
Kui paljud teist on kokku puutunud koolivägivallaga nii oma koolis käimise ajal kui ka nüüd?
Eks see asi on olnud igal ajal aga nüüd tundub see kuidagi julmemaks läinud. Probleem oli ja on ja jääb.
Oleneb, mida Sa selle vägivalla all silmas täpselt pead.... pilkamist, narrimist või lausa jalaga tagumist, peksmist jms.? Pilkamise, naerualuseks olemise ja näpuganäitamisega olen väga hästi kursis... Olin ise mingi vahe teiste tüdrukute narrimise, pilkeobjektiks, kuid vist olen niipalju tugev ja endas kindel (olin siis), et see mind eriti ei häirinud. Mingis vanuses tekkis meie klassi tüdrukutest punt (6-7 liiget), kes kõike, mis nendest erines, kohe halvustama hakkasid... Nii saigi saatuslikuks mulle minu väikene armas koeranässakas, kes kevadeti ja sügiseti karva ajas... Ja muidugi, olin sageli hädas sellega, et ka kooliriietelt võis karvu leida... Ajas neid marru see kui keegi neist paremini õppis ja ühesõnaga, üldse kõik teiste juures, mis ei seostunud nende enestega... Aga, klassijuhataja oskas sellele lõpu teha (arvan, et palju rohkem kannatasid meie klassi paksud, kellele ei antud rahu ühelgi hetkel) ja 7-ndast klassist alates (peale mõningate meie klassist lahkumist) oli ka rahu majas. Kuid jah, kuulnud olen, et mõnes kooli ikka asi päris hull ja lasped ei julge kodus sellistest asjadest rääkida ka, kardavad teiste laste kättemaksu... Kurb, kuid kuidas seda pidurdada ? Kas üldse on võimalik ?
Kõrvalt näinud olen väga palju. Meie koolis, kus mina käisin ja kus praegu lapsed käivad on seda väga palju. Minu ajal oli seda ka õpetajate poolt
väga palju...nüüd õpetajad teise hoiaku võtnud ja vaatavad lihtsalt rahulikult kõrvalt. Ja see kelle kallal kõige rohkem nokitakse tembeldatakse
probleemseks lapseks, sest teised ju omavahel saavad läbi...teda üksi ju kiusatakse
Eh...ei tahagi pikemalt rääkida...võigas kool on
meil...kahjuks meie linnas valiku võimalusi koolide puhul vähe, õigemini nad lausa puuduvad...nii et peab õppima seal kus õpid ja asi korras.
Poisiga nagu pole kunagi probleeme olnud. Vaid ühe korra läks terve klassiga riidu, kui kaitses ühte hästi paksu tüdrukut, keda kogu aeg noriti. Aga
see oli teises klassis ja nüüd nad juba suuremad ja hoiavad ühte. Nüüd käib tütar esimeses klassis...mnjah...probleeme palju. Ja kui ta üritab enda
õigust seal taga ajada, siis õpetajale on ta probleemne laps ja kuna õpetaja tohib teda halvustada, siis ka klassikaaslased seda vahel teevad.
Exmehega siin mõtlemegi juba, mida saaks ette võtta. Laps ju käib ka muusikakoolis ja seal tal pole teistega läbisaamisega probleeme...aga tavakoolis
ta miskipärast on suhtlemis probleemidega õpetaja arvates. Lapsele on praegu koolis käimine igapäevane pinge ja stress....lausa kahju teda
vaadata...ta on väsinud
Aga ma ei jäta seda asja nii....ja kui vaja siis lähen ükskõik kui kaugele välja. Kõige huvitavam ongi see, et lasteaias tal
polnud suhtlemisega probleeme....piisavalt andekas on ta ka...muusikakoolis pole suhtlemisega probleeme....saab peale oma venna kõigiga hästi
läbi....ja oma klassis on tal suhtlemisega probleeme
Mida peaks siis ette võtma, et oma last kaitsta...kui teist kooli kah pole?

Olen kokku putunud
Palju on seda mammutkoolides ja mammutklassides
Ei hakka pikemalt kirjutama vaid jään tasakesi nõusse Tiina poolt räägituga
Tsitaat:Minu arust meie linnas on see ühes koolis kogu aeg eksisteerinud...ja ometi see kool peab ennast parimaks kooliks...räägin Haapsalu Gümnaasiumist...aga vägivalda kipub seal vaat et rohkemgi olema, kui suurlinna koolides
Algne postitaja: meryli
Olen kokku putunud![]()
Palju on seda mammutkoolides ja mammutklassidesEi hakka pikemalt kirjutama vaid jään tasakesi nõusse Tiina poolt räägituga
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:Minu arust meie linnas on see ühes koolis kogu aeg eksisteerinud...ja ometi see kool peab ennast parimaks kooliks...räägin Haapsalu Gümnaasiumist...aga vägivalda kipub seal vaat et rohkemgi olema, kui suurlinna koolides
Algne postitaja: meryli
Olen kokku putunud![]()
Palju on seda mammutkoolides ja mammutklassidesEi hakka pikemalt kirjutama vaid jään tasakesi nõusse Tiina poolt räägituga
![]()
![]()
Näide on samast koolist esimesest ja kolmandast klassist
kus mul tuttava kahel lapsel on lausa sellised mobiilimargid
koolis kaasas, mida isegi mina pole oma elu jooksul veel omdandada jaksanud, pannakse riidesse kui puped ja taskuraha on kui merd....ja see mis seal
(neis) klassides toimub on laste suust sageli kuulda....
Tsitaat:ühesõnaga...koolis kus on hiigelklassid võiks lapsevanemad ise igast "seisude" ärahoidmiseks natuke kaasa mõelda!
Algne postitaja: meryli
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:Minu arust meie linnas on see ühes koolis kogu aeg eksisteerinud...ja ometi see kool peab ennast parimaks kooliks...räägin Haapsalu Gümnaasiumist...aga vägivalda kipub seal vaat et rohkemgi olema, kui suurlinna koolides
Algne postitaja: meryli
Olen kokku putunud![]()
Palju on seda mammutkoolides ja mammutklassidesEi hakka pikemalt kirjutama vaid jään tasakesi nõusse Tiina poolt räägituga
![]()
![]()
Jup Tiina, antud asutuses on igast normid täielikult käest ära! Ja paljud vanemad kes suudavad oma lastele rohkemat lubada, soodustavad seda vägivalda ja pölgust veelgi enamNäide on samast koolist esimesest ja kolmandast klassist
kus mul tuttava kahel lapsel on lausa sellised mobiilimargid koolis kaasas, mida isegi mina pole oma elu jooksul veel omdandada jaksanud, pannakse riidesse kui puped ja taskuraha on kui merd....ja see mis seal (neis) klassides toimub on laste suust sageli kuulda....
![]()
No meie siin exmehega iga õhtu üritamegi mõelda. Palju ju sõltub ka õpetajast. Poisil on algusest peale noor õpetaja, kes just lõpetas kooli...nii
minu vanune. Algul arvasin...et nii hullu klassi ta küll taltsutada ei suuda...ja arvasin, et see klass jääb igatpidi alla igasugust arvestust. Kord
sai majja teise klassi lõpuks. Ja siiani üks parimaid klasse on. Paralleelklassid...mida algul paremaks peeti...on nüüd täitsa alla mäge. Olen rõõmus,
et poisile sattus niisugune õpetaja ja nende klassis on jäänud enam vähem ära see "kes on rikkam, kes on vaesem" jne. Isegi direktor pani oma poisi
sellesse klassi, sest nägi, et sellest klassist ja klassijuhatajast saab asja.
Aga tüdrukul vanem õpetaja...ta juba minu ajal õpetaja oli. Suuremate klasside lapsed....6-7 klass...käivad vahetundide ajal väikeste klassis väikesi
kiusamas...õpetaja vaatab lihtsalt pealt ega sekku. Kui kaebama minna, siis õpetaja ütleb, et kannata välja küll maha rahunevad. Kas tõesti pole siis
õpetajal võimu suuremaid välja ajada klassist?
Täiesti imestama paneb selle õpetaja suhtumine...ja selliseid vana aja õpetajaid on kooli veel oi kui
palju jäänud
Algul oli meil hea meel, et vana ja range õpetaja on, et saab korra majja....tuhkagi...parem oleks võinud noor ja uus õpetaja olla, kes
teab ka midagi kooli vägivallast ja ei suhtu sellesse nii külmalt
Tsitaat:Algselt pidasingi silmas lihtsat narrimist kui üks laps teistese erineb,aga tänapäeval kuulub koolivägivalla juurde peksmine raha pommimine ja muud sarnased tegevused.Minu poiss käib karate trennis ja ei lase end lüüa kaitseb ka väiksemaid tüdrukuid aga paljud ei oska ennast kaitsta ja õpetajad ei sekku...kahjuks
Algne postitaja: pisimimm
Oleneb, mida Sa selle vägivalla all silmas täpselt pead.... pilkamist, narrimist või lausa jalaga tagumist, peksmist jms.? Pilkamise, naerualuseks olemise ja näpuganäitamisega olen väga hästi kursis... Olin ise mingi vahe teiste tüdrukute narrimise, pilkeobjektiks, kuid vist olen niipalju tugev ja endas kindel (olin siis), et see mind eriti ei häirinud. Mingis vanuses tekkis meie klassi tüdrukutest punt (6-7 liiget), kes kõike, mis nendest erines, kohe halvustama hakkasid... Nii saigi saatuslikuks mulle minu väikene armas koeranässakas, kes kevadeti ja sügiseti karva ajas... Ja muidugi, olin sageli hädas sellega, et ka kooliriietelt võis karvu leida... Ajas neid marru see kui keegi neist paremini õppis ja ühesõnaga, üldse kõik teiste juures, mis ei seostunud nende enestega... Aga, klassijuhataja oskas sellele lõpu teha (arvan, et palju rohkem kannatasid meie klassi paksud, kellele ei antud rahu ühelgi hetkel) ja 7-ndast klassist alates (peale mõningate meie klassist lahkumist) oli ka rahu majas. Kuid jah, kuulnud olen, et mõnes kooli ikka asi päris hull ja lasped ei julge kodus sellistest asjadest rääkida ka, kardavad teiste laste kättemaksu... Kurb, kuid kuidas seda pidurdada ? Kas üldse on võimalik ?
See tekitab minus kummastust, et õpetajad ei sekku kui näevad, mis nende nina all toimub ? Miks, mida nemad kardavad või on neil tõesti ükskõik ?? Kuidas suudavd täiskasvanud nii külmalt pealt vaadata kui suuremad väiksemaid kiusavad ? Kas olete üritanud õpetajatega rääkida ? Mis nad ise vastavad ? Ma kujutan ette, et kui peaks lastel probleeme tekkima, siis läheks ja kõneleks kõigepealt klassijuhatajaga, nemad ju ka peaksid seletama lastele, kuidasmoodi käituda... Nojah,praegu hea argumenteerida, enda poja läheb aga paari aasta pärast kooli, eks siis näe, mis saama hakkab. kas tuleks ka varakult karate trenni panna ? Saaks vähemalt ise enda eest seista.
Tsitaat:Jääb mullegi arusaamatuks miks õpetajad ei sekku...aga see et poiss karate trennis käib on andnud talle julgust väiksemaid kaitsta.
Algne postitaja: pisimimm
See tekitab minus kummastust, et õpetajad ei sekku kui näevad, mis nende nina all toimub ? Miks, mida nemad kardavad või on neil tõesti ükskõik ?? Kuidas suudavd täiskasvanud nii külmalt pealt vaadata kui suuremad väiksemaid kiusavad ? Kas olete üritanud õpetajatega rääkida ? Mis nad ise vastavad ? Ma kujutan ette, et kui peaks lastel probleeme tekkima, siis läheks ja kõneleks kõigepealt klassijuhatajaga, nemad ju ka peaksid seletama lastele, kuidasmoodi käituda... Nojah,praegu hea argumenteerida, enda poja läheb aga paari aasta pärast kooli, eks siis näe, mis saama hakkab. kas tuleks ka varakult karate trenni panna ? Saaks vähemalt ise enda eest seista.
Eks ma sain ka oma osa.
Sellepärast, et vene verd sees voolab ...
Et ei olnud minu ema küllalt rikas ...
Ja üldse .. kas on tegelikult vaja põhjusi, et kedagi kiusata .. eriti veel koolis.
Lastakse laiali mingid jubedad kõlakad ja sealt ju tegelikult algabki ..
Olen kah seda omal nahal tunda saanud ja alguse sai asi juba õpetajatest.
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Olen kah seda omal nahal tunda saanud ja alguse sai asi juba õpetajatest.
seda vägagi kahjuks leidub koolis tohutul hulgal..õnneks on agaramad õpilased seevastu tugigruppe asutanud 
nii.. mina ei ole olnud koolis vägivalla ohver ja ise selle tekitaja olen olnud keskpärane ja rahulik lapsepõlves... ning vägivallaga on kokkupuude
ainult kodus
ja see on ka vaid kasevits 
meie klassi pihta käib õpetajate poolt koolis vaimnevägivald..nad on surmkindlad et me ei lõpeta 12 klassi ära...et me oleme alkohoolikud ja narkomanid...kaasa arvatud olime proovikirjandi ajal joonud...kuid üxki õpilane ei tundnud lõhna..vaid 2 õpetajat kes seda kiuste rääkima läxid...kõik õpetajad on meie vastu...kui meie ees rääkides ehk poolt aga nurgataga taas klatsimas... ohh me õnnetud abituriendid..keegi meid ei toeta =(
algklassides olin poksikoti rollis minagi.... ela(si)n vääääga väikses linnas, kus kõik kõigile teada ja millegipärast paljud ei sallinud mind (siiamaani ei tea, miks, vanemad küll nagu korralikud inimesed ja puha). oma klassis polnudki väga hull, ainult paar poissi kiusasid, aga sellised paar aastat vanemad.... tagasi mõelda, imelik et ma üldse nii kergelt pääsesin, sest mind on nii trepist alla lükatud kui vastu seinu taotud. suurim vigastus oli murtud ninaluu. kusjuures ma olen tüdruk.
eelmisele postile tahaks küll hüüda, et tule taevas appi!
ise käisin pubekana mööda seinaääri, vahetasin siis just kooli, läksin väiksest koolist suurde
no paar aastat kannatasin, minu pääsemine oli sport
hambad ristis murdsin ennast läbi
enda vanem tütar vahetas samuti kooli
esimesed kuud oli paras põrgu
tüdrukud kaklesid, sõna otseses mõttes
taheti maakas paika panna, ega tal muud üle jäänudki, kui enda eest seista
õpetajad kutsusid mind koos teiste vanematega kooli ja siis loen seletuskirju kus minu tütar oli kirjutanud /..mina ennast peksta ei lase.../õnneks
poole aastaga rahunes asi maha
noorem vahetas samuti kooli, olin valmis juba kes teab milleks , aga temaga probleeme polnudki,
kõik kujunes väga sujuvalt
et ei oskagi öelda millest see koolivägivald, oleneb see lapsest või keskkonnast kuhu satub
eks ta ole kõikide halbade juhuste kokkulangevus
Valus teema.
Täna sattusin juhtmeid liigutama ühte klassiruumi. See mürgel, mis seal toimus, lõi mind oimetuks ja kui tunni alates klassist välja läksin, olid
kõrvad lukus. Mulle tundus, et paarikümnelapselises klassiruumis kakles vähemasti neli erinevat seltskonda. Kui ei kakelnud, siis äigas lihtsalt
niisama mingi ettejuhtuva esemega. Kui ei äianud, siis vähemasti karjus täiest kõrist.
Ko¹maar. Ma ei kujuta ette, kuidas niisugust möllu tekitanud õpilased on suutelised midagi õppima. Õpetaja klassitulek ei muutnud olukorda detsibelli
võrragi.
Ma ei oskagi nimetada, mis see on. Vägivald või miski psühhoos või stress või mis...
ma olen ka taolist olukorda näinud
seda ei oska seletadagi, et mis see siis on
meie elus on palju korrast ära
huvitav kas vanemate stress kandub lastele, et need siis omakorda elavad seda karjudes, lõhkudes välja
tööd pole, raha vähe, ilm on vilets, põhjusi ju stressiks jagub
keegi võiks oma magistri töö selle kohta teha
Tavaliselt leitakse keegi kes laseb end peksta kuna ei julge vastu lüüa ja end kaitsta. Selline vastuastumata jätmine on väga suur viga. Selliselt ei
õpita end kehtestama. Kooliajal rusikatega ja hilisemas elus sõnadega. Ehk siis jäädaksegi peksupoisiks. Tekib haiglane hirm inimeste väljaütlemiste
ees ja solvumine. Ülemõtlemine jne.
Ehh, väga vale ja kehv on sedasi.
Vanad olijad juba teavad kes on olnud koolivägivalla ohvrid.
Ma arvan, et need kes täiskasvanuna tunnevad, et selline asi on raskelt mõjunud edasisele elule vajavad psühholoogi abi. Lahendamata probleem ei tee
elu kergemaks ja kibestumine rikub elu, mida inimene võiks elada hulga õnnelikumalt.
Kibestumine on kibestumine - pikas perspektiivis hävitava jõuga. Mürgitab ja mürgitab kuniks inimene ongi nö peast haige. 
Kindlasti õige. Kuid..
Kas kiusatav on ise selles süüdi, et tema kiusamist üleüldse alustati? Võib-olla tõesti, käis kehvemalt riides, ei julenud vastu astuda.
Siin nagu tuleb välja, et see on kiusatava probleem, et ta on sellise eemaldumise kaitsetaktika ümbritseva vastu võtnud. 'Kurb, et kiusatu peab
minema pärast väisama psühholooge ja kulutama veel lisaks enese ressurssi mille kiusajad põhjustasid.
Kas inimene on süüdi kui juhtub mõni õnnetus? Kui on füüsiliselt katki või haige, kas ta peaks siis end ravima?
Sama mõttetu küsimus.
Siinkohal on sinu seisukoht selge, kiusajatel on õigus, nad on tegijad. Kiusatav vaadaku ise kuidas saab, ise on ju süüdi, et nii pehmo on. Kas on
nii?
Siin saab isegi jah-ei vastusevariandiga hakkama. 
Sinusuguse kiusamine on õige. Nagunii olid juba koolis tropp. On erandeid, aga sinu puhul on see õige käitumine.
Aiaiai, Bull, isegi uued foorumlased hammustavad kohe läbi, et oled sitapea
Aga see selleks, lihtsalt mainisin.
Mina arvan, et koolivägivald ei kao kuhugile, kuna lapsed on eriti leidlikud ja sadistlikud. Sellega peab küll vòitlema, aga midagi pole teha,
koduteel tehakse ikka kiusatavale kambakas. Vòi kemmergus mònitatakse kiirkorras läbi. Igas vanuses inimeste grupis, tekivad pinged ja liidrid ja
hälvikud. On see siis vangla, lastelaager vòi tòsielusari. Lootusetu juhtum.
Kiusajatel pole õigust kiusata. Ohver aga kui ei räägi sellest, siis võiks püüda end kaitsta.
Minimaalne rääkimine tuleks kasuks kui pole just idiootidest vanemaid.
Heh. Millisest õigusest sa räägid? Või misasi see õigus on? Kas mõistad hukka nagu mikser? Või lihtsalt taunid? Enne mõtle misasi see õigus on. Võime
suuri sõnu teha, aga kottimine jääb alatiseks. Ükskõik millises vormis.
Nojah, muidugi 1000 aasta pärast, kui kõik on geneetiliselt muundatud ja oma kookonites elavad, siis ehk sihukesi probleeme pole.
Vbl see vorm on oluline ikka? Ma mõtlen mind küll noriti nt algklassides ja põhikoolis ja pärast keskas ma ei olnud ka mingi kõigi lemmik ma usun (ei
pannud eriti tähele neid grupidünaamika asju seal enam tbh) aga kuna see oli selline semi-tsiviliseeritud alati (keegi ei loopinud mu asju laiali ega
toppinud mind peadpidi vetsupotti) siis polnud nii hull.
Ja ma olen suht 100% kindel et oma loomuselt need samad kiusajad teises keskkonnas oleks kindlasti olnud valmis ja võimelised kõiki neid klassikalisi
piinamise asju tegema mingil ajal mulle, lihtsalt meil ei tehtud sellist, sest sotsiaalsed normid.
Ühesõnaga äkki on mõtet kuidagi kasvatada inimesi vähe normaalsemaks ikkagi käitumiselt? Kiusajad tekivad ikka, aga nad ei tule füüsiliselt kallale,
kui on normaalne lastetuba.
Ma alustaks selliste hoiakute lastele MITTE SISESTAMISEST nagu Reheline siin välja tõi näiteks: liidrid ja hälvikud vastavalt sellele, kes on
"tugevam" sellises esimest-päeva-vanglas enesekehtestamise mõttes. Defineeri liider ja defineeri hälvik kiusaja ja kiustava vahekorras kus
kiusatav teeb n-ö oma asja ja kiusaja läheb teda peadpidi vetsupotti toppima for no reason? Kiusaja on "liider" mingis sisulises,
mitte-loomalikus mõttes üldse või? Ja kiusatav on hälvik sellest et ta ei lähe selle hundikarja temaatikaga kaasa? Inimene ei ole metsloom tegelt.
Isegi lapsed ei ole. Ei pea olema.
Ei ole see vorm oluline. Sadism on sadism, ükskõik millisel moel avaldub. Füüsiliselt nõrgad kardavad kolakat ja inisevad, samas tugevad ei kannata
sellist inisemist ja panevad kolaka. Lepiks kokku, et igasugune sadism on taunitav. Mitte muidugi sellisel kujul, et minu sadism on ikkagi natuke
parem, kui sinu oma.
Peale selle on inimene õudne kiskja, jällegi erineval kujul. Loomaga ei anna võrrelda. Mida rohkem on mõistust antud, seda hullem on. Lapsed õpivad ka
kiirelt. Ja muidugi ei peaks olema, aga ühiskond õpetab kiirelt. Näiteks 30 a. tagasi ei topitud peapidi pellerisse.
See ei ole kindlasti õige üldse, see nõrgad inisevad tugevad annavad alati kolakat. Ma suht tean ju kes mu kiusajad olid
Üks oli selline väga
tomboy t¹ikk nt olemuselt kes aktiivselt vihkas mind ja ta oleks 100% pannud selle kolaka kirja mitmes olukorras kui see oleks kuidagi mahtunud sinna
normide sisse, et sellist asja saaks teha. Never happened tho, ei koolis ega väljaspool. Kõige füüsilisem asi mis ta ever tegi oli see et loopis mind
peenrahaga.
Ja teised kiusamissituatsioonid ka. Ma olin seal, ma tunnen neid inimesi ja nad oleksid täpselt see tüüp, kes oleks teinud kõiki neid füüsilise
ahistamise asju kui see oleks neile pähe mahtunud et nii saab - sotsiaalne norm loeb väga palju selles kui kaugele keegi läheb.
Ma ei ole nõus sellega et sadism on sadism selles mõttes. Sa soovitad pm kasvatada lastest mingid kaagid, sest see on võimalik. Ma ütlen, et võiks
nagu inimesed kasvatada, sest isegi kui on mingid kaagi-kalduvused lapsel siis see mis on ok ja ei ole ok teha mõjutab ikkagi seda kuidas laps neid
oma asju välja elab.
Tsitaat:Mis mõttes? Mida rohkem mõistust seda toorem hormoonipõhine instinktidel baseeruv käitumine sotsiaalsetes olukordades? See on küll kummaline mõte imo, seletad äkki lahti?
Algne postitaja: Reede
Peale selle on inimene õudne kiskja, jällegi erineval kujul. Loomaga ei anna võrrelda. Mida rohkem on mõistust antud, seda hullem on.
Ära pane mulle sõnu suhu. Mina ei soovita midagi. Ütlen lihtsalt et lahendust pole. Ja tegelikult on see koolikiusamine isegi hea mõnes mõttes. Nagu
treening. Vanemad ja õpetajad ei suuda lõpuni ära seletada, kuidas peaks eakaaslastesse suhtuma. Selle reaalse kogemuse saab ikka ise. Aitab
täiskasvanuna erinevaid keerulisi olukordi lahendada. Nagu siin mainiti, on igas grupis liidrid ja hälvikud. Tee mida tahad, see kõik jääb. Selle üle
ei viitsi vaielda kummas vormis kiusamine on parem. Olen ikka üsna veendunud, et igasugune vägivald on vägivald. Ja ei ole nii, et üks on ikka natuke
parem.
Laste kasvatamise osas on mul kõvasti rohkem kogemusi, seega siin pole sul vaja nõu anda.
Ja minu mõte pole kummaline, lihtsalt jälgi kuidas inimesed käituvad.
On ikka kummaline ju, ma arvan sa ajad segamini mingid muud asjad mõistusega tbh. Sulle päriselt tundub et n-ö kiskjad on targemad? Et tarkus
põhmõtteliselt sünnitab vägivalda (vaimset või füüsilist)? Wtf? Ise ka usud?
Sellepärast sa ei näegi lahendust. Minu arust on lahendus olemas sest inimesed on suht mõjutatavad sellest mis on või ei ole aktsepteeritav nende
keskkonnas, vanglas on väga normaalne kindlasti anda nuga kellelegi sest võimusuhted, päris maailmas not so much.
See on kõvasti keerulisem, aga üldiselt jah. Pigem võimendab, mitte ei sünnita. Kiskja ainus pidev soov on paremini elada. Ja siin vahendeid ei
valita. Mida rohkem on antud võimu, seda rohkem seda realiseeritakse. Loll võimu ei saa, saab see kes paremini kohaneb ja kellel rohkem arukust. Ja
tema jõhkrus on sellevõrra suurem.
Kuna sa oled vahepeal teksti täiendanud, siis lisaks omalt poolt, et on riike, kus päid maha nüsida on ikka päris "so much". Muide nad
trügivad siiapoole ka kunagi. Ja netis klõbistades sa neile vastu ei hakka. Ilusa punase plakatiga ka midagi ära ei tee.
Ok, ma ei seosta üldse ambitsioonikust arukusega. Mu meelest näiteid ei ole isegi vaja tuua, jälgi inimesi
"Loll" on siuke suhteline mõiste, muidugi sul on õigus et oletame kui on kaks kiskjat siis arukam neist on edukam oma manöövrites
teoreetiliselt (sõltub vbl grupist, aga loogiliselt peaks nii olema), aga nagu sa ütled "kiskja ainus pidev soov on paremini elada" ükskõik
kuidas ja soovitavalt kellegi arvelt... see on nii piiratud vajadustepüramiid, et juba suht välistab erilise intelligentsuse imo.
p.s. mis sa selle "on riike, kus" asjaga tahad öelda siis? On küll jah. Ajalooliselt ajas üldse pool euroopat rahavast avalikult vardasse
aeg-ajalt sest võimusuhted ja no üldse, inimestele ju põnev. Või siis nt siuksed classic kiusajad nagu Hitler hiljem. Ilmselt olid need jõhkardid kõik
liiga targad lihtsalt. Minu lugupidamine.
No kui sul on lahendus koolivägivallale olemas, siis miks seda pole juba realiseeritud? Suuri sõnu on lihtne teha. Ainult, see on odav.
Ülalt alla ongi keeruline lahendada selliseid asju. Sa arvad et see mida sa kodus oma lastele õpetad neid eriti ei mõjuta nende väärtushinnangutes? Et
keegi peaks kuskilt kõrgemalt poolt ära kaotama selle koolivägivalla igal pool ja kui seda ei suudeta siis tähendab, et nii ongi normaalne ja
inimloomus lihtsalt?
Kui sa ütled oma lapsele nt seda nagu mulle enne, et mida targem inimene seda hullem kiskja, siis oma lapsearuga loeb ta sealt välja käitumisjuhise
eluks.
Lahendustest räägi. Kes, kuidas ja mismoodi.
Mis komme sul on oma poste mitu korda muuta? Et kui üks seisukoht pole piisavalt provokatiivne, siis otsid uue nurga?
Lahendus on arukamad lapsevanemad ja ühiskond mis ei soosi vägivallaga enesekehtestamist, muud midagi.
Muudan jah vahel, täpsustan oma mõtet ja võtan jura vähemaks vahelt, mille oleks võinud ütlemata ka jätta, mis siis on sellega? Ei jõua jälgida
või?
EDIT: vabandust selle viimase eest. Obv ma ei tahtnud nähvata
Nagu näed siis ma pean muutma jälle et seda lisada siia. Kohutav, kohutav.
Mine jälle kaotan nälja ja haigused. Lahenduseks arukamad vanemad ja ühiskond, mis ei soosi nälga ja haiguseid.
Kas ma sinu vägivalla mõttest sain aru? Kolakat kardad saada, aga vaimne vägivald oleks sinu jaoks nagu parem vägivald eks? See nagu ei tohiks ju
inimesega midagi teha. Ainult sõnad ju.
Ma arvan suht häiriv oleks jah olla laps ja siis muretseda selle pärast kas sina ja su asjad pärast koolipäeva ühes tükis on enam ja ma arvan et võiks
põhimõtteliselt õpetada küll maast madalast, et ei ole okei kellelegi kallale kippuda heast peast.
Vaimset vägivalda on ka erineva kaaluga. Mingi süstemaatilise tõrjumise või alandamisega vbl saab jah teha palju halba, aga ma ei ole kokku puutunud.
Minuarust kiusajad tihti ei ole mingid hästi kohanenud ega arukad üldse (kuigi neil on alati mingid jüngrid ja pm nad on jah oma grupi liidrid) ja see
vaimne vägivald vastavalt ei tee suurt kahju ka kui kiusatav just ei ole väga nõrk ise samades asjades (nt sellest et ta oma vanemad/ühiskond laiemalt
jagavad väga kiusajate seisukohti vms).
Tõin siin selle peenrahaga loopimise näite varem. See t¹ikk püüdis mind avalikult alandada (esialgu sõnadega, pärast siis müntide loopimisega) selle
eest et ma elasin üksi emaga, kes siis mingi moment kaotas töö ja mul ei olnud nagu raha eriti (välja see ei paistnud riietest vms minuarust, aga ta
kuulis kusagilt (edit: aa, mingit tasuta koolitoitu sain ka vahepeal ja trennist pidin ära tulema, väga alandav obv, tõeline hälvik olin ikka
)).
Mulle see ei teinud eriti midagi, sest mu meelest see ei olnud mingi piinlik asi ja ma ei tundnud et tema oleks minust parem selle pärast et tema isa
oli kaubamaja direktor, see mõnitamine tundus suht nõme lihtsalt, aga ma ei kannatanud selle all.
Kui ta oleks nüüd tulnud ja reaalselt toppinud mu pea vetsupotti samadel motiividel, siis mul oleks juuksed märjad olnud ja suht ebamugav päev otsa,
sõltumata sellest et see kiusamise ALUS oleks olnud sama (ja tühine mulle).
On ju vahe vaimse ja füüsilise puhul selle näite varal?
Ma arvan, et kui kõik vanemad tegeleks laste kasvatamisega, siis koolivägivald puuduks. Kurb on aga see, et suures seltskonnas leidub alati lapsi kes
tulevad perekonnast, kus leitakse, et lasteaed või kool peab nö nende lapsi kasvatama, pluss pered kus on alkohoolikutest vanemad.
Mina saatsin oma lapse 1.klassi sõnadega: "Isegi kui noritakse, ei tohi Sa esimesena lüüa, AGA ennast kaitsta võid alati. Nii kui keegi lööb,
siis "lenda" peale!" Kahju on sellest, et ta on introvert ja liialt arukas oma eakaaslaste kõrval, seega kardan, et ta ei kaitse ennast
siis kui oleks vaja. Loodan, et ta vähemalt RÄÄGIB. Homsest hakkab käima Taekwondo trennis ka, loodan, et see suurendab enesekindlust ja teeb ta
julgemaks. 6- aastase poisi kooli saatmine võib tähendada rasket koolipõlve kuna kasvult on ta palju väiksem kui teised.
Ahjaa eile poes tahtsin naabrinaisele rusikaga näkku lüüa. Ma täitsa sain aru, miks Vene mees seda teeks. Naine inises mu kõrval kääride suuruse
teemal 7-8 korda, täpselt nagu 2-aastane. Kurb on see, et tegemist on 34-aastase naisega. Kui ma olin 6x rahulikult öelnud, et need käärid sobivad ta
tütrele, siis tundsin korraks, et pilt hakkab mustaks minema. Tundsin, et kui ta nüüd mu karmima ütlemise korral veel iniseb, siis ma kas löön või
suudan inimlikult aga kiirelt poest lahkuda. Igal juhul, pole ma ammu nii vihane olnud. Mu kumbki laps pole mind nii jubedalt välja vihastanud.
Seega jah, inimene on loom ja kohati tekivad küll vägivaldsed mõtted. Kas realiseeriksin? Üsna kindlalt ma ei teeks seda.
Tõestisündinud lugu meie koolist. Poisi vanus 14a. Ta oli üsna tõrjutud ja kümnel erineval viisil läbi mõnitatud. Teda ei pekstud. Ühe kehalise
kasvatuse tunni ajal ei saanud ta üle kitse hüpatud. Seepeale õpetaja küsis, et kuidas sa naisega kavatsed hakkama saada, kui sa isegi üle kitse ei
saa, pihens. Sihuke nali teate. See tegi tervele klassile nalja. Hüüdnimi oli koheselt Pihens. Sellest räägiti umbes nädala ja pärast seda poos ta end
kodus keldris üles. Füüsilist vägivalda ei olnud.
Kuidas vahe füüsilise ja vaimse vägivalla vahel nüüd tundub?
Täpsustan, kuna see lugu tuli nüüd üsna elavalt meelde. Minu mäletamist mööda ei keeranud ta kellelegi käru ja kitukas ei olnud. Lihtsalt vaikne ja
sõbralik oli. Kogu tema süü.
Mu meelest need kehka tunnid on põhimõttelsielt selline põnev vaimse ja füüsilise vägivalla kokkupuutepunkt. Su näites seda poissi mõnitati selle eest
et ta ei teinud füüsiliselt seda asja mida kästi teha. See on ka suht vägivalla olukord juba: panna kedagi tegema mingit füüsilist asja, mida nad ei
taha teha. Põhimõtteliselt see on sama nagu seksuaalakt vastu tahtmist. Jah trenn tore, jah seks on tore. Käsu peale ikka ei seksi, samamoodi trenn.
Kellegi kuradi asi ei ole kui kõrgele keegi hüppab millal ja minu arust seda oleks ka vaja aktsepteerida ühiskonnas laiemalt. Füüsilise keha
autonoomiat. Miks ma pean minema ujuma koolis kui ma kardan õudsalt ära uppuda või mida iganes? Sõitke seenele.
See õps lasti lahti ka ikka? Ma kuulsin ükskord rakveres üks klassijuhataja ütles oma õpilasele: "Sina, lits, ole üldse vait". Ma sain
kultuuri¹oki tbh. Kohutavad inimesed.
On kurb kui laps ei jaga muret või kui jagab aga kodus on debiilikutest vanemad.
Minu mehe sõber sai hüüdnime Till tänu isale, kes kord kui sõbrad olid külas oma poega sel viisil hüüdis. Õnneks polnud poeg õhukese nahaga. Näost
näkku talle Till ei öeldud aga teised rääkisid temast ja alati kasutasid nime asemel Till.
Vaimne vägivald on sama hull.
Mu poja pinginaaber ei oska mu poja arvates joonistada. Poiss joonistas kolm lille ja mu poeg iga kord kihistas naerda. Kolmandal korral tõmbas
pinginaaber ta vihikusse vihaga kriipsu, mille mu poeg ära kustutas. Ühesõnaga kui küsisin, et kas ütlesid, et ta joonistada ei oska vastas poiss EI.
Ütlesin, et tubli, muidu oleks see teie viimane vestlus vb olnud. Ma alati räägin, et solvata ei ole ilus. Olen öelnud, et ainult lollid ei oska muud
moodi suhelda.
Meie koolis tegi poiss enesetappu kuna sai iga koju viidud 4 eest peksa. Poos end metsa üles. Me olime sel nv sõpradega metsas lõket tegemas kui
politsei metsa läbi kammima tuli. Metsas haises kahtlaselt aga me lapsed polnud varem roiskuva laiba lõhna tundnud. Õnneks me teda ise ei leidnud.
Mõnel on julmad julmad vanemad.
Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
Tõestisündinud lugu meie koolist. Poisi vanus 14a. Ta oli üsna tõrjutud ja kümnel erineval viisil läbi mõnitatud. Teda ei pekstud. Ühe kehalise kasvatuse tunni ajal ei saanud ta üle kitse hüpatud. Seepeale õpetaja küsis, et kuidas sa naisega kavatsed hakkama saada, kui sa isegi üle kitse ei saa, pihens. Sihuke nali teate. See tegi tervele klassile nalja. Hüüdnimi oli koheselt Pihens. Sellest räägiti umbes nädala ja pärast seda poos ta end kodus keldris üles. Füüsilist vägivalda ei olnud.
Kuidas vahe füüsilise ja vaimse vägivalla vahel nüüd tundub?
Täpsustan, kuna see lugu tuli nüüd üsna elavalt meelde. Minu mäletamist mööda ei keeranud ta kellelegi käru ja kitukas ei olnud. Lihtsalt vaikne ja sõbralik oli. Kogu tema süü.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Tsitaat:
Algne postitaja: Reede
Tõestisündinud lugu meie koolist. Poisi vanus 14a. Ta oli üsna tõrjutud ja kümnel erineval viisil läbi mõnitatud. Teda ei pekstud. Ühe kehalise kasvatuse tunni ajal ei saanud ta üle kitse hüpatud. Seepeale õpetaja küsis, et kuidas sa naisega kavatsed hakkama saada, kui sa isegi üle kitse ei saa, pihens. Sihuke nali teate. See tegi tervele klassile nalja. Hüüdnimi oli koheselt Pihens. Sellest räägiti umbes nädala ja pärast seda poos ta end kodus keldris üles. Füüsilist vägivalda ei olnud.
Kuidas vahe füüsilise ja vaimse vägivalla vahel nüüd tundub?
Täpsustan, kuna see lugu tuli nüüd üsna elavalt meelde. Minu mäletamist mööda ei keeranud ta kellelegi käru ja kitukas ei olnud. Lihtsalt vaikne ja sõbralik oli. Kogu tema süü.
Huvitav kes peidab end kasutaja Reede taga? Tundub "meeldiv" inimene olevat.![]()
Selline reaalne, kes arvab, et vaikseid peabki peksma, et nad end lõpuks üles pooks.
Selline kellele pakub haiget rõõmu kellegi eneseväärikuse alandamine.
Sest siis on "tegijate" seltskonnas hetkeks ka millestki üleolevalt rääkida.![]()
Ära nüüd sellest enese isikust niiväga kinni ka hakka.
Rahulikult nüüd, keegi ei tao ega ähvarda kedagi. See pole minu stiil. 
Mina olen väga rahulik. Lihtsalt lasteahistaja tähelepanu pole meeldiv.
Eelnevate postide põhjal ei näita sa seda rahulikkust kuidagi üles.
Eks siin ole mõned ähvardatud nii ühte kui teist. Politseoinu tuleb vestleb, süüdistatav lööb silmad maha, politseionu vibutab näppu, et ära enam nii
tee, süüdistatav lubab jumalakeeli, et ei tee.
Aga tase omaette on süüdistajal kirjutada avalduses korrakaitsjatele tekst, et kui õiguskaitseorganid midagi ette ei võta, siis tuleb asju ajada
omakohtuga.
Pääris kirgas mõttevälgatus õiguskaitsele sellise sisuga kiri saata. Aga tubli on, tubli on. 
Mida sa ka näitamisest tead. Pikk jutt, s.. jutt. Kusik oled ja selleks jääd.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Politseoinu tuleb vestleb, süüdistatav lööb silmad maha, politseionu vibutab näppu, et ära enam nii tee, süüdistatav lubab jumalakeeli, et ei tee.![]()
Aga näed, annab olla.
Kasutaja ullike on liiga palju krimipõnevikke vaatama sattunud.
Ullike on sageli olnud kolmandaks, kui võimuesindaja ja probleemne tegelane omavahel "vestlevad". Tõesti võib olla, et teatud mõttemuster on külge jäänud. Pahandusetegija otsimisel ei hakka kunagi esimesena mingi oiviku peale mõtlema, ikka tuttavad nimed sõelutakse kõigepealt läbi.
Vaata ullike.. Kuna 10 aastat pole keegi bulli ähvardustele mittekuidagi reageerinud, siis oli ta kindel, et keegi ei teegi seda kunagi. See on seesama karistamatuse tunne, mis kõikjal oma juuri ajab vähihaigusena. Oma maksud tuleb alati ära maksta (Al Capone).
Rääkides maksudest, siis need said eelnevalt kokku kogutud 
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Kiusajatel pole õigust kiusata. Ohver aga kui ei räägi sellest, siis võiks püüda end kaitsta.
Minimaalne rääkimine tuleks kasuks kui pole just idiootidest vanemaid.
rehelise jutt õige. Keda kiusama on hakatud, seda kiusatakse kooli lõpuni.
Ei loe ka see kui kooli vahetada. Eesti on piisavalt väike. Sama ka suhtlusring. Paljud teavad paljusid üle eesti kui samas mõned ei tea kedagi.
Ja nii see kiusamise jada jälle uuesti peale hakkab.
Siis tuleb korduvalt kooli vahetada ja kui vaja panna laps waldorfi kooli. Seal on vähem õpilasi ja teistsugune õppimisstiil.
Kui vanemad on arukad, siis lahendavad probleemi.
Mina panin ka lapse Taekwondo trenni, nö igaks juhuks.
Minul sõitis kiusamisest katus ära, õnneks ma ei tekitanud eluaegseid vigastusi oma klassivendadele. Õnneks polnud mu vanematel kodus ka revolverit.
Kui keegi ei aita ja asi on viidud üle piiride võivad tagajärjed olla enam kui kohutavad. Selles osas ei pruugi alati ohver ka jääda ohvri rolli.
Vot väga tubli, et vastu astusid.
Ei saa eeldada, et kõik nii enese eest seisaksid. Samas krt maikkagi süüd kiusatavas ei näeks. Kiusajad on need kel on vaja kuidagi end tõestada ja
seda selliselt, et võimalikult palju "austust" koguda.
Kiusatavad soovivad lihtsalt rahulikult oma rida ajada. Kuigi jah parajad lillelapse mõttemaailmaga on need kiusatavad. st. sellised kes lasevad endid
kiusata.
Ma siiski leian, et kiusamine pole õige. Mõned väärastunud peavad seda õigeks. Väitega, et olelusvõitlus ongi elu alus.
Üldiselt ei ole kokku puutunud koolivägivallavaga. Kakeldud sai. Sai molli antud ja molli saadud. Aga see on normaalne kasvamise protsess.
Vähemalt õppisin ära, mismoodi vältida molli saamist ja loodetavasti ma oskan ka edasises tulevikus sellest hoiduda. Ka molli andmisest muuseas. 
Kui pole kokku puutunud, siis ei saa ka ju sõna võtta 
Siin võtan sõna igas teemas kui tahan!
Tüüpiline kiusaja ja ülbik.
Tüüpiline näpuga näitaja ja lahterdaja!
Eem, siiski mitte, üleoleva ja enesest heal arvamusel oleva indiviidi tunnen ikka ära. Kiusatava kogemus. 
See kui pole kokkupuudet teemaga ei tähenda automaatselt kiusajaks ja ülbikuks olemist. Minu abikaasa ei olnud ei kiusaja ega ohver, st ta jäi ka
teemast kõrvale. Vahel veab ja puudub ka vaimne koolivägivald.
Elu pole ju must-valge.
Enamus jäid kõrvale.
Ütlen nii, et õnnelikud inimesed on need, said oma rida rahulikult ajada, mitte ei pidanud lisaenergiat kulutama kiusatu olemisele. Kuidas vältida
kontakte jne.
Kas oled ka õnnelik, et tänu ohvri rollile koolis oled muutunud samasuguseks kiusajaks? Tegelikult pole ju vahet kas kiusatakse verbaalselt või
füüsiliselt kuna tulemuseks on nagunii haiget tegemise soov.
Tüüpiliselt sama asi on nende poegadega kes näevad kuidas ema kodus peksa saab, kuidas emal on valus ja raske aga ometi oma pere puhul teevad ka seda
oma naistele. Seda isegi siis kui ka ise on lapsena isa käest peksa saanud.
Ja siis need naised kes valivad vägivaldse isa moodi mehed...
Mina tegin spetsiaalselt vastupidi.
Ja veel, mul on aega 40 aastat saada paremaks inimeseks kui ma seda hetkel olen. Saada targemaks, kannatlikumaks, sportlikumaks ja miks mitte
jõukamaks kui olen seda praegusel hetkel. 70-aastasena pole enam suurt kuhu areneda aga siiski püüan seda ka vanana kuna kes teab vb elan
90-aastaseks. 
Kas ma käin nägu nalja täis siin linnas samas kui eerik2 minu reaalse isiku kohta tegi avalduse politseisse.
Mis sa arvad kaua see avalduse sisu vaka all seisis, linn väike ja otseloomulikult teavad kõik selle sisu nüüdseks. Mina usun, et eerik2 käitumine
selles osas oli taotluslik, ta sooviski, et nii asjad juhtuks.
Muidugi eerik2 kahjuks räägib see, et ametlikus pöördumises korrakaitsesse ähvardab ta mind omakohtuga. Miks selline viga siis?
Kas Sind häirib ainult tulemus? Kas Sind ei häiri, et kuulud nö koolikiusajatega samasse "kasti"?
Kui ähvardatakse lapsi läheb asi iga lapsevanema jaoks üle igasuguseid piiri. Ma laseksin kohe inimese kuskil metsas ratastooli peksta. Mind lühike
vanglas istumine isegi ei morjendaks.
Ja ma kasutaks selleks teenuseks ka tegijaid ning mul oleks 100% alibi olemas. Usun, et magaksin ka iga öö naeratus näol. Ma arvan, et Eerik oli leebe
Su vastu. Ja Sa läksidki liiale. Sul on alati võimalus kolida nii nagu kooli ajal saaks kooli vahetada.
Oot oot, mingi kongus ninaga tüübi pärast kelle madratsit ja selle tulemit ma ähvardasin, seepärast pean mina kolima oma kodulinnast?
Mees võiks veidi mune siis omada ja organiseerida minu ratastoolitagumise.
Aga mitte nii, et kireb korrakaitsjatele ja ise peidab poes käies silmi kui minuga teed kokku jooksevad.
Ma võin ka väga vabalt sinu lapsi ähvardada sissy, aga mingit alibit sul küll praeguseks enam pole. Mitmel korral oled siin sama sisuga postitusega
esinenud.
Tavaliselt need kes asja ära teevad ei kilka sellest.
Ja naiivne on arvata, et sellest saagast eerik2-ga minu lähedased ei tea. Loomulikult olen ma mõista andnud, et on selline pasavästrik siin elvas
liiklemas kes on minu peale keelt kandnud. Tagamaks seda, et kui tropp kavatsebki omakohtuga asju hakata õiendama, siis on esmane kahtlusalune olemas
juhul kui asi päädib minu tervisekahjustuse või surmaga.
Inetud sõnad Eeriku naise ja lapse kohta...
Sul on liiga palju vaenlasi ja see, et ähvardan ei tähenda, et tegude elluviija just mina olin. Teatud asju on raske tõestada. Kui asi korraldatakse
õnnetusena on raske ka väita, et oli omakohus. Elus ikka juhtub igasuguseid asju, jäädakse auto alla, komistatakse ja kukutakse auku jne... Alibi
mängib rolli õnnetuse või teo hetkel. Klähvitakse nagunii ja seda ei saa politsei arvestada võimalikuks rünnakuks (loe oma vaenlased kokku, neid on
vast rohkem kui 3). Ma oleksin kindlasti kahtlusalune. Jah aga tänapäeval saab mobiili järgi asukohta tuvastada ja kaameraid on avalikes kohtades
omajagu. Eriti siin kandis kus mina elan.
Eem, mingil moel peab ühendust saama täideviijatega.
Ja kuna selline tekst juba siin, siis jälgitakse üsnagi täpselt iga vihjet.
Ma saan aru, et CSI on huvitav aga sellel on üsna vähe seost reaalseusega, kõik on vaataja jaoks põnevaks tehtud lihtsalt. 
Ma ei vaata seda sarja, ma lähtun maffia tegudest ja ajaloost.
Samuti töötab Kapos kaks mu sugulast. Võta seda infot kuidas soovid. Ma olen öelnud
lihtsalt, et Sul on liiga palju vaenlasi ja kui kõigil on alibi, siis jääb juhtum lahendamata. Nii nagu ikka vahel elus ette tuleb.
Ära tekita vaenlasi juurde. Pigem püüa parem olla. Ma ei tunne end veel Su vaenlasena, pigem olen neutraalses tsoonis.
Selleks, et keegi ära koksata peaks ika olema väga väga palju mõjuvam põhjus kui lihtsalt suvaline naise ja lapse ähvardamine.
Ähvarduses peaks olema mingi reaalne sisu, et tõepoolest on oht pere elule ja tervisele.
Midagi sellist. Mitte lihtsalt nii, et oi veebis mind ähvardati ja võtke nüüd midagi ette politseionud, usun teisse politseionud, kui te ette midagi
ei võta, siis tuleb asju ajada omakohtuga.
No a la sellist teksti kirjutada ametiasutusse kus loodad õiguskaitse abile, samas ise vihjates seaduserikkumisele enda poolt. No kuulge.
No mida,
tõsiselt nagu või? 
Ju oli mõjuv ähvardus, et toimik avati. Internet on hea, jälg jääb maha, tänaval kisades on raskem asju tõestada.
Endiselt küsimus: mis tunne on olla peale ohvriks olemist kiusaja? Oled Sa rahul sellega kelleks muutusid?
Mis krdi kiusaja.
Uskumatu.
Kooliajal oled reaalse kiusamise ohver.
Täiskasvanueas püüad sellest rääkida ja oled ka ohver.
Algul mõnituste ja siis pärast enese väljaütlemiste pärast krim karistuse kandja.
Kas solvamine ja ähvardamine pole verbaalne kiusamine ehk teisisõnu vaimne vägivald?
See ei ole õige, kuid kas seepärast peaks reaalselt kaebuse esitama?
Seljuhul peaks kogu päevalehtede veebikommentaarium olema kohtuustetaga, kuna seal käib palju karmim verbaalne vägivald. Saan aru, et need on avaliku
sektori inimesed kelle suunas sõnad lendavad kuid inimene on ikkagi üks kelle suunas solvanguid loobitakse.
Ja see pole küll vabanduseks, et kui ollakse avalikult pöördutud teatud murega siis peab olema valmis ka solvavateks arvamusteks. See on üsna rumal
kui sellist asja õigustuseks tuuakse.
Nemad on ka need kiusajad aga seega oled ju ka Sina.
On inimesi seal ka, kes ei mõnita ja ei lähe isiklikuks.
Vahel tundub, et isiklikuks mitte minemine poleks nagu IN.
Kas Sa ise ei teadvusta seda, et käitud siin meiega samamoodi nagu kiusaja? Sa ei püüa end kõrvalt vaadata? Ma lihtsalt konstateerin fakti, ei
muud.
Imelik tunne. Mina arvan just, et isiklikuks minemine ehk solvamine on OUT kuna see näitab inimese nõrkust. Inimene ei suuda fakte esitada, kaotab
enesevalitsemise ja kukub lahmima ehk solvama. Ma tunnen, et kui vastan samaga, siis ma olen nõrk või tolle inimesega samal tasemel. See aga pole minu
jaoks aktsepteeritav, minu ego on liialt suur, et end sel moel alandada.
Justnimelt, sinu ego. Sulle meeldib seda väga rõhutada, sinu sinu sinu.
Ma hakkan vaikselt su mehele kaasa tundma juba.
Olen ma viimasel ajal mingil moel käitunud selliselt, et Teie asutatud siinne kogukond end kiusatutena tunneksite?
Loomulikult minu ego, ennekõike pean ma ju endaga hästi läbi saama. Kui ma ei armasta iseennast, siis kuidas oskaksin teisi armastada ja hinnata?
Katkine inimene ei oska kasutada empaatiavõimet!
Ühes teemas norisid taas Eerikut.
Empaatiavõime kasutusoskus on ka inimeses eneses kinni. Küsimus on kas on tahet omada empaatiavõimet või on lihtsam teistega mittearvestatavalt
käituda ja alles pärast mõelda, et oioi poleks ikka pidanud nii.
Miks mitte eerikut norida kui ta on noritav. Mees teeb poolikuid ettevõtmisi.
Selliste ähvardustega nagu mina siin esinenud olen tema pere suunas... .
Sellega oleks võimalus mulle reaalne välja määrata. Kui kannatanu seda ise vaid soovib, järelikult eeriku arvates ei ole tema pere au ja väärikus
rohkemat väärt kui hale e-mail korrakaitsjatele. Sedagi sellise sisuga mis teeb ettevaatlikuks korrakaitsjad ka tema suhtes (omakohtuga ähvardamine
ametlikus avalduses),
Ühesõnaga võib Su kiusajatel kaitsjaks öelda, et miks nad poleks pidanud kui sobisidki kiusatavaks. Nojah kõlab vast jah samaväärsena.
Aga sa bullet ole sama tolerantne ka nende suhtes, kes sind kiusasid. Miks sa neid mõista ei taha? Nagu Sissy ütles - selle loogikaga sa ju sobisid ka kiusatavaks.
Tsitaat:
Algne postitaja: metsapull
Empaatiavõime kasutusoskus on ka inimeses eneses kinni. Küsimus on kas on tahet omada empaatiavõimet või on lihtsam teistega mittearvestatavalt käituda ja alles pärast mõelda, et oioi poleks ikka pidanud nii.![]()
Miks mitte eerikut norida kui ta on noritav. Mees teeb poolikuid ettevõtmisi.
Selliste ähvardustega nagu mina siin esinenud olen tema pere suunas... .
Sellega oleks võimalus mulle reaalne välja määrata. Kui kannatanu seda ise vaid soovib, järelikult eeriku arvates ei ole tema pere au ja väärikus rohkemat väärt kui hale e-mail korrakaitsjatele. Sedagi sellise sisuga mis teeb ettevaatlikuks korrakaitsjad ka tema suhtes (omakohtuga ähvardamine ametlikus avalduses),
Koolivägivald oli, on ja jääb. Nii kahju ja nii kurb, kui see ka pole. Tahaks, et ei oleks, aga kahjuks on ja ei kao kuhugi. Ja ei alga kiusamine alles koolis, vaid lasteaias. Vähemalt nägin seda omal ajal enda lapse rühmas. Eriti, kui on liitrühmad. Piisab sellest, kui üks vanem seda õigustab, et liitrühmades on see tavaline - nurkasurumine, käte väänamine kuni sinikateni, teatud kambavaimu tekkimine, kui õpetajad ei näe ja/või tähelepanu ei pööra. Selle teemaga võib pidada pikki ja arutlevaid debatte, sest kindlasti on see selline ühiskonna osa, mis ei kao kuhugi.
Ma nüüd astusin septembris ise ka Taekwondo trenni. Kui laps on ees, siis mulle maksab 3x nädalas trenni vaid 10 eur kuus (saan poissi juhendada ka
kodus nüüd).
Poiss on kahel aastal ka võistlustel käinud: hõbe- ja pronksmedal on olemas.
Järgmine sügis läheb ka suurem tüdruk Taekwondosse. Pesamuna alles siis kui saab 6-aastaseks.
Ma valmistun ise ka laste teismeeaks.
Minust saab "meeldiv" lapsevanem, kes hakkab ebameeldivaid lapsevanemaid "kasvatama".
Seda, mida tehakse mu lapsele teen lapse emale või isale ja suurima heameelega.
Arvestan politsei ja rahatrahvidega ka juba ette ära.
Olen mõelnud, et viharaviks pean omale kummist Bobi ostma - kummimees keda saab peksta. Nii hea asi. Poksikott on jama, pole inimese kujuga. Jalaga
näkku ei saa lüüa kui esemel pole pead.
Ilmselt saan tulevikus mõne rahatrahvi ka politseis tasuda. Juhul kui keegi mu lapsi kiusab.
NB! Ma nii julm ka pole.
Esimese jama puhul teen ikka politseis avalduse aga teisel korral räägin juba kehakeeles.
Mul pole 2 last lasteaias käinud, seega sealne olukord on mulle võõras. Kes teab vb kolmanda lapse isegi panen lasteaeda. 
"Jah, se on kogu postitus, eelneva teksti peale."