
Jah mingi eutanaasia teema siin on aga mitte päris see.
Seoses vanavanemate ja oma ema penskarist koertega läks kord mõte liikuma selle teema peale.
Kas pole kummaline, et me tunneme kaasa lemmikloomadele kui nad piinlevad aga ligimese puhul on justkui ükskõik? Kui inimene on vähki täis ja
paranemislootust pole, siis meie riigis ikka oodatakse mil inimene piinleb seni kuni teeb ise oma viimase hingetõmbe.
Minu vanatädi oli vähki täis ja peast soojana pidi ta vanadekodus sööma sisse nii palju tablette, et rahu saaks. Tal vedas, et oli tablettidele
ligipääs aga siiski on kole mõelda selle peale.
Ma mõtlen, et kui 3 arsti kinnitavad peatset lõppu, siis milleks lasta inimesel piinelda??? Kui keegi suudaks tõestada möödunut oleks mu vanaema
vanglas. Ta aitas lahkuda oma emal ja mehel. Hirmus! Samas oli hirmsam tal vaadata oma luukerest piinlevat ema kes ei suutnud enam isegi vett juua.
Vaadata inimest kes peab surema janusse (lisaks tohutud valud) kuna riik ei poolda eutanaasiat...
Olen olnud kõhugripis, jah tol hetkel soovisin isegi ära surra kuna piinlemine tundus lõputu. Kui ma aga nüüd venitaks sellise taolise piina kuudesse
ja 24/7 toimuvasse agooniasse, siis mina suudan mõista eutanaasia vajalikkust. Mõistmatuks jääb mulle aga tähtsate riigipeade mõistmatus. Kas tõesti
nad kõik sooviksid oodata piinarikkal viisil oma viimast hingetõmmet või loodavad kõik infarkti või insuldiga lõppu oma teekonnale?
Mida te asjast arvate?
Arvan umbes sama.
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Mõistmatuks jääb mulle aga tähtsate riigipeade mõistmatus.
Nii palju kui ma minevikust teledebatte mäletan, siis opositsioon on eutanaasiapooldajad alati ära peedistanud. Ma olen kogy aeg sanonud, et kanep tuleks legaliseerida!
Kui päris teemasse, siis EUs on vist vaid üks riik, kus see legaalne on (eutanaasia
siis), ning see riik oli selle ka legaliseerinud minu mäletamist mööda juba enne EUsse sattumist...Pisikese Eesti PIISIKESED SITASED pOLIITIKUD
lihtsalt ei julge klähvida muudmoodi, kui ülejäänud koerakari...simple? 
Lugesin Ilvese artiklit aga see räägib natuke teisest asjast.
Ma ei räägi eutanaasiast kui lihtsalt vanaduspõlve lõpetamisest ma mõtlen sellest kui vahendist millega saab piinast vabaneda ja seda mitte nüüd
omaksete seisukohast vaid ikka sellest, et surev inimene ei peaks pikalt kannatama.
Teisi inimesi on kannatamas raske näha aga ometi ei soovi meist üksi olla sureva inimese nahas kes piinleb 24/7.
Ma ei mõtle, et see oleks asi mida saaks ära kasutada selleks, et mingilt vanakeselt kodu endale saada. Mõte oleks eutanaasia kasutada siis kui arstid
saadavad inimese nö koju ja ütlevad, et nüüd tuleb lõppu oodata. Kahjuks pole lõpu ootamine selline ilus ja kaunis kogemus. Sageli on see janusse
suremine...
Selle kõne ajendiks oli tol ajal aktuaalne debatt eutanaasia ümber. Sissejuhatuses ta justkui seda probleemi puudutab aga seejärel vajub mõte längu.
Jutt läheb hooldekodudele, pensionitele, rahaasjadele. Emadepäeva kõne kah, nii et arusaadav ka. Aga need on ju hoopis teised teemad. Need teemad
puudutavad eutanaasit väga kaudselt. Nii ta jätabki mulje nagu ta üritaks midagi öelda, aga tegelikku seisukohta ei võta. Sa saad ju aru küll, et ta
ei öelnud selle kõnega mitte midagi, kuigi oleks võinud.
Ühe sõnaga, ma ei taha üldse pikalt kirjutada, kuna hõrk lagritsanaps on jahtuma pandud ja varsti ma pööran trolliks. Aga minu jaoks on tema kõne
umbes nagu metafoor või väike mudel sellest, millisena eestis seda teemat koheldakse - arutada võib aga põhimõttelist otsust ei tohi kindlasti mitte
teha.
Kuna otsust ei tee, sii arutame tehniliste üksikasjade ja võimalike alternatiivide üle. Et kas teha klassikaliselt süstlaga või kuidagi teisiti,
võibolla ehitada hoopis hooldekodusid juurde. Lõpuks tõstetaksegi pensionit.
Ühe sõnaga, teist korda.
Selle teksti mõte oli selles, et ma olen kõigega nõus mis sa ütled, aga ma arvan, et paljud inimesed ei saa aru. Võibolla neil puudub isiklik
kokkupuude või nad on lihtsalt küündimatud. Mõlemal puhul, jah, empaatiafail selles suhtes. Kui sina räägid eutanaasiast oma vaatevinklist, siis nad
ei pruugi sellest sama moodi aru saada nagu sina. Mina saan küll väga hästi aru omas mõttes ja olen nõus sellega, et eutanaasiat tuleks lubada.
Kõik. Rohkem ma siin sõna ei võta.
Guttal oli jälle õigus.
Terviseks
Loodan, et kui olen vana, siis on selline võimalus olemas ka Eestis. Tobe on ju penskarina nö igaks juhuks Belgiasse, Hollandisse või Luksemburgi
kolida.
Lugesin artiklit (http://uudised.err.ee/v/valismaa/64e12f9c-b159-4b5c-9775-b0f5153c22e7/laste-eutanaasia-oigusakt-sai-belgia-parlamendi-heakskiidu),
mäletan kui see uudis välja tuli ja mis kaos sellest tekkis. Samas kui mõelda, et see pole päris selline eutanaasia vorm kus iga armuvalus pube võib
lasta oma elu lõpetada, siis pean seda mõistlikuks variandiks. Haigused ja surm ei küsi vanust.
Nii selgrootult valitsuselt pole mõtet isegi selliseid teemasid päevakorda kiskuda.Hetkel on neil hoopis teine mure-pagulaste toomine eestisse ja seda
valdava enamuse soovi vastaselt.
Ise olen eutanaasia poolt.Kuskil oli siinses foorumis juba analoogne teema mis kippus suht jaburaks mineme sest grupp sõnavõtjaid ei suutnud või ei
küündinud enesele selgitama mida eutanaasia all silmas peetakse ja millised on eeldused vastava protseduuri läbiviimiseks.
Kel huvi saab homme jälgida postimehe vahendusel ühe Harjumaa haigla koostöös TÜ teadlastega mõttekoja paneeldiskussiooni väärikalt elust lahkumise teemal.Kel huvi kuulake.
Uurin asja. Aitäh.
ma saan aru mida sa Sissy mõtled, aga tekkis küsimus kes otsutab selle asja üle. Mul oli mamma väga haige, ma olin ainuke lähisugulane, et kas ma
oleksin pidanud siis otsustama? Või oleks pidanud arstid otsutama, et niih, asi on sealmaal, hoiame raha ja valusid kokku ja teeme selle suraka ära
asi ongi selles, et kustmaalt algab see piir kus tuleks inimene juba tappa
ja tapmisest me ju räägime
Eutanaasia võiks tulla kõne alla vaid siis, kui inimene, kes seda soovib, on ise vaimselt terve..Kes aga ütleb, kas põhimõtteliselt suitsidaalsete
kalduvustega inimene terve on? Samas, kui lähedased soovivad piinlejale halastada, on nad momeeli mõrtsukad...
et siis madalmaad mu
palatisse kõik ei mahu, aga ma veel mõtlen selle peale...
Ma ei suudaks isegi oma neljajalgset sõpra magama panna, isegi kui tean, et lõpetan nii
ta piinad...Vastik ja kahe otsaga teema... 
Ohakas: oma eelmistes kommenteeris vastasin sellele küsimusele. Piir tuleks seal maal kus haigla saadab inimese koju surema. Seal maal kus on näha, et
surija ootabki piineldes vaid oma viimset hingetõmmet.
Tavahaiguste puhul poleks ju mõeldav või kuidas. Ainult sellises olukorras kus 3 arsti ütlevad, et nüüd tuleb oodata lõppu ja kui on näha, et ise
omaksena ei tahaks sel viisil piinelda.
Kas te sooviksite viimset hingetõmmet 24/7 piineldes oodata??? Mina tean, et mina seda teha ei tahaks. Janusse suremine ja piinlemine pole üks minu
elulõpu ootustest.
Kuna eestis eutanaasiat ei tehta ei saa rääkida ka siinsetest trendidest.Äkki teeks väikese pausi ja püüaks kõigepealt selgeks teha eutanaasia olemuse
ja prtotseduuride reglemendi kuidas seda protsessi läbi viiakse ja millistel tingimustel ta on teostatav.Pole vast mõtet arutleda selle üle kuidas
vanaema on nohus ja oma turtsumisega ära visanud-tellime perearstilt eutanaasia ja paneme muti magama.Või ei kutsugi kedagi ja anname talle magusat
suppi.
Paneks siia ühe lingi.Ma arvan,et sealt saab päris palju vastuseid küsimustele mis antud protseduuri ja eeldusi selleks valgustavad.
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4321/1/kruusel_kristiina.pdf
Äkki leevendab antud kirjateos hirmud,mis võivad tekkida ja ei pea pärast pidu uksekella kuuldes mõtlema et naaber (alt ,ülevalt,paremalt,vasakult) on
sulle eutanaasia tellinud
No maiviici uurida seda Sinu pandud teavet, Free,,, aga kui mul oleks see eutanaasianupp, siis, kui mul on lähedasega vaid head
emotsioonid-mälestused, siis minu näpp ei paindu..sama on ka neljajalgsete sõpradega,,,, et ikka tuleks see udumuna jürka kutsuda seatapule..me ju
selle ruigajaga nii kokkukasvanud...
No ei ole kristlane, ei ole, aga leian, et ühegil inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu üle!!!
punkt. P.S. :Samas saadaks sarimõrtsukad-vägistajad isiklikult elektritoolile ja paneks elektri ka sisse, aga nood pole enam inimesed 
Huh, ma lugesin 37 lk ära ja rohkem ei suutnud. Kellaaeg on liialt hiline.
Ok aga kui surija ise soovib? Inimene on näiteks täie mõistuse juures ja on teadlik, et nüüd peab vaid piineldes oma lõppu ootama, siis miks keelata
eutanaasiat?
Lugesin, et abistamine on ka kriminaalselt karistatav, st ka näiteks surmava ravimi haige käeulatusse jätmine.
Samas see variant võiks ju siiski inimesel olla.
Loomulikult on raske armastatud inimest vaadata ja öelda jah eutanaasiale aga kas on keegi kes tahaks selle surija nahas olla ja tunda seda
piina????
Mina ei tahaks. Ma eelistaks vähem piinarikast lõppu, mulle ei meeldiks lõpuni välja piinelda. Teatud juhtudel ei mõju enam vähihaigetele isegi mitte
morfiin.
tegelikult mõttetu vaidlus, me ei saa ega oska panna ennast selle teise nahka. Selles mõttes, et mõelda või otsustada, et nüüd peaksid minema. Või, et
nüüd tema tahabki minna. Olgu ta siis nii lähisugulane kui tahes. Ma ei kujuta ka seda ette kes võtaks endale ametiks inimeste surmamise halastuse
tõttu. Samas mine-sa-tea võibolla mõnele see sobib. Kui täisjõus inimene on teinud korraldused, et ajusurma või porgandi kombel vegeteerimise tõttu
tõmmake juhe seinast välja eks-ta-ole siis oleks ju OK. Mina siiski leian, et tänapäeva tehnoloogia, teaduse areng on juba nii piisav, et peaks olema
võimeline pakkuma nt valudevaba minekut
aga kui rahvameditsiinist rääkida või üldse arstiabist siis mul tekkib sellega seoses õud peale, annaks SEE keegi mulle nii palju, et ta ei saadaks
mulle mõnd hävitavat haigust. Maksad küll makse ja peaks olema arstiab poolt kindlustatud aga näta on juhte kus sa arstiabi ei saa, sest sa lähed
liiga palju maksma.
Free materjal oli huvitav lugemine, magistritöö koostajal oli kindlasti seda tööd tehes päris huvitav ka seda teha.
Ohakas
Valudevaba minek on tõesti tämapäeval võimalik......kuid ainult väljavalitutele.Lihtsalt rahakott ei kannata.Kui nüüd võtta aluseks ainult meie riik
siis isegi tervel inimesel on arsti juurde saamine suht keerukas olenemata sellest kas tahad pead perset või mida iganes kontrollida.Kui aga oled
mineja.....siis ei huvita sa enam kedagi,Rohud mida oleks vaja on müstiliste hindadega ja isegi kui neid on saada siis kõlab kuidagi eriti
julgustavalt teada ...eu s on nad olemads kuid meie riigi vastav instants neid ei lase tuua ja ,ei maksa niikuinii,Lõputu teema ja mis puudutab
minejaid haigeid siis pole nad potensiaalsed hääletajad ja nende saatus on viimane mis terviseametit kotib.
Kukkusin lõhkusin õla ja rebestasin lihased läksin öösel kolme ajal tallinna traumapunkti juba kella 11 ajak(sic)sain letti ----mida veel üllatavat
võiks olla.Edaspidi ja tulevikus olen tellinud alati trantspordi koos teenusega koduõue.
aga nad ei tule ka välja sul see transport, tean mida räägi. see on pikk jutt, omamoodi isegi naljaks kah, aga ehk teisel korral
Ma lugesin suvel vist EE artklit kus ema ronis välimaale kanepiõli järele kuna laps oli valudes ja morfiin ei pidanud aitama. Tõi üle piiri ja laps
sai vähemalt valudest vaba lõpu...
Ma ei poolda kanepiõli aga surevana ma jooks kasvõi toornaftat kui see garanteeriks valudest vaba lõpu.
Lisaks kui ma vaatan oma vanaema poolset suguvõsa - nende inimeste viimaseid kaadreid (suuremal enamusel oli vähk), siis tundub tobe, et peab varakult
raha koguma selleks, et saaks surevana välismaale kus see "õnneliku lõpuga" süst ära tehtakse.
Ma ju võin heietada lootust, et näed vanaema ei saanud vähki ja äkki mul veab. Äkki veab ja ma ei pea ka neerupuudulikkuse tõttu lõppu ootama voodis,
nagu vanaisa seda tegi. Tobe on see, et peaks sellise teema puhul justkui taoliselt unistama/lootma, et lõpp selline hirmus ei oleks?!
Samal ajal (praegusel hetkel) meie ümber piinlevad noored ja vanad. Masendav!
Lemmikloomadel on meie riigis justkui selles vallas parem elu.
Meie 13-aastane perekoer pandi magama väga inimlikult - kõigepealt narkoos ja seejärel surmav süst. Kas see kõlab julmalt???
Ei kõla.See muidugi minuy arvamus.Olen matnud samuti päris mitu pereliiget(lemmiklooma)Meil koduloomadel oma perearst kes nende eest hoolitseb.Müts
maha selle arsti ees.Tallinna loomakiirabi-see on omaette teema.
Mis puudutab aga meie ravikindlustust ja sellega seonduvat siis üha enam jõuan küsimuseni.milleks seda vaja on.Kui midagi vaja siis nagu teda
polekski.