
On mõistusega täiesti aru saadav, et on eluperioode, kus rahaga kitsam. Kuis kurat näha tunneli lõpus valgust?
Raske ta on, eriti just sellega harjumine, peale paremat perioodi. Kuid eks tuleb hakkama saada...ntx endal kadus hea sissetulek seoses lapse sünniga - dekreedi rahad realiseerisime majasse ja oligi, igakuine arvele laekuv summa vaid 1350.- eeku. No algul olin ikka super hädas, sest kulutamisharjumused olid ju teised, kuid tasapisi (9-kuud on ka ju möödunud juba) hakkan harjuma ja oskama ka sellise summaga end majandada. Õnneks koidab juba tööleminek ja ehk siis läheb lahedamaks. Aga usu, me saame hakkama ka piskuga.
Inimene harjub kõigega, kuid selleks, et
ei tekiks sellist mugavuse astet elus.. peab ennast aegajalt utsitama... Tegelikult kui oled ettevõtlik, siis ei saagi sellist momenti tekkida, kus
nagu püksitaskus peale tolmu midagi muud ei ole.. lihtsalt pealehakkamist on vaja
Olen kah lapsega kodus ja issi ainult teenib, Vaeseks ma end hetkel küll ei pea, kuigi sissetulek on 1 ja seegi eesti keskmisest allpool.
Aga toimetulek. No inimene muutub nutikaks. Ja reeglina selgub varasemaid paremate aegade harjumusi ülevaadates, et ega kõik pole sugugi mõtekad
kulutused olnud. Hetke majanduslikus madalseisus elan selle päeva nimel, mil taas päevad lahedamaks muutuvad. Ja ju ma optimist olen, kuna erilist
põhjust masendumiseks ma küll ei näe.
Paar päeva jah, saab vahest makarontse lisanditega sölödud. aga lohutus on rahapäeval ja parematel päevadel muud ei teagi soovitada
See on see, et enne rahapäeva saavad pakipõhjad kapis nahka pandud ja rahapäeval hetkeks taas rikkuse joovastuses šampanja ja kaaviar toidukorvi
kukutatud
Ma tegelt siin ette mõelnd veits. Kott kartuleid peab keldris alati olema. Ja on veel asju, mida ma rahakamatel päevadel eluks valmis varun.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See on see, et enne rahapäeva saavad pakipõhjad kapis nahka pandud ja rahapäeval hetkeks taas rikkuse joovastuses šampanja ja kaaviar toidukorvi kukutatud![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
See on see, et enne rahapäeva saavad pakipõhjad kapis nahka pandud ja rahapäeval hetkeks taas rikkuse joovastuses šampanja ja kaaviar toidukorvi kukutatud![]()
Olen õppinud hetke olude sunnil ka mehe palgapäevadel omi soove maha suruma... no kõike ju tõesti vaja ei ole ja saama ei pea
Uhh, ega sa seda nüüd sõnasõnalt võtnud? Ma kaaviari üldse ei söö ja šampanjat kah reeglina ei joo.
Aga kindel see, et siis lubad veidi enam? Küsimus pole ju vaid oma soovides.
Oleneb "valulävist". Vahel on piir, kuskohast edasi minnakse väga tigedaks ja jõhkraks ning asi läheb "mustale" alale üle. Mõned nimetavad seda illegaalseks tegevuseks.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Oleneb "valulävist". Vahel on piir, kuskohast edasi minnakse väga tigedaks ja jõhkraks ning asi läheb "mustale" alale üle. Mõned nimetavad seda illegaalseks tegevuseks.
Pole kunagi rikas olnud, kuid hakkama olen saanud. Tunnistan ausalt, et vahel olen küll kadedust tundnud, kui sõbranne (kes on ikka paremal elujärjel)
jälle endale midagi ilusat on muretsenud - hilpu siis..ic). Tegelikult olen kogu aeg lastele mõelnud ja enda vajadused tagaplaanile jäänud. Ja
peaaegu kogu raha ikka selle kõhutäite peale ikka kulub küll ja kuulõpud on nii nagu nad on. Siis mõtlen alati, et on inimesi hullemates olukordades
ja ma ise ei oska end õigesti majandada (kuigi kuulen sedasama ka teistelt, et raske toime tulla - see vaid lohutusex).
Meil on sissetulekud päris hästi pea terve kuu peale laiali jaotatud, seega ei pea kogu aeg palgapäeva ootama, üldjuhul nädalavahetuseti ikka mingi
rahakene tuleb, iseasi kas seda just palju on.
Aga jah, tavaliselt nii kui raha tuleb igavene hunnik (ka mittevajalikku) kraami saab ostetud ning nii võib öelda, et tegelikult praktiliselt üldse
kunagi raha pole... Kuid ära elama lihtsalt peab, kasvõi lastele mõeldes. Ning kui väga vaja, saab hakkama alati, mis siis et isegi makarone
kodus pole, lisanditest rääkimata 
minagi seda meelt, et alla eest keskmisega elab ära, korterit omale just ei üüri aga toime tuleb. seega lepin "vaesusega"
minul on küll vaesusest selline arusaam, et vaesus ei ole materjaalne (kuigi raha määrab elu) ennast pean väga väga rikkaks inimeseks, mul on 2 kätt
ja jalga mis on terved, mul pea kaelaotsas mis vahel ka mõtleb, mul on tuttavaid ja sallivat meelt, mul on eesli kannatus ja piiritu fantaasja lend.
me leian, et kui mul poleks last, meest ja eelpool toodud asju, ei oleks mul rahaga kah miskit teha ja kui oleks vaid minu teha siis elaksin edukalt
ilma ühegi sendita ja tunneks rõõmu sellest, et olen olemas ja hing sees. (väga keeruline jutt kuid kui miskit arusaamatuks jäi siis küsi mu käest)
Thänks vastamast. On lohutav kuulda, et yksi sihuke hädaline pole.
Tsitaat:
Algne postitaja: Zitikaz
Inimene harjub kõigega, kuid selleks, et
ei tekiks sellist mugavuse astet elus.. peab ennast aegajalt utsitama... Tegelikult kui oled ettevõtlik, siis ei saagi sellist momenti tekkida, kus nagu püksitaskus peale tolmu midagi muud ei ole.. lihtsalt pealehakkamist on vaja![]()
Vaesusega ei tohigi leppida! vaesuse vastu peab võitlema kõigi seaduslike ja vajadusel ka ebaseaduslike vahenditega.
Aga leppida ei tohi!
Tänan!
Kuna suurema osa oma elust on elanud nii-öelda vaeselt ,siis mind ei hirmuta perioodid kus peab rihma koomale tõmbama. Aga mees kellel alati oli raha elab neid perioode raskelt läbi. Kui oled paremat elu maitsnud siis on küll masendav sente lugeda, pikka peale hakkab se ajudele. Pärast kui jälle raha on siis ei oska poest midagi osta.
Olen terve oma elu elanud materiaalselt vaeselt
Mida tähendab üldse rikkus
Kõikse suurem rahasumma mida hoidsin käes kunagi oli 30 000 ja sellegi
maksin järgmine päev korteri eest ära....ettemaks oli juba tehtud.
Olen alati pidanud läbi ajama väga piskuga...eriti tuleb meelde see aeg, kui olin pojaga kahekesi. Ise jätsin tihti söömata, et pojal süüa oleks
midagi.
Praegune elu selle kõrval on tegelikult lausa lust. Kuigi enamuse ajast meil raha pole ja see natuke mis maksudest üle jääb läheb söögi muretsemiseks
ja laste peale. Endale pole juba ammu miskit ostnud...ega ma eriti põe kah. Kommi ja magusat vahel ikka luban endale
Mul hea meel, kui selle natukesega saab lähedased õnnelikuks teha.
Ju ma pole siis ettevõtlik inimene
Tsitaat:Ebaseaduslikust ma ei poolda
Algne postitaja: murdjamees
Vaesusega ei tohigi leppida! vaesuse vastu peab võitlema kõigi seaduslike ja vajadusel ka ebaseaduslike vahenditega.
Aga leppida ei tohi!
Tänan!
Ju seepärast olengi terve elu vaesemate killast olnud.
njah, meil siis nii, et raha jätkub kuigi olgu teda palju tahes, ära kulub ta meil ühtemoodi. aga ma ise arvan, et vaesus on see kui sul pole enam
kuhugi minna ja sul pole enam mitte kui midagi süüa. see hetk kui sa tunned, et enam ei saa jagu millestki. aga niikaua kuni on inimesed, kes sind
armastavad ja saavad sind aidata ja sa tead, et nad on olemas, pole ühtki häda millest üle ei saaks
Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Ning kui väga vaja, saab hakkama alati, mis siis et isegi makarone kodus pole, lisanditest rääkimata![]()
ma võitlen sellega, seni kui ma ei pea enam võitlema aga sellesk ajaks olen ma kas vana ja kortsus arvatavasti või noorelt infarktis
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Rahvas, kas nüüd on elujärg parem? Me ei räägi ju enam vaesusest? Või kuidas?
olen veendunud,et kitsikus mõistusega on dramaatilisem,kohe kahju hakkab nendest
!
Kuidas leppida-ei taha aga peab.Lihtsalt tuleb leppida.Nagu ühes teemas juba kirjutasin ,et olen terve elu unistanud kuldketist kaelaümber aga alati
on midagi mis on selle kuldketi raha ära röövinud.Ei hakka asju ülesse lugema.
Liitun offi mõttega-kõige hullem on vaesus mis on tingitud vaimu ja reaalse mõtlemise puudumisega,või võimetusega.Kas nüüd justkahju neist on aga nad
teevad kindlasti elu värvilisemaks.
Teemaalgatuseks oli: KUIDAS leppida vaesusega...vastuseks, EI TOHIGI leppida 
just !
sellega ei saa leppida,
kuidagi peaks võimalus olema lisaraha teenimisel.
Aga mimm no kui ikka kohe kuidagi ei taha midagi ette võtta,ainult käid ja vingud-arvad et selliseid on vähe või.
Paraku pole selliseid vähe...ja ka selliseid jagub, kes oma vaesuse teiste kraesse kirjutada armastavad...
A noh, eks nad siis vingugu edasi,
kui arvavad, et nii parem saab
Endal õnneks tundub pea õige koha peal seisvat pelgalt mütsikandmiseks pole loodud ja käed on ka külges...(paar
päeva tagasi imestas lasteaia söögitädi, vanem naisterafas muide, et issake, kas te oskate kududa
kui ma lasteaia nukudele paar kampsunit olin
kudunud
)
paljud eesti inimesed elavad üle oma võimete ja vähesed julgevad tunnistada oma vaesust. kohalik mentaliteet näib olevat see, et mul peab viimasepeal
auto olema, kuigi elan oma perega ämma korteris, ühes toas ja seegi kapiga poolitatud
to li-li: see sinu väide on jummala õige ja paneb tõsiselt imestama,miks see nii on...vaatamata,et eesti inimesed juba 15 aasta jooksul piisavalt
maailma näinud ja peaksid arusaama,kui ekstsentriline selline väärtustehinnang on
Mina leian endale kogu aeg tegevusi, nii läheb aeg .
just need kes on laenud võtnud ja igasugu uhkeid asja endale soetanud, ei ole ju rikkad, need on võõrad suled mis kaunistavad, siis kui 5 aastat on
täis ja auto on endale ostetud on see sinu vara või siis 30 aastat on mõõdas ja maja makstud siis on see sinu vara, aga nii kaua kui see kuulub
pangale, krt see peaks peale kirjutatud olema ,et see on panga oma!Raiuge andale pea sisse!Ainsad asjad mis on täiesti teie enda oma on vist
aluspesu
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
paljud eesti inimesed elavad üle oma võimete ja vähesed julgevad tunnistada oma vaesust. kohalik mentaliteet näib olevat see, et mul peab viimasepeal auto olema, kuigi elan oma perega ämma korteris, ühes toas ja seegi kapiga poolitatud![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
just need kes on laenud võtnud ja igasugu uhkeid asja endale soetanud, ei ole ju rikkad, need on võõrad suled mis kaunistavad
Päris nii see pole, kulla Annekene. Juriidiliselt kuulub ikka sinu põrsamaja ja aotoloks liisingufirmale ehk siis pangale. Renti maksad sa ka intressi
näol. Selle "oma raha" eest lubatakse sul seda korras hoida ja pruukida. Kui sa oled seda oma raha piisavalt palju juba ära andnud siis
alles saab too selleks ajaks juba amortiseerunud asi alles sinu omaks.
Lisaboonused lähevad riigile ja tööandjale. Oled vagasem kui vesi ja madalam kui muru kui korralik võlakoorem kaela peal.
Ja-jaa, vanapaks, ma tean, aga on siis targem see raha niisama kulutada! Paljud laiutavad käsi: kuhu see raha ometi kaob. Kodu tarvis võib ikka laenata, mis sellest, et intressid. Ma ei saa aru inimestest, kes üürivad korterit, kui võiks sama raha maksta igakuise laenusummana. Kunagi on see korter ju ikkagi sinu oma ja jääb lastele.
Ei mina tea, kuda targem on. Igaühe oma raha, teeb mis tahab.....
Samas loodan ma elada niikaua, kui nende küprokist, villast, lauajuppidest ja plekitükkidest majakeste liisingud makstud saavad. Teab, mis nende
väärtus ka aasta 20-30-40 aasta pärast järelturul olla võib. Tuttavad ehitajad on ikka tõelisi õuduslugusid rääkinud, millist materjali arendajad
neile ette annavad. 
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
kohalik mentaliteet näib olevat see, et mul peab viimasepeal auto olema, kuigi elan oma perega ämma korteris, ühes toas ja seegi kapiga poolitatud![]()
Tänapäeva uute majade tulevikuväärtust ei oska mina arvata. Tean, et peaksin korteri maha müüma ja kohe, sest 1970. aastal valminud majas korterit omada on rumalus. Liigumegi selles suunas, et maale kolida, kus 1927. aastal valminud maja on oluliselt kõbusam.
Roswell - osates oma tööd hästi ja olles proff oma valdkonnas, kuid siiski naisterafas, ei maksta sulle sugugi vähem kui meestele. Võrreldes naiste-meeste töötasusid peaksid sa võrdlema eelnevalt ka kohustusi ja töö iseloomu. Nais- ja meeskassapidaja saavad poodides võrdset palka, samas kui võrdselt tasustatud on ka väikejuhid (ostu ja müügijuhid) olenemata soost. Ja kui tekivadki vahed, siis ilmselt seetõttu, et mehed on julgemad küsima/nõudma kui naised. Sama võib ju küsida, miks üks sekretär teenib 10K ja teine ainult 5K, mõlemad on naisteraffad...
Krt, küll...Ei suuda kusagilt enam leida üht Vanapa luuletust...
Tõeline pärl mu meelest ja algas minu mäletamist mööda nii:
Kõik teen kui tarvis olen autu
et muretseda maja autu
ja kui need käes on oh sa aeg
nüüd pole enam orjaaeg
Kui lähtuda otseselt pealkirjast - kuidas leppida vaesusega - , siis peaks rääkima lastest. Minu arvates on neil vaesekestel raske. Laps näeb erinevusi ja esitab küsimusi. "Magnet" küsitles lapsi ja - uskumatu! - üks noormees väitis, et temal on päevas 500 krooni raiskamiseks. Samas rääkisid tütarlapsed, et umbes 50-100 krooni päevas võivad kulutada. Pagan, te olete seal pealinnas ikka väga rikkad!
10 aastat tagasi maalt tagasi linna kolinuna, oli ikka päris raske.Kaks väikest last ja töökohtagi polnud algul kuskilt võtta.Alustasin oma pere
toitmist õmblemisega.Kliente jagus ja hakkama saime, kuigi oli ka päevi, kus võisin päevas oma kolmeliikmese pere söögile kulutada vaid 10 krooni.
Siis sain tööle ja elu läks paremaks.
Niikaua kui käed terved ja mõistus korras ma nälga ei jää ja suudan ka lapsed toita.
Küll jääb mulle aga arusaamatuks nende töötute suhtumine, kes ei vaevugi tööle minema ja virelevad abiraha peal, kirudes oma hädades kõiki ja kõike.
jätke meelde viimane Soomlaste lama aeg, kui CCCP kokku vajus.
Siis olid meie naabrid väga palju pangast laenu võtnud, äkki kadus töö ja sinna ka maksujõud ja majad võeti käest.
Ja mehed hakkasid jooma ja Pered purunesid..
Donald Trumpil oli elus hetk, kus tema kohustuste ja varade suhe oli 900 miljonit USDi miinust. Vat see oli alles vaesus. Aga ta ei kukkunud jooma, vaid rabeles välja, nüüd 1-2 miljardiga plussis.
võidelda, ikka võidelda! Säilitada kaine mõistus, raha kulutada kõige hädavajalikuma soetamiseks ja tervisliku kodumaise toidu tarbeks ja hoida
tervist; kui see käest on vaesus kerge tulema.
(ära joo ega laaberda, näkke viska kaugelt kiviga
see oli nali, aga tõsine nali)
võlad, kasvõi võlad pangale on minu mõistuse jaoks hirmsamad asjad, võib ka juhtuda, et need päranduvad tahtmatult edasi
Ära ole kindel. Võib ka õnneks minna. Näituseks eesti viimatine omandireform. Metsad ja maad ja majad nõuti kõik kenasti välja. Isegi kolhoosivõetud lehma ja looreha eest saadi mingit kompensatsiooni. Aga nendel enne natsimist olnud hüpoteeke ei tuletanud enam keegi meelde.
...on võlgade pärast paelugi kaela pandud, kui on tagatised ja tagalad korralikult kindlustatud peabki õnneks minema, aga siis ei saa me rääkida
vaesusest,
kui ikka vaene võtab laenu ükskõik kust või kuidas pole see küll vaesuse vastu võitlemine, võib kukkuda oma kaevatud auku
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Kuidas leppida-ei taha aga peab.Lihtsalt tuleb leppida.
See btuleb leppida ongi rohkem mõeldud sellele kontingen´dile kes lihtsalt ei viitsigi midagi teha ,et oma elu paremaks muuta.lihtsalt inimesed ei viitsi millegi suurega peale hakata.Hea tahtmise nimelvõib imet teha.Hea näide oleks mu oma sugulane,kes langes väga väga madalale ja tõusis sealt uuesti ülesse ja nüüd juhib firmat ja omab isiklikku maja.Me räägime laenust.Aga kes sul keelab seda laenu maksta kiiremini tagasi vaba raha tulekul.Miks tuleb seda veeretada.Tihti tuleb enda vajadusi ja enesele lubatud asju vaadata ka selle pilguga.Kui ikka võtad laenu üle oma võimaluste ja sul ei jää laenu tagasimaksmisest kätte kopikatki oled elanud üle oma võimete.Jah eluase on vajalik ja alati on võimalik oma mugavuse arvelt võtta parem lahendus.Head autod ja mugavad viimase peal eramajad jäägu inimestele kes kuuluvad vastavasse klassi.Kõvasti tuleb hinnata oma võimalusi.Laen on ikkagi stardiraha mitte raha mida maksad vere maitse suus.Paljud meist hindavad oma võimalusi reaalselt-selles on küsimus.
Kannata veel viis aastat, siis saad aru, miks kõik ininimesed on oma sada aastat vaesuses elanud.
Mis on vaesus? Kas see, kui külmkapis on vaid leivakoorik ja kapis paar pakikest teed ja tulevik tume?
Olen pärit tüüpilisest vaesest perest ning seetõttu ei salli ma piparmündi- ja vaarikavarreteed, peenleiba ega tangu. Tänu sellele kõigele olen ma
hinnanud vaesuse ümber ja see on teinud minust teistsuguse inimese.
Nigel olukord õpetab majanduslikult toime tulema, teisi väärtusi hindama ja kokkuhoidu ka siis, kui on paremaid päevi või parem elu praegu. Tänu
vaesusele lugesin ma palju, õppisin ära käsitöö, millest on meeletult palju kasu just nüüd, kus käsitöö on väga kallis osta. Lõnga ostmine on minu
jaoks odavam kui villase sokipaari soetamine. See periood õpetas, et kui ei saa osta, teen ise, õpin ja loon endale oma armsa kodu.
Vaesus lapsepõlves tegi minust teiste väärtuste hindaja, aga mitte selle, kes lepibki olukorraga.
Teantean, et kõlan imalalt, aga ainus vaesus on vaimuvaesus
Kui oskad naerda, ning on kellemille nimel v kasvõi üle
naerda, siis oled Sa
rikas.
Ja mind ei koti ükski vastuargument 
Freelancer:Laen on ikkagi stardiraha mitte raha mida maksad vere maitse suus.Paljud meist hindavad oma võimalusi reaalselt-selles on küsimus.
***********************
Free, sa nii tark mees aga nii naiivne mõtteavaldus. ennemuistsel ja nüüdsel ajal tuli stardiraha varastada (ma ei oska öelda kellelt ja kuidas)
.........
mis oleks vaesuse kriteerium eestlase jaoks 1971?
2011?
Aga milline on vaesuse kui seisuse mõõdupuu?
See jutt leivakoorukesest külmikus ja hallitanud makaronidest köögikapis kui vaesuse ilmikust on tegelikult jama või rikkurite väljamõeldud
lohutus.
Üldises plaanis jaguneb inimkond vaesteks, keskklassiks ja rikasteks.
See kes palgapäevast palgapäevani välja tuleb, liha isegi sööb, isegi mingit 10-aastast auto omab ei ole veel rikas, kui ta just vihmametsade bantu
pole.
Kui ta omale omas kultuuriruumis keskmist elustandardit ei saa lubada siis on ta vaene... isegi mitte keskmik... eestlastest on kindel 60 % selles
õndsalt juhitud riigis vaesed
Ja vaat sellega leppida ei tohi!
Tüüpiline palkajuurdenõudev-piketeeriv õpetaja v pensionär :?!
Kutsun kõiki valima!!!!Ise juba käisin, ning valisin sedakorda stockmannist midagi, aga ei ütle

Ma valisin üle- lombi olemise.
Õnnelik Mahl siis.
Vaesus on suhteline, enamasti algab se vaimuvaesusega.
Sales
Hea mõtte leiaksid kui sinu poolt kirjutatud tsitaadis....
Kui ta omale omas kultuuriruumis keskmist elustandardit ei saa lubada siis on ta vaene... isegi mitte keskmik... vahetad ära sõna ;;kultuuriruumis ;;
sõnaga ,,klassis,,
Guttal on õigus ."...mis loomast eristab meid- naer on see..."(müüdud naer), kuni veel suudad naerda, eriti enese üle, siis suudad jälle jalule tõusta ja edasi minna.Masendunud inimene ei suudagi vaesusest välja tulla.Trafaretne väide,aga tõsi. Olen sellest läbi käinud ja tean.Milles aga surmkindel olen- ei mingeid laene ega stardiraha! Parem aeglasemalt, aga omal jõul, siis ei ole kõrgelt kukkumist.
Minugi maailm sai lapsepõlves Tim Thalerist mõjutet
Mis tähtsust on rikkusel, kui sa ei suuda nautida elu? Ja kas elunautimiseks peab ilmtingimata miljonär olema?
Ei, ma ei ole rikas. Aga võib-olla ikkagi olen...
RAHARAHARAHA...krt. rikas on see inimene, kes ei pea laenama selleks, et palgani välja vedada. Tuleb elada jõudumööda, ning küllap siis leiab ka
vahendeid pisukeseks lõõgastuseks. Muidugi leidub inimesi, kes elavad allapoole igasugust arvestust, aga..siis tuleb pea tööle panna. See sitane
maailm ei olegi ju miskine kuradi heategevuslik organisatsioon. Elamine ei peagi valutu olema. Muidu kaoks ju selle võlu 
On arvatud, et kui inimesel on olemas kõik eluks hädavajalik, siis ei too rikkuse kasv automaatselt suuremat õnnetunnet ja rahulolu. Võib-olla tõesti? Igatahes saab rikkur olla õnnetu meeldivamal moel kui vaene inimene.
Ole sa nii rikas kui tahes, alati tundub, et millestki on puudus.
Õige Nudol
Lihtsalt Luksuskaubad muutuvad esmatarbekaupadeks.
Milles see stardiraha ja laenud halvad on.Nad annavad sulle lihtsalt võimalused.Raha teeb raha.Lolli käes ei tee ta tõesti midagi peale
ebameeldivuste.Kes ei riski see shampust ei joo.Muidugi on võimalik ka kuni raugaeani vaikselt ja väärikalt elada.Osadele see lihtsalt ei sobi.Iga
riskiga kaasnevad omad karid.Pool eestit on langenud odavalt antud laenude võrku ja nüüd on omadega raskustes.Kujutati endale lihtsalt asju ette.Iga
show eest tuleb maksta.
Muidugi on tore,kui igaüks maksab ise oma laenud kinni,aga aina loed ja kuuled,kuidas läbi käenduste pool suguvõsa kistakse samasse "musta
auku"
(mõtteliselt universumi musta auku)
Ei saaks öelda, et see leivakooruke külmikus oleks väljamõeldis, kuna oli aegu, kus ei olnud sedagi. Ja see, kes arvab, et sellised asjad on rikaste häda ja rist ning viletsus, ei ole vist sellises olukorras kunagi olnud.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Muidugi on tore,kui igaüks maksab ise oma laenud kinni,aga aina loed ja kuuled,kuidas läbi käenduste pool suguvõsa kistakse samasse "musta auku"
(mõtteliselt universumi musta auku)
Tsitaat:
Algne postitaja: Vanapaks
Päris nii see pole, kulla Annekene. Juriidiliselt kuulub ikka sinu põrsamaja ja aotoloks liisingufirmale ehk siis pangale. Renti maksad sa ka intressi näol. Selle "oma raha" eest lubatakse sul seda korras hoida ja pruukida. Kui sa oled seda oma raha piisavalt palju juba ära andnud siis alles saab too selleks ajaks juba amortiseerunud asi alles sinu omaks.
Lisaboonused lähevad riigile ja tööandjale. Oled vagasem kui vesi ja madalam kui muru kui korralik võlakoorem kaela peal.
Võlg (hea oleks, kui 30-40 aastaks) ja ei prääksu enam. Ja kui prääksud, lähed kuuse alla. Ja kui kõik on endale
stardiraha ära võtnud, siis antaksegi start
ning ilusam, vaguram ja parem ühiskond kui kommunism on käes.
Mina olen korra kõrgelt kukkunud-nõukaaja lõpus kasvatasin loomi, müüsin sigu venemaale, tööl olin ka tippu jõudnud ja palganumbrid olid võimsad.Viie
lapse ja joodikust mehe kõrvalt.Raha oli juba lihtsalt paber.Ei priisanud küll, aga ega midagi endale ei keelanud ka.Ainuke, mida ma teha ei saanud
-ei muretsenud masinaid.Selge ju, et sellise meheloruga oli see mõeldamatu, ta oleks lapsed surnuks sõitnud.
Siis tuli teine aeg, kadus töö, minu kasutada olnud maa läks omanikele tagasi ja seda sooveert, mida asemele sain, nagunii ilma masinateta harida ei
saanud.Masinad olid juba ülemuste vahel ära jagatud ja eks siin oli vist mängus ka jupike kadedust, et kuradima karjanaine, kes kolme aastaga viie
rikkama kodaniku hulka ronis, las nüüd kõrbeb...Kõrbesingi.Ikka täiega.
Lohutuseks- kõik see toonane seltskond on ennast tänaseks kasti joonud või kasti ääre peal kõlguvad, mina tulin välja ja irvitan ikka edasi.
Moraaliks-tegelikult käis kõik see mula laenude kohta.Sa võid olla kuitahes edukas, langemine võib toimuda sinust olenemata.Mis ma kaotasin, see oli
mu enda oma ja ma sain edasi minna, mul ei olnud kohustusi kellegi ees.Mina keerasin teise lehekülje. Aga õppetund jäi hästi meelde- kõik siin ilmas
on kaduv.Ma ei tee iial endale seda karuteenet, et võlglaseks hakkaksin.
Praegu? Rahulikult ja tasapisi.Ma ei tunne millestki puudust ja kui ikka mõni tuju või tahtmine tuleb, saan endale seda võimaldada.
Jeh, uuest aastast keeran siiski jälle uue lehe ette.Perspektiivis on kaks võimalust paremini elada. Üks muidugi inimväärse palgaga töö, teine on
pikemaajaline prospekt, sellest ehk kunagi räägin...
Miks ma üldse nii pikalt mulisen- kes teab, kas ma uuel aastal enam nii tihti satun siia, sülearvutit mul pole ja kas ma seda kolakat endaga kaasa
vean- ei tea veel.Eks ma vahel ikka vaatama tulen.
Hea artikkel vaesusest.
Kas vaesus on häbiasi?
http://naistemaailm.ee/artiklid/36111/kas_vaesus_on_habiasi_.html?art_magaz=9
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Miks ma üldse nii pikalt mulisen- kes teab, kas ma uuel aastal enam nii tihti satun siia, sülearvutit mul pole ja kas ma seda kolakat endaga kaasa vean- ei tea veel.Eks ma vahel ikka vaatama tulen.
Mul jääb varsti kaks läppi üle, et kesteabkesteab..
Iseasi, kuidas antud värk vaesusesse võiks puutuda
Ei tee see läpp mind rikkamaks, ega vaesemaks...Free ütleks niikuinii, et ilma netita paistan lausa targem 
Gutta
Mind küll teeb läpaka puudumine vaesemaks,ja kohe kõvasti.
nu mitut ma ka väga ei vaja
Põmst piisaks ka lauaarvutist, sest vahel on juba siiber selle läpikoti kaasavedamisest 
suurt peaks olema veel ebamugavam kaasas tassida-lisaks veel generaator ja muu selline.tahad jutukas olla siis peaks galonne kütust ka igaks juhuks ühes olema
Ma kulutaks netile vähem aega, oleksin efektiivsem muudes valdkondades jne

vaesusega ei saagi leppida, kõik oleneb kellega ennast võrrelda (ei pea silmas ikka päris lootusetust, kui ka enam söögiraha ei ole). Olen väikeettevõtja, minu firma edukus sõltub otseselt ehitustegevusest eestis (ei ole ehitaja). Olen ettevõtjana tegutsenud alates 1995 aastast. Esimene vaesuse ilming toimus 1998-1999 aastal kui oli venemaa kriis, mis ka eesti majandust tugevalt mõjutas. Kõik koostöö partnerid läksid pankrotti ja kuna aeg oli vaene ja keeruline ei leidnud tööd terve aasta. Õnneks firma oli väike ja elasime kriisi üle. Siis tulid heaolu ja tõusu aastad, firma paisus, sissetulekud suurenesid, sai ka vajalikud investeeringud tehtud, elu oli ca 10 aastat ilus (ei olnud raha probleeme, mis meeldis seda tegid). 2007 aasta juba näitas et asi kisub halvaks, sai tehtud teatud muudatusi, inimestele öeldud et elu läheb karmiks, osa lahkus omal soovil osa tuli koondada, ise panin firma heaks mängu kõik säästud mis olemas olid (kõik kadus mutiauku). Olid väga rasked ja vaesed aastad. Tuli kõigest loobuda, ka naisega halvenesid suhted sellel ajal, kuid kuna oli õigel ajal õigesse kohta oma sissetulekud paigutatud (kinnisvarasse) ja ei olnud ka märkimisväärseid laenusid, siis sai ka see kriis üle elatud, mis küll ei ole veel lõppenud, aga olen tuleviku suhtes optimistlik. Ei ole sündinud rikkas peres, ei ole ka väga usin töötegija (kõik on muidugi suhteline), aga normaalne eesti inimene peaks olema võimeline eestimaal normaalselt äraelama, arvan mina. (on olnud aegasid kui olen pidanud ka söögi ostmiseks raha laenama)
üks õigeusu tegelane rääkis, et kulla inimesed, ärge soovige midagi enamat kui saate või teile määratud on
uskugem, küll jumal aitab ära elada
aru ma ei saa miks inimene ei lepi sellega mis tal on
või miks ta jumalat ei usu
See vaesus süveneb iga aastaga. Hinnad aina kasvavad ja palgad ei tõuse. Kõige rohkem kasvavad kodukulud ja autoküte, mis on juba soome tasemel. Endal pole midagi teha. Hetkel on olukord sitem, kui 1991 aastal, kui rubla langes. Tavakodanik ei saa kuskilt raha juurde teha, sest kõik on maksustatud ja pead olema ettevõtja. Väikeettevõtja ei suuda konkureerida hiidudega, kes turgu valitsevad. Olen selle olukorraga lepinud ja siin riigis pole tulevikku. Kui metsik hinnatõus jätkub ja palgad ei kasva, siis oleme nagu mehikos, kui teatud seltskond elab villades ja ülejäänud muldonnides või barakides. Sellist Eestit me tahtsime!!!!
Eesti probleemiks on tema väiksus. Osaliselt sellest tulenevalt aga siiski peamiselt nõukogude aja tõttu oleme nüüd pidama jäänud vahepealsesse
tsooni, mille ühel poolel on jõukamad euroopa riigid ja teisel pool suur venemaa. Eksport on üks peamisi indikaatoreid riigimajanduse elavdamisel ja
ka elujärje parandamisel. Meil on ekspordivallas kasvamisruumi veel palju.
Mulle meeldis Andres Arraku artikkel ajalehes "postimees", kus minu arust ta seletas väga hästi ära, miks meil asjad sedasi on.
Link; http://arvamus.postimees.ee/767170/andres-arrak-kas-streik-tostab-palka/
Eriti hea selles arvamusloos on minumeelest väärtusahela (tootlikuse) võrdlus norra ja eesti vahel.
Tsiteerin; Kui norras luuakse väärtust ühe inimese kohta aastas 55 000 dollari eest, siis eestis vaid 19 000 dollari eest inimese kohta. Arrak mainib
oma arvamuses, et just nii lihtne see võrdlus meie ja jõukamate riikide vahel ongi.
Ta toob välja ka lihtsa näite kuidas asi välja näeb; nimelt kui norras võetakse maha puu, siis seda töödeldakse niikaua kuni temast saab väärisvineer,
antiik mööbli valmistamiseks. See on väga kallis ja seda eksporditakse kilogrammidega.
Eestis vastupidi langetatakse puu ja sellisena ta ka siit üle piiri läheb.
Selle näite põhjal on ilmselge, miks näiteks norras on inimestel suuremad sissetulekud ja parem elu.
Aga kes soovib eks lugege ise! Link üleval olemas.
Riigireetmise ühe kaasuse definitsioon - Väljavõte karistusseadustiku paragr. 232:
"Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest
Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallatu tegevuses või..."
Miks ma sellele siin viitan, aga keegi on osanud korraldada asja nii, et
- Eestil pole oma pangandust, aga Swedbank viis eelmisel aastal maksuvabalt välja 800 milj. EUR, pangad maksavad hiigelpalkasid ja see on meie
taskust saadud raha
- Maha müüdi riigi omand Telecom, kasumlik ettevõte, mis tõi eelarvesse sadu miljoneid
- Ligi 5000 suuremat ettevõtet, mis kuuluvad väliskapitalile vabastati tulumaksust, misläbi riigieelarve kaotab igal aastal 12 % maksutulust... ja me
räägime, et õpetajatele, päästjatele ja politseile pole palga maksmiseks raha...
- Mühinal käib eesti põllumajandusmaa müük välismaalastele...
Meie poliitikud kellavad, et see on "tark riigimehelik samm", aga äkki sosistas keegi Soomest, Rootsist või Saksamaalt meie riigimeestele
kõrva, mis teha... ja Lihavõttesaare maksuvaba panka ilmus kopsakas summa
Aga kas see ei ole siis riigi iseseisvuse vastane?
Kas nad pole siis riigireeturid?
Ja siis ongi jäänud meile põhiliselt kuni 10 töötajaga alltööettevõtu- käsitööartellid, aga käsitöö eest tõesti makstakse vähem, rüga palju tahad
ütle sales kas palgatõusuga tõuseks ka õpetamise kvaliteet?
tean õpetajaid kes ei suuda ennast kuulama panna, klassi ohjata
kas palgatõus muudaks seda asja?
Kus algab või lõppeb piir vaesuse ja mittevaesuse vahel?
See arusaam on (nagu elu on näidanud) igaühe jaoks erinev.
Kes tahab olla vaene,see olgugi,kes aga ei taha see võtab midagi ette.
üks vanamemm Ameerikast võitis loteriiga üle 300 milli, vat tema võib küll öelda, et elulõpus sai rikkaks
Olen samal seisukohal Liiliaga-vaesuses olek on suhteline.
Kui konkurentsiseadus ikka kehtib ka õpetajate puhul, siis küll
Vaesusega leppida ei või ja alla anda ka ei või. Iseasi on, kuidas osata majandada ka väiksemat sissetulekut saades. Ka see on muide õpitav küll. Ei
ole ju kõik uusrikkad siin maal ja ikka elatakse, iseasi, mis elu see on. Aga... igale mõõnale pidi järgnema tõus, väidetavalt, seega kui natuke ise
ka kaasa aidata, siis ega see tõus kaugel olla saa 
Ma aru ikka ei saa, kuidas on võimalik vaesusega leppida, no kurat, ega ma selleks siia ilma sündinud ei ole, et terve elu sente lugeda! Nii siis ikka
rabelen heaolu nimel, vahel edukalt, vahel astun ämbrisse. Kuidas kunagi.Aga et rahule jääda ja leplikult leiba ja nõgesesuppi süüa ja rahul olla...no
ei! Pigem siis kaabin ise endale augu ja heidan vaikselt sisse, ehk keegi viitsib natuke mulda ka peale visata.Ma`i tea, kui inimene stoilise rahuga
lepib oma kehva olukorraga, kas see ikka on päris inimene?
Muidugi on vaesus suhteline mõiste ja igaühel on oma kriteeriumid.Minu oma on lapsepõlvest kaasa saadud- kõige muu jaoks võib inimene kokku hoida ja
koguda, aga söögilauale peab ta jõudma muretseda seda, mida hing ihaldab, mitte seda, mida rahakott võimaldab.Allapoole seda on juba vilets värk...Ma
ei ütle, et nii peab olema, lihtsalt see on see minu mätas, mille otsast libisemine on märguanne kiiresti midagi ette võtta. Ma tegelt ei ole
kõhuori.Põhimõte on selline.
mina ei tea kuidas leppida vaesusega, olen ise raskeid aegu üle elanud, no polnud raha. elasin kah unistustes, et kui oleks seda mammonat küll siis
teeks ja saaks õndsaks. istusin kodus, lakkisin küüsi ja ootasin valget laeva. selliseid on palju kes istuvad kodus ja õhkavad parema elu järele
lihtsalt istuvadki ja ootavad
kuidagi sai villand, üks asi viis teiseni ja nii ta läks, õndsaks ja rikkaks pole küll veel saanud, aga natuke rahulolu on tekkinud. huvitaval kombel
enam ei oota valget laeva, küüsi saab küll lakitud, aga nendega saab ka mulda songitud. selles vist ongi praeguse ja endise elu vahe, et enne istusin
lakitud küüntega kodus ja ei teinud mitte midagi, nüüd nagu olen aru saanud, et ka ilusate küüntega on võimalik ennast liigutada
Mõni harjub olukorraga ja elab vähesega pingutamata rohkema saavutamiseks. Kui rahakott väga õhukeseks jäänud ja näpud ala kaabivad põhja, eks siis tuleb pea või lihased tööle panna. Kõik oleneb kuidas keegi läheneb olukorrale. Mis on lihtsalt vähesega elamine või, mis on vaesus? Leppida sellega ei tasuks; terve ja noorena saab sellest jagu kui enda elu täpsemalt vaagida ja midagi kardinaalselt muuta. Ei pea ju sellega leppima!
Einoh egas meile rohkem õlgadele panda kui me kanda jaksame
mul on tekkinud tuttav noorsand kel kõik ettevõtjad ümber, tema tahab ka, aga ei tea kust seda osta saab
njaa, ekstaole ta ostaks aga ei tea kust saaks, no ettevõtet oleks tal vaja, et laenu võtta
igatahes inimene ka mõtleb
Kuidas leppida vaesusega... kuidas leppida rikkusega... kuidas leppida eluga?
Mõni mõtleb kuni Socratese sambaks kivistub.
Mõni elab nagu poleks midagi juhtunud.
Ei tea, kumb on õnnelikum?
Tsitaat:No mis heaolu see on, kui rabelema peab?
Algne postitaja: kodukäija
Nii siis ikka rabelen heaolu nimel
Ma olen loobunud raha puudusega leppima, elan kokkuhoidlikult.
ps ainult kalleid sviite ei saa enam lubada, muidu on okei
mul on see eest suur auto
Heii skin! Järgmine kord topib vaene oma väikese "auto" sinu suurde autosse - kokkuhoidlikuse mõttes - eks?
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:No mis heaolu see on, kui rabelema peab?
Algne postitaja: kodukäija
Nii siis ikka rabelen heaolu nimel![]()
Rabelemine on tingitud süsteemist. Ole sa vaene või rikas aga sa ei saa säilitada oma elustandardit ilma rabelemata kuna nende vekslite
väärtus, mida rahaks nimetatakse, kahaneb kui kevadine lumi.