
Immigrandid möllavad Stockholmis, põletavad autosid ja laamendavad, politsei samas ütleb, et ei plaanigi midagi teha, sest äkki hakatakse neid
kividega loopima. Samas tehakse mahapõletatud autode omanikele parkimistrahve.
Mis neil seal viga on? Kuidas Eestis sellist probleemi tulevikus vältida?
Proleemi pole kui igasugused ei lõimu siin nii soodsalt
need ilmingud kipuvad iseloomustama teist sisserändajate põlvkonda. nende vanemad põgenesid kas sõja jalust, olid põhimõtete pärast tagakiusatud või
elasid lihtsalt nelja põlvkonnaga kahetoalises muldpõrandaga hurtsikus koos pudulojustega. nende jaoks oli "enne" ja praegu" kontrast
heaoluriiki jõudmise järel nii suur, et rahuldusid ka murdosaga sellest, mis kohalike jaoks oli ootuspärane. nende järeltulijatel aga puudub isiklik
kogemus (või on see nooruse tõttu väga ähmane) sellest, milline oli elu kodumaal. ka nemad näevad kontrasti, aga mitte geograafilist, vaid ainelist -
nad on sirgunud kõrvuti kohaliku noorsooga, kelle elukvaliteedi ja tuleviku väljavaadetega võrreldes nad tunnevad ennast alaväärse ja
-väärtustatuna.
arvan, et mingi osa aprillimässul osalenud venelastest tundis/tunneb midagi sarnast. ühelt poolt on see paratamatu: näen sarnast mustrit praegu ka oma
lõhkise pere pealt, kus emaga lahkunud vanem tütar näeb minu otsustes paranoiliselt seda, kuidas eelistan endaga jäänud nooremat tütart. teisalt saab
eesti riik teha sama, mida mina - mõista, olla tähelepanelik, suhelda ning luua võimalused selleks, et see, kes tunneb ennast hüljatuna, saaks tunda
ennast vajalikuna.
Kadedus. Olen Rootsi sisserännanu ja tahan sama head elu kui rootslastel. Kui see hea elu mind üles ei otsi (sest ise seda otsida ma ei oska/ei
taha/ei saa hakkama), siis hakkan märatsema.
Skinni soovitus pole paha. Aga et immigratsiooni vältida, peaks kõigepealt saama pidurdada emigratsiooni. Üks näide - arst õpib siin 7 aastat riigi
kulul ja siis läheb välismaale tööle.
Selle Rootsi stoori... ja kõigi eelnevate Taanis, Norras, Saksamaal, Prantsusmaal jne. valguses on tõesti kõige kurvem, et me siin Eestis sellest
õppust ei võta enne kui on hilja
Arstidest ja Rootsis, siis tean ühte seal töötavat, kelle väitel üle poolte arstidest ja õdedest Rootsis ongi mitterootsi päritolu.Miks?
Äkki polegi asi emigratsioonis vaid selles, et kohalik ei viitsi enam rasket tööd teha?
Tsitaat:Mis rootslastel viga on? Heast elust lolliks läinud. Mida meie teha saame? Ajama väga ranget immigratsioonipoliitikat. Meil on võõraid, kes ei kavatsegi omaks saada, umbes sama palju kui Rootsis. Suhtarvuna. Nii et on vaja hoolega valida, kes tuleb ja kes ei tule mitte. Nagu Taani nüüd teeb.
Algne postitaja: mada
Mis neil seal viga on? Kuidas Eestis sellist probleemi tulevikus vältida?
Immigrandid on meie tulevik,kui rahvas end"taastootma" ei hakka.
Jah, ajaloos hüüdsid 2 suurt, Kiievi vürst Jaroslav Rjurih Tark ja Rooma keiser Marcus Aurelius (ka tark nagu teame) 10 aastase vahega ühe ahastava
lause: " Hoidke end, hunnid tulevad!". Kas nad, keda ilus elu on ära kohitsenud, nüüd seal Euroopas peaksid jälle karjatama...
Ei tea, aga meie siin võiksime ikka karta...
EL on tugevalt kriisis,võib isegi olla,et jätkame rahvusriikide föderatsioonina.

Tsitaat:
Algne postitaja: BoMBeX
![]()
Inimesed on üldse imelikud, isegi meil siin Eestis. Nt. mandrist pärit eestlane kolib Saaremaale ja isegi saarlased ei võta teda omaks. Ka mitte peale
10 aastat seal elamist. Mis siis veel immigrantidest rääkida.
Stockholmis on vast õigeid rootslasi suhtes 1:50. Mina vähemalt nägin TOHUTULT kõiki muid rahvuseid.
Ma arvan, et segunemine on möödapääsmatu. Seda ma nägin ka Itaalias kus inimesed peaksid paduusklikud olema ja hoiduma immigrantidest. Tühjagi:
kohalik Itaalia naine ja must mees (kui öö) oli täiesti tavaline nähtus. Sealgi oli vaesemates linnades (Põhja-Itaalias) tohutult immigrante.
Inimesed võiksid leplikumaks muutuda ja mõelda, et kui teine inimene (pole ju vahet päritolu) räägib puhtalt meie riigi keelt, et siis võiks inimest
austada ja võtta teda kui omana. Või peame ootama mil 2 põlvkonda maha sureb ja siis leplikumad noored riike ja firmasid juhivad. Isegi tänapäeva
lapsed suhtuvad homodesse sõbralikumalt kui keskealised. Ma usun noortesse ja paremasse tulevikku. 40 aasta pärast on ehk elu parem.
Kahjuks olen
ma ise siis penskar aga mis teha. 
Rootslased on natuke liiga pehmed, igasuguseid tõesti ei tohiks riiki lubada. Siin peaks olema määravaks mingisugunegi keele oskus, teadmised
kultuurist, ühiskonnast ja/ või ameti ala.
Ametlik töökoht ja kohe kooli keelt õppima! Sellest tuleks lähtuda, kui just mõni raskesti leitav spetsjalist pole.
Kas see takistaks rahvaste segunemist? Või seda, et inimene tunneb, et eesti keelt kõnelevana teda ikkagi diskrimineeritakse?
Ma olen mõelnud, et kui ma ei saa tütart, siis ma adopteerin tüdruku. Olen mõelnud täitsa pisikese 2-aastase hiinlasest tüdruku peale. Hiinas
tüdrukutel ei vea ja usun, et siin Euroopas oleksid suuremad võimalused midagi saavutada.
Ma olen tänavalgi kohanud, musti kes räägivad puhtalt eesti keelt. Ma usun, et nad on siin sündinud.
Ma pole varem Tallinnas nii palju eesti keelt kõnelevaid erirahvusest inimesi näinud kui nägin 2 nädalat tagasi Solarises käies. Ma arvan, et see hetk
oli mul imestusest isegi pea tühi mõtetest. Nii uus oli see minu jaoks.
Üks must, kollane, moslem, tibla, kili, asiaat jne. 100 kohaliku hulgas assimileerub, 5 kipuvad juba omaseltsi, 10 esitavad kindlalt nõudmisi aga 20
üritavad võimu üle võtta... ja asi ei ole niivõrd keeles kui just kultuuri, kombestiku, usu, rassi identiteedis.
Miks eestlased ei lähe kunagi Soomes või Rootsis autosid põletama, sest me ei eristu põlisrahvusest... ma ei oska praegu ette kujutada, kui näiteks
Somaaliasse asuks elama 10000 eestlast, mis siis juhtuks
Sissy, kaubanduskeskuste seltskond kustahes Maakera nurgas ei näita veel rahvuste segunemist vaid, et on alanud puhkuste ja turismi hooaeg
Tsitaat:
Algne postitaja: sales
...kui näiteks Somaaliasse asuks elama 10000 eestlast, mis siis juhtuks?
Sales: lahedad turistid kes ilma aktsendita eesti keelt räägivad. Meie kohalikud venelasedki jääksid neile alla. 
Meie riik on kasin, toetused sitad. Kui saame rikkamaks, siis saame ka neist probleemidest osa.