
Kas tänapäeval on tähtsamad kogemused vastaval alal või siiski haridus?
Endale on silma jäänud, et näe kogenud tuttav saab tööposti ning samas lyyakse kõrgharidusega inimese ees uks kinn, sest tal pole kogemusi.
Minu arust oleneb ametist. Firmast kah kindlasti. Amet mis aga kohe nii julget tegutsemist ei vaja, siis sinna ikka haritud inimene võtta. Kui puudus
käes ja vaja töötajat, kes kohe "posti" panna, siis kogemused eelisjärjekorras, et eii peaks välja hakkama õpetama.
irw@haridus
no olen näinud nii mndagi kõrgharidusega tüüpi kes lihtsalt ei saa tööga hakkma. Koolis tuubitud teooria ei rakendu alati praktikas. Ja ausalt oma
eriala piires usaldan ennem tehnikumiharidusega ja mõne aasta töötanud tegelast kui värskelt kõrgkoolist tulnud ennasttäis kuid üsna piiratud
mõtlemisega tonti. Olen sellistega kokku puutunud. Hetkel on siin majas siin meeskonnas kus minagi töötan vaid kaks kõrgharidust omavat selli. Nuh jah
kuna üks neist tegeleb värvi jms sellisega siis on tema keemikuharidus küll asjakohane a teine kes omal ajal tipi lõpetas on oma sõnade kohaselt
pidanud oma töö tegemiseks üsna üpalju käigupealt õppima, sest konkreetselt selle eriala kohta on õppematerjale väga vähe. Ise tehnikumis olle piirdus
selle valdkonna käsitlemine kahe joonisega ja lausega, et puidust tehakse ka aknaid ja uksi.
Jah tänapäeva kõrghariduses siin Eestimaal kahtlen minagi kõvasti.Kui diplom nagunii ostetakse semestri kaupa välja-miks siis ülikoolid kohe neid
ühekorraga ei müü?!
Kogemused! Igatahes kogemused ja muidu lai silmaring.tean täpselt , et mul on paljudel elualadel rohkem teadmisi kui vastava ala diplomeeritud
spetsialistil.
On nad mulle ka vaidlustes ja kihlvedudes alla jäänud!
Tänan!
Kahjux on jah lood nii et haridus võib olla aga sellest koolis õpitust pole praktiliselt üldse kasu.
Iseagi sai nii et kui praktikale läxin siis vaatasin et mis mõttega ma üldse sinna kooli õppima asusin, kuna kasu koolis protsentides oli ausalt
öeldes null!!!
Õpetamise värk on igatahes koolides langenud, surutakse peale igast mõttetuid aineid nagu kõrgem mat ja füssa, millega aga reaalses elus pole midagi
teha.
Minu eriala ntx oceselt ei saagi kuskil koolis õppida kahjux, ainuke viis selle omandamiseks ongi ise õppida ja läbi kogemuste!
No koolide eesmärk tänapäeval on minumeelest kutseoskuste õpetamise asemel indiviid mõtlema õpetamine. VTT ja hilisem VKHK on sellega siiani hakkma saanud, vähemalt nende puhul kel on vähegi viitsimist oma pead kasutada. Aga need kes seda ei taha neid parandab vaid ...
Loevad mõlemad.
Sest kui sul kraadi ette näidata ei ole, lükatakse sind naeratusega uksest välja ja kogmuste puudumisel toimub sama asi.
Nii see juba on. Kui lõpuks korjab su üles keegi, kes ei nõua nii palju kogemust ja annab võimaluse.
Või lähed siis koristajate kursustele 
njah aga minuarust tänapäeval see probleen et see NN kraad võimalikult lihtsalt kätte tuleb ja sellega midagi peale hakata ei osata. Samas ellised "kraadiga kodanikud" eriti midagi muud nagu peale lauataga istumise teha ei taha.
Eks kõikse parem variant ole muidugi haridus+töökogemused+elukool. Tavaliselt aga üks asi ikka puudu jääb. Hindan siiski rohkem
töökogemust+elukooli...haridusega meil Eestis siiani kehvad lood ja see ostetav ja müüdav. Töökogemusi ja elukooli aga pole võimalik võltsida ega
osta.
Oleneb asutustest...kes mida vajavad ja hindavad...on niisuguseid ja naasuguseid.
Imelik on see, et mõned asutused viitsivad oma töötajatega vaeva näha ja neid koolitada vastavalt vajadusele. Mõned aga lähevad kergemat vastupanu
teed ja lihtsalt kogemustega võtavad. Kes aga saab kindel olla et kogemused eelmistes kohtades olid piisavad
Minu arust ju ikka inimene välja
õpetada oma käe järgi ja tead, et temaga pole pikka aega probleemi ja ta pysib seal ametipostis veel pikka aega
Tsitaat:Koristajate kursustele tänapäeval rohkem mehed eelistatud...kõik ju nüüd masinatega tehakse...masinad suured ja rasked, ning füüsilist jõudu vajavad. Nii et, ega seda ametitki nii lihtne enam saada pole...vähemasti naistel
Algne postitaja: Kayleigh´n I...
Või lähed siis koristajate kursustele![]()
Eelistaksin raudselt kogemusi haridusele.Kuid on küll neid asutusi kes just seda paberi olemasolu peamiseks peavad.
Tsitaat:aga kes garanteerib, et kui õpped ja värgid saadud, siis inimene ei tõsta kaabut ja ei lahku töökohast. Lepingud küll tehakse...aga väga palju selliseid asju kõrvalt näinud...asutus koolitab ja õpetab välja...palk aga pole nii hea, kui mujal nende teadmiste eest makstaks...ja inimene naeratab, ning astub minema...isegi lepingud eriti ei takista
Algne postitaja: Krissu
Imelik on see, et mõned asutused viitsivad oma töötajatega vaeva näha ja neid koolitada vastavalt vajadusele. Mõned aga lähevad kergemat vastupanu teed ja lihtsalt kogemustega võtavad. Kes aga saab kindel olla et kogemused eelmistes kohtades olid piisavadMinu arust ju ikka inimene välja õpetada oma käe järgi ja tead, et temaga pole pikka aega probleemi ja ta pysib seal ametipostis veel pikka aega
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Imelik on see, et mõned asutused viitsivad oma töötajatega vaeva näha ja neid koolitada vastavalt vajadusele. Mõned aga lähevad kergemat vastupanu teed ja lihtsalt kogemustega võtavad. Kes aga saab kindel olla et kogemused eelmistes kohtades olid piisavadMinu arust ju ikka inimene välja õpetada oma käe järgi ja tead, et temaga pole pikka aega probleemi ja ta pysib seal ametipostis veel pikka aega
![]()
Tean asutusi, kes sellise lepingu valmistavad, et oled sunnitud ca 5 aastat neil töötama. Et koolituskulusi tasa teha. Ja kui varem ära lähed, siis
maksad mingi osa koolitusest kinni 
mina eelistaksin töö kogemusi ja siis haridust, aga mulle on jäänud mulje et ilma paberita pole sa eesti riigis keegi.
Tsitaat:Jah...aga tavaliselt leitakse see raha või mõni muu viis, et asutusest lahkuda või asutus ise enam ei soovi sinuga koostööd. Ja tavaliselt kulubki koolitluste peale umbes 5 aastat ja siis lähedki minema ja leiad oma teadmiste, paberite ja kogemustega palju parema koha. Üldiselt see nii on ja nii tehakse.
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Tean asutusi, kes sellise lepingu valmistavad, et oled sunnitud ca 5 aastat neil töötama. Et koolituskulusi tasa teha. Ja kui varem ära lähed, siis maksad mingi osa koolitusest kinni![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Tean asutusi, kes sellise lepingu valmistavad, et oled sunnitud ca 5 aastat neil töötama. Et koolituskulusi tasa teha. Ja kui varem ära lähed, siis maksad mingi osa koolitusest kinni![]()
Tiina seda kyll, aga nagu juba Kayleigh´n I jutust välja tuli, siis tehakse jah vastavad paberid selliste asjade puhul, et niisama ikka minema ei
kõnni. Tänapäeval juba tööandjad selle koha pealt kogenenumad ja eks ka arvestanud , et võib niisama minema kõndida.Seepärast tehaksegi paberid.
See on täpselt sama, et inimesed tuöid tööle, olid pool aastat ära, läksid dekreeti ja said suured rahad. Nyyd aga seadus 1.apr.ymber tehti, et
aastakese järgi rahad makstakse. Muudetakse targemaks ja ei lasta enam niipalju ää kasutada 
Tsitaat:See nendes firmades levinud, kus omanikud välismaalased ja väärtustatakse haridust ja ei teata, et meie kõrgharidus ei vasta üldse mitte nede kõrgharidusele. Paraku jah... enamus firmasid kuulubki juba väljamaalastele ja paber maksab, mis sest et oled loll nagu lauajalg.
Algne postitaja: ipsu
mina eelistaksin töö kogemusi ja siis haridust, aga mulle on jäänud mulje et ilma paberita pole sa eesti riigis keegi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Tean asutusi, kes sellise lepingu valmistavad, et oled sunnitud ca 5 aastat neil töötama. Et koolituskulusi tasa teha. Ja kui varem ära lähed, siis maksad mingi osa koolitusest kinni![]()
Jumalast õige tegevus juhul kui firma koolitab oma töötajat. Kellele meeldiks see et õpetad tüübi välja ja siis hakkab tüüp konkurendi heaks tööle või veel hullem hakkab ise konkurendiks. Viimati nimetatud skeem on eestis viimasel ajal üsna levima hakanud igasuguste maaletoojate juures. Mingi valdkonna ostujuhid loovad kontaktid ja siis ühel hetkel teevad oma firma ning hakkavad ise asju hankima. Koht kus õpiti unustatakse ja hakatakse sellele vastu töötama. Samas sellised pisifirmad on tunduvalt ebakindlamad (väike kapital jne) ja lõppkokkuvõttes kannatab selle jama pärast konkreetse toote lõpptarbija.
Tsitaat:No aga niipidi õppida ju palju mugavam...saad palka, saad hariduse ja saad kogemuse...muidu õpiksid ikka 5 aastat ja oled ilma kogemusteta. targemad nii teevadki ja kasutavad tutvusi, et saada asutusse tööle, kus on palk millest hädapärast ära elad ja saad töö kõrvalt õppida. Kui 5 aastat möödas, on sul kõik olemas, et pääseda hea koha peale ja suuremat palka saada...kergem tööd leida...selleks ajaks juba piisav vanus, töökogemus ja haridus. Meil ikka veel sedapidi asi käib ja üle 5 aasta ei tee asutused lepinguid...nii et...kes tark see oskab ja kellel piisavalt tutvusi.
Algne postitaja: Krissu
Tiina seda kyll, aga nagu juba Kayleigh´n I jutust välja tuli, siis tehakse jah vastavad paberid selliste asjade puhul, et niisama ikka minema ei kõnni. Tänapäeval juba tööandjad selle koha pealt kogenenumad ja eks ka arvestanud , et võib niisama minema kõndida.Seepärast tehaksegi paberid.
See on täpselt sama, et inimesed tuöid tööle, olid pool aastat ära, läksid dekreeti ja said suured rahad. Nyyd aga seadus 1.apr.ymber tehti, et aastakese järgi rahad makstakse. Muudetakse targemaks ja ei lasta enam niipalju ää kasutada![]()
Venom, mu mees sai sellega hakkama, tuli ära ja tegi oma firma.Kuna hindasi teadis, siis odavamad hinnad loomulikult.Klientuur oli kah teada,oli vaja
vaid hinnapakkumised teha ja need kolisid yle.
A kusjuures selliseid palju
münel on seda vaistu lihtsalt rohkem antud.
Mõtle kui hea, saad koraga kogemused ja kliendid ja kõik kätte, hakka aind asja ajama. Kes seda ei tahaks,kui kõik kergelt kätte tuleb
Oi, seda onupoja poliitikat kõvasti igalpool tunda ja isegi seda, et kelle nägu ilusam, see kõrgendust saab ja preemiat rohkem.Nagu kooliski oli
Kole nägu siis istu 2
A sa Tiina tiad kui raske kahte asja nõnda koos teha
Olen yritanud. Asi selles, et tänapäeval töö nõuab väga palju ohvreid ja selliseid töökohti,
kus käia poole kohaga nii kergelt ei võimaldata. Aus olla, siis ei võimaldatagi. See tööandja jaoks täielik priiskamine. Miks võtta 2 poole kohaga,
kui saaks läbi yhega, kes täis kohaga ja alati käepärast. Ui ui siin saab palju vaielda. PS! Kõikse raskem see, et igalyhel omamoodu õigus
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ja lapsepuhkusele ka ei tohi minna ...
Oi-oi, olen kogenud, et ilma kogemusteta oled sa üks suur ümmargune null.... Jah, aga kust ammutada kogemusi kui oled just ülikooli seljataha jätnud
ja tööl pole olnud võimalust käia.... Siis loevad tutvused...minu praktikas kahjuks ...
Ja Venomile - olen kogenud ka seda, et töölevestlusel tööandja küsib kohe, et noh, kuna lapsed plaanis..... No kamoon, kuidas ma ette tean, millal ma
nüüd lapse hakkama panen... ja muidugi vastad, et oi, ei ole veel plaanis - kuid see ju on täpselt vihje sellele, et sa jumala eest ei lähe kohe
dekreeti.... jah, seadusega on see keelatud, kuid oma tutvusringkonnaski olen kuulnud sellest, et tööle minnes unustage lapseplaanid.... Seadus ?!?
Kes julgeb vastu hakat, see hakkab, kes ei, lastakse lahti, peale seda kui on 'asi ' juhtunud...
mimm, rasedaid seadus keelab ju lahti lasta
Ja isegi kui ette ei tea ja juhtub, siis ei anna miskit parata ja tööandja kah ei saa vääralt käituda,
kuna seadus selline
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
...Ja Venomile - olen kogenud ka seda, et töölevestlusel tööandja küsib kohe, et noh, kuna lapsed plaanis..... No kamoon, kuidas ma ette tean, millal ma nüüd lapse hakkama panen... ja muidugi vastad, et oi, ei ole veel plaanis - kuid see ju on täpselt vihje sellele, et sa jumala eest ei lähe kohe dekreeti.... jah, seadusega on see keelatud, kuid oma tutvusringkonnaski olen kuulnud sellest, et tööle minnes unustage lapseplaanid.... Seadus ?!? Kes julgeb vastu hakat, see hakkab, kes ei, lastakse lahti, peale seda kui on 'asi ' juhtunud...
Eks haridus ole oluline...a on jäänud mulje, et kogemused siiski suuremat rolli mängivad : )
Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:aga kes garanteerib, et kui õpped ja värgid saadud, siis inimene ei tõsta kaabut ja ei lahku töökohast. Lepingud küll tehakse...aga väga palju selliseid asju kõrvalt näinud...asutus koolitab ja õpetab välja...palk aga pole nii hea, kui mujal nende teadmiste eest makstaks...ja inimene naeratab, ning astub minema...isegi lepingud eriti ei takista
Algne postitaja: Krissu
/.../... inimene välja õpetada oma käe järgi ja tead, et temaga pole pikka aega probleemi ja ta pysib seal ametipostis veel pikka aega![]()
![]()
Seepärast ehk asutused ei tahagi koolitada, vaid tahavad kogemustega inimesi ja arvan, et see suht õige...vähemasti praeguses ebakindlas Eestis.
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
mimm, rasedaid seadus keelab ju lahti lastaJa isegi kui ette ei tea ja juhtub, siis ei anna miskit parata ja tööandja kah ei saa vääralt käituda, kuna seadus selline
![]()
Aga töövestlus ja lapsed/lapseplaanid ... Oli inimesel nii vastav haridus, kogemus konkreetses valdkonnas, paraku aga väike laps. Mis te arvate, kes
tööle võeti? Tööle võeti see, kel lapsi ei olnud. Jah, haridus oli. Aga kogemus ei olnud määravaks. Hoopis lapsed.
Nii et neid valikuid, kas haridus või kogemused võiks täiendada veel laste olemasoluga. Seegi mängib olulist rolli. Ja lapseplaanide "keelatusest"
tööd otsides olen minagi ümberkaudu kuulnud.
Hatkel ise tööd otsides tean, et vajalikud on töökogemus + enesekiitmisoskus + paber.
Just paber, sest ega ükski diplom ei näita ju inimese hariduse ja harituse taset.
mida rohkem ,seda uhkem...nii haridus kui kogemus
Eks ta sõltub. Nii ametist kui haridusest kui kogemustest ja paljudest muudestki asjadest.
Ja üsna hiljuti võeti koristajaks kah ainult pikasäärelisi blondiine..
/me teab tipi haridusega elektriinseneri, kes peale lõpetamist ei teadnud kahe faasi vahelist pingetki....aga tänapäeval kuulub ET juhtkonda. 
üks ei välista teist ja vastupidi. Kahjuks on aga siiski kogemustetta vääägagi raske tööturul konkureerida.
Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
/.../ /me teab tipi haridusega elektriinseneri, kes peale lõpetamist ei teadnud kahe faasi vahelist pingetki....aga tänapäeval kuulub ET juhtkonda.![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
/.../
/me teab tipi haridusega elektriinseneri, kes peale lõpetamist ei teadnud kahe faasi vahelist pingetki....aga tänapäeval kuulub ET juhtkonda.![]()
hmmm...mina mängin hariduse peale, vähemalt magistriks....ja võib-olla isegi doktoriks....kraad peab ju ka midagi maksma....ja midagi ikka selle
kraadi tegemise käigus õpib...tulevad ka kogemused....ja kui lõpuks mujale ei saa, siis saab ikka teadustööle jääda
Tean juhust, kus iseõppinud IT-mees teab IT-süsteemidest kõvasti rohkem kui TTÜ-s õppinud IT-mees. Nii et ei saa öelda et see paber hariduse kohta midagi näitaks....
Hea (kõrg-)kool annab suurepärase mõtlemis- ja analüüsioskuse. Kogemused jäävad ikka enese korjata ja akrediteerida
Kogemused vs haridus
Haridus ilma praktikata on suhteliselt nadi variant. Kogemuste olemasolul on ka teooriat lihtsam omandada. Samas praktika ilma hariduseta võib
mõnikord vägagi valusaks kogemuseks osutuda.
Ise olin samuti mõned aastad juba töötanud, kui ülikooli astusin ja olen sellise järjekorraga rahul - teooria ei tundunud kuiva mõttetusena, vaid
suutsin loengutes räägitu kohe praktikaga siduda. Nüüd olemas nii haridus kui kogemused.
Enda firmas on hetkel küll kõrgharidusest olulisemad praktilised kogemused/oskused, sest momendil on kasulikum ehitusinseneri teadmisi sisse osta kui
eelmainit' kodanikku täiskohaga tööl hoida. Kuldsete kätega mehed on see-eest väga hinnas (huvitav, et on nii vähe nt naissoost pottseppi?).
Rasedus ja töökohad
Olen oma senise hirmpika elu jooksul
kandideerinud erinevatesse firmadesse küll ja küll. Vähemalt neljal korral, pärast suure ja põhjaliku konkursi
läbimist, on selgesõnaliselt öeldud: "Vastate meie tingimustele, aga kuna te olete noor naine, siis nagunii lähete kohevarsti dekreeti."
Isegi riigiasutuse intervjuul küsiti, kas ma kavatsen hakata lähiajal lapsi sünnitama...
Ütlejateks loomulikult juhtivatel kohtadel isikud, kes hariduselt nt keemikud...
PS. Arhitektid tunduvad küll sageli olevat ainult teoreetikud, kes ise pole eales üheski majas sees elanud!
madu,
kes pidi nutma hakkama, kui nägi enda imeilusa projekti asemel arhitekti "vaimusünnitist", kus suure, avara ja valgusküllase maja asemel oli
tehtud absoluutselt ebapraktiline käkerdis, mille "kirsiks tordil" oli 1,2 m lai ja 4 m pikk koridor...
Tsitaat:
Algne postitaja: kodukiisu
Tean juhust, kus iseõppinud IT-mees teab IT-süsteemidest kõvasti rohkem kui TTÜ-s õppinud IT-mees. Nii et ei saa öelda et see paber hariduse kohta midagi näitaks....
Tsitaat:Irw. Ma tean ühte samasugust. Kui läks sõjaväkke, saadeti sidesse. Kui neile loenguid hakati pidama, siis varsti hakkas ta ISE hoopis loenguid pidama ja siis saadeti üldse välismaale juurde õppima. Tegelikult oli pummeldamise pärast TTÜ-st väljavisatud elektroonik. Poiss oli lihtsalt üliandekas.
Algne postitaja: kodukiisu
Tean juhust, kus iseõppinud IT-mees teab IT-süsteemidest kõvasti rohkem kui TTÜ-s õppinud IT-mees. Nii et ei saa öelda et see paber hariduse kohta midagi näitaks....
huvi, kogemused ja siis törts haridust kah. just sellises järjestuses.
sõber kirub, et töö juures kahe kõrgharidusega kärss, kes ei oska isegi latti korralikult hoida (maamõõtja). mul endal kursaõdesid jalaga segada, kes
said a-sid ja käisid b-sid a-deks ümber tegemas ning kes praegu saavad miinimumpalka ja peavad sellegi nimel pingutama.
mullegi anti koolis uhkete nimedega aineid, ent praeguses ametis (teooria järgi peaks üks-ühele haridusega kattuma) vajamineva õppisin oma HUVIST asja
vastu nö õppimise kõrvalt. ja praegugi jahvatatakse noorematele kursustele, et praktikat pole vaja, sest abstraktselt mõtlev spetsialist on võimeline
selle kõik lennult omandama. kahjuks on ta lõpetamiseks tööga kinnistamata teadmistest võimeline kasutama ainult murdosa.
kahtlemata tuleks siiski erialadel vahet teha. tulevasele arhitektile, agronoomile kuluvad õppetöö käigus või kõrvalt omandatud kogemused märksa
rohkem ära kui nt politoloogil vms humanitaaril.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:Irw. Ma tean ühte samasugust. Kui läks sõjaväkke, saadeti sidesse. Kui neile loenguid hakati pidama, siis varsti hakkas ta ISE hoopis loenguid pidama ja siis saadeti üldse välismaale juurde õppima. Tegelikult oli pummeldamise pärast TTÜ-st väljavisatud elektroonik. Poiss oli lihtsalt üliandekas.
Algne postitaja: kodukiisu
Tean juhust, kus iseõppinud IT-mees teab IT-süsteemidest kõvasti rohkem kui TTÜ-s õppinud IT-mees. Nii et ei saa öelda et see paber hariduse kohta midagi näitaks....
mina ntx olen lõpetanud erakõrgkooli ja oma kogemuste põhjal võin väita, et ilma hariduseta poleks ma praegust töökohta saanud. ja see pole mitte
tutvuste kaudu saadud koht, vaid tõsise konkursi läbimise tulemus. eks mul on muidugi natuke töökogemusi ka ning peagi õige koha peal, kuid
otsustavaks teiste konkurentide ees saigi just kõrghariduse olemasolu.
samas selge on see, et ainult lõputunnistusega ka elus tööalaselt läbi ei löö. kui ikka pea on tyhi, siis tunnistus ka ei aita.
Tsitaat:Jah, aga kas sa ei leia, et töövestlusel on suht keeruline näidata kui andekas ja tubli sa oled ?!? Raske on esimese korraga ära määrata kui andekas/tubli/agar keegi on, selleks nõutaksegi tunnistusi
Algne postitaja: kodukiisu
Kahju ainult sellest, et praegu enamasti seda paberit ikka taga aetakse ja ega nii lihtsalt tööd ei leia kui haridust pole kuigi oskad asja. Kui just tutvuse kaudu kuhugi ei saa või mõni firma seda andekust ei märka siis on jama...
eestis on kõige enam väärt ikka see onupoja poliitikaka, siis tulevad kogemused ja alles siis paber. Aga elu on näidanud, et oskused+paber=areneja
90% Vabadest töökohtadest (kuhu ka konkurss on välja kuulutatud ) täidetakse ilma konkursita tegelikult, tuttavate poolt. Mina konkureerisin ja 5 inimest oli 1 kohale ja sain selle töö mida teen praegu. Selle töö saamise eelduseks oli 5 aastat eelnevat tööd väga kitsal spetsiifilisel alal. Väljaõpe kestis peaaegu aasta ja eksamid olid kaks päeva enne kui ametlikult minuga leping sõlmiti.
präegu saab vabalt kõrgharidust osta.
hariduse põhieesmärk on ikkagi mõtlemis- ja suhtlemisoskuse arendamine.
aga seda sa ju ometigi osta ei saa?
see tleb elust enesest.
isegi siis kui endast targemate inimestega lissalt räägid.
kogemused on alati suur pluss.
aga kui inimene on tõesti tark & hea suhtleja.
sis ple kogemused nii olulised.

Olen eelneva kommijaga nõus...haridus annab oskust mõelda...ja kergem omandada juba praktika käigus midagi..
Oleneb paljuski erialast...mõnel puhu polegi haridus nii määrav aga kuna kõik areneb nii pööraselt kiire tempoga,siis raske ilma hariduseta ajaga
kaasas käia...
Kuskil peaks ikka põhi all olema...
Ja neid andekaid on alati olnud...mõni lihtsalt oskab ja aju töötab...mis teha...sellepärast ei saa veel haridust nurka visata...
Mõned on teoreetikud ja mõned praktikud...ja lõppude lõpuks läheb nii seda kui teist vaja...ainult igaüks peab õigesse kohta sattuma...
Oleneb situatsioonist. Kui on vaja inimest kohe täie rauaga rakendada (endine töötaja ootamatult rivist väljas), pole haridus oluline, peaasi, et
välja veab. Kui aga töötaja planeeritult võtta, siis ikka haridusega inimene, kogemused tulevad aegamööda.
Aga siingi arvan, et enne ikka vestled inimesega, kui koolitunnistust vaatad.
Vaatasin huvi pärast läbi paari EE kuulutused... mis tahetakse - enamuses keeleoskust, mõnes isegi mitme. Kõrgharidust - peaaegu alati, kui just
pingitöölist ei otsita...
Muutus paari aasta tagusega on see, et enam ei otsita eranditult kuni 30-aastaseid.
Kui aga esitate CV, siis tuleb välja muu. Mu hea tuttav tegi lausa uuringu mitmesse kohta, kustsai lakoonilise vastuse - täname, kuid kahjuks te ei
osutunud... jne.
Selgus, et enamikel juhtudel oli konkurss, eriti riigiametitesse, fiktiivne, sest lõpuks võeti tuttav. Või kaaserakondlane...
Nii et täna on trendikas koha otsimisel omada ees "karvast kätt".


Kindlasti kogemused, haridus loomulikult ei naita veel oskusi.. Uue , haritud, aga samas kogemusteta toojou rakendamine on mitu korda kallim kui anda firma kulul lihtsalt taiendkoolitus tootajale, kellel seal hariduse vallas miskit puudu jaab.Personalijuhid kipuvad uue toojou palkamisel rohkem vaartustama isiksuse omadusi, seda peetakse ka pohjuseks miks eesti toojoud on ebakvaliteetne...
vaadates pakutavaid töökuulutusi, loetakse eelistatuks inimesi kes vastavad mitmetele kriteeriumitele
1 mitmed keeleoskused
2 erialane kõrgharidus või omandamisel
3 eelnev töökogemus antud alal umbes 3 - 5 aastat
jne
siis ikkagi loeb enne paber haridusest
aga kas see näitab, et inimene on haritud
ise arvan, et pajud sellised väga suurte nõudmistega kuulutused peletavad hoopis paljud võimekad, aga kõrghariduseta inimesed eemale
kuigi parim kooslus on haridus, haritus, kogemused
aga nagu enda peal näen, siis kui üks on, pole teist
aga ei ma meelt heida
kogemusi ja haridust on mõlemit vaja, üks ilma teiseta paraku ei tööta, samas kogemusi tuleb hakata omandama juba enne seda, kui haridustee täielikult lõpuni on viidud. Kui edukas tahad olla, lähed juba enne ülikooli lõppu tööpostile.
isiklikult eelistan kogemusi haridusele, aga ühiskonnas on see suhteline, kus mida millele
Aga vaat mina hindan küll haridust !Selge see,et algul puuduvad kogemused, aga kellel ja kust neid kogemusi ikka ilma praktikata võtta?Mul on kahju
neist noortest,kes ,leidmata siin tööd,otsivad seda välismaalt.Ilmselt ei ole kõik nii edukad ja hakkajad ning kartusest elule jalgu jääda lasevadki
siit jalga. Nii arvan mina ,keegi ei pea minuga nõustuma.
Tsitaat:
Algne postitaja: Pillekas
Eks haridus ole oluline...a on jäänud mulje, et kogemused siiski suuremat rolli mängivad : )
See eestlaste poliitika on ka ajast ja arust.
oleneb eesmärgist,
et kõrgharidusega on lolle-ikka juhtub-aga ilma haridusetta on neid tunduvalt rohkem,isegi vilets haridus annab väga suured eelised ja kui lisanduvad
veel kogemused ja pealehakkamine-siis võib juhtuda,et läheb päris hästi.
Vastupidisel juhul on see tõenäosus kohe päris tunduvalt väiksem.
See teooria,et haridus ei maksa-maksab kogemus-on laiskade teooria, millele eriti lootma ei maksaks jääda.
Mingisugune erialane haridus peaks siin riigis olema. Minu humanitaarne kõrgharidus näiteks väga ja väga segab mind töökoha otsimises tehnilises
valdkonnas - viimaks ikka võetakse kedagi tehniku paberitega. Kuigi minu kogemused lubavad mul jõuda konkursi viimase etapini.
Mis puutub isiksuse analüüsi, testimisse... no on jama! Kes loll ei ole alati näitab end sellisena, keda otsitakse. (jälle isiklik kogemus ja
omandatud haridus - ka seda koolis õpetati)
Nii tulebki välja, et on vaja mingit sobiliku paberi, töö- ja elukogemusi, päris Haridus võib olla rohkem enda jaoks.
Ma arvan et mõlemad, haridus on nagu teooria kuid kogemused on praktika mis alati ei ühildu teooriaga 
Mõlemad on olulised. Haridust, kõike, mida õppinud oled, saab ka kogemustega kokku viia.
Mõni on küll oi kui palju koole, kursusi läbinud, aga millestki on ikka puudus. Kasvõi enese müügioskusest.
Keegi sind ise taga ajama ei hakka-parematele kohtadele peab ikka ise end sisse pressima.
Siinkohal on suur enesekindlus ja järjepidevus suureks plussiks, tehes seda kõike siiski viisakalt ja mõistlikult. 
kogemused on palju tähtsamad. kuulutusi lugedes hakkab ka kohe silma vajalik kogemuste olemasolu, aga see kust peaxid saama alles kooli lõpetanud
kogemusi, ei huvita kedagi.
mnjaa.. asi on ikka väga suhteline.. tegelikult on siiski esmatähtis inimene ja tema isiksus ja see kas ta üleüldse sobib kollektiivi.. või allüksusesse kuhu uut inimest valitakse..(seda on muidugi ainult cv-de põhjal raske otsustada).. ise olen ka pidanud mitmeid inimesi tööle võtma.. ja mina eelistan küll kas värsket lõpetanuid või kohe kohe kooliga ühele poole saavaid tudengeid.. need on veel rikkumata ja neid võib täpselt oma käe järgi välja õpetada.. ei tee paha muidugi kui on ka mingi väike praktika või töökogemus.. - samas on paradoksaalne et endal jäi mul kool pooleli.. ja tööle sain ise just tänu töökogemustele ..
kooliajal tuleb käia praktikal...ja soovitavalt erialasel mitte välismaal rohimas või kioskis myyjat asendamas...nii ei saagi kogemusi kuidagi ja pärast kui koos läbi siis ei oska suurt midagi teha...ise läksin erialasele tööle II kursuse ajal ja kui kooli lõpetama hakkasin oli 4 erineva firma tööpakkumised...ja need meie kursuselt kes omale kooli ajal praksi kohad välja ajasid on nyyd kõik ilusasti tööl...aga suvitajad vist suvitavad siiani...
.
vastus sellele küsimusele ei saa olla ühene: näiteks et iseseisvalt lennata,on vaja hunnik raamaruid läbi lugeda,ca 200 maandumist sooritada ja mingi 50 lennutundi õhus olla!Samas siin jälle moderaatorina kätt harjutada ja viimase sõna õigust kasutada.....?(vabandust muidugi!)
lendajapoiss, kas sa arvad, et üks piloot ei võiks olla jälle foorumi moderaator ja vastupidi?....et üheks asjaks nagu võib mõistust olla ja teiseks
nagu mitte?
et nagu moded on lihtsalt lollid ja oskavad vaid kustutada, ei muud....
kas sulle pole pähe tulnud, et moded võivad olla spetsid oma õpitud erialal ja siin mõne arulageda (sorry!) postituse kustutamine ei nõua
doktorikraadi...
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
lkas sulle pole pähe tulnud, et moded võivad olla spetsid oma õpitud erialal ja siin mõne arulageda (sorry!) postituse kustutamine ei nõua doktorikraadi...![]()
offtopic
issandjumal , kes sind piloot siin kinni hoiab kui näod ei meeldi?
p.s. edaspidised kaebused esitada u2u kaudu, et mitte foorumit risustada...