
Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?
Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid
õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Kas oleks mõistlik õpingud pooleli jätta?
Seda, mille vastu huvi ei tunne, õppida on peaaegu võimatu, aga keskharidusega ei tee ka tänapäeval midagi ära. Naised saavad tavaliselt alampalgaga
lihttöölise või teenindaja tööd, kui häid tutvusi pole
Võimalik on ka rikas mees sebida, aga see on hale ja kaotad oma viimsegi vabaduse.
Kutsekooli võib minna, kõrgkool pole sugugi parem kui kutsekas.
Kui sa tead mis ametil sa töötada tahad siis kindlasti tuleks kõrgharidus omandada.See tuleks igati kasuks.
Mina pole omandanud kuna ma ei tea mis mind huvitab siiani,seega ma pole ka suvalist asja õppima läinud.Loomulikult on olnud olukordi mil olen
mõelnud,et ah oleks võind ju ka mingit lambi värki õppida aga neid mõttepuhanguid on ikka
harva esinenud.
Tänapäeva ühiskonnas nt. kontoris töötades võib sulle vabalt ülemus vihjata,et sul ju pole kõrgharidust,et mis palka sa siin nõuad,ei loe ka mõnikord
kogemused.Aga eks ka ülemusi on igasuguseid
Tööd otsides aga tehakse alati omad järeldused,et kui näed pole kõrgharidust ju siis polnud nii võimekas ja ei tea kas ka tööga hakkama saaks.
Ühesõnaga eelistatakse kõrgharidusega inimesi.
Mina soovitan ära lõpetada. Kui juba alustatud on siis punni ikka lõpuni ja ma olen üsna kindel,et sa pärast ei kahetse seda.

Tänapäeval ongi nii, et kõik tahavad kõrgharidust aga pole enam neile vajalikku töökohta.
Õpinguid ei ole mõistlik pooleli jätta, sest kõrghariduse omandamine pidevalt kallineb.
Tsitaat:Minul on too paber - diplom ja mul on temast alati kasu olnud. Usun, et veelgi rohkem on temast kasu tänapäeval. Muidugi sel juhul, kui pole libakõrgkooli libadiplom. Usun nimelt teadmiste vajalikkusesse. Oluline on ka silmaring ja maailmavaade.
Algne postitaja: kuutõbine
Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?
Parem reaalsed oskused(kutsekool) kui teoreetilised teadmised(ülikool).
Ma ei kujutagi ette, kuidas naine tänapäeval üksi keskharidusega ära elab.
Kutsekool on tegelikult kasulikum küll, kui ülikoolis just mõnda asja väga õppida ei taha. Osad ametimehed, näiteks arstid, juristid,
majandusteadlased ja reaalteadlased tulevad vaid ülikoolist. Humanitaarteadlased ka muidugi.
ühel mu kunagi maamõõtjana töötanud sõbral oli kolmekordse kõrgharidusega latihoidja. ei osand ta sedagi korralikult teha ja lasti õige pea lahti.
minu endisesse töökohta tuli praktikale väga heade õpitulemustega bakalaureus (äsja magistrantuuri sisse saanud), kes ei osanud praktiliselt mitte
midagi teha, ajas vaid bossi masendusse. üldistamiseks on seda vähe. samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et ilma kõrghariduseta pole tänapäeval
midagi võimalik korda saata. kui amet(iharidus) käpas ja huvi enesetäiendamiseks olemas, siis palganumbris ja elukvaliteedis üldisemalt küll kordades
vahet pole. tean isehakanud tänavakivide paigaldajaid, kes saavad kõrgharidusega arstidest kaks korda suuremat palka.
mul on kõrgharidus, mida ma pole seni mitte üheski töökohas tõendama pidanud. kuna uus töökoht on nime poolest instituut, kus tuleb põhitöö kõrvalt
hakata ka teisi koolitama, siis pean endale mõne aasta jooksul magistri sebima. ma ei pea seda oluliseks. ei enda ega ka teiste juures ning leian, et
kõrgharidus on elukvaliteedi tagajana üle tähtsustatud. elule annab kvaliteedi ikka inimene ise, mitte haridus.
Kõrgharidus olemas ja pean ikka oluliseks küll...Loogish, et haritus ON tähtsam haridusest ja mõni on oma keskatasemega üle paljudest kõrge paberiga
inimestest, kuid ega teadmised ju mööda külgi alla jookse kellelgil. Töövestlustel ja igasugu konkursitel saab aga justnimelt see PABER määravaks,
enne kui inimesega silmast-silma kohtutakse
Tööd jõuad sa teha elu aeg, kooliskäimiseks ja hariduse omandamiseks jäägu noorus... Muidugi, saab õppida ka pealt 30't, kuid see on usu,
tunduvalt keerulisem (eriti kui on pere, töö, hobid jms)
Lisatud: ja üldse, kui teadmised poleks olulised, siis miks ikka paljudes töökohtades makstakse kõrgharidusega inimestele rohkem palka kui sama töö
eest keskharidusega inimesele?
Ja ilma paberita oma teadmiste tõestamine on ikka kordi keerulisem, uskuge, tean mida räägin, olen seda kõrvalt näinud
(kuigi inimene ise
annab silmad ette oma valdkonnas enamusele antud ala diplomiga lõpetanutele)
Olen nõus, et kõrgharidus ei taga mõistust, aga normaalse palgaga tööd ei leia ilma selleta.
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
...aga normaalse palgaga tööd ei leia ilma selleta.
.... kõik oleneb inimesest,tean kodanikke,kes on ilma kõrghariduseta haritud! Ise arvan,et personaalselt mulle andis kõige rohkem magistriõpe NY-s
...... enne seda ikka olin paras lammas küll,kõrgemas sõjakoolis piloodiks õppimine vene ajal meenutas rohkem keskmist kutsekooli 
Kui on võimalik ja alustatud, soovitan alustatu lõpule viia, haridus tagab igal ajal ja igas riigis inimväärse töö, norm. palga ja annab elule
väärtuse. Olles haritud, võid alati lihtsamat tööd teha kui ei taha pingutada, aga hariduseta erialalist tööd teha ei saa, vaid oled sunnitud olema
"töölisklass". Soovin Sulle jõudu ja tahet edasi õppimiseks, kunagi oled tehtuga rahul
Bill Gates ka ilma kõrghariduseta.
Elu on läinud aga väga rahale orienteerituks.
Enne kui mingit haridust omandada, tuleks mõelda ka sellele ,mida sellega teha.Küllalt on kõrgharidusega juriste,ökonomiste jne,kes läinud lihtsale
tööle, sest vastavat ametikohta pole.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Töövestlustel ja igasugu konkursitel saab aga justnimelt see PABER määravaks, enne kui inimesega silmast-silma kohtutakse![]()
mexicon: aga neil on olemas vastav haridus ja kui tekib sobiv võimalus on neil alati võimalik asuda oma erialasele tööle, mida ilma diplomita teha ei
saa 
Tsitaat:Kui lähtuda ainult viitsimisest, siis ei pea ma kooli poolelijätmist õigeks.
Algne postitaja: kuutõbine
Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Tsitaat:
Algne postitaja: ariita
..asuda oma erialasele tööle, mida ilma diplomita teha ei saa![]()
Kindlasti on inimesi, kes on kõrghariduseta kuhugi jõudnud, eriti levinud on see IT-valdkonnas. Aga paljud ametid on sellised, kuhu ilma paberita ei võeta, kasvõi jurist või õpetaja. Mõned kõrgharidusega inimesed teenivad küll vähe palka, aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.
mmunk: kas juristi eriala on siis ainuke, mille pärast pingutada
sinna oleks võinud kirjutada 75% kõrgharidust eeldavatest ametitest, mis lihtsalt ei võimalda aastates mõõdetavat pausi teha. kujutate ette itimeest,
kes viis aastat peale lõpetamist üritab oma diplomiga IT-ärisse tööle saada? mis konkurentsi suudaks ta IT-arheoloogina pakkuda?
keskharidus ilma ametita on tõepoolest kõige mõttetum valik ja tunnen nendele kaasa, kes selle otsuse kunagi tegid.
Aga miks peaks IT-mees 5aastase pausi vahele tegema? Neil on tavaliselt töö ja hobi sama asi, kui firma jaoks ei programmeeri, siis teevad seda iseseisvalt ja kui hoiavad end 5 aasta jooksul kursis, ei tohiks hullu olla. Paljud noored IT-spetsialistid on nagunii kõrghariduseta, sest ülikooli bakalaureus ei paku neile enam midagi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.
?
Tsitaat:normaalse ja rikka mehe elukaaslane ikka?
Algne postitaja: officer
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.
.... noh normaalse mehe elukaaslane,näitex?
mul on rakenduslik kõrgharidus. ega see paberitükk mulle eriti midagi juurde andnud ei ole. eks koolis üht-teist tarvilikku sai õpitud, kuid tunnen et
iseenesest oli õpe nats nõrk.
hea meelega õpiks veel midagi juurde.
pooleli võiks jätta, kui akadeemilist haridust ainult nuusutatud veidi.
kui ikka juba lõpu poole kisub, oleks see puhas lollus ja nõrkus.
kes on selle vaeva läbi teinud, teavad, millest jutt
Tsitaat:
hea meelega õpiks veel midagi juurde.
Vanasti oli üldse taevas sinisem ja rohi rohelisem ...
Õpituga peaks ikka miskit peale ka hakata olema. Lihtsalt paber paberi pärast, see pole see.
Minul on, õnneks. Nii kõrgem, kui ka tegutsen õpitud alal. Päris palgatöö jääb küll nüüdseks juba veidi teisele lainele, aga ... Pisut vaheldust pole
ju paha.
Minul läksid ülikooliõpingud täpselt kümnesse. Aga ma polnud ülikooli astudes ka enam verisulis gümnaasiumilõpetaja ning seetõttu teadsin, mida ja miks ma õppida tahan. Praegusesse ametisse poleks mind valitud ilma omandatud hariduseta.
tsitaat]Algne postitaja: Chili
Aga miks peaks IT-mees 5aastase pausi vahele tegema? Neil on tavaliselt töö ja hobi sama asi..
Need kes istuvad ja ootavad, et puder ise suhu jookseks, peavadki näljas olema! Kellele on vaja selliseid kõrgeltharitud hädapunnide arvamusi, et
kooli lõppu tuuakse töökoht ja miljonipalk kandikul kätte?
Enda olemasolu eest tuleb võidelda ka peale kraadi omandamist, paber on lihtsalt lisaväärtus, mis suurendab tõenäosust, et cv koheselt personalijuhi
prügikasti ei lenda.
Aga kui teemaalgataja vähegi oma erialasse usub, siis soovitaks küll see etapp lõpuni läbida. Kõrghariduseta naisel on mistahes juhtivale(kõrgemalt
tasustatud) ametikohale jõudmine ikka suht raske..
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51Kui lähtuda ainult viitsimisest, siis ei pea ma kooli poolelijätmist õigeks.
Tööle tuleb terve elu rõhku panna. Asi on rahas või?
Praegu õpib enamus üliõpilasi, kas siis täis- või osalise tööajaga ja kui väga tahta, leiab ka kodust tööd, mis ei pea sugugi haakuma su erialaga.
Suvi on vabam, siis saab ka rohkem töötada.
Kui aga selline tunne on juba tekkinud, et enam kuidagi ei lähe ja otsid vaid õigustust mittejätkamisele, oleks targem tõesti töökoht hankida ja
tudengieluga hüvasti jätta
Mulle oli nii kummaline lugeda poste a`la "kes sõidutaks tudengi tööle" ja "minu õpingud ei luba tööaja/koha pärast töötada", olen
ise teisest puust ja tean, et PEAB hakkama saama!
ei viitsinud eelnevaid postitusi koiki labi lugeda ja kindlasti on keegi seda juba oelnud, aga korgharidus peaks olema eelkoige ikka enda harituse jaoks, mitte vaid selles lootuses, et paremat tookohta ja korgemat palka saada.
Mmunk, eks ta nii ole jah, et tuleb samal alal töötada ja olla tõeliselt huvitatud. Aga mõtlesin seda, et ainult keskharidusega on veelgi raskem edu
saavutada, naistel on see võimalik ainult siis, kui nad on erilised sahkerdajad või omavad mingit algkapitali.
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Minul läksid ülikooliõpingud täpselt kümnesse. Aga ma polnud ülikooli astudes ka enam verisulis gümnaasiumilõpetaja ning seetõttu teadsin, mida ja miks ma õppida tahan. Praegusesse ametisse poleks mind valitud ilma omandatud hariduseta.
Samas võib see selgus, mida õppida soovitakse, saabuda ka keskkoolis.
Aga enamasti see nii vist ikkagi ei ole.
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
20ndate keskel erihariduse omandamist alustanud on suureks erandiks.
Üksgi teadmine ei jookse mööda külgi maha
Diplomeid on ja mitu, kuid neid küsivad tavaliselt näha tööandjad, eeskiri nägevat ette
Sattusin siia neti. On küll reede õhtu, kuid mulle ei meeldi eriti väljas käia. Kuigi vahest ju võib.
Kõrgharidusega on keerulised lood. Ise soovitan oodata sellega. Kohe peale gümnaasiumi alati ei tasuks. Tegelikult isegi enamikel juhtudel ei tasuks.
Tuleks jätta paar-kolm vahele. Panna ennast proovile. Vaadata, mis tõeliselt sobib. Koguda kena ports eelteadmisi. Siis aga teha valik. Ja kui selleks
on ülikool, siis mõelda ka tõsiselt läbi, kuidas sa õppida tahad? Koostada oma õppeplaan. Mis kõrvalained? Mis spetsialiseerumised? Võtta seda kõike
kui projekti ja tõsist vaimset pingutust. Mitte aga kui viite aastat, mis on lapsepõlve pikenduseks.
Luuseritele aga soovitan Peda Filoloogia teaduskonda. Sealt on kõige kergem läbi pääseda ilmselt.
Tsitaat:
Algne postitaja: Chili
Kindlasti on inimesi, kes on kõrghariduseta kuhugi jõudnud, eriti levinud on see IT-valdkonnas. Aga paljud ametid on sellised, kuhu ilma paberita ei võeta, kasvõi jurist või õpetaja. Mõned kõrgharidusega inimesed teenivad küll vähe palka, aga ma ei suuda meenutada ühtegi hästitasuvat ametit, kuhu keskharidusega naine saaks tutvusi kasutamata, kui prostitutsioon välja jätta.
Endal sama probleem, ei kujuta ette et neljakümneviieselt hallide juuste lehvides tee ääres hääletan et raha
kokku hoida jne.
Kulla bella... 45-selt juuksed hallid
... siis on sul küll raske noorus seljataga... või tormiline
Kui kõrvade vahel nõnda palju ruumi on kuhu kõrgharidus mahub ja vastuvõtuvõimet on, siis parem olgu kõrgharidus kui, et ta lollusest ja lohakusest
omandamata jääb
minul ei ole kunagi kõrgharidust vaja läinud, kuigi mu tööd ei oskaks ka kõrgharitud inimesed, ma arvan ,et ma olen kõrg haritud hetkel kuna ma harin ennast haunaõugaga juba liialt palju ,et kõrgharitud peavad mul praktikal käima aga egas lollus pole patt, kes sellest lahti saab, saab õndsaks igatahes , edu kõigile ja ärge ennast lolliks õppige, varsti on vaja oskusi kuidas elus püsida mitte kuidas firmat pankrotti ajada.
Tsitaat:
Algne postitaja: kuutõbine
Paljudel teist on? Kas tunnete kõrgharidusest puudust/kasu? Kui vajalikuks peate teda tänapäeva ühiskonnas?
Minuga on nimelt nii, et kunagi pidasid kõrgharidust väga oluliseks ja endale vajalikuks. Nüüd aga nüüd mõtlen, et ei viitsi enam aastaid õppida..tahaks parem nt tööle rohkem rõhku panna.
Kas oleks mõistlik õpingud pooleli jätta?![]()
Esimese ülikooli astme läbisin täiskohaga töö kõrvalt. Jah, oli küll raske - 4 aastat pool kaheksa hommikul kodust välja ja kell 10 õhtul koju tagasi
eksmehe süüa tegema ja koristama jne (no mis parata, olin tollal noor ja loll). Nädalavahetustel sai lisaks õppimisele isegi väljas käidud.
Magistriõppesse läksin 4,5 kuu vanuse lapse kõrvalt. Vaat seda küll enam lihtsaks ei saanud nimetada. Nüüd on jäänud veel lõputöö kirjutada.
Ja mõtted liiguvad uue eriala suunas.
Isiklikult arvan, et kui pole just valinud eriala, mis totaalselt su huvidega konfliktis on, siis kui vähegi võimalik, tasub targemaks saada küll.
Nõustun pipilota arvamusega, et õppimine võiks ennekõike olla iseenda jaoks. Õppimine lootuses, et "nüüd löön kooli ukse selja taga kinni
ja hakkan oma teoreetiliste teadmistega roppu raha kokku ajama" on naiivne.
Teadmised on hindamatud, aga ainult juhul, kui neid ka kasutada osatakse.
isver kui armsasti uss kõike seda kommis, sellest töde kui õpid, õpi enda jaoks mitte teiste.
Kõrghariduse õppimise juures on väga oluline leida teema, mida sa hästi valdad juba koolieas.
Ja siis selle teema taha vaata ka, mis sind sealt huvitaks.
Tükk haaval terviku poole, ja huviga on parem, kui igavalt tervikut käes hoides ja mittemidagi taibates.
Et Käi ja uuri erialasid, tee ekskursioone , küsitle teenistujaid, tee märkmeid, j.n.e.
Aga ära unusta, et igalühel meist on koolilõpuajaks juba tekkinud oma lemmikained. Mine sealt edasi...
Tsitaat:
Algne postitaja: madu
Teadmised on hindamatud, aga ainult juhul, kui neid ka kasutada osatakse.
on olemas bakalaureus ja kohe ka magister tehnikateadustes. Bakalaureuses räägiti ikka asjast, aga magistriõpingud on ikka tõesti olnud mahavisatud
aeg tänu stagnaaegsetele õppejõududele. Midagi praktilist ja ellupuutuvat pole eriti saanud, mõni õppeaine välja arvata, aga noh...tänapäeval loeb
paber rohkem kui teadmised. 
Noh, minu eriala on selline, millel ilma diplomita töötada ei saagi. Samas tõotab tulevik respekti ja feimi ja sulli neile, kes selle kuueaastase
kadalipu läbi teevad ja kel vähegi ettevõtlikkust on 
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
on olemas bakalaureus ja kohe ka magister tehnikateadustes. Bakalaureuses räägiti ikka asjast, aga magistriõpingud on ikka tõesti olnud mahavisatud aeg tänu stagnaaegsetele õppejõududele. Midagi praktilist ja ellupuutuvat pole eriti saanud, mõni õppeaine välja arvata, aga noh...tänapäeval loeb paber rohkem kui teadmised.![]()
Olen värskelt kõrgharidusega
väga hea tunne on
Mitte selle pärast, et kõrgharidus, vaid selle pärast, et see pikk koolitee läbi sai
Tsitaat:
Algne postitaja: kaitsevaim
aga noh...tänapäeval loeb paber rohkem kui teadmised.![]()
Tegelikult, ega akadeemia matsi ei muuda
Tean kõrghariduseta väga inteligentseid ja erialalt nõutud ning tasustatud inimesi, aga ka diplomiga
tuhajuhanitest pole puudus...
ei ole kõrgharidust.
kunagi ehk tundsin küll,et oleks ehk ainuõige tee,kuid elu näitas peagi,et minust lihtsalt pole meeletut studeerijat-no kui ikka tavakooliski ei suuda
ennast pihku võtta,mis sa siis ülikoolistki otsid.
ja kõrgharidus ei tee inimest-küllalt olen näinud töötuid lohesid,kes väidavad et nad ainult puhkavad ja otsivad igasuguseid võimalusi,et ei peaks ise
oma laene kinni maksma.
on ka paar ülemust,kes oma meeletu hulga keelte,erialade ja täiendamistega on endast kõik inimlikkuse välja õppinud.
Mina käin praegu kõrgkoolis ja ei nuta sp, et ma ei peaks oma erialale tööd saama, kõik ju oleneb väga palju inimesest endast. Kes on laisk ja arvab,
et diplom talle kohe töökoha ette toob, see on lihtsalt rumal! Tühikuid tuleb otsida kõrgemalt. Miks meie hariduslatt on nii kõrgele
tõstetud?
see jätabki sellise mulje, et kõrgkharidust on vaja ja ilma selleta ei saa hakkama...
Kurvaks teeb see tõsiasi, et tõesti tavatöökohti on rohkem kui küll, aga igasuguseid "kõrgeid" töökohti on vähe, siit siis küsimus: "
miks minna ülikooli?" ma arvan, et see on igaühe enda asi, ei saa ju seda ära ka keelata, vb läheb ta oma diplomiga kuskile mujale, Eestist välja
ning töötab õpitud alal...vb mõnda lihtsalt huvitab enesetäiendus, kuigi ta sellele töökohale mitte kunagi ei kandideeri...
Selline on minu arvamus asjast, kellele ei meeldi, siis so what, deal with it
Kuna see nii pikk ja raske teema on, siis ma rohkem ei viitsi kirjutada
Mina seisan alles valiku ees, suure tn siiski omandan selle hariduse... aga hetkel on kahtlusi, plaan minna õppima õpetajaks, neid on meil ju alati
puudus, aga nagu selgus saan ma Tartust vaid põhikooli õpetaja taseme, tahaks nagu gümnaasiumi ka...
mis mottes tartust vaid pohikooli opetaja..? mida see tartu ylikool siis koolitab? traktoriste?
Minu arust on meie gümna enamus õpetajaid Tartu ülikoolis käinud...
Morgaine, missugune ajutrust sellise otsuse oleks teinud?
Kas kõrghariduse hindamise nõukogu, või on see hoopis kõlakas?
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
mis mottes tartust vaid pohikooli opetaja..? mida see tartu ylikool siis koolitab? traktoriste?
siiani ei ole..aga kindlasti tulevikus tahaksin ma end Kõrgelt harida.
Tsitaat:
Algne postitaja: Morgaine
Mina seisan alles valiku ees, suure tn siiski omandan selle hariduse... aga hetkel on kahtlusi, plaan minna õppima õpetajaks, neid on meil ju alati puudus, aga nagu selgus saan ma Tartust vaid põhikooli õpetaja taseme, tahaks nagu gümnaasiumi ka...![]()
Noh, tänapäeval võib olla päris "laia profiiliga"
Võimalik ülikooli ajal õppida kõikvõimalikke lisaerialasid.
Ja näiteks Tartu seminaris on vist võimalik õppida loodusaineid, mida saab õpetada algklassidest kuni gümnaasiumiastmeni välja.
Õpetajate seminar annab aga minu teada vaid rakendusliku kõrghariduse, millega gümnaasiumiklasse õpetada ei saa...
Igal juhul soovitan õpinguid jätkata kuni magistrini, õpetajatel on päris suured palgaastmed ning mõne aasta pärast ei saa vähemaga kui bakalaureus
üldse koolis töötada, isegi algklassiõpetajana mitte.
Ise sain diplomi kätte keskealisena - kaugõppes pere ja töö kõrvalt. VÄGA raske oli, aga ei ole pidanud hetkekski kahetsema neid loobumisi ja unetuid
öid, mis sellega kaasas käisid. Oma praegust tööd ilma kõrghariduseta mitte mingil juhul teha ei saaks.
Kõigile kahtlejaile ütlen - mitte ükski teadmine ega oskus ei küsi leiba, küll võivad seda aga sulle anda.
ma olin 46 kui magistri tegin.....
Inimene õpib eluaa... mis sest, et ise arvab lõpuks, et sureb ikka lollina...
Ega küll kõike maailma tarkust... nagu ka kõiki seksikaid naisi... kätte ei saa
... kuid püüelda selle poole
... on mehelik... või mehine, nagu
siin ühes teises teemas väljenduti
Kiui niikuinii lollina surra, milleks siis üldse pingutada
Eh, vaata Muhhin, seda ei oska mina ka seletada
, aga ometigi pingutame... ja mõlemal rindel
Õppisin kunagi sellist eriala mida mul ei ole kunagi elus vaja läinud. Põhiliselt maksab ikkagi paber, muud nagu ei midagi. 
Kõik sõltub valitud ametist. Mina ei saaks vastava kõrghariduseta enda erialal töötadagi.
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
Kõrghariduse õppimise juures on väga oluline leida teema, mida sa hästi valdad juba koolieas.
Ja siis selle teema taha vaata ka, mis sind sealt huvitaks.
Tükk haaval terviku poole, ja huviga on parem, kui igavalt tervikut käes hoides ja mittemidagi taibates.
Et Käi ja uuri erialasid, tee ekskursioone , küsitle teenistujaid, tee märkmeid, j.n.e.
Aga ära unusta, et igalühel meist on koolilõpuajaks juba tekkinud oma lemmikained. Mine sealt edasi...
Tsitaat:
Algne postitaja: Rashnu
Kõik sõltub valitud ametist. Mina ei saaks vastava kõrghariduseta enda erialal töötadagi.
Kõrgharidus on olemas. Tunnen, et sellest on olnud kasu ja ilmselt on ka edaspidi. Kavatsen ka edasi õppida, kraadiõppes siis. Täiesti nõus paljude eelkõnelejatega, et nii mõnelgi alal ei ole ilma vastava kõrghariduseta lihtsalt võimalik töötada.