Board logo

Kõrgharidus?
kuutõbine - 01.06.2007 kell 09:50

Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?

Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Kas oleks mõistlik õpingud pooleli jätta?


Chili - 01.06.2007 kell 10:04

Seda, mille vastu huvi ei tunne, õppida on peaaegu võimatu, aga keskharidusega ei tee ka tänapäeval midagi ära. Naised saavad tavaliselt alampalgaga lihttöölise või teenindaja tööd, kui häid tutvusi pole
Võimalik on ka rikas mees sebida, aga see on hale ja kaotad oma viimsegi vabaduse.
Kutsekooli võib minna, kõrgkool pole sugugi parem kui kutsekas.


sissy84 - 01.06.2007 kell 10:09

Kui sa tead mis ametil sa töötada tahad siis kindlasti tuleks kõrgharidus omandada.See tuleks igati kasuks.

Mina pole omandanud kuna ma ei tea mis mind huvitab siiani,seega ma pole ka suvalist asja õppima läinud.Loomulikult on olnud olukordi mil olen mõelnud,et ah oleks võind ju ka mingit lambi värki õppida aga neid mõttepuhanguid on ikka
harva esinenud.

Tänapäeva ühiskonnas nt. kontoris töötades võib sulle vabalt ülemus vihjata,et sul ju pole kõrgharidust,et mis palka sa siin nõuad,ei loe ka mõnikord kogemused.Aga eks ka ülemusi on igasuguseid
Tööd otsides aga tehakse alati omad järeldused,et kui näed pole kõrgharidust ju siis polnud nii võimekas ja ei tea kas ka tööga hakkama saaks. Ühesõnaga eelistatakse kõrgharidusega inimesi.

Mina soovitan ära lõpetada. Kui juba alustatud on siis punni ikka lõpuni ja ma olen üsna kindel,et sa pärast ei kahetse seda.


mexicon - 01.06.2007 kell 10:18

Tänapäeval ongi nii, et kõik tahavad kõrgharidust aga pole enam neile vajalikku töökohta.
Õpinguid ei ole mõistlik pooleli jätta, sest kõrghariduse omandamine pidevalt kallineb.


anne51 - 01.06.2007 kell 10:20

Tsitaat:
Algne postitaja: kuutõbine
Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?
Minul on too paber - diplom ja mul on temast alati kasu olnud. Usun, et veelgi rohkem on temast kasu tänapäeval. Muidugi sel juhul, kui pole libakõrgkooli libadiplom. Usun nimelt teadmiste vajalikkusesse. Oluline on ka silmaring ja maailmavaade.
Ma siiski ei arva, et kõrgkooli peab tingimata igaüks läbima ja paljud ei ole selleks ka võimelised, aga ma ei tihkaks rääkida viitsimisest. Kui asi on ainult laiskuses, siis soovitan end kokku võtta ja kool lõpetada.


Imre - 01.06.2007 kell 10:21

Parem reaalsed oskused(kutsekool) kui teoreetilised teadmised(ülikool).


Chili - 01.06.2007 kell 10:26

Ma ei kujutagi ette, kuidas naine tänapäeval üksi keskharidusega ära elab.
Kutsekool on tegelikult kasulikum küll, kui ülikoolis just mõnda asja väga õppida ei taha. Osad ametimehed, näiteks arstid, juristid, majandusteadlased ja reaalteadlased tulevad vaid ülikoolist. Humanitaarteadlased ka muidugi.


mmunk - 01.06.2007 kell 10:39

ühel mu kunagi maamõõtjana töötanud sõbral oli kolmekordse kõrgharidusega latihoidja. ei osand ta sedagi korralikult teha ja lasti õige pea lahti. minu endisesse töökohta tuli praktikale väga heade õpitulemustega bakalaureus (äsja magistrantuuri sisse saanud), kes ei osanud praktiliselt mitte midagi teha, ajas vaid bossi masendusse. üldistamiseks on seda vähe. samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et ilma kõrghariduseta pole tänapäeval midagi võimalik korda saata. kui amet(iharidus) käpas ja huvi enesetäiendamiseks olemas, siis palganumbris ja elukvaliteedis üldisemalt küll kordades vahet pole. tean isehakanud tänavakivide paigaldajaid, kes saavad kõrgharidusega arstidest kaks korda suuremat palka.

mul on kõrgharidus, mida ma pole seni mitte üheski töökohas tõendama pidanud. kuna uus töökoht on nime poolest instituut, kus tuleb põhitöö kõrvalt hakata ka teisi koolitama, siis pean endale mõne aasta jooksul magistri sebima. ma ei pea seda oluliseks. ei enda ega ka teiste juures ning leian, et kõrgharidus on elukvaliteedi tagajana üle tähtsustatud. elule annab kvaliteedi ikka inimene ise, mitte haridus.


pisimimm - 01.06.2007 kell 10:45

Kõrgharidus olemas ja pean ikka oluliseks küll...Loogish, et haritus ON tähtsam haridusest ja mõni on oma keskatasemega üle paljudest kõrge paberiga inimestest, kuid ega teadmised ju mööda külgi alla jookse kellelgil. Töövestlustel ja igasugu konkursitel saab aga justnimelt see PABER määravaks, enne kui inimesega silmast-silma kohtutakse

Tööd jõuad sa teha elu aeg, kooliskäimiseks ja hariduse omandamiseks jäägu noorus... Muidugi, saab õppida ka pealt 30't, kuid see on usu, tunduvalt keerulisem (eriti kui on pere, töö, hobid jms)

Lisatud: ja üldse, kui teadmised poleks olulised, siis miks ikka paljudes töökohtades makstakse kõrgharidusega inimestele rohkem palka kui sama töö eest keskharidusega inimesele?

Ja ilma paberita oma teadmiste tõestamine on ikka kordi keerulisem, uskuge, tean mida räägin, olen seda kõrvalt näinud (kuigi inimene ise annab silmad ette oma valdkonnas enamusele antud ala diplomiga lõpetanutele)


Chili - 01.06.2007 kell 10:48

Olen nõus, et kõrgharidus ei taga mõistust, aga normaalse palgaga tööd ei leia ilma selleta.


siilikesekene - 01.06.2007 kell 10:55

Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
...aga normaalse palgaga tööd ei leia ilma selleta.

Julgen vastu vaielda
Kui oskused olemas, saab ka ilma paberita


officer - 01.06.2007 kell 11:01

.... kõik oleneb inimesest,tean kodanikke,kes on ilma kõrghariduseta haritud! Ise arvan,et personaalselt mulle andis kõige rohkem magistriõpe NY-s ...... enne seda ikka olin paras lammas küll,kõrgemas sõjakoolis piloodiks õppimine vene ajal meenutas rohkem keskmist kutsekooli


ariita - 01.06.2007 kell 11:01

Kui on võimalik ja alustatud, soovitan alustatu lõpule viia, haridus tagab igal ajal ja igas riigis inimväärse töö, norm. palga ja annab elule väärtuse. Olles haritud, võid alati lihtsamat tööd teha kui ei taha pingutada, aga hariduseta erialalist tööd teha ei saa, vaid oled sunnitud olema "töölisklass". Soovin Sulle jõudu ja tahet edasi õppimiseks, kunagi oled tehtuga rahul


mexicon - 01.06.2007 kell 11:11

Bill Gates ka ilma kõrghariduseta.
Elu on läinud aga väga rahale orienteerituks.
Enne kui mingit haridust omandada, tuleks mõelda ka sellele ,mida sellega teha.Küllalt on kõrgharidusega juriste,ökonomiste jne,kes läinud lihtsale tööle, sest vastavat ametikohta pole.


mmunk - 01.06.2007 kell 11:15

Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Töövestlustel ja igasugu konkursitel saab aga justnimelt see PABER määravaks, enne kui inimesega silmast-silma kohtutakse


ma ei tea konkurssidest midagi, seni on tööandjad olnud minust rohkem huvitatud kui mina neist. oma õele soovitan ka soojalt enne amet selgeks õppida ja alles siis hinnata, kas tal on huvi sellel või sellega haakuval alal kõrgharidus omandada.

Chili, millistest valdkondades on praegu suurimad kriisid madalate palkade tõttu? arstid, õpetajad, politseinikud jne - kõik puha kõrgesti haritud.


ariita - 01.06.2007 kell 11:16

mexicon: aga neil on olemas vastav haridus ja kui tekib sobiv võimalus on neil alati võimalik asuda oma erialasele tööle, mida ilma diplomita teha ei saa


anne51 - 01.06.2007 kell 11:23

Tsitaat:
Algne postitaja: kuutõbine
Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Kui lähtuda ainult viitsimisest, siis ei pea ma kooli poolelijätmist õigeks.
Tööle tuleb terve elu rõhku panna. Asi on rahas või?


mmunk - 01.06.2007 kell 11:45

Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
..asuda oma erialasele tööle, mida ilma diplomita teha ei saa


ma tahaks seda õnnesärgis sündinut näha, kellel peale seitset aastat müüjana töötamist on õnnestunud hakata kunagi omandatud juristiametiga leiba teenima. selle riigi nimi on Utoopia, kus igaks juhuks omandatud kõrgharidusega on mingi aja möödudes võimalik üht-teist korda saata. minul jäi vaid kolm aastat vahele ja sisuliselt alustasin nullist. kusjuures määravaks ei saanud mitte paber, vaid hea tuttava soovitus ning katseaja töötulemused. paljud ametid lihtsalt ei võimalda seda, et sügan mõned aastad pead, kukalt ja perset ning siis vaatan mis saab.


Chili - 01.06.2007 kell 11:55

Kindlasti on inimesi, kes on kõrghariduseta kuhugi jõudnud, eriti levinud on see IT-valdkonnas. Aga paljud ametid on sellised, kuhu ilma paberita ei võeta, kasvõi jurist või õpetaja. Mõned kõrgharidusega inimesed teenivad küll vähe palka, aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.


ariita - 01.06.2007 kell 12:03

mmunk: kas juristi eriala on siis ainuke, mille pärast pingutada


mmunk - 01.06.2007 kell 12:14

sinna oleks võinud kirjutada 75% kõrgharidust eeldavatest ametitest, mis lihtsalt ei võimalda aastates mõõdetavat pausi teha. kujutate ette itimeest, kes viis aastat peale lõpetamist üritab oma diplomiga IT-ärisse tööle saada? mis konkurentsi suudaks ta IT-arheoloogina pakkuda?

keskharidus ilma ametita on tõepoolest kõige mõttetum valik ja tunnen nendele kaasa, kes selle otsuse kunagi tegid.


Chili - 01.06.2007 kell 12:16

Aga miks peaks IT-mees 5aastase pausi vahele tegema? Neil on tavaliselt töö ja hobi sama asi, kui firma jaoks ei programmeeri, siis teevad seda iseseisvalt ja kui hoiavad end 5 aasta jooksul kursis, ei tohiks hullu olla. Paljud noored IT-spetsialistid on nagunii kõrghariduseta, sest ülikooli bakalaureus ei paku neile enam midagi.


officer - 01.06.2007 kell 12:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.



.... noh normaalse mehe elukaaslane,näitex ?


siilikesekene - 01.06.2007 kell 12:37

Tsitaat:
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.



.... noh normaalse mehe elukaaslane,näitex ?
normaalse ja rikka mehe elukaaslane ikka?


Tempera - 01.06.2007 kell 12:40

mul on rakenduslik kõrgharidus. ega see paberitükk mulle eriti midagi juurde andnud ei ole. eks koolis üht-teist tarvilikku sai õpitud, kuid tunnen et iseenesest oli õpe nats nõrk.

hea meelega õpiks veel midagi juurde.


sossuke - 01.06.2007 kell 12:43

pooleli võiks jätta, kui akadeemilist haridust ainult nuusutatud veidi.
kui ikka juba lõpu poole kisub, oleks see puhas lollus ja nõrkus.
kes on selle vaeva läbi teinud, teavad, millest jutt


mexicon - 01.06.2007 kell 13:01

Tsitaat:


hea meelega õpiks veel midagi juurde.


Ega see õppimine nii lihtne ei ole , selleks on vaja kopsakas rahakott.Magistriõppesse minnes tarvis endal maksud maksta juhul kui ei õnnestu tasuta õppesse pääseda.
Vanal ajal oli ikka palju lihtsam - isegi lihttöölistel.Selleks et autojuhiks pääseda tuleb ikka paljusid kursusi läbida.


Lola69 - 01.06.2007 kell 13:37

Vanasti oli üldse taevas sinisem ja rohi rohelisem ...

Õpituga peaks ikka miskit peale ka hakata olema. Lihtsalt paber paberi pärast, see pole see.

Minul on, õnneks. Nii kõrgem, kui ka tegutsen õpitud alal. Päris palgatöö jääb küll nüüdseks juba veidi teisele lainele, aga ... Pisut vaheldust pole ju paha.


Sybill - 01.06.2007 kell 13:49

Minul läksid ülikooliõpingud täpselt kümnesse. Aga ma polnud ülikooli astudes ka enam verisulis gümnaasiumilõpetaja ning seetõttu teadsin, mida ja miks ma õppida tahan. Praegusesse ametisse poleks mind valitud ilma omandatud hariduseta.


mmunk - 01.06.2007 kell 14:08

tsitaat]Algne postitaja: Chili
Aga miks peaks IT-mees 5aastase pausi vahele tegema? Neil on tavaliselt töö ja hobi sama asi..




ära näri tähti nagu ariitagi. jurist, itimees, kosmonaut, kirurg, pianist jne jne- neid ameteid on valdav enamus, kus pole võimalik vahepeal mehaaniku, müüja, administraatori või kellena iganes töötades ainult tänu diplomi olemasolule aastaid hiljem konkurentsivõimeline olla. minu eelmisest töökohast käis kahe aasta jooksul läbi rohkem kui neli inimest, kes hariduse poolest olid ülekvalifitseeritud ning samal ajal ei osanud selles ametis enam elementaarseidki asju. arvatagu ära, kas mõni neist sai tööd? kõrgharidus ei ole mingi püha lehm, kes muserdatud mülkast välja veab. tean ühte hariduselt arhitekti, kes tänini ootab, et ärikollad miljonipakkidega tema ukse taha a la uut sakala keskuse hoonet tellima tuleksid. elab peost suhu ja ootab.

kõrgharidus on vajalik vaid sellele, kellel on tõepoolest eeldused ning tahe midagi suuremat korda saata. kõrgharidus pole lihtsa ja hea elu valem.


sauza - 01.06.2007 kell 15:02

Need kes istuvad ja ootavad, et puder ise suhu jookseks, peavadki näljas olema! Kellele on vaja selliseid kõrgeltharitud hädapunnide arvamusi, et kooli lõppu tuuakse töökoht ja miljonipalk kandikul kätte?

Enda olemasolu eest tuleb võidelda ka peale kraadi omandamist, paber on lihtsalt lisaväärtus, mis suurendab tõenäosust, et cv koheselt personalijuhi prügikasti ei lenda.

Aga kui teemaalgataja vähegi oma erialasse usub, siis soovitaks küll see etapp lõpuni läbida. Kõrghariduseta naisel on mistahes juhtivale(kõrgemalt tasustatud) ametikohale jõudmine ikka suht raske..


kuutõbine - 01.06.2007 kell 15:05

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51Kui lähtuda ainult viitsimisest, siis ei pea ma kooli poolelijätmist õigeks.
Tööle tuleb terve elu rõhku panna. Asi on rahas või?


Mingil määral kindlasti. Kooli kõrvalt tööl käimine läheb veidi raskeks..minu puhul(asukoht ja tööajad jne). Õpingud rohkem alguse, kui lõpu poole..kui mõelda, et aastaid kestaks veel selline tudengielu..siis see on minu jaoks üsna jube väljavaade. Tööl käies oleks elu veidi mõnusam ja saaksin endale rohkem lubada..kuigi mõistan, et kunagi tulevikus tagaks kõrgharidus mulle ehk parema töö...kuid minu erialal vb mitte
Üks variant on jätta aasta või paar vahele ja siis edasi õppida...


jenni - 01.06.2007 kell 16:47

Praegu õpib enamus üliõpilasi, kas siis täis- või osalise tööajaga ja kui väga tahta, leiab ka kodust tööd, mis ei pea sugugi haakuma su erialaga. Suvi on vabam, siis saab ka rohkem töötada.
Kui aga selline tunne on juba tekkinud, et enam kuidagi ei lähe ja otsid vaid õigustust mittejätkamisele, oleks targem tõesti töökoht hankida ja tudengieluga hüvasti jätta

Mulle oli nii kummaline lugeda poste a`la "kes sõidutaks tudengi tööle" ja "minu õpingud ei luba tööaja/koha pärast töötada", olen ise teisest puust ja tean, et PEAB hakkama saama!


Pipilota - 01.06.2007 kell 16:49

ei viitsinud eelnevaid postitusi koiki labi lugeda ja kindlasti on keegi seda juba oelnud, aga korgharidus peaks olema eelkoige ikka enda harituse jaoks, mitte vaid selles lootuses, et paremat tookohta ja korgemat palka saada.


Chili - 01.06.2007 kell 18:53

Mmunk, eks ta nii ole jah, et tuleb samal alal töötada ja olla tõeliselt huvitatud. Aga mõtlesin seda, et ainult keskharidusega on veelgi raskem edu saavutada, naistel on see võimalik ainult siis, kui nad on erilised sahkerdajad või omavad mingit algkapitali.

Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minul läksid ülikooliõpingud täpselt kümnesse. Aga ma polnud ülikooli astudes ka enam verisulis gümnaasiumilõpetaja ning seetõttu teadsin, mida ja miks ma õppida tahan. Praegusesse ametisse poleks mind valitud ilma omandatud hariduseta.

Mnjah, arvan ka, et tuleks enne ikka selgeks saada, mida õppida tahetakse. Eestis on liiga levinud see kohe peale keskkooli ülikooli õppima minek. Noortele käiakse peale, et kuhu nüüd õppima lähed ja ära raiska aega, mine ikka kohe õppima. 20ndate keskel erihariduse omandamist alustanud on suureks erandiks.


Lola69 - 01.06.2007 kell 19:05

Samas võib see selgus, mida õppida soovitakse, saabuda ka keskkoolis.

Aga enamasti see nii vist ikkagi ei ole.


officer - 01.06.2007 kell 19:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
20ndate keskel erihariduse omandamist alustanud on suureks erandiks.



...kui mõtleid 1920-ndaid,siis jahh....see ikka pea sajand tagasi


sales - 01.06.2007 kell 21:58

Üksgi teadmine ei jookse mööda külgi maha
Diplomeid on ja mitu, kuid neid küsivad tavaliselt näha tööandjad, eeskiri nägevat ette


shram - 01.06.2007 kell 23:36

Sattusin siia neti. On küll reede õhtu, kuid mulle ei meeldi eriti väljas käia. Kuigi vahest ju võib.

Kõrgharidusega on keerulised lood. Ise soovitan oodata sellega. Kohe peale gümnaasiumi alati ei tasuks. Tegelikult isegi enamikel juhtudel ei tasuks. Tuleks jätta paar-kolm vahele. Panna ennast proovile. Vaadata, mis tõeliselt sobib. Koguda kena ports eelteadmisi. Siis aga teha valik. Ja kui selleks on ülikool, siis mõelda ka tõsiselt läbi, kuidas sa õppida tahad? Koostada oma õppeplaan. Mis kõrvalained? Mis spetsialiseerumised? Võtta seda kõike kui projekti ja tõsist vaimset pingutust. Mitte aga kui viite aastat, mis on lapsepõlve pikenduseks.

Luuseritele aga soovitan Peda Filoloogia teaduskonda. Sealt on kõige kergem läbi pääseda ilmselt.


bellatrix - 02.06.2007 kell 07:56

Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
Kindlasti on inimesi, kes on kõrghariduseta kuhugi jõudnud, eriti levinud on see IT-valdkonnas. Aga paljud ametid on sellised, kuhu ilma paberita ei võeta, kasvõi jurist või õpetaja. Mõned kõrgharidusega inimesed teenivad küll vähe palka, aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.


Kuidagi ma olen sellega nõus. Endal sama probleem, ei kujuta ette et neljakümneviieselt hallide juuste lehvides tee ääres hääletan et raha kokku hoida jne.
Aga iseasi kas peab nii palju raha korraga kätte saamagi, sest minu finantseerib madalapalgaline töökoht ka ära, oleks ta ainult olemas


sales - 02.06.2007 kell 08:45

Kulla bella... 45-selt juuksed hallid ... siis on sul küll raske noorus seljataga... või tormiline


ariita - 02.06.2007 kell 12:35

Kui kõrvade vahel nõnda palju ruumi on kuhu kõrgharidus mahub ja vastuvõtuvõimet on, siis parem olgu kõrgharidus kui, et ta lollusest ja lohakusest omandamata jääb


skingirl - 02.06.2007 kell 14:49

minul ei ole kunagi kõrgharidust vaja läinud, kuigi mu tööd ei oskaks ka kõrgharitud inimesed, ma arvan ,et ma olen kõrg haritud hetkel kuna ma harin ennast haunaõugaga juba liialt palju ,et kõrgharitud peavad mul praktikal käima aga egas lollus pole patt, kes sellest lahti saab, saab õndsaks igatahes , edu kõigile ja ärge ennast lolliks õppige, varsti on vaja oskusi kuidas elus püsida mitte kuidas firmat pankrotti ajada.


Marla - 03.06.2007 kell 11:58

Tsitaat:
Algne postitaja: kuutõbine
Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?

Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Kas oleks mõistlik õpingud pooleli jätta?


1) Mina omandan praegu kõrgharidust, aga pigem sellepärast, et ma ei tea hetkel muud sobivat varianti, ja noh, tegelt on need teemad sääl huvitavad, hoiavad paigal, vastasel juhul oleks ära jooksnud, on ka selliseid juhuseid olnud eelmisel aastal. Kuid minu valitud eriala nagunii ei anna diplomit, mis mõne suurepärase ametikoha tagaks. Niisiis, pigem eneseharimise pärast, aga pabereid küll ei jahi.
2) Ilmselt siiski diplom on tänapäeval kasulik omada. Samas, kui tunned, et enam ei soovi õppida, tee "nagu süda ütleb", tööd saab igatmoodi, igatahes, oluline kysimus siin pigem, mida ametikohalt oodatakse.
3) Minu jaoks isiklikult ülikoolist saadud dokument midagi ei näita, haritustaset ammugi mitte, ka nn elukool jagab tarkust kuhjaga, olen rääkinud väga erudeeritud inimestega, kes pole ülikooli uksest eriti sisse-välja astund, niisiis, kõik on individuaalne, ega ka kõrgkoolist saadud teadmised muidugi mööda külgi maha jookse ju.


madu - 03.06.2007 kell 14:35

Esimese ülikooli astme läbisin täiskohaga töö kõrvalt. Jah, oli küll raske - 4 aastat pool kaheksa hommikul kodust välja ja kell 10 õhtul koju tagasi eksmehe süüa tegema ja koristama jne (no mis parata, olin tollal noor ja loll). Nädalavahetustel sai lisaks õppimisele isegi väljas käidud.

Magistriõppesse läksin 4,5 kuu vanuse lapse kõrvalt. Vaat seda küll enam lihtsaks ei saanud nimetada. Nüüd on jäänud veel lõputöö kirjutada.
Ja mõtted liiguvad uue eriala suunas.

Isiklikult arvan, et kui pole just valinud eriala, mis totaalselt su huvidega konfliktis on, siis kui vähegi võimalik, tasub targemaks saada küll. Nõustun pipilota arvamusega, et õppimine võiks ennekõike olla iseenda jaoks. Õppimine lootuses, et "nüüd löön kooli ukse selja taga kinni ja hakkan oma teoreetiliste teadmistega roppu raha kokku ajama" on naiivne.

Teadmised on hindamatud, aga ainult juhul, kui neid ka kasutada osatakse.


skingirl - 03.06.2007 kell 14:46

isver kui armsasti uss kõike seda kommis, sellest töde kui õpid, õpi enda jaoks mitte teiste.


2mustikas - 03.06.2007 kell 22:27

Kõrghariduse õppimise juures on väga oluline leida teema, mida sa hästi valdad juba koolieas.
Ja siis selle teema taha vaata ka, mis sind sealt huvitaks.
Tükk haaval terviku poole, ja huviga on parem, kui igavalt tervikut käes hoides ja mittemidagi taibates.
Et Käi ja uuri erialasid, tee ekskursioone , küsitle teenistujaid, tee märkmeid, j.n.e.
Aga ära unusta, et igalühel meist on koolilõpuajaks juba tekkinud oma lemmikained. Mine sealt edasi...


confidence - 03.06.2007 kell 23:17

Tsitaat:
Algne postitaja: madu

Teadmised on hindamatud, aga ainult juhul, kui neid ka kasutada osatakse.


Igal asjal on oma hind, nii ka teadmistel. Mõni ajab Luua metsakooli haridusega roppu raha kokku, teine on kahekordse magistrikraadiga ja ei suuda üürigi maksta. Võiks ju küsida, et kus siis õiglus on, aga nagu olen aru saanud on kõik kinni inimeses endas, iseloom, pealehakkamine, alkoholilembus, olematu tutvusringkond, kõik see mõjutab.


kaitsevaim - 04.06.2007 kell 15:07

on olemas bakalaureus ja kohe ka magister tehnikateadustes. Bakalaureuses räägiti ikka asjast, aga magistriõpingud on ikka tõesti olnud mahavisatud aeg tänu stagnaaegsetele õppejõududele. Midagi praktilist ja ellupuutuvat pole eriti saanud, mõni õppeaine välja arvata, aga noh...tänapäeval loeb paber rohkem kui teadmised.


maritv - 04.06.2007 kell 17:28

Noh, minu eriala on selline, millel ilma diplomita töötada ei saagi. Samas tõotab tulevik respekti ja feimi ja sulli neile, kes selle kuueaastase kadalipu läbi teevad ja kel vähegi ettevõtlikkust on


2mustikas - 04.06.2007 kell 17:44

Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
on olemas bakalaureus ja kohe ka magister tehnikateadustes. Bakalaureuses räägiti ikka asjast, aga magistriõpingud on ikka tõesti olnud mahavisatud aeg tänu stagnaaegsetele õppejõududele. Midagi praktilist ja ellupuutuvat pole eriti saanud, mõni õppeaine välja arvata, aga noh...tänapäeval loeb paber rohkem kui teadmised.

Nii ja mina otsin endale firmasse magistrikraadiga koolilõpetanut , värsket mehhatroonikut. Ega vist enam ei otsi...


lenxu - 08.06.2007 kell 21:03

Olen värskelt kõrgharidusega väga hea tunne on Mitte selle pärast, et kõrgharidus, vaid selle pärast, et see pikk koolitee läbi sai


lenxu - 08.06.2007 kell 21:05

Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
aga noh...tänapäeval loeb paber rohkem kui teadmised.


Kui ikka paber on, aga teadmisi pole, siis ei ole sellel paberil ka varsti enam miskit väärtust


sales - 09.06.2007 kell 20:56

Tegelikult, ega akadeemia matsi ei muuda Tean kõrghariduseta väga inteligentseid ja erialalt nõutud ning tasustatud inimesi, aga ka diplomiga tuhajuhanitest pole puudus...


kräutiiger - 10.06.2007 kell 14:35

ei ole kõrgharidust.
kunagi ehk tundsin küll,et oleks ehk ainuõige tee,kuid elu näitas peagi,et minust lihtsalt pole meeletut studeerijat-no kui ikka tavakooliski ei suuda ennast pihku võtta,mis sa siis ülikoolistki otsid.

ja kõrgharidus ei tee inimest-küllalt olen näinud töötuid lohesid,kes väidavad et nad ainult puhkavad ja otsivad igasuguseid võimalusi,et ei peaks ise oma laene kinni maksma.
on ka paar ülemust,kes oma meeletu hulga keelte,erialade ja täiendamistega on endast kõik inimlikkuse välja õppinud.


Pebbles - 24.06.2007 kell 14:42

Mina käin praegu kõrgkoolis ja ei nuta sp, et ma ei peaks oma erialale tööd saama, kõik ju oleneb väga palju inimesest endast. Kes on laisk ja arvab, et diplom talle kohe töökoha ette toob, see on lihtsalt rumal! Tühikuid tuleb otsida kõrgemalt. Miks meie hariduslatt on nii kõrgele tõstetud? see jätabki sellise mulje, et kõrgkharidust on vaja ja ilma selleta ei saa hakkama...
Kurvaks teeb see tõsiasi, et tõesti tavatöökohti on rohkem kui küll, aga igasuguseid "kõrgeid" töökohti on vähe, siit siis küsimus: " miks minna ülikooli?" ma arvan, et see on igaühe enda asi, ei saa ju seda ära ka keelata, vb läheb ta oma diplomiga kuskile mujale, Eestist välja ning töötab õpitud alal...vb mõnda lihtsalt huvitab enesetäiendus, kuigi ta sellele töökohale mitte kunagi ei kandideeri...
Selline on minu arvamus asjast, kellele ei meeldi, siis so what, deal with it
Kuna see nii pikk ja raske teema on, siis ma rohkem ei viitsi kirjutada


Morgaine - 25.06.2007 kell 20:02

Mina seisan alles valiku ees, suure tn siiski omandan selle hariduse... aga hetkel on kahtlusi, plaan minna õppima õpetajaks, neid on meil ju alati puudus, aga nagu selgus saan ma Tartust vaid põhikooli õpetaja taseme, tahaks nagu gümnaasiumi ka...


Pipilota - 25.06.2007 kell 20:06

mis mottes tartust vaid pohikooli opetaja..? mida see tartu ylikool siis koolitab? traktoriste?


sales - 25.06.2007 kell 20:15

Minu arust on meie gümna enamus õpetajaid Tartu ülikoolis käinud...


2mustikas - 25.06.2007 kell 23:58

Morgaine, missugune ajutrust sellise otsuse oleks teinud?
Kas kõrghariduse hindamise nõukogu, või on see hoopis kõlakas?


kurblik - 26.06.2007 kell 03:58

Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
mis mottes tartust vaid pohikooli opetaja..? mida see tartu ylikool siis koolitab? traktoriste?


Morgaine peab silmas ilmselt Tartu õpetajate seminari.
Ise sain diplomi kätte keskealisena - kaugõppes pere ja töö kõrvalt. VÄGA raske oli, aga ei ole pidanud hetkekski kahetsema neid loobumisi ja unetuid öid, mis sellega kaasas käisid. Oma praegust tööd ilma kõrghariduseta mitte mingil juhul teha ei saaks.
Kõigile kahtlejaile ütlen - mitte ükski teadmine ega oskus ei küsi leiba, küll võivad seda aga sulle anda.


SinineLiblikas - 26.06.2007 kell 12:13

siiani ei ole..aga kindlasti tulevikus tahaksin ma end Kõrgelt harida.


Uss - 26.06.2007 kell 12:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Morgaine
Mina seisan alles valiku ees, suure tn siiski omandan selle hariduse... aga hetkel on kahtlusi, plaan minna õppima õpetajaks, neid on meil ju alati puudus, aga nagu selgus saan ma Tartust vaid põhikooli õpetaja taseme, tahaks nagu gümnaasiumi ka...


Tere talv! Sa ikka oled gümnaasiumi üleüldse lõpetanud? Tead, et peaaegu igat õppeainet annab erinev õpetaja? Vot selleks, et gümnaasiumis õpetajaks saada, tuleb kõigepealt omandada mingi vastav eriala kuskil kõrgkoolis ja seejärel õpetajakoolitus. Näide: ajalooõpetajaks saades- kõigepealt ajaloo eriala TÜ-s ja seejärael sealsamas õpetajakoolitus. Vähemalt enamusel juhtudel käib see umbes nii. Mingeid laia profiiliga gümnaasiumi õpetajaid pole nagu kohanud.


kurblik - 26.06.2007 kell 18:09

Noh, tänapäeval võib olla päris "laia profiiliga" Võimalik ülikooli ajal õppida kõikvõimalikke lisaerialasid.
Ja näiteks Tartu seminaris on vist võimalik õppida loodusaineid, mida saab õpetada algklassidest kuni gümnaasiumiastmeni välja.
Õpetajate seminar annab aga minu teada vaid rakendusliku kõrghariduse, millega gümnaasiumiklasse õpetada ei saa...

Igal juhul soovitan õpinguid jätkata kuni magistrini, õpetajatel on päris suured palgaastmed ning mõne aasta pärast ei saa vähemaga kui bakalaureus üldse koolis töötada, isegi algklassiõpetajana mitte.


sales - 27.06.2007 kell 09:22

Ise sain diplomi kätte keskealisena - kaugõppes pere ja töö kõrvalt. VÄGA raske oli, aga ei ole pidanud hetkekski kahetsema neid loobumisi ja unetuid öid, mis sellega kaasas käisid. Oma praegust tööd ilma kõrghariduseta mitte mingil juhul teha ei saaks.
Kõigile kahtlejaile ütlen - mitte ükski teadmine ega oskus ei küsi leiba, küll võivad seda aga sulle anda.




Parim aeg kõrghariduse omandamiseks on siis, kui lapsed juba suured
Igal juhul kavatsen tänavu teisele ringile minna - teist kõrgharidust omandama


officer - 27.06.2007 kell 09:29

ma olin 46 kui magistri tegin.....


sales - 27.06.2007 kell 14:00

Inimene õpib eluaa... mis sest, et ise arvab lõpuks, et sureb ikka lollina...

Ega küll kõike maailma tarkust... nagu ka kõiki seksikaid naisi... kätte ei saa... kuid püüelda selle poole... on mehelik... või mehine, nagu siin ühes teises teemas väljenduti


muhhin - 27.06.2007 kell 14:04

Kiui niikuinii lollina surra, milleks siis üldse pingutada


sales - 27.06.2007 kell 14:22

Eh, vaata Muhhin, seda ei oska mina ka seletada, aga ometigi pingutame... ja mõlemal rindel


alar - 27.06.2007 kell 14:31

Õppisin kunagi sellist eriala mida mul ei ole kunagi elus vaja läinud. Põhiliselt maksab ikkagi paber, muud nagu ei midagi.


Rashnu - 27.07.2007 kell 01:36

Kõik sõltub valitud ametist. Mina ei saaks vastava kõrghariduseta enda erialal töötadagi.


minake - 30.07.2007 kell 20:43

Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Kõrghariduse õppimise juures on väga oluline leida teema, mida sa hästi valdad juba koolieas.
Ja siis selle teema taha vaata ka, mis sind sealt huvitaks.
Tükk haaval terviku poole, ja huviga on parem, kui igavalt tervikut käes hoides ja mittemidagi taibates.
Et Käi ja uuri erialasid, tee ekskursioone , küsitle teenistujaid, tee märkmeid, j.n.e.
Aga ära unusta, et igalühel meist on koolilõpuajaks juba tekkinud oma lemmikained. Mine sealt edasi...


Mina lähtusin samast mõttest. Läksin kõrgkooli õppima seda, mida gümnaasiumis oma meelest kõige paremini valdasin ning mis mulle meeldis.
Bakalaureusekraad on peaaegu käes, kuid mul on tunne, et pole eriti midagi juurde saanud ning et gümnaasiumis olin targem.
Ilmselt magistriõppega saan mingeid spetsiifilisemaid teadmisi, millest puudust tunnen..
See, kas ma ka tööd saan oma erialal, on pisut kahtlust äratav, eelkõige loodan ja usun oma isikuomadustesse.


bellatrix - 31.07.2007 kell 13:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Kõik sõltub valitud ametist. Mina ei saaks vastava kõrghariduseta enda erialal töötadagi.



Mis, õppisid arstiks?


Emily - 31.07.2007 kell 14:37

Kõrgharidus on olemas. Tunnen, et sellest on olnud kasu ja ilmselt on ka edaspidi. Kavatsen ka edasi õppida, kraadiõppes siis. Täiesti nõus paljude eelkõnelejatega, et nii mõnelgi alal ei ole ilma vastava kõrghariduseta lihtsalt võimalik töötada.