
http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ testige palju te siis tarbite
seda on minul küll võimatu arvutada. nii palju on küsimusi millele vastata ei saa.
Mina arvutasin ja sain 2,59 gha/in a, st minutaolisele oleks vaja 1,26 maakera
Arvan, et polegi kõige hullem ja minu suurim patt on jooksva vee all pesemine 
ankeet ju tehtud eesti elu-olusid arvestades, seega ma tulemust vaga tosiselt ei saanud isiklikult votta.
aga plaanis end parandada on ikka. 
Tegin juba varem. 2,66 sain, sellest peaaegu pool kodu teemast. Üksinda suurel pinnal, ahjuküttele lisaks elektriküte, sealt see tuli.
Keskkonnateemadega tihedalt kokkupuutuva inimesena läks väga südamesse
Samas linnainimesena ökolt toituda on väga keeruline.
2,33. sellest pea 50% transpordi tõttu. teen küll palju tööd nn kodukontoris, aga kui pean sõitma, siis tavaliselt üksi-kaksi ja pikki vahemaid. sügisest kuivab jalajälg ilmselt kokku, kui hakkan tööl käima ~1 km kaugusel.
1,04 maailmast kuluks, kui meiesuguseid oleks rohkem. suurem osa söögile ja muule.
küllap kuulume suguharusse, kes valdava osa päevast kulutavad söögiotsingutele

Mina ei arvuta siin midagi, lihtsalt ma:
ei vala maha vana õli, bensiini,
ei põleta asjata kumme,
ei pidurda iga jobu taga,
ei küta ahju iga päev,
ei käi poes iga päev,
ei osta riideid iga päev,
ei söö suppi iga päev, närin külma ja rohelist,
ei ropenda iga päev...,
Ei osta tooteid , mille tootmiseks on kulutatud palju loodust.....
ei kasuta kondoome.....
Üks patt on , joon paki mahlasid....

Tõsiasi on, et põhjamaade inimeste ökoloogiline jalajälg ongi suurem küttekulutuste ja vee soojendamise arvelt. Suurem osa aastast on jahe ja veesoojendamispaak katusel, nagu lõunas, toimib ainult sooja ilma puhul.
üritasin üsna ausalt vastata
Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
ei kasuta kondoome.....
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.
Või Eesti rahvas, soome, rootsi, saksa- .... asumisele, vabatahtlikult sõidab....
Hullumeelselt suur tuli, "kodu" sektori arvelt. Mul on tunne, et enamik sellestki oli tingitud asjaolust, et nimetet programmile ei meeldinud fakt, et elan ammu-ammu ehitatud palkmajas.
aga mul on suht savi, nendest tulemustest, sest mul on see ettenähtud maa olemas! ja kui arvestada veel seda, et eestis tuleks ka riigimaa inimese kohta ära jägada, siis pole probleemi. maad meil jagub.
Tsitaat:
Algne postitaja: skydancer
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.
Mulle on alati tundunud need jutud veidrad, et Eesti iivet tuleb tõsta. Terve maakera mõistes ei oma meie rahvuse püsimine erilist kaalu, vaid omab maakera kandevõime. Pealegi on piirid ju juba enam-vähem avatud, aja küsimus, kui kiiresti võõrrahvas sisse kolib.

Milles asi? Kas "alati tundunud" on sama tähendusega kui "avastama" (praeguses hetkes toimuv tegevus)?
Ei võta vabandust vastu - põhjusetu solvang.
Poliitikuid ära mulle kaela määri.
sinu ees ei vabandagi aga soovitan soojalt rohkem lugeda teaduslikku kirjandust aga ma ei usu, et sa ka sündind sensitiiv oleks olnud.
Minu pärast ei ole vaja muret tunda, olen teaduslikku kirjandust keskkonna teemadel lugenud kõvasti rohkem kui keskmine inimene.
Lause "Terve maakera mõistes ei oma meie rahvuse püsimine erilist kaalu, vaid omab maakera kandevõime." ei väljenda, millises staadiumis ma
seda kandevõimet tean olevat.
Mina koondan vahel mõnesid inimesi marutõbisteks.
Parem ei postita siia teemasse.
Mõned tulevad ja annavad tappa.
tjah, paistukse, et ökoloogilisest jalajäljest marutõbise kanajäljeni on vaid lühike samm
muide, ülemaalmsest loomastumisest elik sellest, et
erki nool ja arvo pärt on ühe perse kaks kannikat, on kirjutanud päris muhedalt kivisildnik.
1,74 sain,üle50% tuli kodu teemast
väga täpselt ma muidugi ei arvestanud
Ega väga täpselt ei saagi, sest küsitlus paistab olema koostatud tüüpiliste linna kortermajade elanike poolt
no ma ei osta kiles toitu ja ei tari
seda koju poest ostetud kiles, külmutatud liha ka ei osta, piima toob naabrimees mannergus ja kala toob Peipsi kalur korra nädalas, aga kõigil neil ja
teistel juhtudel üritati mind ikka nende prügitootjate sekka munsterdada
Ja elan 1902.a. ehitatud palkmajas, kaevust võtan vett palju kulub ja
mida rohkem võtan, seda parem on vesi... 
Hivitav oleks teada milline näeks välja india külakolka asuka resultaat.
2,66 ehk 1,18 maakera, olen rahul
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ja elan 1902.a. ehitatud palkmajas, kaevust võtan vett palju kulub ja mida rohkem võtan, seda parem on vesi...![]()
)
olen alati tundnud, et maakera võiks nii 3,5 x suurem olla 
3.02 tuli.kuskil 70%sain koduga
Tsitaat:Võib jagada ka merealad, sest me sööme ka kala, aga ikkagi jääb meil maad puudu - eestimaalaste keskmine ökoloogiline jalajälg on 6,4. Hullud tarbijad! Õnneks on tänapäeval nii suurepärane globaalne majandus- ja rahandussüsteem, mis seda võimaldab.
Algne postitaja: lati
aga mul on suht savi, nendest tulemustest, sest mul on see ettenähtud maa olemas! ja kui arvestada veel seda, et eestis tuleks ka riigimaa inimese kohta ära jägada, siis pole probleemi. maad meil jagub.
ma ei saanud mingeid koduga seotuid numbreid andagi, sest meil on krdi kolhoos siin - ykskoik, kui vahe vett voi elektrit kasutad, tuleb siiski yks ja
sama arve maksta terve maja korteritel.
aga samas julgesin 90% anda igasuguste ymbertootlemiste eest. yejaanud 10 jai varuks. samuti kasutan enamuse ajast yhistranporti. aga muidugi,
suurlinnas elamine iseenesest viib ju punkte alla.
Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.51 globaalset hektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses
olema 1.22 maakera. Transport moodustas oodatavalt kõige suurema osa sellest koefitsendist (30,95%). Kaubad ja teenused ei jäänud palju maha
(30,56%).
Olen tulemusega rahul, sest elan enda arvates väga säästlikult. Kärpe kohti loomulikult oleks, aga see tähendaks eluga rahulolu märgatavat langust.
Elame ju vaid korra, seega tuleb oma võimalused siin ikkagi suurel määral realiseerida.
"Elame ju vaid korra" on praktiliselt sama mis "pärast mind tulgu või veeuputus". Hoolimatus.
Ärakiri teisest teemast
Sellevõrra mida meie rohkem tarbime sellevõrra tarbivad teised jälle vähem.Ja see tarbimine on seotud tihedalt inimese võimalusega tarbida.Kui võtta
aluseks kõnealune kalkulaator siis kõige maakerasõbralikum on asotsiaal,kes ei tööta,ja ei pese ennast.Tema jalajälg oleks umbes 0,15
Siit üleskutse.Tahad et maakerA KESTAKS IGAVESTI hakake asotsiaaliks.Tegin lihtsalt testi ära kasutades variante mis oleksid omased
asotsiaalidele.
Jah nii see on. Kurb eksole! Skydancer.
Nende ökoteemadega ei maksa ka liiale minna. Planeet hingab oma elurütmis ja meie tegevus ning keskonna alalhoidlikus mängib selles väikest rolli. Me
võime pikendada oma eksistentsi siin maamunal keskonnateadliku käitumisega aga fakt on see, et kunagi siin midagi juhtub, mis pühib praegu
eksisteeriva elu maamunalt. Planeet ise taastub uuesti, selles ei maksa kahelda.
Küll aga eeldaks kogu inimkonna keskonnateadlikule käitumisele kaasa mingisugune klobaalne vapustus, või siis leevendust pakkuvad tehnoloogiad, sest
väga raske kui mitte võimatu on panna inimesi teistmoodi käituma praeguse elurütmi ja olemasolevate tehnoloogiate juures.
Kui võtta aluseks hiina ja india ja teised maad siis keskmise saavutamiseks pole sugugi patt omada jalajälge ,mis on rohkem kui 7
Ma oleksin juba ammu nõus elektriauto või mingi muu keskonnasõbralikuma asjandusega ringi sõitma, kui oleks olemas töötav süsteem ja vastuvõetav hind.
Aga kõik keskonnasäästlikud lahendused on praegusel ajajärgul veel kallid.
Keskmine inimene endale neid lubada ei saa.
See on ka juba midagi kui tahab ja tunneb olulisust midagi teha.
Ise näiteks sööks hea meelega "ökolt", aga see on nii pagana keeruline Tartus. Ökopoodides (2tk?) on ainult kuivained.
Nii muuhulgas, uurisin täna säästupirnide kohta, tundus kahtlane teema ja ongi ilmselt. Elavhõbe ja see, et sageli nad ei pea vastu nii kaua kui
lubatud..
Säästu pirnid on nimetus, selle tegijaid on erinevaid.....
Mõni teeb ka jalgratast, aga kaugele sa sellega sõidad?
Jälle varjatud uurimus.
2mustikas: Et kuidas? Seletaksid äkki lähemalt?
Säästupirnide asi nagu iga muu, tiluliluga.... ,
Elektri-skeem , mille järgi tehakse juppidest, selle monstrumi käivitus generaator ja balloon, peavad vastama teatud vigade normile .
Tavaliselt on see norm 200PPM pirni kohta, ehk siis 200 viga miljoni kohta.
See on ainult neil firmadel, kes tegelevad kvaliteedi nimel ja teevad kõik oleneva, et hoida oma käes ISO vastavus sertifikaati. Ülejäänud teevad raha
ja solgivad madala hinnaga turgu.
Me ei tea, kuipalju on kolvis gaasi ja mis sisaldusega, mis materjalist on elektroodid, kas nende läbiviik on tihe, kas pooljuhid , mida kasutati
skeemis on pingepiikidele vastupidavad jne. Ka hind ei pruugi näidata siin veel tegijat, aeg näitab , kes ujub ja kes upub...
Selge. Paraku on pirnid müügil sellises valikus nagu nad on ja ostjad suurt vahet ei tee.
Pirni purunemise puhul tuleb kõvasti tuulutada, et elavhõbedaaur välja saada.
Omal ainult köögi laelambis, varsti saab aasta. Sageli, näiteks arvuti taga istudes ei vajagi lampe.
See säästupirnide teema mind ei morjenda,olemas juba mõned aastad.Nende kasutegurit ei oska arvutada,kuid loodan,et see kallis investeering tasus ära.
"Säästu" antud juhul tähendab energia, mitte rahakoti kokkuhoidu. Samas nende enda tootmise kulukus ja kasutamise terviserisk kahandab seda "säästlikkust".
see ei pruugi tähendada ka mitte summaarset energia kokkuhoidu, kuna tootmisekski kasutatakse energiat nagu ka keskkonna- ja terviseriskide maandamiseks. muust rääkimata, nt peaaegu topelt transpordikuludest (toorme hange->...-> tootespetsiifiline utiliseerimine).
Tsitaat:
Algne postitaja: Deiviidas
väga raske kui mitte võimatu on panna inimesi teistmoodi käituma praeguse elurütmi ja olemasolevate tehnoloogiate juures.
Heaolu? Väga suhteline. Tänases Postimehes arvab Jaan Kaplinski, et inimene peaks leidma oma elule mingi muu sisu kui tootmine ja tarbimine. Ta arvab,
et inimene on kriisis, kuna töö-tarbimine-töö-tarbimine-mudel on mõttetu.
Heaolu... Minu jaoks käib selle mõiste alla ka teadmine, et mu lapselapsed saavad elada Maal.
Huvitav portaal on bioneer.ee
http://www.bioneer.ee/tegutse/kuidas_asjad_kaivad
Lugesin artiklit. Jah, eks praegu on paljude jaoks heaolu lõppenud. Loodetavasti hea aeg muudatusteks inimeste mõttemallides
Mõtlesin heaolumulli natuke laiemas mõttes - peale ainelise heaolu ka suhtlus- ja inforingi "turvaline" filtreerimine, välistades isikud ja
info, kes/mis tarbijalikku enesekesksust kuidagi riivavad. Selliseid inimesi on vist päris palju.
Ka minu jaoks heaoluks oluline, et ei kahjustaks teiste (kaasinimesed, loodus, järeltulevad põlved) elutingimusi või püütakse kahjustusi minimeerida
või kuskilt mujalt tagasi võita.
Kui naabrimees täna tunnistas, et tal on kodus varutud 100 kg soola, siis langes mul küll viimane hirmuraas südamelt ära - nüüd elame isegi täieliku
riigi karahhi üle
siin metsakolkas ei oma tähtsust, kas üldse riigis tööd tehakse ja valitsusel raha on - nälga ei jää, külm ära ei võta, kui vaja
käime või loomanahkades
sales, kus sa neid loomi varsti votad, kui koikide okojalajalg nii suur on? rotte hakkad sooma ja nende nahast kasukaid tegema?
no ega jänki jalajõlg ikka siia metsakülla ulatu ka
meil siin esialgu vastupidi - loomi sigineb nagu muda - rebased murravad kanu, sead tuhnivad
kartulid üles ja kitsed närivad õunapuid...
sales, minu arvates on jänki jalajälg küll liiga suur. Kas me sellist Ameerikat tahtsimegi?!
ei jaa eesti ameerikast suurt maha midagi:
http://www.nationmaster.com/graph/env_eco_foo-environment-ecological-footprint
ameeriklaste viga on suburbiate olemasolu. sellist tyypi vardlinnas elamine ja tunni-kahene commute toole/kooli/trenni on absoluutselt koige hullem
emakesele maale.
samas on roheline motlemine vaga joudsalt esile kerkinud suurlinnades. ymbertootlemine on kohustuslik ja rangete trahvidega forsseeritud (on selline
sona olemas?). ja palju lasnamae paneelikate elanikest saab kae tosta ja oelda, et neil on majas voimalus komposti tegemiseks? meil naiteks on ja
inimesed kasutavad seda suht agaralt. mitte, et ma idealiseeriks siinset yhiskonda (uhh, kaugel sellest) aga roheline motlemine on hakanud vaga
tugevalt viimase aastakymne jooksul inimestesse juurduma.
pipi, kahjuks on suburbia elamuehituse mudelina ka Eestis populaarne.
Selle süsteemi loomine läks ameeriklastele väga kalliks maksma. Ilmselt ei oleks see võimalik olnud ilma odava naftata. Aga nüüd on see süsteem kokku
kukkunud.
http://www.youtube.com/watch?v=Q3uvzcY2Xug
The end of suburbia.
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kui naabrimees täna tunnistas, et tal on kodus varutud 100 kg soola, siis langes mul küll viimane hirmuraas südamelt ära - nüüd elame isegi täieliku riigi karahhi ülesiin metsakolkas ei oma tähtsust, kas üldse riigis tööd tehakse ja valitsusel raha on - nälga ei jää, külm ära ei võta, kui vaja käime või loomanahkades
![]()
Kas juba käib toiduvarude ülesloendamine ja riigile üleandmine