
Mul on üks tore tuttav,kes otsustas ühte kohvikusse tööle minna nn appi.Töötas seal pikad 3 päeva (mustalt) ja ülemus lubas tasuda kenasti palka .Nüüd
on mitu päeva möödas aga tuttav pole siiani palka saandu ülemus kellega kokkulepe oli ajab mingit eriti ebamääraseid vabandusi välja.Eile pidi palk
üle tulema(ülemus siiski lubab maksta) aga täna U-neti külastades ootas tuttavat taaskord ebameeliv üllatus..pole sentigi palka üle kantud.Elu on julm
ja vaid lollid teevad mustalt.Aga kuna neiul oli lapse pärast raha väga vaja oli ta ilusti nöus töötama.Miks küll inimesed nii alatult käituma peaksid
see summa oleks olnud all 1000 eegi.Teha pole helisatmise ja nõudmise miskit.Pole kellelegi kaevata tuleb end lolliks tunnistada.Ise oli süüdi.Kuid
siiski...?!!!Soovitused...kui sellises jamas olukorras neid üldse annab rääkida.
Kahju tuttavast
Kahju, et inimesed on nii rumalad ja enda eest enne iseenda jamasse istutamist seista ei oska.
Inimesed õpivad vigadest, ma loodan et ka sinu sõbranna. Kättemaksuks võite vaid seal kohvitades lusikaid kotti poetada. Edu
!
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kahju, et inimesed on nii rumalad ja enda eest enne iseenda jamasse istutamist seista ei oska.
Enda ja oma õiguste eest tuleb seista!
Loll saab kirikus ka peksa.
Ei tasu uskuda kahtlaste inimeste kahtlaseid lubadusi.
Kõik ikka ilusti paberile kirja, siis vähemasti millegi abil nõuda oma õigusi.
Me kõik oleme inimesed ja kui ta on aus ja siiras on ju loomulik et, ta eeldab seda ka teistelt inimestelt.
Ma ise sama sugune. elult selle eest peks saanud nagu tolmab ja kindlasti saan veel.
Lohutseks ehk see, pole ta esimene ega viimane.
Jumal on aeglane aga õiglane..
Faktiline tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega. Iseasi on, kas ja kuidas su sõber oma töötamist seal tõendada suudab. Töövaidluskomisjon aksepteerib ka tunnistajate ja kaastöötajate ütlusi. Miinimumpalga peaks ikka kätte võitlea, kui tahtmist ja viitsimist on. Vahel piisab lollile tööandjale ka töövaidluskomisjoniga ähvardamisest, et saamatajäänud palka kätte saada.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pebbles
Enda ja oma õiguste eest tuleb seista!
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Faktiline tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega. Iseasi on, kas ja kuidas su sõber oma töötamist seal tõendada suudab. Töövaidluskomisjon aksepteerib ka tunnistajate ja kaastöötajate ütlusi. Miinimumpalga peaks ikka kätte võitlea, kui tahtmist ja viitsimist on. Vahel piisab lollile tööandjale ka töövaidluskomisjoniga ähvardamisest, et saamatajäänud palka kätte saada.
tundub et sellega on mingi kala.Neiud
soovitasin päris omanikule helistada tööle vötja oli omaniku paremkäsi rohkem.Ja rääkida story ära.
Sinine liblikas, Sybill andis head nõu pöörduda töövaidluskomisjoni.
Pole mõtet siin rohkem imesid oodata.Kui su hea tuttav võttis riski ilma lepinguta tööle minna, siis võtku ka julgus pöörduda vastava ametkonna poole.
Pole lepingut, pole ka tõestust ametkonna ees, et seal töötas, ainuke mis teha saab on "koputada".
Tarbijakaitsesse ehk, kuidagi saab ikka... Kui su sõber nii nõrk on, siis on ise loll, et mustalt üldse tööle läks !
Oh neid noori küll! Esiteks, töövaidluskomisjoni mõte jäta kohe sinna paika. Töövaidluskomisjon ei koti kedagi. Las su sõbranna pöördub otse
hagiavaldusega kohtusse. Kui ta teab täpselt, palju tal on õigus saada, siis võib taodelda maksekäsi kiirmenetlust. Kui see ei mõju, siis muutub see
automaatselt hagimenetluseks.
Vastavalt riigilõivuseadusele §22 lg1 p1 palganõuetelt riigilõivu ei võeta. Vastavalt töölepingu seadusele §28 lg 1 võib töölepingu sõlmida suuliselt,
kui töö kestus on alla 2 nädala. Järelikult oli sinu sõbranna ametlikult tööl. Oluline on lugeda kogu töölepingu seadust, kuid jälgi eriti §8, §9,
§10, §27.
Kohtus tööandjal erilist lootust võita ei ole. Lisaks peab ta ka makse hakkama tasuma, mida seni lootis kokku hoida. Seega on tal odavam kohtuväline
kokkulepe saavutada.
P.S.
Me elame vastikult töötajakeskses sotsialistlikus riigis. 
Ratatosk'i jutt on väga asjalik. Töövaidluskomisjon on tõepoolest suht mõttetu asi. Kogu tööinspektsiooni mõte tundub olevat riigile raha
korjamises, mitte õiguse jaluleseadmises.
Kindlasti otsigu enne kohtusse avalduse tegemist keegi kes tema seal töötamist ka tõestada saaks ja tahaks. Sest vastasel korral on ta tööandjaga
vastamisi ning mõlemad väidavad erinevaid asju ja üldjuhul võidab see, kes on kindlama närvi ja parema jutuga.
Tsitaat:'
Algne postitaja: rosita
Sinine liblikas, Sybill andis head nõu pöörduda töövaidluskomisjoni.
Pole mõtet siin rohkem imesid oodata.Kui su hea tuttav võttis riski ilma lepinguta tööle minna, siis võtku ka julgus pöörduda vastava ametkonna poole.
Igatahes - tagantjärele tarkus: enne, kui lepingul allkirja all ei ole, ei tohiks lillegi liigutada.
sinineliblikas, kas tegemist on su sobra voi jarsku ikka su endaga???
Tsitaat:
Algne postitaja: SinineLiblikas
Tsitaat:'
Algne postitaja: rosita
Sinine liblikas, Sybill andis head nõu pöörduda töövaidluskomisjoni.
Pole mõtet siin rohkem imesid oodata.Kui su hea tuttav võttis riski ilma lepinguta tööle minna, siis võtku ka julgus pöörduda vastava ametkonna poole.
>Ma uurisin emalt selle kohta ta rääkis .et see vaidlustamine ei ole üldse halb idee samas pidi kallimaks minema.JA see väike summa millest mu söps ilma jäi ei ole seda summat vaidlustamisel väärt..![]()
Kulla teemaalgataja - ütle oma emale edasi, et töövaidluskomisjonis võib inimene esindada end ka ise. Või kui inimene on tööseadusandluses täielik
võhik ja raha pole, et esindajat palgata (mida ma küll siiralt soovitan), siis võiks ringi vaadata sõprade-tuttavate seas - isik, keda volitad end
töövaidluskomisjonis esindama ei pea tingimata omama juriidilist haridust!
Seega mõne hea sõbra olemasolu korral, kes juhumisi töötab näit. personalijuhina või on muidu tark ja tubli ning tunneb seadust, ei lähe töövaidluse
arutamine töövaidluskomisjonis inimesele midagi maksma.
Kohtusse minemine ei lähe ju ka midagi maksma, kui ei taha. Ainult kriminaalmenetluses on kohustuslik, et kahtlustataval on juriidilise haridusega esindaja. Probleem oli ikkagi selles, et tööandja ei maksa palka välja. Ja seda probleemi töövaidluskomisjon ei lahenda. Töövaidlsukomisjoni otsuseid ei saa täitmisele pöörata.
Täna jõudis asi selleni ,et töölevõtja oli helistanud mu söpsile ja küsinud isikukoodi vväites ,et palk on tal tehtud vaja vaid isikukoodi.No loodame.tundub et see lugu on saamas positiivse löpu.Tänan oma arvamuste eest ,usun ,et teine kord on sõps pisut konkreetsem tööle minnes ja palka küsides.Asju nii ei aeta ja pealegi mis puutub mustalt töötamisse siis enamikes pubides on "abilised" mustalt.neile makstakse pihku kaa.
Musta palga maksmiseks isikukoodi, eriti veider lugu.
Vaadaku, et endale veel mingit smslaenu või muud "toredat" kaela ei saa.
ikkagi nii kahtlane värk
ja siis imestatakse, et inimesed nii kergeusklikud on
ei saa arugi, kui nahk on üle kõrvade tõmmatud
ei annaks mingit isikukoodi, läheks kohale ja vaataks, mis nn. tööandja räägib
Lõhnab jah kahtlaselt SMS-laenu järgi. Tuleks kindlasti kontrollida, mis kontolt raha tuli kui see panka laekub.
Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Kohtusse minemine ei lähe ju ka midagi maksma, kui ei taha. Ainult kriminaalmenetluses on kohustuslik, et kahtlustataval on juriidilise haridusega esindaja. Probleem oli ikkagi selles, et tööandja ei maksa palka välja. Ja seda probleemi töövaidluskomisjon ei lahenda. Töövaidlsukomisjoni otsuseid ei saa täitmisele pöörata.
see summa,millega su sõbranna petta sai,on tühine...aga siiski ka 1kroon on raha ja kellele meist meeldiks,kui keegi tema rahaga mängib. ise töötasin ühes mainekas ehitusfirmas,kus töölepingus oli tasuks 3500 kuus,ülejäänu tuli mustalt ja siis juhtus see,mida oligi oodata ca.10 000 jäi saamata ja ei olnudki lootust saada,sest et levisid kuuldused firma pankrotistumisest. aga seejärel võtsime kamba kokku ja vedasime saamata jänud summa ulatuses või isegi rohkem ehitusmaterjali minema ja sinna see asi ka jäi.mul maja valmimas aga asi ikkagi põhimõttes,muiks saksad proletariaatidega mängivad ja nahka üle kõrvade kisuvad...
Tsitaat:
Algne postitaja: Phantom
Lõhnab jah kahtlaselt SMS-laenu järgi. Tuleks kindlasti kontrollida, mis kontolt raha tuli kui see panka laekub.
Tsitaat:
Algne postitaja: rakettmees
see summa,millega su sõbranna petta sai,on tühine...aga siiski ka 1kroon on raha ja kellele meist meeldiks,kui keegi tema rahaga mängib. ise töötasin ühes mainekas ehitusfirmas,kus töölepingus oli tasuks 3500 kuus,ülejäänu tuli mustalt ja siis juhtus see,mida oligi oodata ca.10 000 jäi saamata ja ei olnudki lootust saada,sest et levisid kuuldused firma pankrotistumisest. aga seejärel võtsime kamba kokku ja vedasime saamata jänud summa ulatuses või isegi rohkem ehitusmaterjali minema ja sinna see asi ka jäi.mul maja valmimas aga asi ikkagi põhimõttes,muiks saksad proletariaatidega mängivad ja nahka üle kõrvade kisuvad...
Tsitaat:
Algne postitaja: SinineLiblikas
Neti pangas oli palk ja firmanime alt laekumine tehtud.Arvan ,et tehti ajutine leping kui isikukoodi küsiti.Raha sai ta siiski kätte
Tsitaat:
Algne postitaja: SinineLiblikas
Neti pangas oli palk ja firmanime alt laekumine tehtud.Arvan ,et tehti ajutine leping kui isikukoodi küsiti.Raha sai ta siiski kätte
Minu vana ullikeseaju mäletab töölepinguseadusest midagi taolist, et kirjalik tööleping tuleb sõlmida kahe nädala jooksul. Kas see võiks
tähendada muuhulgas ka seda, et kahe nädala jooksul ei ole seaduslikku alust nõuda kirjalikku lepingut?
Nii palju kui ma riigiasutustes olen lepingute sõlmimist näinud, siis see käibki sagedasti alles töötamise ajal, mitte otsekohe tööle asudes.
Kahjuks ei oska öelda, kas nimetet seadus ka erafirmades kehtib
Netis surfates leiab nii mõndagi huvitavat:
Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle (TLS §28 lg2),
sõltumata sellest, kas tööleping on vormistatud või mitte Töösuhtes nimetatakse pooli töötajaks ja tööandjaks. Tööandjana mõistab seadusandja
isikut, kellel on töötaja tööle võtmise õigus.
Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimise kohustus on tööandjal. See tähendab, et töölepingu sõlmimata jätmise või mittenõuetekohase
vormistamise eest kannab tööandja haldusvastutust (TLS §28 lg3).