Board logo

Soovid, soovid, soovid...
anne51 - 12.04.2007 kell 11:31

Uue teema mõte tekkis lugedes teemat "Kuidas aidata tõsta teise inimese enesehinnangut?", kus meile kirjeldatakse madala enesehinnanguga õnnetut inimest.
Räägitakse, et õnnelikkus on oskus, et see ei sõltugi nii palju välistest asjaoludest nagu me arvame. Meil on väga palju soove ja kui need ei täitu, siis oleme õnnetud. Muidugi, soovid viivad elu edasi ja me oleme ka tsiviliseeritud rahvaste peres, aga ... Kas meid teeb õnnelikumaks see, et meil on surres väga palju asju? Pealegi tahame, et asju ja väärtusi jagataks õiglaselt. Selge see, et elementaarvajadused peavad olema rahuldatud.
Arvan, et mida suurem on vastuolu soovide ja nende teostatavuse vahel, seda õnnetum inimene. Ehk ei olegi suurimaks vaenlaseks ühiskondlik ebavõrdsus, vaid soovid? Meedia ja reklaam manipuleerib meiega ja tekitatakse mittevajaliku vajalikkus. Juba aastakümneid tagasi sai selgeks, et kui meile midagi korrutada piisava järjekindlusega, siis võib meile sisendada ükskõik mida, isegi kahjulikku.


Imre - 12.04.2007 kell 11:59

Ma usun, et ebavõrdsuses ei tasu süüdistada kedagi peale iseenda. Igal inimesel on või on olnud võimalus oma elujärge parandada. Tihtipeale on takistuseks töötahte puudumine, ambitsioonid vms.
Ma ei kadesta neid, kellel on rohkem raha kui minul.
Samuti ei pea ma frustreerituse põhjuseks soovide mittetäitumist. Iga inimene peab vastavalt oma võimalustele ka soovid leidma.
Ei saa ju soovida maja ostmist, kui endal pole raha või võimalust raha hankida selle soetamiseks.
Materiaalseid hüvesid taga ajavaid inimesi, kellel puuduvad vahendid ja/või oskuseid vahendeid luua, pean ma rumalaiks.
Pole vaja unistustes elada kui on selge, et unistused ei täitu.
Tuleb reaalselt ja kriitilise pilguga oma soove kärpida.
Unistada võib, aga kas selle pärast asub masenduda, kui need ei täitu? Vaevalt ....


Leni - 12.04.2007 kell 14:38

Ma ei ole oma tutvuringkonnas märganud, et keegi materiaalsete soovide pärast väga morjenduks, samas me oleme ka noored ja kõik vist pea-aegu rahuldavalt kindlustatud.

Pigem on ikka mingid emotsionaalsed soovid ja vajakajäämised. Endal ka.

Ja neid niisama "kinni keerata" väga ei õnnestu.


anne51 - 13.04.2007 kell 10:39

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Ma usun, et ebavõrdsuses ei tasu süüdistada kedagi peale iseenda. Iga inimene peab vastavalt oma võimalustele ka soovid leidma.
Ei saa ju soovida maja ostmist, kui endal pole raha või võimalust raha hankida selle soetamiseks.

See ongi see häda, et paljud inimesed ei oska hinnata oma võimalusi, eelkõige vaimseid võimalusi. Kasvõi see tänapäevane meeletu tunglemine kõrghariduse poole. Vanemad katkestavad enda ära, et "puupeaga" pojakest koolitada. Pean tunnistama, et olen ka mina oma võimeid üle hinnanud.
Ka materiaalsed standardid (maja, auto, suvila jne.) on paljudel silme ees ja kasvõi nui neljaks ja infarktiga haiglasse, aga vaja on see saavutada.
Postsovjetlikes riikides on võrdsusega kehvasti. Need, kes olid 1991.a. "pumba juures", on võrdsemad.


LadyButterfly - 13.04.2007 kell 10:49

Soovid, unistused, eesmärgid - see on edasiviiv jõud. Kui me end liig alahindame, võimegi jääda kuni surmani paigal tammuma. Üle hindamisega on selline lugu, et kui ükskord upakil oled, oled kogemuse võrra rikkam ja loodetavasti ka targem - paigalseisuga jääd sama vaeseks kui ennegi.


Imre - 13.04.2007 kell 11:04

Täiesti nõus LadyButterflyga.
Kui eesmärke pole, siis ei ole ka vajadust pingutada millegi nimel.
Aga arvan siiski, et eesmärgid peavad ikkagi reaalsed olema.
Unistuste tagaajamine ei tohiks olla tervistkahjustav.


ariita - 13.04.2007 kell 18:32

Soovid saavad olla vaid teostatavad, st soovida saan endale vaid seda mille täitmisega tulen ise toime aga unistused- unistada ju ikka võib ja isegi neil on mõnikord võimalus täituda juhuste kokkulangemise ja enda tegemiste koostööna


vaarema - 16.04.2007 kell 05:28

Päikest, sisemist rahu ja avatud meeli.
Soovid, soovid, soovid........ mida soovin nii endale kui ka teistele


mmunk - 16.04.2007 kell 08:22

budismi järgi on soovid lõpetamata sündmuste tagajärg ning kannatuste põhjus. ei jaga nende eelkõnelejate seisukohta, kes usuvad soovidest suurt tuleviku tulu tõusvat. kuna soovid kasvavad välja (lõpetamata) minevikust, siis on see pigem tagasiviiv jõud, mis juhatab meid ikka ja jälle tagasi nende sündmuste juurde, mis jäid mingil (ebamugaval) põhjusel pooleli. mina olen oma elu selle mätta otsast paika ajada püüdnud ja hetkeseisuga üsna rahul (tagasiminek missugune!).


anne51 - 16.04.2007 kell 09:48

Jah, budistid rääkivat tänapäevalgi, et ära soovi midagi, siis oled õnnelik. Aga idagi olevat muutunud ja budistidki kiirustama ja soovima hakanud.
Soovideta inimene - seda on raske ette kujutada, aga ma oskan arvata, et siis võiks ennast küll vabana tunda.
Teema olekski pidanud olema rubriigis "Inimene". Inimene soovib. Kui ühiskonnast rääkida selles kontekstis, siis arvan, et ühiskonnale ei meeldi niisugune soovideta vaba inimene, sest sellise inimesega ei saaks manipuleerida. Piits ja präänik ei mõjuks. Võtame kasvõi viimase valimiskampaania - inimeste soove suurendati veelgi reklaami abil.
On arvatud ka seda, et inimene soovib liiga vähe või täpsem oleks öelda - liiga madalaid asju.


vaarema - 17.04.2007 kell 05:20

Oleme põrgu kiirteel kogu oma süsteemi, soovide ja tahtmistega ehk maailmakorraldusega. Kardan, et minu arvamus on liialt optimistlik


anne51 - 17.04.2007 kell 11:14

Põrgu kiirteel? Mis sa sellega mõtled, vaarema? Eks ma aiman muidugi. R.W.Emerson on vastanud vist sinu eest?
"Inimloomusele on omane janu vaimse vara järele. Sõltuvus välistest, ainelistest hüvedest võib aga meid teha inimeste ja juhuste orjadeks."
Või ma eksin? Mis on see "põrgu kiirtee"?


susanna - 17.04.2007 kell 21:12

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51

Mis on see "põrgu kiirtee"?


kui ma ei eksi, siis on sellise pealkirjaga film olemas

ise olen mõne unistuse soovidega sidunud, on mille nimel pingutada
alati pole soovid materjaalset laadi, saab soovida ka midagi hingele ja silmale


anne51 - 19.04.2007 kell 10:59

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Üle hindamisega on selline lugu, et kui ükskord upakil oled, oled kogemuse võrra rikkam

Arvan siiski, et nii alahindamine kui ülehindamine on äärmused ja seega paha-paha.
Vaadake, mis juhtus Virginia ülikoolis! Üks liiga kõrge enesehinnanguga ja üleväärsuskompleksis vaevlev tudeng pidas vajalikuks konkurentidega võidelda. Kõik ei läinud nii nagu tema soovis. Liiga kõrge enesehinnanguga inimene peab alati võitma. Kui ei võida, siis on teised süüdi. Süüdi oli loomulikult ka õppejõud


ariita - 19.04.2007 kell 12:06

minu isiklikud soovid on küll nii tillukesed, et "põrgu kiirteele" nagu asja ei ole, aga kaasahaaratuna ühiskonnast tuleb vist sealgi kihutada, kus kiirust ise määrata ei saa


freelancer - 19.04.2007 kell 19:04

....
olen seda juba siin korduvalt rõhutanud et olelusvõitlus ei kao kuhugi.See et näiteks mina elan hästi toob paratamatult kaasa kellegi elamise halvasti.Ja kõik see on kinni väga tähtsas asjas.Olla õigel ajal õigel kohal ja suuta tõestada et oled parim ,mis hetkel saada on.Terve elu pead sa tõestama et oled parem kellestki.Vastasel juhul saaks paremad palad just see kes on seda annet kasutanud paremini kui sina.Oleks nagu aeg normaalsetel Žinimestel aru saada et inimesed ei peagi olema võrdsed.Kõigil ei peagi olema ühesugune hea elu.Selleks nimetataksegi osasid inimesi edukateks,teisi luuseriteks.Eks igaüks tea ise millisesse kategooriasse ta kuulub.Me elame väga materjaalses ühiskonnas.Inimene sõltub otseselt sellest vägevast ,mida rahaks nimetatakse.Mõned võivad ju öelda et raha pole oluline vaid õnn on oluline.Õnne kahjuks mitte millegi eest ei osta.Raha annab vabaduse ja õiguse kuuluda kasti,milles otsustatakse kes mida saab.Nii lihtne see ongi.Selle asemel ,et käija ja soiuda ,et elu on perses nagu sitt-tuleks võibolla midagi ette võtta ja mitte ainult istuda ja kadestada teisi.
Elu on karm.Tahame või mitte.Juba see kui mõistad ,et tasuta lõunaid pole olemas,tähendab seda ,et oled pea kergitanud kõrgemale luuserite seltskonnast ja soovid midagi muuta.Raha vedeleb kõikjal ,tuleb osata seda ainult näha.Raha teeb raha,ja sellel kellel seda on tuleb juurde.Miljonäriks ei saadagi kohe.Mõnel võib see võtta terve igaviku.Aeg aga on teadupärast suhteline.Mõnele tundub minut aastan mõnele aasta minutina.


vaarema - 19.04.2007 kell 20:01

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Põrgu kiirteel? Mis sa sellega mõtled, vaarema? Eks ma aiman muidugi. R.W.Emerson on vastanud vist sinu eest?
"Inimloomusele on omane janu vaimse vara järele. Sõltuvus välistest, ainelistest hüvedest võib aga meid teha inimeste ja juhuste orjadeks."
Või ma eksin? Mis on see "põrgu kiirtee"?

Kahju tõesti, aga sa ei eksi...


anne51 - 20.04.2007 kell 12:11

Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
....
olen seda juba siin korduvalt rõhutanud et olelusvõitlus ei kao kuhugi.See et näiteks mina elan hästi toob paratamatult kaasa kellegi elamise halvasti.Ja kõik see on kinni väga tähtsas asjas.Olla õigel ajal õigel kohal ja suuta tõestada et oled parim ,mis hetkel saada on.Terve elu pead sa tõestama et oled parem kellestki.Vastasel juhul saaks paremad palad just see kes on seda annet kasutanud paremini kui sina.Oleks nagu aeg normaalsetel Žinimestel aru saada et inimesed ei peagi olema võrdsed.Kõigil ei peagi olema ühesugune hea elu.Selleks nimetataksegi osasid inimesi edukateks,teisi luuseriteks.

Jah, sa ei väsi rõhutamast olelusvõitluse tähtsust. Õigus ta on.
Arvan, et inimestel peavad olema võrdsed võimalused. 1991.aastal, kui saime oma riigi, ei olnud kõigi jaoks võrdseid võimalusi. Ühed olid õigel ajal õiges kohas: positsioon veneaegses ettevõttes. Teised otsisid seaduseauke ja ajasid nende kaudu raha kokku - kriminaalselt andekad. Kas edukad on parim osa meie rahvast?
Palju on neid, kes on edukad tänu oma andekusele ja töökusele? Sina, freelancer?
Klassierinevusi on järjest süvendatud, aga see ei pea olema nii. Igatahes ei jagaks ma inimesi edukateks ja luuseriteks. Vähemalt mitte postsotsialistlikes riikides.
Elu on karm küll, aga meil on ta väga karm olnud. Seda hämmastavam on, et leidub missiooniga inimesi, kes teevad ühiskonnale vajalikku, aga madalapalgalist tööd. Nende kohta öeldakse ju ka põlastavalt "luuser", aga nad ei ole seda mitte. Ja kindlasti on nende hulgas õnnelikke inimesi.


sissy84 - 20.04.2007 kell 14:17

Soovid on toredad, samuti unistused.

Samas see kuidas inimesed nendeni jõuda üritavad pole alati ilus. Üle laipade minek,et jõüda materiaalsete hüvedeni või siis enda maine tolmu tallamine,et saada kuulsaks on minu jaoks naeruväärne.
Hindan arukaid inimesi kellel on kas head ideed(äriplaanid) + inimesi kuldsete kätega.

Inimesed kes teiste kannatuste pealt rasva oma rahakotti topivad või inimesed kes musta ja kuritegevuslikku elu pidi rikkuse saavutavad on minu jaoks need kelle nime ei kõlba isegi mitte suhu võtta.

Soovid, soovid ja soovid mis on aga seotud enese arendamisega, enese paremaks muutmisega, vaesemate ja jõuetute aitamisega seotud on kulda väärt soovid.

Mnjaa soove on igasuguseid ja nendeni jõudmise teid samuti.