Board logo

Kust raha tuleb
Qqpai - 06.10.2012 kell 12:08

Poiss väiksena ütles kunagi (naisel polnud hetkel ja mina olin ära): emme, aga ostame raha juurde kui sul ei ole..
Ta peab veel mitu aastat(kümmet) kasvama, et arusaada, kui targa lause ta kogematta kokku pani. Või siis: raha olemus oli nii selge (nagu paljud asjad lastel), et see oli iseenesest mõistetav lahendus..

Olen raha poolt vaadatuna vist kõik etapid läbi käinud (töötukassat ei ole tüüdanud). Võimalik, et minu nägmus on väärastunud ja vaidlused tekivad sellel pinnasel. Toon kaks olukorda, kus ma "rahvavaenlaseks" jään ja millest mina jälle ei suuda aru saad, kuidas emotsioonid silmaklapid nii tugevalt pähe suruvad.

Väike firma, u. 15 töötajat (mina olin palgaline). Firma müüs teenust, igal ühel on oma funktsioon (teenindajad, mehhaanikud, elektroonikud, raamatupidaja, kontorirotid). Tuli ots-otsaga kokku, palku maksti peaaegu õigel ajal jne. Kahe kontori kokkukolimise tagajärjel tuli töökohti ümberkorraldada, kola tarimisega tegeleda, mööblit lahti/kokku panna jne. Ja tuli konflikt: paar töötajat luges oma töölepingu läbi ja leidis, et nemad ei pea selliseid asju tegema. Põhimõtteliselt nõus. Tegin siis ettepaneku, et ok, palkame selleks kuuks 2 kodanikku väljast. Esimene emotsioon oli positiivne. Aga kui ma ütlesin, et siis tuleb selleks kuuks kärpida igaühe palku ca 7% tuli vaat et revolutsioon. Mis õigusega, ei ole nõus jms. Ma vaatasin nagu juhm mokk töllakil - ma ei saanud aru, kust kuradi kohast oleks pidanud tulema siis nende 2 kodaniku palk?! Kõik teadsid, mis olukord majanduslikult firmas oli.

"Inimene peab saama nii palju palka, et inimväärselt ära elada." Ei pea. Inimene peab saama nii palju palka, kui palju ta on suuteline teenima või kui palju keegi teine on nõus tema teenuse või funktsionaalsuse eest maksma.


Mudjamix - 06.10.2012 kell 16:57

Selle viimase lausega võib küll nõustuda, AGA kirjeldatud juhtumi põhjal oli siiski töölistel õigus ju.Selleks lepinguid tehaksegi ju et nende järgi ka asi ikka reaalselt käiks.Kui pandi ikka sellist tööd tegema mis ei olnud töölise lepingus kirjas siis oli tööliste pahameel ju õigustatud.Ja noh palk ju ilmselt ka lepingus kirjas eksole.Ja kui kuidagi välja ei vea rahadega ja mingit mõistlikku kokkulepet ei saa omavahel siis tööandja peaks kas koondama v miskit muud moodi hakkama saama aga mitte oma lepingut rikkuma hakkama.Meil on üldse kombeks tööandjatel kõik riskid maandada tööliste peale.Lihtsalt minu mõtted selle lugemise peale ei midagi isiklikku.


kommionu - 06.10.2012 kell 18:53

Seal väikefirmas on lihtaslt "kinnise" mõttemaailmaga inimesed. Kui motivatsiooni mõõdetakse vaid rahas või saadud preemiates, ( olgu selleks raha, spordipoe soodukas vms. ) peaks isik tegelikult töökohta vahetama ja otsima midagi sellist, mida tõesti tahab teha.

Lepingu järgi oli neil loomulikult õigus. Paraku ei mõistnud nad seda, et ka töölisel, tuleb firmasse oma väike panus teha edaspidiseks.

Tööandja poolt vaadatuna, sai ilmselt kulusid optimeerida, liites kaks kontorit ja töölise päeva palk on nii või teisiti juba ette planeeritud kulu, mis igal juhul kuulub maksmisele.

Raha eest saab osta raha. Varjukülg on vaid selles, et keegi maksab omast taskust selle vahe alati kinni- on se + või - vahet pole.


sales - 06.10.2012 kell 20:34

Tsitaat:
Algne postitaja: Qqpai
"Inimene peab saama nii palju palka, et inimväärselt ära elada."
See on muidugi eurosotsialismuse helesinine unistus. Kahjuks on mindud teist teed ja hakatud seda "inimväärset elu" toetustega turgutama, mis lõppastmes teeb omavastutust kokkukorjamise maksude näol anonüümseks, mis pärsib soovi üldse tööd teha. Loosung sõnastub ümber: "Inimene peab kuidagi ka ilma tööta ära elatud saama!"
Ses suhtes olen ma konservatiiv ja pooldan personaalset omavastutust ehk arstiabi-,laste hariduse- ja pensionifondi kogumist aktiivse töötamise perioodil...

Ei pea. Inimene peab saama nii palju palka, kui palju ta on suuteline teenima või kui palju keegi teine on nõus tema teenuse või funktsionaalsuse eest maksma.


Õigus! Aga...olukorras, kus riik on koondanud enda kätte maksuraha, millega peetakse üleval avalikku teenust, on seal vallas seda printsiipi raske rakendada. Erasektoris see ju toimib!

Hiljem: ma pole muidugi vastu, et vallavaeseid ja -sante tuleb vallal aidata üleval pidada nende omavastutust maksimaalselt ekspluateerides...


Qqpai - 07.10.2012 kell 00:21

Päris huvitav lugemine

Mudjamix, ma ei öelnudki, et neil polnud õigus. Ma ütlesin, et firmas polnud liigset raha, mille eest ajutist lisatööjõudu palgata. Samuti ei sundinud keegi kedagi midagi tegema (ehk siis Lepingut ei rikutud). Minu arvates on suure osa meie majandushädades justnimelt sellise mõtteviisi tekitatud. Viga nimelt tuleb sealt, et kui ei tule välja, paneb omanik ettevõtte kinni. Ja 15 kodanikku jäävad ula peale. See on tegelik alternatiiv, eriti väikefirmeades (Eestis enamik tööjõust töötab nimelt sellistes).

Hiljem: Mudjale: kui just otseselt idioodiks ei tituleerita, ei võtagi isiklikult. Ja omi mõtteid - neid just tahakski lugeda.


kodukäija - 07.10.2012 kell 05:30

Miks keegi ei tee teemat "kuhu raha läheb? Kerge on väita, et streikijate nõudmiste täitmiseks, lastetoetuste tõstmiseks jne. raha ei ole.Mis mõttes nagu ei ole, kui toetatakse usinasti teisi hädasolevaid riike, makstakse kinni mõttetuid hiigelprojekte, millest iial asja ei saa... Ja rahvale öeldakse-raha ei ole, te ei oska elada, teenige paremini. Ja samal ajal must käsi meie taskust aina kaabib ja kaabib...hiiresita ka voodri vahelt välja.Miks me peaksime olema nagu Ameerika algusaastatel, miks me ei võiks olla nagu kodanikuühiskond vabas Eestis. Ma ei ole maksumaksmise vastane, aga ma tahaks teada, mida minu rahaga tehakse. Ma tahan teada, KUHU RAHA LÄHEB? Aitab küll valedest!


vaarema - 07.10.2012 kell 07:35

Raha (õigemini küll vekslid) tuleb pangast ja läheb sinna tagasi.


Hermel - 07.10.2012 kell 08:18

Hehh, just lugesin siia sobivat killukest FB-s .

Täna on helerohelise lindi päev. Sellega tähistatakse sajakonnas riigis ülemaailmset inimväärse töö päeva. Inimväärne töö peab võimaldama elalda palgapäevast palgapäevani, aega töö kõrvalt ka pere jaoks ning kindlust töökoha püsivuse üle. Soovime teile kõigile inimväärset tööd ja inimväärset palka!

Vot nii, seltsimehed

Mis aga teemasse puutub, siis sõltub ülemusest ja suhtumisest, kas ma tahan teha TL välist tööd või ei. Mis siin ikka, ka ülemus peab oskama PALUDA, kui kitsas käes ja abi vaja. Siiani ei ole selle TL välise tööga probleeme olnud, ikka on üht koma teist ka muud tehtud, kui vaja on.


Qqpai - 07.10.2012 kell 12:44

Tsitaat:
Algne postitaja: kodukäija
Miks me peaksime olema nagu Ameerika algusaastatel, miks me ei võiks olla nagu kodanikuühiskond vabas Eestis


Samal põhjusel, miks muidu nii õiglast ja ilusat kommunismi ei tule: me oleme inimesed (koos sealt tulenevate ..eeee.. eripäradega).

Et noorem lugeja ka aru saaks: veksel=võlakiri (lubadus teha midagi mingitel tingimustel). Arvan ka sarnaselt, raha algne funktsioon (sina kood sokke ja mina lõhun sulle selle eest puid, aga et ma ei peaks puud seljas sokkide järele tulema, peab Aabram raamatut ja annab mulle paberi, kuhu on kirjutatud, et ma tegelikult lõhkusin nii palju puid ja sul on õigus neid puid kuskilt saada), on minetatud.
Ja enne, kui miskit uut ja põhimõtteliselt teistsugust süsteemi välja ei mõelda, miskit ei muutugi.

Siit muuseas ka vastus Hermelile: see emotsioonidele suunatud üleskutse ei põhine mitte millelgi peale esile kutsutava emotsiooni.


Myrk - 07.10.2012 kell 12:58

Vat see vastutulek on seotud riskidega. Mingi motivatsioon peab ikka inimestel olema et seda teha. Ja motivatsiooniks ei pea mitte olema see, et sa kaotad töö.
Minu asutuses, pole erafirma vaid linnale kuuluv firma,
on see vastutulek muutunud aehel ärakasutamiseks.
Olen admin minu töölepingus on sees et teenindan inimesi, kuid pidevalt pannakse töökohustusi juurde, vaikselt kasvas isegi majutusfirma mis pole töölepingus kirjas, lume rookimine veel pealekauba, miks võtta kojamees kui kõik saab ühe töötaja õlgadele veeretada, ja lõppu ei paista, palka pole tõstetud,põhjendusega sa saad ju oma tööaja sees selle tehtud. pole jah oluline, et klient ootab kuna mina vihun lund lükata (hullud lumerohked talved olid) või majutan hostelisse rahvast tuttu. See pole veel kõik mida ma väljapool oma lepingut teen, ma olen ju hea inimene, ja kergesti mõjutatav
Tead see pole õige, siin võid kergelt libedale sattuda. Nii, et töötajatel oli õigus!!!


Qqpai - 07.10.2012 kell 20:05

Kõik, mis kirjutad, on õige. Või siis pigem õiglane.

Abstraktsus teeb asja segaseks. Riik, raha, riigitöö - need on abstraktsed mõisted, kuna otseseid ja lihtsaid seoseid ei teki.

Kuidas mina aru saan. Uksest tuleb sisse kliendi raha, mida mis-iganes-asja-eest ollakse nõus maksma. Ja see on ka ainuke resurss, mida saab kasutada. Ja kui ei kannata enam hinda tõsta, siis tuleb töökohtade säilitamiseks teha sama töö ära sama personaliga.. või asutus kinni panna (või riigile mitte makse maksta). Erandiks on kindlasti olukord, kus omanik kõigele vaatamata suuri kasumeid välja.

Ja motivatsioon, et sa säilitad töö, on praeguses maailmas minu arvates üks tähtsamaid motivatsioone.

Aga inimlikult saan sinust aru, suures ja kasumit teenivas firmas selliseid olukordi tavaliselt ei tekiki.


Myrk - 07.10.2012 kell 21:17

Eip Qqpai ei ole nii, et säilitada tööd pead nahast välja pugema kaotades inimeseks olemise tunde. Ja töörõõm?? Ei, sedasi see ei lähe mitte. Vat see sinu pakutud retsept ongi see mida mulle tööandja hommikust õhtuni nina alla hõõrub. Kui sina ei nõustu ebainimlike tingimustega, tuleb järgmine kes nõustub. Muidugi tuleb järgmine, kuid mitte koolitatud haritud inimene, see pole väljamõeldis vaid fakt.
Järjest madalama kvalifikatsiooniga tööjõud ja firma kaotab kliente. See pole ju peremehelik suhtumine.
Olen koolitanud oma last, seetõttu olin sunnitud paikne olema. Kuid tean, kui asjad ei muutu lahkun.

Mis suured kasumit tootvad firmad, neid on eestis käputüis eesti energiaga eesotsas.
Mina töötan linna allasutuses, ja maksan klaashoonete ehitamiseks võetud võlgu. Mitte isegi võlgu vaid protsente, kuna võlgadeni jõutakse ma isegi ei tea, eks nad lootsid et riik toob nad sellest sitast välja, aga võta näpust keeldus!! Pangad ka hüppasid alt. Kes seda uppuvat laeva ikka viitsib päästa.
Ja nii see õnnetu kohalik siin rabab. Loomulikult on enamus ärksaid mujale tööle läinud, elada on ju vaja.


Qqpai - 07.10.2012 kell 23:59

Mina jälle usun, et kui sinu kirjeldatud (ja vaieldamatult töötajasõbralikum) "by the Book" sisekord kehtiks, siis ettevõtted mingisugusest suurusest allapoole läheksid vääramatult pankrotti. Ettevõtja ei jää lõpmatuseni raha kuskilt väljast juurde tooma (ilmselt on Riik omanikuna siin erand).

Aga tagasi teema juurde..

Vaat kui see Aabram kirjutab siis välja mingi paberi, mille eest tegelikult pole mitte keegi mitte midagi teinud, siis kõigi tegijate väljakirjutatud paberite reaalne väärtus langeb samavõrra. Ja kui kellelegi kirjutatakse sama töö eest välja 2 korda suurem paber, siis kõigi teiste paberitega toimub jälle täpselt see sama vähenemine (arusaamise lihtsustamiseks võiks süsteemis olla 10 kodanikku. 10 ja 6 miljardi vahel põhimõttelist vahet ei ole)

Siit peaks olema võimalik aru saada, et näiteks palgatõus ilma tulemi samavõrdse kvaliteedi või kvantiteedi tõusuta on inflatsiooni üks põhiteguritest. Ja lisaks vääramatult ka ahelreaktsioon (ka kõik teised süsteemis olijad hakkavad sama töö eest nõudma suuremat paberit) Samuti kui ka lihtsalt "raha" juurde trükkimine.

"Raha" on üks suuremaid abstraktsioone üldse. Seda ei tule kuskilt ega see ei lähe kuskile, muutub soetatud esemete ja tehtud töö väärtus võrreldest kellegi teise soetatud esemete ja tehtud tööga.


guttamax - 08.10.2012 kell 00:54

Seda ilusat arutelu täna ei lugenud.
Teemasse, siis raha tuleb südamest, ning, kui raha on väljamõeldud südamega inimeste pooolt, siis...
Aga, mis vahet sel tegelikult on? Mingi maksevahend oleks ikka tulnud. Tra, isegi loomad teevad businessi Ravile!!!! Kogu brigaad!!! Raha on asi, mis läbi paljude dilemmade kommunismi viib.....
parafraseerides beriat
P.S. Ma ei usu, et ta ise teadlik on..
Lõppu ja algust


Deiviidas - 08.10.2012 kell 00:56

Raha oli see maksmisvahend, mille käibele tulek rikkus majanduse õiglase toimimise. Varem võrdus teenus kas teenuse või siis selle eest saadud kaubaga (vili, kuld, hõbe, lammas jne). Niipea kui maksevahendina võeti kasutusele, tegelikult väärtusetu paberitükk, hakkasid asjad kulgema hoopis teisiti ja nagu tänapäeval näha, siis kahjuks allamäge.
Kust raha tuleb? Teda trükitakse ja trükipressid töötavad eriti kiiresti siis kui majandusse on vaja rasketel aegadel pumbata ohtralt odavat raha.


sales - 08.10.2012 kell 09:38

Alguses oli raha ju kuld ja hõbe, ehk siis rahatüki väärtus oli sama, mis tema eest saadud asjal. Asi läks untsi juba enne paberraha, kui raha hakati pronksist vermima... ehk siis raha väärtus oli tagatud selle väljaandja autoriteedi ja võimuga, mis on siin ilmas suht mööduv ja ebakindel nähtus...
Uus nähtus on muidugi ülekande ehk virtuaalraha, millel pole enam isegi võimu autoriteeti taga, kõik viimase 100 aasta rahakriisid ja - buumid ongi olematu tagatisega virtuaalraha sünnitis...
Kui muud raha pahasusest öelda pole, siis võib abiks võtta vandenõuteooriad ja väita, et raha on juudi või vabamüürlastest liigkasuvõtjate sünnitis


Myrk - 08.10.2012 kell 10:33

Mina ei tea kust raha tuleb ja kuhu ta lõpuks läheb, järjest virtuaalsemaks ta iga päevaga muutub. Kahjuks pole me leiutanud moodust kuidas ise ka lihast ja verest lahti saada ja elada virtuaalselt. Võib olla ongi nii nagu mustlase hobusega, kellele mustlane süüa ei andnud ja see ära suri. Korjuse kõrval veel nentis, et kui ta oleks veel ühe päeva vastu pidanud oleks mul hobune kes toitu ei vajagi. No teevad katseid inimesega.
Kui raha on elatusvahend,siis peaks teda niipalju ikka olema, et inimväärselt ära elada. Kui riik milles 2/3 inimesi elab alla vaesuse piiri, siis on ju miskit mäda?


Murakaraba - 08.10.2012 kell 11:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Qqpai
Väike firma, u. 15 töötajat. Firma müüs teenust, igal ühel on oma funktsioon (teenindajad, mehhaanikud, elektroonikud, raamatupidaja, kontorirotid). Tuli ots-otsaga kokku. Kahe kontori kokkukolimise tagajärjel tuli töökohti ümberkorraldada, kola tarimisega tegeleda, mööblit lahti/kokku panna jne.
Ja tuli konflikt: paar töötajat luges oma töölepingu läbi ja leidis, et nemad ei pea selliseid asju tegema. Põhimõtteliselt nõus. Tegin siis ettepaneku, et ok, palkame selleks kuuks 2 kodanikku väljast. Esimene emotsioon oli positiivne. Aga kui ma ütlesin, et siis tuleb selleks kuuks kärpida igaühe palku ca 7% tuli vaat et revolutsioon. Mis õigusega, ei ole nõus jms. Ma vaatasin nagu juhm mokk töllakil - ma ei saanud aru, kust kuradi kohast oleks pidanud tulema siis nende 2 kodaniku palk?!

Kahe kontori kokkukolimisel, kas mõlemad olid/on rendipinnad? Ühe kontori ülalpidamise kulud langevad ära, peale kokkukolimist. Kontorirotid = oli kaks kontorit, edaspidi üks. Kõik "rotid" jäid töökohale alles, muutusteta? Usun, et ükski firma ei majanda end viimse piirini rahavoolust tühjaks. Mõeldakse tuleviku peale ette, kasumlikumalt, ja ennetatakse sedavõrd. Teada on, et kolimine (kola tarimisega tegeleda, mööblit lahti/kokku panna) halvab viivuks töörütmi, aga hiljem on firma operatiivsem, vähemkulukam. Võib-olla oli seni kahe kontori vahet sõitmas (kauba transport vms) tööauto = aja-, rahakulu? Edaspidi mitte.
Et siis "palkame selleks kuuks 2 kodanikku väljast" pole ju ülejõu käiv, ilma palgakärbeteta. Jääb mulje, nagu firmaomanik(ud) venitasid ümberkorraldustega liiga kaua, praktiliselt nagu lihttöölisedki (kes saavad kuupalka), elamine/planeerimine 1 kuu, mitte rohkem.
Ah, ja siis veel teenused, mida firma pakub, klientidele. Kui tavatöö on tõketega -kolimine ju oma töötajate abil- siis tõenäoliselt klientide hoidmiseks ja kannatuse mitte proovilepanemiseks tehakse sooduspakkumisi teenuste osas, või mis? Qqpai, lihtsalt mängisin etteantud situatsiooni läbi, nagu et, mis mõtted tekkisid.


Qqpai - 08.10.2012 kell 12:49

tõsi, murakas. Aga ma ei arvustanud hetkel omanikke ega nende ettenägemis- või otsustusvõimet.
Olukord oli käes ja olukord oli selline. Ja väikefirmade juhid mõtlevad (kahjuks) enamuses nii. Et palgatöötaja, kes olude sunnil on saanud ettevõtjaks.. Ettevõtja nägemust muuseas (kust raha tuleb) pole siit veel lugeda olnud


Murakaraba - 08.10.2012 kell 13:04

Tsitaat:
Algne postitaja: Qqpai
Ettevõtja nägemust muuseas (kust raha tuleb) pole siit veel lugeda olnud

Muigan kaasa.
Ma ei taha ettevõtjaks saada.
Enda lõbuks ja natukesekski silmaringi avardamiseks loen Kiyosaki raamatuid - et tööandja mind päris lolliks teha ei saaks ja enda hoiakute harimiseks. Mulle sellest piisab.


anne51 - 08.10.2012 kell 13:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Hermel
Mis aga teemasse puutub, siis sõltub ülemusest ja suhtumisest, kas ma tahan teha TL välist tööd või ei. Mis siin ikka, ka ülemus peab oskama PALUDA, kui kitsas käes ja abi vaja.
Ilmselt nii ongi. Kui ettevõte on perspektiivikas ja töötajad piisavalt targad seda mõistma, siis vähemalt ühekordsele palvele võidakse vastu tulla. Kui see muutub pidevaks ärakasutamiseks nagu kirjeldab Myrk, siis saab mõõt täis.
Raha tuleb ettevõtlusest, kui suudetakse oma teenust müüa. Nii et turule on vaja minna. Miks Eesti riik rohkem raha ei teeni? Selle vähese raha ümberjagamine ei vii kuhugi. Ilmselt on ka raiskamist olnud väga palju


sales - 08.10.2012 kell 13:41

Ettevõtja mõiste on meil ikka sitaks laiaks venitatud - FIE-st suurkontserni omanikeni. Mõnikord on konkreetse ettevõtte omanik peitunud tütre-tütre-tütarettevõtte taha kusagil Neitsisaarel...
Kõige selgem on muidugi FIE-l: ise teeb, ise juhib ja ise maksab omale palka. Kõige segasem lugu on pereettevõttega, kus näiline omanik on mees, aga tegelikult juhib naine või tütar ja joodikust poeg on turvameheks võetud.
Need meie 10-liikmega ettevõttekesed on ka paras rist ja viletsus, kõik on kõigiga tuttavad, üks paikkond ja seal ikka lisatööst nagu ka ümbrikupalgast naljalt ära öelda ei saa nagu ka tööleping on tavaliselt maksuametile näitamiseks...
See oli nüüd teadatuntud lähiümbruse teiste mure ümberjutustus...
Ise eelistan jätkuvalt palgatöölise ausat leiba ilma eluohtliku vastutuseta, õigusega streikida, nõuda omale ja teistele suuremat palka, ametiühingut, poliitikute ja vereimejate-kapitalistide kirumist...


kodukäija - 08.10.2012 kell 18:34

Okei, ma esitan siinkohal oma nägemuse, kust raha tuleb, olen seda küll varem teises kontekstis ütelnud, et olen teinud arvutusi suurmajandi tootmise kasumi kohta ning nii nõukaaja, kui praeguse valitsuse ajal on tulemus täpselt samasugune. Tegelik tootja, s,o, tööline, saab oma kätega toodetud puhaskasumist 2%.
Reaalne kasum tulebki millegi tootmisest.On see siis põllumajandussaadus, raamat, masin, uks või aken. Konkreetne asi, mida saab müüa.Saadav raha on kaetud vastu antava kaubaga. Lihtne ju.Arst müüb ka konkreetset teenust. Kaasaja tendents on aga "õhumüüjad", firmad, mis ei tooda midagi, vaid müüvad edasi teiste toodet/teenust. Alustame siinkohal maakleritega, lõpetame näiteks töötukassa, haigekassa või Eesti Energiaga. Terved süsteemid , mis ei tooda mitte midagi, aga teenivad varandusi , toodab keegi teine. Mida rohkem koeri, seda vedelam lake, kõik vahendajad tahavad oma kasumit. Hirmutav on, et neid vahendusfirmasid tekib aina juurde ning lugedes erinevate fondide toetussüsteemi, saigi selgeks, et toetataksegi peamiselt eimidagi tootvaid müügifirmasid. Kust see raha võetakse? Selge see, et see peab olema kaetud mingi väärtusega- toodanguga. Ühelt võetakse aina rohkem ja antakse teisele, nii see siis käib. Kapitalism Eesti moodi.
Tegelikult ei ole see ka päris kapitalism, sest kapitalism keskendub tootmisele ja müümisele, kusjuures tootjale(töölisele) makstakse nii vähe kui võimalik , aga nii palju, et tema töö teda motiveeriks, sest selge on see, et motiveeritud inimene annab paremat toodangut/osutab paremat teenust. Meil on tegelikult vastupidi, keskendutakse õhu müümisele ning tootjale makstakse nii vähe kui võimalik ja motiveeritakse juhtkonda.Jõudsingi ringiga tagasi selle kahe protsendi juurde.
Ma ei tea, kas suutsin nii selgelt kirjutada, et keegi ka aru saaks, mida ma mõtlen, aga mind tõesti hirmutab ja hämmastab see süsteem, sest ükskord ehk koidab päev, kui jäävadki ainult õhumüüjad, või, hoidku Jumal, tulebki Venemaa meile kallale. Kui tekib olukord, et Eesti peab end toitma oma vahenditest, mis saab siis?


Mudjamix - 08.10.2012 kell 19:15

Noh selles suhtes on muidugi sul õigus, et nn. õhu müüjaid on liiga palju aga nii see ka päris pole, et nad midagi ei tooda/ei paku teenust jne.Päris niisama üldiselt ikka keegi raha ei anna.Nõustun et inimesed tarbivad mõtetult igast sitta ja on nõus selle eest ka maksma aga see on ju iga inimese oma valik.Ehk küll ühiskonna poolt mõjutatud, üles haibitud mingite eeskujude poolt jne. aga siiski nende enda valik.
Suurimad õhupuhujad on ikkagi pangad ja muud taolised institutsioonid.Riikide pangad just eriti.Ehk sis kui ikka uncle sam arvab et rahval on liiga palju rahhi käes siis trükib veel juurde ja nii see ühe sedeli väärtus muudkui langeb.Tegelikkuses see nii lihtne muidugi pole aga noh määravad ikkagi need kellel seda paberit megapalju on.Isegi kui nad hävivad.


iir - 08.10.2012 kell 20:35

Väikefirmas, kui omanik ütleb mulle, et täna me kõik kolime ja argipäevast tööd ei tee, siis mis vahet seal on, mille eest ma palka saan omaniku juures, kas ma pühin tolmu või teen konstruktsiooniarvutusi, kui on fikspalk. Milles see point on siis lepingule viidata?

Samas, kui firma sissetulek sõltub kellegi hästi koolitatud ajudest ja me teame, et aeg on raha, siis miks peaks ajusid panema kaste tassima? Mu arust on see ressursi raiskamine. Aga ma pole ka firma omanik, mida mina ka asjast tean


sissy84 - 09.10.2012 kell 13:36

Meie firma polnud/ei ole just väikeettevõte kui toimus kolimine. Kokku oli firmas töötajaid 100 aga kontoris koos müügiosakonnaga ehk alla 15 inimese. Meile öeldi, ette, et sel kuupäeval mil on tööpäev me tööd ei saa kuna kolime tootmisele lähemale (kõrval asuvasse majja). Iga inimene müügis pakkis kaasa enda asjad: asjad mida tal oli vaja uues kohas kasutada. Rämps visati minema. Isegi ülemus pakkis kaasa enda asjad ise, ok natuke aitas ka sekretär. Üks hetk oli auto maja ees ja igaüks näitas kolimispoistele, et mis kastid on vaja auto peale viia. Meil polnud mingeid pretensioone. Kui on põhipalk + lisatasu boonusena, siis 1 päev ei muuda midagi. Sama päeva teisel poolel pakkis iga inimene uues kontoris omad asjad lahti. Keegi ei vingunud. Täitsa mõnus tööpäev oli.

Murakarabaga olen minagi nõus. Kui ikka ühe kontori rent jääb kulu näol ära, et kuidas siis ei jõua üheks päevaks- nädalaks või kuuks paari töötajat tööle võtta?