Board logo

lapsepõlve õudus - (mängu)asjad, mida kartsid
Hilikas - 21.03.2006 kell 16:08

paljud meist on pidanud lapsepõlves kokku puutuma (mängu)asjadega, mis on mingil põhjusel hirmu tekitanud või suisa paanikasse ajanud.
oleks päris huvitav teada, millega siis oma kalleid võsukesi pahaaimamatult traumeeritud on?


pisimimm - 21.03.2006 kell 16:13

Ma omast lapsepõlvest ei mäleta, et miski mind hirmutanud oleks, peale ühes näidendis olnud rebase, kuid poja beebipõlvest mäletan ühte üleskeeratavt hiirt, mille issi heatahtlikult lapsele Rootsist tõi ja mille käima pannes poiss suure häälega karjuma pistis ja toolile ukerdas

Lisatud: harjumine sellega võttis mingi 4 kuud aega...


väikepärdik - 21.03.2006 kell 16:30

Püüdsin meenutada,aga tõesti ei meenu,et mõni mänguasi oleks hirmu peale ajanud.Küll aga kartsin keldriust ja pimedust, kadrisante ja mardisante-üldse kostümeeritud inimesi...


Boxer - 21.03.2006 kell 16:33

igasugu klounid hirmutasid väikesest peale


Lola69 - 21.03.2006 kell 16:35

Meie kinkisime kord naabripoisile ühe inglismannide multikast tuttava tegelase - postiljoni, kes sai küll vormirõiva tõttu politseiniku hüüdnime. Vaat sellega terroriseerisid naabripoisid meite vanemat poissi küll mõnuga. Mis ta sellest kartis? Ei saa senimaani aru.


earthland - 21.03.2006 kell 17:40

mina ei kartnud ühtegi oma mänguasja. tõsi küll, ühel mängukarul tuli pea otsast ja peata mängukaru sisendas küll õudust, aga selle viskasime me lihtsalt ära. ja ühel mänguautol, mis tundus mulle tõelise haruldusena, oli üks serv nii terav, et lõikasin endale näppu ja kartsin seda autot kuni kooliminekuni (ära visata ikkagi ei saanud ju sellist haruldust).


sirli - 21.03.2006 kell 21:22

mänguasju ei mäleta, et oleksin kartnud,kuigi ma olin muidu suhteliselt arg laps, küll aga olid ühes nukuteatri etenduses mingid varjuhundid, neid ma kartsin kaua-kaua.


Hilikas - 12.04.2006 kell 22:27

mulle tõi näärivana kunagi (olin siis vast kolme-poolene) ühe puust rohutirtsu, millel oli hammasratas plekitükiga niimoodi ühendatud, et kui seda järgi vedasid, tegi hirmsat häält ja mulle see kohe üldse ei meeldinud... keegi kodustest pani tirtsu paela pidi mu kleidivöö vahele ja siis me kahekesi kappasime - mina kisaga ees ja rohutirts plärinaga järgi. oli ikka õudne küll!
noh täna ei oska selles enam midagi hirmsat näha, mine võta kinni, mida seal karta oli..


Minnie - 12.04.2006 kell 22:38

mulle kingiti väiksena ahv,kes oli minust kõvasti suurem, algul ma ikka päris kartsin teda, kuid aja möödudes sai temast minu lemmik ja ta ei tundunudki enam nii jube


Killagal - 12.04.2006 kell 22:56

Ma ka ei mäleta, et ma mõnd mänguasja kartnud oleks. Kelder ja vanemateta kodus olemine olid ikka täishorror


li-li - 12.04.2006 kell 23:46

mina olin pigem mänguasjade hirm....retsisin nukke, neilt juuxeid peast lõigates


dillinger - 13.04.2006 kell 07:35

Meelde tuli. Ühel sugulasel oli seina pealkaks suurt sellist lõngast musta pikajalgset ämblikku ma ikka tykk aega kohe kartsin neid ja sinna tuppa ikka eritiminnaei tahtnud. Krt imelisi asju tuleb lapsepõlvest teinekord ladvast meelde.

TJ


dsikibriki - 13.04.2006 kell 10:05

hmnjah , mis neist nukkudest ja autodest ja klotsidest ikka karta ma ikka rohkem väljas askaldaja olin, kuna enamus naabrilastest olid poisid, siis sai enamus aega puude otsas ronitud, onne tehtud ja luurekaid mängitud.


LadyButterfly - 13.04.2006 kell 10:12

Ei kartnud ma mingeid mänguasju aga kui kuskil olid elusad kuked siis oli ainult tald ja varvas, nood armastasid mind ikka taga ajada.


Kayleigh´n I - 13.04.2006 kell 10:18

Ma kartsin jõuluvana/ näärivana. Ei tea, miks aga jah, hüsteeriliselt kartsin.
Isegi siis kartsin, kui teadsin, kes selle hõlsti ning mütsi all on


Kairah - 13.04.2006 kell 16:40

Tsitaat:
Algne postitaja: Boxer
igasugu klounid hirmutasid väikesest peale


Ka mulle ei meeldi need elukad... Ja seda siiamaani


Uss - 14.04.2006 kell 16:25

Jaa ... Esimesena meenus see, kuidas ma kartsin, et lasteaias on jälle lõunasöögiks kapsahautis ja ploomikissell. Õudus ruudus. Ja järele jätta ka ei tohtinud. Küll mul oli ikka raske lapsepõlv. Nuuks.


sissy84 - 14.04.2006 kell 17:04

Millegi pärast kloun.Ema ostis sellise millel olid all nagad ja üleskeerates veel liikus.Kartsin nii jubedalt,et kui ema ta ukse ette pani,et ma teise tuppa ei läheks siis peale suurt mõtlemist roomasin mööda selg ees(ju tundus julgem nii).Hetkel tundub lugu naljakas...


cetlyn666 - 14.04.2006 kell 17:24

Mina kartsin traktoreidei tea isegi miks.Aga mänguasju selliseid justkui polnud,mida ma kartsin.


Cassini - 14.04.2006 kell 18:34

Kunagi ammu pidi vanem vend meid hoidma... muidugi noorel poisil paremat ka teha kui väikseid põngerjaid valvata. Ja pani siis kompassi seina peale ja ütles, et see on kaamera ja ma näen kõike, mis te teete... ise pani siis kuhugi minema ja meie õe ja vennaga olime hirmust kanged, ei julgenud narist allagi tulla.


belleza - 14.04.2006 kell 19:01

mina vihkasin otto-triinu..eriti hull, kui ta mööda eestit tuuritas
ja need tibud ja jäped ja kõiksugu karvased elukad kes poodides kaupu reklaamivad jne on vastuoksa


exactly - 14.04.2006 kell 19:58

...pidin kokkuelama suuretissilise tüdrukuga!


night - 14.04.2006 kell 20:10

Mina kartsin naabripoissi,kes mind alatasa kiusas ja kolkis...kuni 1 x lõin talle kiviga vasta pead -siis kartis tema mind


susanna - 14.04.2006 kell 20:38

ei mäleta, et mänguasju oleksin karnud
neid oli tol ajal nii vähe, et pigem sai neid mis olid ,hoitud
kartsin hoopis pimedaid koridore ja voodialuseid
eks see hirm haiglatest jäi, sellised vastikult helesinised valgused, millega vist siis pisikuid hävitati vädetavalt öösiti..vot see oli tõeliselt jäle ja kõhedust tekitav, kui öösel üles ärkasid

enda lapsed pole ka vist midagi kartnud


Hera - 14.04.2006 kell 21:22

Pole kunagi ühtegi mänguasja kartnud. Ehk on põhjus selles, et eriti nendega ei mänginudki. Olin rahutu ja püsimatu ning kannidega meisterdamine mulle ei istunud.


kodukana - 14.04.2006 kell 21:46

Mänguasju ei kartnud, küll aga tekitas kõhedust ühes lastesaates tegutsenud Kivivalvur Ropka ja see roheline Kivinõid ka ei meeldinud...


arthas6014 - 16.04.2006 kell 21:21

Octopus - Kaheksajalg.
Nüüd saan ka aru, miks.


Imre - 16.04.2006 kell 21:33

Vanemad rääkisid, et üks mängukaru tekitas minus hirmu.
Sain ta 2a sünnipäeva puhul ja ta oli suht suur.
Mida ma temas kartsin, seda ei oska küll öelda
Ju siis midagi oli ikkagi..


tiivitaavi - 03.05.2012 kell 23:04

Mänguasju oli vähe,kuna olin kahe poisi järel plika,siis plikade mänguasju oli vähe,mõned nukud ikka olid,aga needki istusid pufetkaps,rahvariided seljas,iga laupäev pidi sealt klaaside pealt tolmu pühkima,siis sai neid katsuda.


sissy84 - 04.05.2012 kell 22:48

Pea pool aastat tagasi oli mu põnn 7 kuune. Näitasin maal talle koos emaga, ema lapsepõlve nukku: see oli plastikust, Matrjo¹ka moodi ümmargune aga suurte punnis silmadega. Näitasin korraks 30 cm kauguselt aga siis see libises mu käest selili voodis oleva lapse kõhule. Selle peale tuli selline kisa põnni suust, nagu nukk oleks rünnanud. See oli ülikoomiline!