
istun siin ja tunnen syymepiinu. tookaaslane lasti lahti. oli ta tool viimase hoiatusega, kuna ei taitnud tookohuseid ja tema tegevus oli vastuolus
company policy'ga. igati probleemne tegelane, aga kohutavalt tore inimene ja usaldas mind. usaldas niipalju, et raakis mulle oma viimasest
prohmakast, mis oleks organisatsioonile palju maksma voinud minna kuni selleni, et oleksime koik voinud tookohad kaotada. puhtalt tema oma lollus ja
laiskus ning hoolimatus. terve nadalavahetuse vaevasin oma vaikest blondi pead sellega, et kas lahtuda inimesest (ja mitte ylemusele teada anda) voi
organisatsioonist. valisin organisatsiooni heaolu ja mees vallandati paevapealt.
oli see nyyd siis oige otsus? kust jookseb piir sopruse-usalduse ja tookohuste taitmise vahel?
mida oleks sina teinud?
usaldust ma igaljuhul kuritarvitanud poleks. kes siis teeb kõike õigesti? samas, midagi ju ei juhtunud, kõik läks hästi. kuni ...
Oleks proovinud võibolla inimest veenda ise ära rääkima, või veennud ennast parandama, rääkima läinud arvatavasti ei oleks.
Ameerikas elades teeksin ma otsuise rassilisest aspektist lähtuvalt. Kui töökaaslane on valge ja tööandja valge.Siis oleksin solidaarselt vait. Kui
töökaaslane must ja valgete firma-siis koputaksin kohe. Kui mustade firma ja töökaaslane valge siis ühineksin temaga neegritevastases
öönestustegevuses. Varianti musta firma , must töökaaslane minu jaoks ei ole olmas-Ma ei töötaks seal.
TJ
Tulemus on ju õige kui inimene juba varasemalt on oma lohakuse ja laiskusega on ohustanud firmat majanduslikult ja muus mõttes - kuidas üldse
selliseid töötajaid hoitakse
Pipilota, ära muretse, see inimene oleks varem või hiljem lahti lastud või siis oleks tema laiskus ja
viitsimatus firma põhja lasknud...
inimene on tähtis, mitte firma! kuidas võib niimoodi oma kaaslase peale kaevata, et end upitada. inimesed on ikka niimoodi orjastatud, et on valmis
kasvõi kapitalistidel perse puhtaks lakkuma.
mõniaega tagasi oli siin selliseid kommudel perselakkujaid, kelle vaenlased siberisse võisid sattuda.
Lati, firma moodustavadki ju inimesed
Kui keegi õõnestab firmat ikka juba pidevalt ja mõttetult, siis kas on see inimene väärt seal töötama, kus
ta tegelikult töötada ei taha ja ei viitsi - loe esimest postitust 
Kohutavalt tore inimene, aga samas laisk ja loll ja hoolimatu, ei sobi nagu omavahel? Kui inimene teeb ühe vea, siis antakse andeks, kui aga andeksandmist pidevalt kuritarvitati, siis milleks põdedada. Vastutustunde puudumisel tuleb taas lasteaeda minna, mitte täiskasvanut mängida ja teiste headele kavatsustele peale lasta.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Lati, firma moodustavadki ju inimesedKui keegi õõnestab firmat ikka juba pidevalt ja mõttetult, siis kas on see inimene väärt seal töötama, kus ta tegelikult töötada ei taha ja ei viitsi - loe esimest postitust
![]()
Jah ja kui see masinavärk pidevalt kuritarvitab sinu usaldust, siis kas on ta väärt olemaks selle firma tööjõuks 
Teema kisub vägisi võitluseks kapitalism vs sotsialism.
Sotsialism on tore asi, aga ta ei tööta kahjuks. Ikka ja alati leidub neid, kes tahavad olla teistest rikkamad, võimaukamad, ilusamad, mis iganes.
Aga kui nüüd teemasse tagasi minna - arvan, et ei oleks rääkinud.
täpselt! masina võib minema visata või maha müüa, nii ka inimese lahti lasta. masinad aga ei kaeba üksteise peale!
lati töövõtjana oleks iga tööandja õnnetus
Käitusid antud olukorras õieti. On olemas töö ja on olemas eraelu. Hetkel oli sul vastik valida, kuid kui sa tahad kunagi kuhugi jõuda, siis ei tohi minnalaskmisel maad võtta lasta. Eespool öeldud, et niikuinii oleks sel inimesel oma mihklipäev koitnud, on tõsi. Ja selline inimene suhtub ka eraelusse samamoodi süüdimatult või lohakalt või vahet pole.
lati: Lihtne näide:
Viie müüjaga poes on üks vargast müüja, kes põhjustab pidevalt puudujääke. Sa oled teadlik, kes on varas aga ei tee väljagi. Kõik müüjad lastakse
pideva puudujäägi pärast lahti.
Kes on lõpuks süüdlane? - ülemus?
Miks pidid teised müüjad töö kaotama?
Väga lihtsustatud näide, aga inimesed ei ole ühesugused ja ühe vastuvoolu ujuja pärast ei pea ohtu sattuma terve organisatsioon
Teate, mulle tuli Lutsu Kevade meelde. No see Tõnissoni parveuputamise lugu. Arno oli täpselt samasuguse dilemma ees. Ja lahendas selle väga õigesti
mu meelest 
Ma arvan kah, et sa midagi valesti ei teinud .. kuigi jah, mina oleks selle inimesega ise tõsiselt rääkinud ennem kui ülemuse juurde oleks läinud ..
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
lati töövõtjana oleks iga tööandja õnnetus![]()
Kuna sa ei ole töövõtja, siis saab järeldada ainult, et sa oled alles õpilane/üliõpilane ja pole veel eriti elu näinud.
Sest tööandja ei saaks sellist juttu rääkida! Ma ei kujutaks ette, et ma peaksin enda ja võibolla ka veel kaasinvestorite rahaga riskima lihtsalt
selleks, et mingile jobule, kes tööd ei viitsi teha, meeldida. Ja ma tean, mida tähendab rahaga riskida ning ka ettevõtluses töötajate pärast raha
(või ka kogu ettevõte) kaotada.
õige! tööandjale võivad tõesti meeldida sellised töötajad, nagu head masinad. aga need ei ole ju vabad inimesed vaid orjad.
Teemaalgataja annab ise vastuse. Vallandatud töötaja seadis ohtu firma tegevuse ning tema tegevuse tulemusena oleksid võinud nii mitmedki teised töötajad oma töökoha kaotada. See inimene võis tore ja avameelne olla, aga tema ebapädevus, laiskus ja hoolimatu suhtumine oma töökohustustesse kaalusid üle kõik temas peituvad positiivsed küljed. Selliste inimeste pärast ei tohi süümepiinu tunda.
seljataga pealekaebamine pole sugugi parem!
Mina ei arva, et töötaja peaks masin või ori olema.
Mulle tundub, et sa elad teadmises, et töötajatel on õigused ja tööandjal kohustused. See ei ole päris nii. Tutvu vahelduseks natuke õigusteaduse ja
seadusloome põhialustega. Pooltel on õigused ja kohustused. Seadused ei tohi olla ühele poole kallutatud ja kui selline kallutatus reaalelus
tuleneb objektiivsetest asjaoludest (nagu näiteks töösuhete puhul tööandja kasuks), siis seadusega suurendatakse teise poole õigusi. Siiski on ka
töötajatel kohustused. Need kohustused seisnevad näiteks ka töö korrektses tegemises, heaperemehelikus suhtumises tööandja ning kolmandate
isikute varasse jne. Antud juhul kippus töötaja kõiki omi kohustusi eirama.
Ja kui sellise tegevuse tagajärjel on ohus mitte ainult tööandja vara vaid ka paljude teiste töötajate töökohad ning selle töökohaga seotud tulevik,
siis on teiste töötajate käitumine igati õigustatud. Ma ei ole eriti kellegi peale kaebaja tüüp, aga igat asja omavahel lahendada ei saa!
Kle lati, kas sa oled siiamaani ainult kivikorjajana töötanud?
Tsitaat:
Algne postitaja: helikax
Ma arvan kah, et sa midagi valesti ei teinud .. /.../
Nõustun delilah'ga.
Mida ma ise oleksin teinud? Tõesti ei tea, alguses vist oleksin täiesti segi keeranud. See tõsiselt raske otsus, kuigi arvan, et lõppkokkuvõttes
oleksin käitunud nii nagu sinagi.
Too võluv tegelane ohustas ju sinu töökohta. Minul on ka oma särk ihule kõige lähemal.
Mida ma küll teinud oleks, on see, et oleks öelnud enne ülemuse juurde minekut: võta heaks või pane pahaks, aga ma nüüd lähen ja teen, mida pean
tegema.
Ma ei tea asjaolusid, aga kindlasti olnuks viisakas enne inimesega rääkida ja öelda, et kavatsetakse ülemustele rääkida. Ja anda seeläbi võimalus enne
ise "puhtsüdamlik" teha.
Minule ei meeldi selja taga rääkimine, aga kindlasti oleks ülemused sellest teada saanud, kui mina oleksin olnud samas olukorras.
Olen Ratatoskiga nõus. Teemaalgatusest ei tule välja kogu situatsiooni detailsus. Sellistel juhtudel tavaliselt antaksegi süüdlasele eelnevalt teada, tema olukorra tõsidusest ja kavatsusest probleemiga juhtkonna poole pöörduda. Selliselt talitades jääb ära üks väga ebameeldiv teguviis; "Töökaaslase seljatamine ilma tema enda teadmata".
Oi ma oleks tahtnud lahtilastu näoilmet näha, kui Pipilota ta fakti ette seadnuks
Teate see on täiesti normaalne, meil lüüakse iga päev kellegile kirves selga, nüüd löödi ka nuga
, ma olen 3-dast töötu
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
seljataga pealekaebamine pole sugugi parem!
Pipilota, sa ei saa ju ennast vastutavana tunda teise laiskuse ja viitsimatuse, suutmatuse pärast
Seega, tegid õieti ikkagist 
Ma oleks uut töökohta otsima hakanud. Teise inimese usaldust ei kuritarvitaks ma kunagi, seda kas või omaenda südamerahu huvides.