
mida arvate?
miks suhtutakse usku halvasti?
paljud teie seast on usklikud?
mis vahe on usklikul ja mitteusklikul?
kas usklikud arvavad, kasutavad usku ära, et olla kuidagi erilisemad?
ma olen kõiges selles kuidagi pettunud...
mis on selle mõte, kuhu me niivisi jõuame...
miks niipaljud inimesed tulevad kirikusse?
kulunud teema muidugi...
keegi võiks mu maha rahustada...
mida tähendavad teie arvates need read?
Mina rõõmutsen väga Issandas,
mu hing ilutseb mu Jumalas,
sest ta on mind riietanud päästeriietega,
katnud õigusekuuega,
otsekui oleks peigmees enesele pähe pannud piduliku peakatte
või pruut ennast ehetega ehtinud. Js 61:10
Ise usklik ei ole, st ei kuulu kuhugi sekti. Muidu usun küll igasuguseid asju
Arvan, et nii küll ei saa üldistada, et miks usklikke ei sallita
Niikaua, kui mind teiste usk ei sega, lasku aga käia. Segamise all pean silmas
mõningate sektide värbamistaktikat jne.
Postituse viimast lõiku ei söanda kommenteerida 
ütlen nii.kuna ma ei ole usklik.austan ma luteri,katoliikliku,ning õigeusku eriti seda viimast. kuna oli mul meeldiv diskusioon õigeusu preestriga.
antagu mulle andeks mu patud,kui ütlen et ei salli niinimetatuid jehoovatunnistajaid... nad ajavad külmavärinad peale
Viisakas oleks alustada iseendast.
Inimestel vaja kõigil uskuda millessegi, mis aitab neid, kui on raske.
Mõni usub kõrgemasse võimu- jumalasse, jehoovasse jne. On leidnud enda tõekspidamiste järgi selle õige tee, oma mõtetele sarnase religiooni.
Mõni taas usub, et saatus on see, mis kõik paika paneb - juhtub see, mis on määratud juhtuma.
Sama on poliitikaga. Liitutakse erakonnaga, mille mõtted ja suund sobib inimese mõttega.
Halvasti suhtuvad need, kes ei lepi, et teised ei mõtle temaga sarnaselt vaid otsivad lohutust milleski, mis tema jaoks vastuvõtmatu.
Ei usu, et ükski usklik arvab, et kasutab usku selleks, et olla silmapaistvam. Need inimesed ei ole usklikud, kes nii teevad.
Kui kata on selles kõiges pettunud (millest ma ei saa aru, milles täpselt pettutud on), siis tasuks aja maha võtta ning järele mõelda. Kas
tasub ikka olla pettunud selles, mis siis ehk ei olnud sinule õige.
Mina ei usu "kõrgemasse võimu", kes lubab head, kui teha vastavalt selle religiooni tõekspidamiste järgi. Inimene peab leidma oma tee ja
mina olen selle leidnud.
Mida need read tähendavad? Inimene, kes need kirjutas on leidnud enda jaoks selle õige. Ta on leidnud tee, mida mööda käia ning selle kaudu tunneb ta
end sisimas paremini, täislikumana. Täiuslikkuse all ma mõtlen harmooniat valikute pärast, leidnud rahu enda ja ehk ka maailmaga. See on nagu
armumine. Hetk, mil tunned end võimsa, otsusekindla, julge ja kaunina.
Usu ja religiooni mainet viivad alla kõiksugu ekstreemsed ususektid,kes pealegi aktiivselt endale tegelasi värbavad.Mõni aasta tagasi oli see asi veel hullem.
mis kuradi usk see kristlus on? puha vale ja inimeste poolt loodud ettekujutuste vili. see algne iva võis seal ju olla, kuid selle leidmine on võimatu. jumal võib ju olla, kuid usk mis inimeste poolt loodud vastukäivatele fantaasiatele üles ehitatud, pole tõsiselt võetav.
Kui onpettumus, siis äkki on ka sel põhjus. Kui, siis .. milline?
Nimetet hetkel ei saa mina aga aru, miks need kirikusse "tulevad" tegelinskid sind häirivad?
Et kirikus on korraga liiga palju rahvast või? Uskmatuid on seal kombetalituste pärast tõesti mitut masti. PAraku .. oma asi.
Tsitaat:
Algne postitaja: lati
mis kuradi usk see kristlus on? puha vale ja inimeste poolt loodud ettekujutuste vili. see algne iva võis seal ju olla, kuid selle leidmine on võimatu. jumal võib ju olla, kuid usk mis inimeste poolt loodud vastukäivatele fantaasiatele üles ehitatud, pole tõsiselt võetav.
Päris nii see ei ole, pipilota. Kristlus on võrreldes teiste enamlevinud religioonidega tõesti väga kunstlik. Enamik kristlikke dogmasid
kinnitati hääletamise tulemusel Nikaia kirikukogus, mille kutsus kokku rooma keiser. Tema jaoks oli see poliitiline tööriist, mis hoidis riiki koos.
Oma eluajal võttis ka keiser Constantinus ristiusu vastu, kuid oma surivoodil tunnistasi siiski Sol Invictust, ilmselt ei olnud ta
Päikesekummardamist sisimas iialgi lõpetanud.
Ka luterlaste ja katoliiklaste vahe on suurem kui vaid piibli tõlgendamise ja protsessioonide toretsemise vahel. Luterliku ja katoliikliku piibli
erinevus on lausa mitu peatükki.
mida arvate? - mida arvame millest siis konkreetselt?
miks suhtutakse usku halvasti? - ei ole õrna aimugi. Aga kas üldse suhtutakse halvasti?
paljud teie seast on usklikud? - ei ole õrna aimugi.
mis vahe on usklikul ja mitteusklikul? - usklikud usuvad on olemas jumal, mitteusklikud usuvad, et jumalat ei ole. Kumbki pool oma väidet tõeastada ei
saa, nii ei see on puhtalt usu kusimus.
kas usklikud arvavad, kasutavad usku ära, et olla kuidagi erilisemad? - ei tea, selle teadasaamiseks peaks kuskil kogudustes küsitluse korraldama.
ma olen kõiges selles kuidagi pettunud...
mis on selle mõte, kuhu me niivisi jõuame... - mille mõte?
miks niipaljud inimesed tulevad kirikusse? - ei tea, aga sa lisa see küsimus sinna eelmisele küsitlusele, mida sa kogudustes korraldama hakkad.
kulunud teema muidugi... - jah, on küll, kui sa foorumis natuke ringi vaatad ja otsingut kasutad, siis saad isegi aru, et see kõik on siin juba
olemas
keegi võiks mu maha rahustada... - rahune maha!
mida tähendavad teie arvates need read? - nagu sa juurde märkisid on need viidatud read psalmid piiblist. Nende tähendusest aru saamiseks peaksid sa
lugema neid selles keeles, mida sa valdad.
[read kustutatud]
Ma ei arva, et usku üldiselt halvasti suhtutakse. Halvasti suhtutakse sellesse mida omaks ei võeta ja mis enda arusaamistega vastuollu läheb.
Tinglikult võib ka ateismi omamoodi usuks nimetada ja ma olen üsna veendunud, et enamjagu inimesi usuvad millesegi omal moel.
Kui asendada sõna usk sõnaga õpetus muutuvad asjad lihtsamaks ja selgemaks. Minu arvates ei ole Kristuse õpetusel häda midagi kui arvestada, et õpetus
on Kristuse, mitte kiriku oma. Ka Muhamedi ja Budha õpetused on head. Kui uurida vanu kultuure tekib arusaamine (minul igatahes tekkis), et kõik need
õpetused on üldpõhimõtetelt väga sarnased ja üldsegi mitte taunimisväärsed. Minu järeldus on, et vaenu külvab kirik, mitte usk (õpetus).
Tsitaat:
Algne postitaja: kata
miks suhtutakse usku halvasti?
paljud teie seast on usklikud?
mis vahe on usklikul ja mitteusklikul?
kas usklikud arvavad, kasutavad usku ära, et olla kuidagi erilisemad?
ma olen kõiges selles kuidagi pettunud...
mis on selle mõte, kuhu me niivisi jõuame...
miks niipaljud inimesed tulevad kirikusse?
Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Kristlus on võrreldes teiste enamlevinud religioonidega tõesti väga kunstlik.
Mõned lihtsad asjad mida inimesed ei näe ega oskagi vaadata on nende endi nina all, mõnda asja aga sunnitakse vägisi peale, miks?
Sama on religiooniga, inimene peab olema usklik, uskuma kasvõi ainult iseendasse, täisateisti ei ole olemas.
Nõrgad inimesed valivad jumala ja religiooni kuna nad ei usu endasse.
Budism on eluõpetus, kuidas elada.
Ma sündisin juba saba ja sarvedega, ei minust usklikku saa kunagi.....
no jah, eks ma olen otsinud ka. elu on nii lihtne kui lihtsaks sa selle teed, eks ju. võib-olla oleks parem kellegagi silmast silmarääkida. igaljuhul kui kirikus ja noortekatel sai käidud alguses polnud viga midagi, nyyd nii tydinud.
kata, ju sa ei ole enda jaoks siis asju lahti motestanud, kellegi vanema ja targemaga raakimine aitab kindlasti.
sinu enesekahtlused ja kohklused on tegelikult vajalikud - panevad sind motlema ja otsuseid tegema. tubli tydruk!
Minumeelest algab kõik sellest, mida kristluse all mõteldakse, kuidas see enesele defineeritakse. Niisiis, individuaalsest lähenemisest, pigem.
Piiblit võib tõlgendada 100 erinevat moodi. Kristlane võib olla ka kirikus käimata, iga kirikupapa moraalilugu kuulamata.
Ise olen seda meelt, et kui on tõesti suhe Jumalaga, siis muud polegi põhimõtteliselt vaja. Võib jah, juurde kuulata, lugeda jms, aga see
"inimeste poolt loodud" usk ei pea üldse segama, tähendab, võib ju ignoreerida! Pigem pealiskaudsed igat õpet manitsust järgivad.
(no see viimane lõik käis nüüd üldiselt kõikide religioonide kohta vast.
ja tegelikult natuke imestangi teema pealkirja loogika üle. et religioon->usk->kristlus. ???)
Tsitaat:
Algne postitaja: kata
kui kirikus ja noortekatel sai käidud alguses polnud viga midagi, nyyd nii tydinud.
Mul ei ole midagi kristluse vastu, aga isiklikult sümpatiseerib rohkem kausaalne eetikamudel, mis eeldab põhjalikumalt oma käitumise analüüsivõimet.
Tsitaat:
Algne postitaja: Quex
Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Kristlus on võrreldes teiste enamlevinud religioonidega tõesti väga kunstlik.
Mis need teised enamlevinud religioonid on - islam, budism? Ühe juured on kristluses ja judaismis. Teine on otsestelt seotud Siddharta Gautama elu ja tegevusega. Mille poolest need vähem "kunstlikud" on?
kristlasel ja kristlasel, budistil ja budistil ning animistil ja animistil on vahe sees. kristlus, kausaalne eetikamudel, kohtuotsus või tootem ei muuda kedagi iseenesest paremaks, rahulolevamaks, õnnelikumaks. lõppeks taandub ju kõik sellele, kuidas inimene telos't järgib ja kuidas see tema argielus kajastub. kõik usundid on kunagi isiklikest nägemustest alguse saanud, aga pelgalt selle pärast saab mingi usundi "õigsust" kahtluse alla seada vaid paduateist. usk annab elule sihi, ja nagu marla ennist kirjutas, võib radu valgustuse, satori, nirvana, ... või ... juurde olla täpselt sama palju kui meid endid. mõne raja algus on lihtsalt laiemalt ja sügavamalt sisse tallatud, sest seda teed alustanuid on olnud rohkem. see aga ei oma lõpus vähimatki tähtsust.