Board logo

Ökojalajälje kalkulaator
kuvalda - 19.04.2009 kell 13:43

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ testige palju te siis tarbite


lati - 19.04.2009 kell 14:01

seda on minul küll võimatu arvutada. nii palju on küsimusi millele vastata ei saa.


jenni - 19.04.2009 kell 14:07

Mina arvutasin ja sain 2,59 gha/in a, st minutaolisele oleks vaja 1,26 maakera
Arvan, et polegi kõige hullem ja minu suurim patt on jooksva vee all pesemine


Pipilota - 19.04.2009 kell 14:22

ankeet ju tehtud eesti elu-olusid arvestades, seega ma tulemust vaga tosiselt ei saanud isiklikult votta.

aga plaanis end parandada on ikka.


skydancer - 19.04.2009 kell 18:34

Tegin juba varem. 2,66 sain, sellest peaaegu pool kodu teemast. Üksinda suurel pinnal, ahjuküttele lisaks elektriküte, sealt see tuli. Keskkonnateemadega tihedalt kokkupuutuva inimesena läks väga südamesse
Samas linnainimesena ökolt toituda on väga keeruline.


mmunk - 19.04.2009 kell 19:04

2,33. sellest pea 50% transpordi tõttu. teen küll palju tööd nn kodukontoris, aga kui pean sõitma, siis tavaliselt üksi-kaksi ja pikki vahemaid. sügisest kuivab jalajälg ilmselt kokku, kui hakkan tööl käima ~1 km kaugusel.


sossuke - 19.04.2009 kell 20:03

1,04 maailmast kuluks, kui meiesuguseid oleks rohkem. suurem osa söögile ja muule.

küllap kuulume suguharusse, kes valdava osa päevast kulutavad söögiotsingutele


2mustikas - 19.04.2009 kell 20:33

Mina ei arvuta siin midagi, lihtsalt ma:
ei vala maha vana õli, bensiini,
ei põleta asjata kumme,
ei pidurda iga jobu taga,
ei küta ahju iga päev,
ei käi poes iga päev,
ei osta riideid iga päev,
ei söö suppi iga päev, närin külma ja rohelist,
ei ropenda iga päev...,
Ei osta tooteid , mille tootmiseks on kulutatud palju loodust.....
ei kasuta kondoome.....
Üks patt on , joon paki mahlasid....






skydancer - 19.04.2009 kell 20:46

Tõsiasi on, et põhjamaade inimeste ökoloogiline jalajälg ongi suurem küttekulutuste ja vee soojendamise arvelt. Suurem osa aastast on jahe ja veesoojendamispaak katusel, nagu lõunas, toimib ainult sooja ilma puhul.


sales - 19.04.2009 kell 20:48

üritasin üsna ausalt vastata


skydancer - 19.04.2009 kell 20:59

Tsitaat:
Algne postitaja: 2mustikas
ei kasuta kondoome.....


Kondoomide mittekasutamisega seoses üks asjaolu, juhul kui naine kasutab antibeebipille - pillides sisalduvad ained satuvad uriini kaudu looduse aineringesse ja mõjutavad kogu eluslooduse viljakust, mis lõpuks jõuab ringiga tagasi inimeseni.


Pipilota - 19.04.2009 kell 21:02

kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.


2mustikas - 19.04.2009 kell 21:04

Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.

Pipi , kas oled näinud purskaevu ?..


skydancer - 19.04.2009 kell 21:10

Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.


Mulle on alati tundunud need jutud veidrad, et Eesti iivet tuleb tõsta. Terve maakera mõistes ei oma meie rahvuse püsimine erilist kaalu, vaid omab maakera kandevõime. Pealegi on piirid ju juba enam-vähem avatud, aja küsimus, kui kiiresti võõrrahvas sisse kolib.


2mustikas - 19.04.2009 kell 21:36

Või Eesti rahvas, soome, rootsi, saksa- .... asumisele, vabatahtlikult sõidab....


madu - 20.04.2009 kell 08:38

Hullumeelselt suur tuli, "kodu" sektori arvelt. Mul on tunne, et enamik sellestki oli tingitud asjaolust, et nimetet programmile ei meeldinud fakt, et elan ammu-ammu ehitatud palkmajas.


lati - 20.04.2009 kell 08:58

aga mul on suht savi, nendest tulemustest, sest mul on see ettenähtud maa olemas! ja kui arvestada veel seda, et eestis tuleks ka riigimaa inimese kohta ära jägada, siis pole probleemi. maad meil jagub.


skingirl - 20.04.2009 kell 09:03

Tsitaat:
Algne postitaja: skydancer
Tsitaat:
Algne postitaja: Pipilota
kondoomide mittekasutamine peaks andma kovasti punkte, st iga uus inimelu koormab niigi kurnatud maad. selle peale voiks moelda iga naine, kes on otsustanud saada toataie lapsi.


Mulle on alati tundunud need jutud veidrad, et Eesti iivet tuleb tõsta. Terve maakera mõistes ei oma meie rahvuse püsimine erilist kaalu, vaid omab maakera kandevõime. Pealegi on piirid ju juba enam-vähem avatud, aja küsimus, kui kiiresti võõrrahvas sisse kolib.

oo millesed ajugeenjused on siin
maakera on juba ammu läinud hävitamise reziimile ja siin kanapead avastavad,et iivet pole vaja tõsta, võibolla uskuda ansipit ja savisaart kaa
Ps. vabandan, et koondasin teatuid kanaks ja üldistasin


skydancer - 20.04.2009 kell 11:09

Milles asi? Kas "alati tundunud" on sama tähendusega kui "avastama" (praeguses hetkes toimuv tegevus)?
Ei võta vabandust vastu - põhjusetu solvang.
Poliitikuid ära mulle kaela määri.


skingirl - 20.04.2009 kell 11:21

sinu ees ei vabandagi aga soovitan soojalt rohkem lugeda teaduslikku kirjandust aga ma ei usu, et sa ka sündind sensitiiv oleks olnud.


skydancer - 20.04.2009 kell 16:19

Minu pärast ei ole vaja muret tunda, olen teaduslikku kirjandust keskkonna teemadel lugenud kõvasti rohkem kui keskmine inimene.
Lause "Terve maakera mõistes ei oma meie rahvuse püsimine erilist kaalu, vaid omab maakera kandevõime." ei väljenda, millises staadiumis ma seda kandevõimet tean olevat.
Mina koondan vahel mõnesid inimesi marutõbisteks.


freelancer - 20.04.2009 kell 16:46

Parem ei postita siia teemasse.
Mõned tulevad ja annavad tappa.


mmunk - 20.04.2009 kell 17:36

tjah, paistukse, et ökoloogilisest jalajäljest marutõbise kanajäljeni on vaid lühike samm muide, ülemaalmsest loomastumisest elik sellest, et erki nool ja arvo pärt on ühe perse kaks kannikat, on kirjutanud päris muhedalt kivisildnik.


whisper - 20.04.2009 kell 18:13

1,74 sain,üle50% tuli kodu teemast
väga täpselt ma muidugi ei arvestanud


sales - 20.04.2009 kell 20:17

Ega väga täpselt ei saagi, sest küsitlus paistab olema koostatud tüüpiliste linna kortermajade elanike poolt no ma ei osta kiles toitu ja ei tari seda koju poest ostetud kiles, külmutatud liha ka ei osta, piima toob naabrimees mannergus ja kala toob Peipsi kalur korra nädalas, aga kõigil neil ja teistel juhtudel üritati mind ikka nende prügitootjate sekka munsterdada Ja elan 1902.a. ehitatud palkmajas, kaevust võtan vett palju kulub ja mida rohkem võtan, seda parem on vesi...


freelancer - 20.04.2009 kell 20:39

Hivitav oleks teada milline näeks välja india külakolka asuka resultaat.


vaarema - 20.04.2009 kell 22:20

2,66 ehk 1,18 maakera, olen rahul


2mustikas - 20.04.2009 kell 22:27

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Ja elan 1902.a. ehitatud palkmajas, kaevust võtan vett palju kulub ja mida rohkem võtan, seda parem on vesi...

Mul tili ka meelde , et mul maal maja aastast 1885 ja on ka solk sees ja vesi väljas.
Nähh, nüüd saan sellega punkte ka juurde..
Just ehitan vanadest äravisatud gaasiballoonidest Barbeque ahju, teadupärast kõlbab sinna üli-hästi värske liha ja kala...()


smart - 21.04.2009 kell 06:04

olen alati tundnud, et maakera võiks nii 3,5 x suurem olla


Kapsauss - 21.04.2009 kell 06:58

3.02 tuli.kuskil 70%sain koduga


anne51 - 21.04.2009 kell 15:02

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
aga mul on suht savi, nendest tulemustest, sest mul on see ettenähtud maa olemas! ja kui arvestada veel seda, et eestis tuleks ka riigimaa inimese kohta ära jägada, siis pole probleemi. maad meil jagub.
Võib jagada ka merealad, sest me sööme ka kala, aga ikkagi jääb meil maad puudu - eestimaalaste keskmine ökoloogiline jalajälg on 6,4. Hullud tarbijad! Õnneks on tänapäeval nii suurepärane globaalne majandus- ja rahandussüsteem, mis seda võimaldab.
Minu jälg on 2,55.


Pipilota - 21.04.2009 kell 15:35

ma ei saanud mingeid koduga seotuid numbreid andagi, sest meil on krdi kolhoos siin - ykskoik, kui vahe vett voi elektrit kasutad, tuleb siiski yks ja sama arve maksta terve maja korteritel.

aga samas julgesin 90% anda igasuguste ymbertootlemiste eest. yejaanud 10 jai varuks. samuti kasutan enamuse ajast yhistranporti. aga muidugi, suurlinnas elamine iseenesest viib ju punkte alla.


Deiviidas - 21.04.2009 kell 20:23

Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.51 globaalset hektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.22 maakera. Transport moodustas oodatavalt kõige suurema osa sellest koefitsendist (30,95%). Kaubad ja teenused ei jäänud palju maha (30,56%).

Olen tulemusega rahul, sest elan enda arvates väga säästlikult. Kärpe kohti loomulikult oleks, aga see tähendaks eluga rahulolu märgatavat langust. Elame ju vaid korra, seega tuleb oma võimalused siin ikkagi suurel määral realiseerida.


skydancer - 21.04.2009 kell 21:21

"Elame ju vaid korra" on praktiliselt sama mis "pärast mind tulgu või veeuputus". Hoolimatus.


freelancer - 21.04.2009 kell 21:24

Ärakiri teisest teemast
Sellevõrra mida meie rohkem tarbime sellevõrra tarbivad teised jälle vähem.Ja see tarbimine on seotud tihedalt inimese võimalusega tarbida.Kui võtta aluseks kõnealune kalkulaator siis kõige maakerasõbralikum on asotsiaal,kes ei tööta,ja ei pese ennast.Tema jalajälg oleks umbes 0,15

Siit üleskutse.Tahad et maakerA KESTAKS IGAVESTI hakake asotsiaaliks.Tegin lihtsalt testi ära kasutades variante mis oleksid omased asotsiaalidele.


Deiviidas - 21.04.2009 kell 21:24

Jah nii see on. Kurb eksole! Skydancer.

Nende ökoteemadega ei maksa ka liiale minna. Planeet hingab oma elurütmis ja meie tegevus ning keskonna alalhoidlikus mängib selles väikest rolli. Me võime pikendada oma eksistentsi siin maamunal keskonnateadliku käitumisega aga fakt on see, et kunagi siin midagi juhtub, mis pühib praegu eksisteeriva elu maamunalt. Planeet ise taastub uuesti, selles ei maksa kahelda.
Küll aga eeldaks kogu inimkonna keskonnateadlikule käitumisele kaasa mingisugune klobaalne vapustus, või siis leevendust pakkuvad tehnoloogiad, sest väga raske kui mitte võimatu on panna inimesi teistmoodi käituma praeguse elurütmi ja olemasolevate tehnoloogiate juures.


freelancer - 21.04.2009 kell 21:28

Kui võtta aluseks hiina ja india ja teised maad siis keskmise saavutamiseks pole sugugi patt omada jalajälge ,mis on rohkem kui 7


Deiviidas - 21.04.2009 kell 21:55

Ma oleksin juba ammu nõus elektriauto või mingi muu keskonnasõbralikuma asjandusega ringi sõitma, kui oleks olemas töötav süsteem ja vastuvõetav hind. Aga kõik keskonnasäästlikud lahendused on praegusel ajajärgul veel kallid.
Keskmine inimene endale neid lubada ei saa.


skydancer - 21.04.2009 kell 22:10

See on ka juba midagi kui tahab ja tunneb olulisust midagi teha.
Ise näiteks sööks hea meelega "ökolt", aga see on nii pagana keeruline Tartus. Ökopoodides (2tk?) on ainult kuivained.

Nii muuhulgas, uurisin täna säästupirnide kohta, tundus kahtlane teema ja ongi ilmselt. Elavhõbe ja see, et sageli nad ei pea vastu nii kaua kui lubatud..


2mustikas - 21.04.2009 kell 22:31

Säästu pirnid on nimetus, selle tegijaid on erinevaid.....
Mõni teeb ka jalgratast, aga kaugele sa sellega sõidad?


tiivitaavi - 21.04.2009 kell 22:33

Jälle varjatud uurimus.


skydancer - 21.04.2009 kell 22:34

2mustikas: Et kuidas? Seletaksid äkki lähemalt?


2mustikas - 21.04.2009 kell 22:47

Säästupirnide asi nagu iga muu, tiluliluga.... ,
Elektri-skeem , mille järgi tehakse juppidest, selle monstrumi käivitus generaator ja balloon, peavad vastama teatud vigade normile .
Tavaliselt on see norm 200PPM pirni kohta, ehk siis 200 viga miljoni kohta.
See on ainult neil firmadel, kes tegelevad kvaliteedi nimel ja teevad kõik oleneva, et hoida oma käes ISO vastavus sertifikaati. Ülejäänud teevad raha ja solgivad madala hinnaga turgu.
Me ei tea, kuipalju on kolvis gaasi ja mis sisaldusega, mis materjalist on elektroodid, kas nende läbiviik on tihe, kas pooljuhid , mida kasutati skeemis on pingepiikidele vastupidavad jne. Ka hind ei pruugi näidata siin veel tegijat, aeg näitab , kes ujub ja kes upub...


skydancer - 21.04.2009 kell 22:59

Selge. Paraku on pirnid müügil sellises valikus nagu nad on ja ostjad suurt vahet ei tee.
Pirni purunemise puhul tuleb kõvasti tuulutada, et elavhõbedaaur välja saada.
Omal ainult köögi laelambis, varsti saab aasta. Sageli, näiteks arvuti taga istudes ei vajagi lampe.


tiivitaavi - 21.04.2009 kell 23:12

See säästupirnide teema mind ei morjenda,olemas juba mõned aastad.Nende kasutegurit ei oska arvutada,kuid loodan,et see kallis investeering tasus ära.


skydancer - 22.04.2009 kell 08:08

"Säästu" antud juhul tähendab energia, mitte rahakoti kokkuhoidu. Samas nende enda tootmise kulukus ja kasutamise terviserisk kahandab seda "säästlikkust".


mmunk - 22.04.2009 kell 09:26

see ei pruugi tähendada ka mitte summaarset energia kokkuhoidu, kuna tootmisekski kasutatakse energiat nagu ka keskkonna- ja terviseriskide maandamiseks. muust rääkimata, nt peaaegu topelt transpordikuludest (toorme hange->...-> tootespetsiifiline utiliseerimine).


skydancer - 22.04.2009 kell 12:19

Tsitaat:
Algne postitaja: Deiviidas
väga raske kui mitte võimatu on panna inimesi teistmoodi käituma praeguse elurütmi ja olemasolevate tehnoloogiate juures.


Ometi seda tehakse. Toon näiteks kasvõi Ökokrati iga-aastased ja alates 2004. aasast ka üle-eestilised lasteaia- ja koolilastele ning nende kasvatajatele ja õpetajatele suunatud õppeprojektid. Teemad tehakse elavaks, lihtsasti mõistetavaks, huvitavaks ja kaasakiskuvaks, ärgitades laste iseseisvat mõtlemisvõimet ja rõõmu hoolivusest.
Kõige avatumad ongi lapsed ja noored, täiskasvanuks saades paljud inimesed sulguvad oma isikliku elu heaolumulli.


anne51 - 22.04.2009 kell 13:18

Heaolu? Väga suhteline. Tänases Postimehes arvab Jaan Kaplinski, et inimene peaks leidma oma elule mingi muu sisu kui tootmine ja tarbimine. Ta arvab, et inimene on kriisis, kuna töö-tarbimine-töö-tarbimine-mudel on mõttetu.
Heaolu... Minu jaoks käib selle mõiste alla ka teadmine, et mu lapselapsed saavad elada Maal.
Huvitav portaal on bioneer.ee
http://www.bioneer.ee/tegutse/kuidas_asjad_kaivad


skydancer - 22.04.2009 kell 15:52

Lugesin artiklit. Jah, eks praegu on paljude jaoks heaolu lõppenud. Loodetavasti hea aeg muudatusteks inimeste mõttemallides

Mõtlesin heaolumulli natuke laiemas mõttes - peale ainelise heaolu ka suhtlus- ja inforingi "turvaline" filtreerimine, välistades isikud ja info, kes/mis tarbijalikku enesekesksust kuidagi riivavad. Selliseid inimesi on vist päris palju.

Ka minu jaoks heaoluks oluline, et ei kahjustaks teiste (kaasinimesed, loodus, järeltulevad põlved) elutingimusi või püütakse kahjustusi minimeerida või kuskilt mujalt tagasi võita.


sales - 22.04.2009 kell 21:27

Kui naabrimees täna tunnistas, et tal on kodus varutud 100 kg soola, siis langes mul küll viimane hirmuraas südamelt ära - nüüd elame isegi täieliku riigi karahhi üle siin metsakolkas ei oma tähtsust, kas üldse riigis tööd tehakse ja valitsusel raha on - nälga ei jää, külm ära ei võta, kui vaja käime või loomanahkades


Pipilota - 22.04.2009 kell 22:40

sales, kus sa neid loomi varsti votad, kui koikide okojalajalg nii suur on? rotte hakkad sooma ja nende nahast kasukaid tegema?


sales - 23.04.2009 kell 08:51

no ega jänki jalajõlg ikka siia metsakülla ulatu ka meil siin esialgu vastupidi - loomi sigineb nagu muda - rebased murravad kanu, sead tuhnivad kartulid üles ja kitsed närivad õunapuid...


anne51 - 23.04.2009 kell 14:14

sales, minu arvates on jänki jalajälg küll liiga suur. Kas me sellist Ameerikat tahtsimegi?!


Pipilota - 23.04.2009 kell 15:07

ei jaa eesti ameerikast suurt maha midagi:
http://www.nationmaster.com/graph/env_eco_foo-environment-ecological-footprint

ameeriklaste viga on suburbiate olemasolu. sellist tyypi vardlinnas elamine ja tunni-kahene commute toole/kooli/trenni on absoluutselt koige hullem emakesele maale.

samas on roheline motlemine vaga joudsalt esile kerkinud suurlinnades. ymbertootlemine on kohustuslik ja rangete trahvidega forsseeritud (on selline sona olemas?). ja palju lasnamae paneelikate elanikest saab kae tosta ja oelda, et neil on majas voimalus komposti tegemiseks? meil naiteks on ja inimesed kasutavad seda suht agaralt. mitte, et ma idealiseeriks siinset yhiskonda (uhh, kaugel sellest) aga roheline motlemine on hakanud vaga tugevalt viimase aastakymne jooksul inimestesse juurduma.


anne51 - 24.04.2009 kell 13:01

pipi, kahjuks on suburbia elamuehituse mudelina ka Eestis populaarne.
Selle süsteemi loomine läks ameeriklastele väga kalliks maksma. Ilmselt ei oleks see võimalik olnud ilma odava naftata. Aga nüüd on see süsteem kokku kukkunud.
http://www.youtube.com/watch?v=Q3uvzcY2Xug
The end of suburbia.


tiivitaavi - 25.04.2009 kell 08:04

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Kui naabrimees täna tunnistas, et tal on kodus varutud 100 kg soola, siis langes mul küll viimane hirmuraas südamelt ära - nüüd elame isegi täieliku riigi karahhi üle siin metsakolkas ei oma tähtsust, kas üldse riigis tööd tehakse ja valitsusel raha on - nälga ei jää, külm ära ei võta, kui vaja käime või loomanahkades

Tunnistas
Mis ? Kas juba käib toiduvarude ülesloendamine ja riigile üleandmine