda nime ja kus sa oled ja miks sa oled. Ja
seda sänasõnalt täpselt nii. Ei ole kirjanduslik liialdus. Samuti ei genereeri aju mingit loovat alget. Täielik zombistumine. Koos emotsioonidega
läheb ka kõik muu...
Sa mingi meditatsioonilaadse asjaga pole proovinud?
Enesesisendused jne. Loe mõni Levi raamat läbi. 
Ei ole deprekat. Lihtsalt on elus selline periood, kus parem oleks, et ei saaks aru sellest valust, mis mulle tehakse.
Ja kuna see läheb veel edasi, siis parem oleks, kui ma suudaks mõned asjad välja lülitada, et ise normaalseks jääda.
Keemiat ei taha. Olen kasutanud, kuid üritan nüüd ilma hakkama saada ..
elad marsruudil töö-kodu-töö-kodu ja kurnad end nii põhjalikult läbi, et aju lihtsalt ei ole suuteline muud infot vastu võtma.
Töö aitab muidugi. Aga kui stressor asub ühes neist punktidest kodu-töö-kodu-töö? Ei toimi, sunnik.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ei ole deprekat. Lihtsalt on elus selline periood, kus parem oleks, et ei saaks aru sellest valust, mis mulle tehakse.
Ja kuna see läheb veel edasi, siis parem oleks, kui ma suudaks mõned asjad välja lülitada, et ise normaalseks jääda.
Keemiat ei taha. Olen kasutanud, kuid üritan nüüd ilma hakkama saada ..
mõneks ajaks oleks hädasti vaja!!
Kui hing on haige pettumusest armastuse radadel - nagu näiteks praegusel hetkel ja kuskilt päästeteed ei paista, siis tegelen spordiga.
See aitab ikka ja on parem kui tarbida rahusteid...
Alkohol siin ei aita, sest probleeme see iseenesest ei kõrvalda.
Ka aitab mind maakodus looduse keskel olemine. Veel parem, kui seda saab teha mõningase aja üksinda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ei ole deprekat. Lihtsalt on elus selline periood, kus parem oleks, et ei saaks aru sellest valust, mis mulle tehakse.
...
Ja pidevalt.
Kes teeb? Mees? Viska välja. Kutsu politsei. Mine varjupaika.
kui tehakse valu..tee vastu, vahel aitab
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Aru ma ei saa. Miks sa lased endale teha?Ja pidevalt.
Kes teeb? Mees? Viska välja.
Kas nalja võib teha? Kui jahh,siis efektiivsem ja püsiva toimega meetod on 'kuul pähe'!sry!
selle vastu ei aita muud, kui endale "koorik" peale kasvatada... muutuda tundetuks ja ykskoikseks teiste vastu ja selle kaudu ka ykskoikseks
enda suhtes... oled sa kindel et sa seda just tahad???
backgroundi kyll teadmata soovitaksin siiski omakeskkonda muuta. raske teha, kuid siiski ainuke tohus abivahend.
Kayleigh´n I, aga miks sa elad seal, kus sulle pidevalt haiget tehakse? Kas polnud see mitte sina, kes siin kunagi endale korterit otsis? Ei leidnud? Jätsid otsimise pooleli?
Kay! Sinu puhul on see ju lihtne.Lõika interneti juhe läbi, Pane arvuti kinni ja hakka elama!
TJ
Tsitaat:
Algne postitaja: viidik
Kayleigh´n I, aga miks sa elad seal, kus sulle pidevalt haiget tehakse? Kas polnud see mitte sina, kes siin kunagi endale korterit otsis? Ei leidnud? Jätsid otsimise pooleli?
Pärast on nahk nii paks, et enam ei saagi sellest lahti.
mina jään ikkagi truuks heale ja läbiproovitud töö ning spordinarkomaaniale. muidugi natuke keeruline on töögraafikut niimoodi kokku sättida, et selle peamise häirijaga kokku ei puutuks - selle nimel sai paar nädalat tagasi isegi teist töökohta vahetatatud ja päälinlaseks hakatud.... aga mõjub see enese välja kurnamine paganama hästi.
kay astun sinuga samasse klubisse, kuid tõesti siin aitab ainult paksu naha kasvatamine või otsida mingi ilus asi (keegi) kes teeb natukesk ajaks tuju
paremaks. Ma ei tea kuidas on sul, sa ju lilleke, aga minule tekkis see paks nahk päris ruttu. Ja selle tulemusena olen ka vastikuks ja tuimaks
muutunud. Kui aus olla siis ma ei soovita seda, kui just ei ole muud võimalust.
Ole tubli, kallistan sind ja pea vastu
mina olen ennastvälja lülitanud mõne hea naisteka seltsis /rosamund pilcheri omad/ või kuulan plaate
Tsitaat:
Algne postitaja: Lord666
Ma ei tea kuidas on sul, sa ju lilleke, aga minule tekkis see paks nahk päris ruttu. Ja selle tulemusena olen ka vastikuks ja tuimaks muutunud. Kui aus olla siis ma ei soovita seda, kui just ei ole muud võimalust.
ega kõige vastu ei olegi võimalik ennast immuunseks teha, ikka on ja jääb asju mis teevad haiget või käivad ajudele, me oleme ju inimesed ja seega on meil ka tunded
selektiivne kuulmine on üsna kasulik.... endal oli kunagi samad probleemid.. tunnetega... nüüd nagu ei ütleks, et tuimem olen.. pigem rohkem kogenenum... tean kust midagi loota ja kust mitte... missugune keegi on ja kellega tasub tegemist teha.... kellega mitte... külmem olen küll... inimene kes ei meeldi.. saab säru ja seda täiega.. ja muide üksi kuskil maal ümbrusest eemal.. ning seal unistada.. ja heast.. ning nutta (Y) midagi paremat ei ole.. sellise tunde puhul.. ja muusika aitab.. ta viib vähemalt tühjusesse.. kaugele... ravimid mõttetud.. alko sama.. saa ükskord ilma nendeta hakkama, oled tulevikus tugevam... vb ükskõiksem... äkki ei peaksi ükskõiksem olema.. lihtsal kui keegi midagi ütleb siis vastu ja naljaga vastu.. mis oleks tabav tema kohta.. see mis paneks moka maha.. ka tulevikus... lihsalt mõte.. mina vist teen niimoodi...
mhh...mõtlen praegu mida soovitada sulle omadest kogemustest...igastahes see enese külmaks ja karmiks tegemine ei ole lahendus, tean ise kui neetult
raske on hiljem tulevikus oma kunagi allasurutud tunnetest vabaneda.
mis ma oskan öelda, ma ei tea ju mispärast sa seda küsisid üldse, aga kui võimalik, siis ära suru midagi alla ja kui ei saa selles konkreetses kohas
oma tundeid välja elada, siis tee seda kusagil mujal..karju ja peksa või misiganes pähe tuleb...aitab!
Oh , kui palju on variante sulle pakkuda, .....aga ühte sulle soovitan, sõna otseses mõttes.......mine metsa!
nujah.. polegi võimalik.
tegelikult vahepeal võix uurida, mis tegevus pakub huvi v. üldsegi midagi päris uut enale avastada, mis võtax korra enamus tähelepanu.
Isiklikult õppisin ma näitex sedasi mitut raamatut korraga lugema, kuna üx raamat läx liiga raskex, siis teema vahetus, millega end taastasin
Väga tuttav olukord, et kuidas kõike südamesse mitte võtta. Mõnikord on nii, et lähen ilusal hommikul välja, ja mõni mühakas rikub tuju totaalselt
ära. Mõnikord ei ole vaja isegi sõnu, kõik on pealtnäha sõbralikud, aga mina ikka tunnen negatiivset energiat.
Abi oleks sellest, kui saab kellelegi kõik hinge pealt ära rääkida. Kui on olemas inimene, kes on valmis raskel hetkel toetama, siis on sellest palju
abi. Edasi tuleks midagi muuta, alustada väikesest, ja tasapisi kõrvaldada need faktorid, mille tõttu tahaks paela kaela panna. Mõnikord on see kõik
väga raske, ja tegutsema paneb alles viimne tilk karikasse, samas on siin oht, et asi on selleks ajaks juba liiga kaugele arenenud...
Looduses võiks ka proovida rohkem viibida, see rahustab hästi.
Tee midagi milleks sul tavaliselt aega ega viitsimist ei kipu jaguma näiteks suusata, käi koeraga jalutamas, korista ja lülita telefon samas ka välja!
Mind sellised asjad igatahes rahustavad kui vaja.
Eks igalühel on omad moodused, aga mina lülitan ennast elust välja muusika abil. Panen kõrvaklapid pähe ja võimaluse korral lähen jalutan natuke värskes õhus. Seal samas ei peaks mõtlema muredele, mis on hetk tagasi hinge kimbutanud, tuleks kas üldse mitte midagi mõelda, keskenduda muusikale või unistada, aga sellel kõigel ei tohiks olla pistmist oma muredega, muidu need tulevad tahes-tahtmata meelde ja siis on jälle kõik rikutud.
kevad on ikka paganama ilus aastaaeg...
kõnnid hommikul tööle ja vähemalt selle hetke oled mõtetest vaba, kuulad ainult ümbritsevat.
Tsitaat:
Algne postitaja: fauxhemians
kevad on ikka paganama ilus aastaaeg...
kõnnid hommikul tööle ja vähemalt selle hetke oled mõtetest vaba, kuulad ainult ümbritsevat.
kui tahad end ära blokeerida siis: ära suhtle, suru end alla, vabane telefonist, bloki netis oma kontod ära, istu kodus, ära tegele millegagi...käitu
nagu robot.
kui tahad hingamisruumi lihtsalt rohkem, siis ma ei tea mida teha.... sest mina jäin yksi.
kui tahad korrax aja maha võtta siis tegele endle meeldivate asjadega...
elust ei saagi end välja lülitada...ükskõik, mida teed või tegemata jätad, ikka elad ja hingad, kusjuures isegi mõtled sel ajal
....
vast ainult magades oled kõigest mõneks tunniks välja lülitatud ja saad rahu....
seega, kes tahab end "välja lülitada", mingu magama
ja soovitavalt üksi ....
Tsitaat:
Algne postitaja: ilmutis
Tsitaat:
Algne postitaja: fauxhemians
kevad on ikka paganama ilus aastaaeg...
kõnnid hommikul tööle ja vähemalt selle hetke oled mõtetest vaba, kuulad ainult ümbritsevat.
No see on ka võimalus![]()