Board logo

Kuidas öelda?
EUR - 19.10.2006 kell 09:09

Kuidas öelda abikaasale, et tal ei ole piisavalt teadmisi selle töö jaoks mida ta plaanib tegema hakata? Probleem selles, et otse öelda ei saa - ma ei pidavat teda piisavalt julgustama ja toetama. Aga kui tulevad probleemid siis seda stressi ja muret ja nuttu pean mina vastu võtma


anne51 - 19.10.2006 kell 09:16

Kui sa ikka oled täiesti kindel, et tal ei ole piisavalt teadmisi, siis nii ütlegi. Oma arvamust võib avaldada.
Mina küll päris täpselt ei julge öelda, millega mu abikaasa saab hakkama ja millega mitte. Inimesed üllatavad, eriti siis, kui nad end kokku võtavad. Mina siiski toetaksin kaasat. Las proovib ja kui pettuma peab, siis läheb see väärtusliku kogemuse arvele.
Teema on rubriigis "ühiskond". Loodan, et see ei tähenda üldist naiste halvustamist ja nende võimetes kahtlemist?


skingirl - 19.10.2006 kell 09:17

Tuleb otse õelda, kaua sa läbi lillede sahmid!
Tule tuhvili alt välja või leia kompromiss!


murdjamees - 19.10.2006 kell 09:32

Aint loll inimene abiellub lolli inimesega.Ja kui loll lolli õpetama hakkab siis tuleb suur lollus välja. Leia oma tutvusringkonnast mõni tark inimene ja palu temal oma kaasale öelda et ta on loll! Elementaarne!


kontorihiir - 19.10.2006 kell 09:37

kui sina ei saaks selle tööga hakkama, siis arvad, et naine ka ei saaks? ära ole kade, las ta proovib ometi...ja kui ei saa, poleks ka vaja tänitama hakata stiilis : no mis ma ütlesin!
nagu anne51 ütles - inimesed võivad teinekord üllatada ja sageli saadakse oma tegelikest võimetest aimu sattudes teatud olukordadesse....
kui armastad, siis pigem julgusta kui halvusta


sheridan - 19.10.2006 kell 11:32

Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Aint loll inimene abiellub lolli inimesega.Ja kui loll lolli õpetama hakkab siis tuleb suur lollus välja. Leia oma tutvusringkonnast mõni tark inimene ja palu temal oma kaasale öelda et ta on loll! Elementaarne!


HEA!


pisimimm - 19.10.2006 kell 11:37

Krt, mul vastupidine probleem... mees muudkui üritab mind edasi pürgima sudida, aga mulle meeldib mu praegune töö


Aga teemaalgataja, kui su kaasa ise usub enda võimetesse, siis miks sina teda takistama peaksid? Las teeb ja mässab, küll ise lõpeks aru saab (kui su kahtlused tõeks osutuvad), kui töö tõesti mõistustmööda pole. Ja usu, inimesed on võimelised õppima, kui seda tõesti vaja on

Hea, kui su naisel on ambitsioonid


li-li - 19.10.2006 kell 11:43

abikaasa peax olema toex ja tunnustama partneri tegemisi. võixid soovitada tal oma tagamaid kindlustada, küsides, kas talle ka koolitusi pakutaxe, et paremini tööga hakkama saada, sest läbipõlemisi võib ju ette tulla, kui puuduvad piisavad teadmised


marvin - 19.10.2006 kell 14:40

Muidu iga uus algus võib olla natuke raske. Aga arvan, et sul on targem rääkida taga asi selgeks. Hakkad niiviisi kaugelt teemale lähenema, annad paar vihjet jutu sees, ütled, et muretsed ta pärast jne. Küsid kas ta arvab, et saab hakkama sellega mida ette tahab võtab jne.


samsara - 19.10.2006 kell 15:18

Kes me oleme, et võime teise inimese eest otsustada? Igaüks peab ise omad vead tegema. Äkki Sina ise ekslikult hindad oma elukaaslast? Õnneks mind on küll alati õhtutatud edasi liikuma ja end proovile panema, kui mu kaaslane minusse ei usuks.. ta ju alahindaks mind. Ja kui mina peaks enda kaaslast mannetuks... ma vast ei oleks temaga kokku kolinudki.


freelancer - 19.10.2006 kell 18:55

samsara
sinu loogika järgi kui abikaasa ütleks et hakkab lendamist õppima siis peaksid teda tagant õhutama või.Iga inimese jaoks on olemas latt,millest ta üle ei hüppa.Ma ei räägi reaalsetest asjadest mida on võimalik sooritada.Küsimus on muidugi sellesmillise kvaliteediga on resultaat.Ja kui inimene seda ise ei tunne siis tuleb talle seda öelda mitte toita teda valedega ja lootust anda seal kus see on juba eos surnud.


Vanapaks - 20.10.2006 kell 04:23

Aga sa suuna ta Kodututesse.
Küll me ta paika paneme.....ja julgustame muidugi kah.


ariita - 20.10.2006 kell 17:45

EUR kuidas sa saad olla veendunud, et tal pole oskusi ega teadmisi, kui ta tahab sellele tööle minna, siis ta ise ju usub endasse ja mingi kohanemisaeg on uuel kohal ka(4k.).
kui kaua ja põhjalikult sa teda tunned? usun, et noorik on uue omandamisvõimeline kui ta ise seda soovib ja töö talle meeldib, toeta ikka oma kaasat ja kui juhtubki eksitus siis lohuta, ega sellepärast elu kallale ei kiputa


olevt - 20.10.2006 kell 17:54

Tsitaat:
Algne postitaja: EUR
Kuidas öelda abikaasale, et tal ei ole piisavalt teadmisi selle töö jaoks mida ta plaanib tegema hakata? Probleem selles, et otse öelda ei saa - ma ei pidavat teda piisavalt julgustama ja toetama. Aga kui tulevad probleemid siis seda stressi ja muret ja nuttu pean mina vastu võtma

ei pea midagi ütlema. Kui tal tuhin mööda läheb ja üle läheb tuhin sellepärast, et piltlikult öelduna on ta juba 10 korda haamriga vastu näppu virutanud, on kõik jälle kombes. Inimene on teadupärast iseõppiv infosüsteem. Ja kui naine tulebki nutusena kurtma, et oi kui valus oli see sõrme pihta löömine, tuleb teha pähe mõtlik nägu ja öelda: "Ahah.."


Lola69 - 20.10.2006 kell 20:21

Kui inimene ise usub oma võimetesse ja ta tõepoolest miskit üleloomulikku ei ürita, miks peaks teda takistama?

Ja siis imestatakse, et miks inimestel puudub julgus?


reheline - 20.10.2006 kell 21:35

Naised saavad tavaliselt alati hakkama. Ja kui juhtubki nutt ning hala tulema, siis on mehe kohus see enda kaela võtta . Muidu võid lasteaias kodu edasi mängida.


miranda - 21.10.2006 kell 08:29

Kade oled?
Kas naine hakkab sinust rohkem teenima?
Miks sa tema püüdlusi juba eos summutada tahad?


pointer - 22.10.2006 kell 01:05

uue koha peal pole kunagi piisavalt teadmisi. või kui on, siis see on üks jama koht


ariita - 22.10.2006 kell 17:51

vaatasin seda teemat ja mulle jäi mulje nagu EUR oleks mees, äkki hoopis on naine, sel juhul vabandan, kas keegi oskab öelda midagi, mis viitab kumb ta siis on


anne51 - 23.10.2006 kell 12:40

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Iga inimese jaoks on olemas latt,millest ta üle ei hüppa.

See on küll tõsi. Noor inimene hindab oma võimeid sageli üle, aga selleks ongi ju konkursid ja töövestlused, et sobiv inimene saaks tööposti otsa. Peab siis abikaasat halvustama?
94-ndal jäin ma tööta ja otsustasin täiesti professiooni muuta. Abikaasa kõõritas natuke, aga siis toetas ja õhutas. Tütar ütles, et ma saaksin hakkama küll, aga ma ei julge. See ajas mu vihale, aga seda tütar taotleski. Läksin, sain hakkama, kuigi alguses oli väga raske.


madu - 23.10.2006 kell 13:47

Mina nõustun nendega, kes leiavad, et iga terve mõistusega täiskasvanud inime (kel aimu, et nt gravitatsiooni vms vastu pole suurt mõtet sõdida), kes tõesti väga-väga soovib end proovile panna, võiks seda ka teha saada.
Eks igas peres ole omad kombed, kuid mina isiklikult küll julgustan enda kaasat erinevaid asju katsetama ning olen rõõmus, et ta minugi innukust alla ei suru (seda on muidugi üsna keeruline teha kah).
Mis aga puutub pärastisse halamisse, siis kodu võiks ju üldiselt olla koht, kus võid rõõmust lakke karata või pettumusest padjad läbimärjaks nutta. Ja sind mõistetakse.

Teemaalgatajale. Kui nii väga toda hilisemat "muret ja nuttu" kardad, sõida tolleks ajaks komandeeringusse. Siis leiab su teinepool ehk mõne teise õla ning kui kõik sama hästi edasi läheb, ei pea sa enam kunagi ta stressiga maadlema. Sest kooselu seisneb minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt nii rõõmude kui murede jagamises.


Kapsauss - 24.10.2006 kell 06:39

sa peaksid ikka teda toetama mitte halvustama.K6ik tuleb ikka omal nahal 2ra proovida ja usu sa v6id isegi yllatuda, kui h2sti ta hakkama saab.No kui aga t6esti pole see tema jaoks, siis saab ta sellest ise ka aru ja kogemusi j2lle rohkem.


Aike - 24.10.2006 kell 06:46

Küll aeg näitab kes milleks kõlbeline ja võimeline.
Kui sa talle seda faktiliselt ei suuda tõestada siis vaiki.
Me kõik õpime oma vigadest ja käpuli käimistest.
Vaevalt sa ise käima õpisid ilma kukkumata.