
Lähedane inimene, pereliige vajaks abi. Kas hooldate iga hinna eest omade jõududega või üritate panna ta panete hooldekodusse?
ainuke hea hooldekodu, millekohta ei liigu negatiivset juttu asub tallinnast mõnikümmend kilomeetrit, uuri asja ja siis alles hakka otsustama, et kas panna või ise hooldada.
Ikka esialgu oma jõu ja nõuga aga kahjuks on elus ületamatuid takistusi ja olukordi, mida ei saa lahendada...hooldekodu valikul kaaluksin tõsiselt kõigepealt võimaliku summa eest saadavaid hüvesid...
Ka arvan, et esialgu ikka ise ja kui tõesti jõud üle ei käi (nõdrameelsus, vägivaldsus, dementsus) siis hakkaksin hooldekodule mõtlema - valiksin ka saadavate hüvede järgi...hind kindlasti mängib mingit rolli - valiksin oma võimaluste järgi parima.
Mina olen hooldekodude pooldaja.
Kõlab küll julmana aga oma kodus ma põetada ei sooviks küll.Seda mitmel põhjusel.Ei hakka neid üles lugema.
Ega hooldekodusse minek ei ole häbiasi:nt.vaade läände.Need on toredad kohad kuhu vanainimesed kuldses eas kolivad.Ja nad on rahul.Muidugi,meil on
veel pikk tee käia sotsiaaltöös ja kõiges muus,enne kui nende tasemele jõuda,aga miks mitte seda võimalust kasutada kui see olemas on???
Kui v6imalus siis kasutaks hooldekodu varianti...V6i et siis ma ei saa endaga hakkama r22kimata et leiaks veel aega kellegi hooldamiseks....
Esialgu ise ja hiljem siis hooldekodu.Kuigi saab ju ka palgata põetaja kes sinu eest selle hooldamise töö ära teeb.Ja põetajale palga maksmine on ka odavam kui hooldekodu kohad.
Kui mõtlen oma vanaema peale (nüüdseks surnud), siis mõtetes ma teda küll ei suudaks hooldekodusse panna. Ta oli minu jaoks kõik...ema, isa, perekond,
suguvõsa jne...
Aga kui mõelda praeguse olukorra peale...kolm last, kahe toaline korter...kas ma jõuaks ikka hooldada nii, et vanaemal oleks hea ja kergem
Kui nüüd loogiliselt ja mõistusega võtta, ning tunded kõrvale jätta, siis igal juhul ON hooldekodus vanal inimesel, kes omadega ise toime ei tule
parem olla. Mõtlen juba sellist vana inimest, kes on voodihaige, pissib alla ja vajab valvet peaaegu ööpäev läbi.
Hooldekodus on inimesed, kellele see on töö. Nad saavad selle eest palka...ravimid ja muud abivahendid kohe saadaval...arstide kontroll ja järelvalve
ligidal. Mis kodus vanainimesest saaks? Noored tööl ja lastega ja vaja tegutsed...pole piisavalt aega, et teda hooldada, pole piisavalt
kogemusigi...kust võtta lisaks need vähesed tunnid , et ka pere jaoks olla???
Pooldan siiski vanadekodu, kui inimene endaga enam hakkama ei saa. Ei leia, et see oleks jõhkrus, sest vanainimesel nii kergem ja valve 24 tundi
olemas.
Algul üritaks ise aga siis paneks heasse hooldekodusse. Miks? Seltskonna ja suhtlemise pärast. Muidugi ise käiks nii tihti kui võimalik külas.
Kui ikka on elamine pisike ja väikesed lapsed majas,siis vast oleks jah mõtekam valida hea hooldekodu.Aga kui vana inimesel mõistus selge,ise sööb ja
väljakäigus käidud saab siis ei ole sest midagi kui memmeke lastele seltsikski vahest on
Kui omadel jõududel suudan hoolt kanda siis loomulikult koju jätan. Kui võimalik ja kui liialt tyli ei tee.
Kui aga vajab mingit erhooldust, millega ise hakkama ei saa, siis paratamatult hooldekodu. Seda aga valiksin väga hoolikalt. Ja lisaks ikka vaatamas
tihkelt käiks. Loomulikult võtan arvesse ka ta oma arvamust.
No jah sest olgem ikka ausad...inimene on sulle küll kallis ja armas.Aga kas ikka on niipalju seda ohvrimeesust et mahutada korterisse üks
hooldushaige nt.,kes vajab rahu ja vaikust ja pidevalt inimest enese juurde.Kas on inimene kes,jääb koju ja aitab teda...
Kahjuks kannatab oma elu,pere ja töö selleks liiga palju....
Ei ole minul seda ohvrimeelsust nii palju kahjuks
kui inimene on terve siis muidugi olgu kodus. aga kui haige...eriti voodihaige, siis ikka hooldushaiglasse. sest kodustel on ikka väääääga raske
voodihaiget hooldada
seal ikka 24 h inimesed tegelevad temaga
Kõik jah asjaoludest sõltub, aga hooldekodu on iseenesest ju üks mõistlik asutus - vähemalt nüüd nad juba hakkavad selle poole püüdma. Isegi läbustaks
seal ehk kunagi omasugustega
Tjah, ma kaldun ka hooldekodu poole. Kuigi jah, mehele on see meil raske. Tema ema ju. Aga alzheimer ei jäta tagasiteed, st paranemisvõimalust. Ja nii ....
kurb teema mulle. kaitsen siin oma beebi elu iga päev vanaema eest. magamata ööd, segiaetud korter...pidev oht et vanaema lasele oma tabletid suhu topib jne...hooldekodu jaoks raha ei jätku miskil variandil, uuritud asi. ja psühh ei võta enam teda vastu kuna lihtsalt dementne.. nii peangi lapse ka tualetti kaasa võtma...ja sageli beebi üleväsinud, kuid lahenduust pole. ja nii viimased 3 aastat.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Lähedane inimene, pereliige vajaks abi. Kas hooldate iga hinna eest omade jõududega või üritate panna ta panete hooldekodusse?
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tjah, ma kaldun ka hooldekodu poole. Kuigi jah, mehele on see meil raske. Tema ema ju. Aga alzheimer ei jäta tagasiteed, st paranemisvõimalust. Ja nii ....
Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Kui ikka on elamine pisike ja väikesed lapsed majas,siis vast oleks jah mõtekam valida hea hooldekodu.Aga kui vana inimesel mõistus selge,ise sööb ja väljakäigus käidud saab siis ei ole sest midagi kui memmeke lastele seltsikski vahest on![]()
Kui inimene vajab pidevat hoolitsust ja arsti abi siis on tal parem hooldekodus olla. Mul sugulane töötab sellises asutuses ja ma ise olen seal käind....pole see ültse jube koht kui nendest räägitakse.
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Lähedane inimene, pereliige vajaks abi. Kas hooldate iga hinna eest omade jõududega või üritate panna ta panete hooldekodusse?
Tead süda ei lubaks mul teda hooldekodusse panna. Äkki on tal seal isegi parem järelvalve, aga emotsionaalselt on talle see vist üsna valus. Haiget see Hiirekas siin kohe kindlasti teha ei taha. Vanainimesed on üldse mu nõrk koht. Kuidas küll keegi suudab mõne oma esivanema hooldekodusse panna ja siis veel see, et ei käida teda vaatamas ka. Sellise sadismi eest olen vist nõus inimest elektritooli saatma. Ma võtaks need õnnetud hüljatud kõik enda juurde hoiule.
Inimest ei saa töesti "ära visata" maha kanda...jne...aga alati ei saa ka ennast ristile panna, see ei ole lihtsalt
vöimalik. Alzhameris esineb ka selgeid hetki aga mida rohkem haigus syveneb, seda vähem neid tuleb...kui tuleb. Vöimalused ja maailmanägemused asjast
on igayhel erinevad, sellepärast veel elektritoolile kedagi ei saadaks ja yldjuhul ei tähenda vanatekodu veel inimesest löplikku vabanemist...kuigi
jah, on vanakesi, kes on löplikult heidetud vanatekodu seinte vahele ja sinna unustatud...aga alati ei saa nii möelda, et vötaksin köik hulkuvad
loomad ja hyljatud vanurid. antud juhul pole tegemist hyljatud vanuriga vaid siiski igayhele parima lahendusega, ka vanainimesele kes seal saab teiste
vanainimestega suhelda...
Lisaksin veel sellest emotsionaalsest valust...kui inimesel ei ole tänu raskele haigusele yhtegi selget hetke ja oma lapsi ja lapselapsi nähes tunnistab ta oma poja naabri uuduks ja lapselapse Maali tytretytreks, siis ei ole ka seda emotsionaalselt selget hetke kuskilt vötta kus vanainimene tunneks seda valu, et ta oma järelkasv viib ta vanadekodusse, sest ta lihtsalt ei tunne ega tunnista kedagi, selgeid hetki meenub talle vaid oma varasest noorusest ja asjadest mis on toimunud ammu, sedagi haiguse algstaadiumis!
meryli, tead sul on suures osas õigus. Minul on pigem see, et ma ei suudaks lihtsalt endaga enam läbi saada, kui ma nii teen. Samas ma tean mis põrgu see oli. Mees ähvardas isegi korra minema minna. Siis ma ütlesingi mine, ma saan üksi ka hakkama. Ei oska seletada seda tunnet, aga ma ei andestaks iialgi endale, kui nii käituksin. See jääks hinge piinama.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Lähedane inimene, pereliige vajaks abi. Kas hooldate iga hinna eest omade jõududega või üritate panna ta panete hooldekodusse?
olen ka hooldekodu pooldaja. kui muidugi on hea ja professionaalne koht, siis vanainimene saab sealt ikkagi asjalikku, professionaalset abi ja tuge, mida ilmselt mina ei suudaks pakkuda , olgugi et oma pere. seltskond veel lisaks: kodus jääb vanur tahestahtmata isoleerituks. muidugi oleneb suuresti asjaoludest.... kui ikka inimene tõesti vajab järelvalvet 24 tundi ööpäevas, siis mina kahjuks ei suuda talle seda pakkuda. emotsionaalse poolega on kuidas on... muidugi võib tekkida tunne, et näe, mind lükatakse kaela pealt ära, mind ei taheta enam. aga kui vanuri mõistus on selge, siis aab neid asju alati arutada. ma tean paljusid vanavanemaid, kes elavad oma laste juures ja piinlevad sellepärast, et on noortele koormaks kaelas (nagu mu oma vanaisa näiteks). ja noh, kui kas haigus või kõrge eluiga on teinud oma töö ja mõtlemine enam selge ei ole... siis seda enam oleks vaja professionaalset kas psühholoogi või hingehoidja abi sinna kõrvale.
Tsitaat:Aga kas siis mingil võimalusel pole võimalik hooldekodusse panna?
Algne postitaja: michelle
kurb teema mulle. kaitsen siin oma beebi elu iga päev vanaema eest. magamata ööd, segiaetud korter...pidev oht et vanaema lasele oma tabletid suhu topib jne...hooldekodu jaoks raha ei jätku miskil variandil, uuritud asi. ja psühh ei võta enam teda vastu kuna lihtsalt dementne.. nii peangi lapse ka tualetti kaasa võtma...ja sageli beebi üleväsinud, kuid lahenduust pole. ja nii viimased 3 aastat.
Hooldekodusid ju tasuta kah on...mis juhtudel nad siis tasulised? Tsitaat:
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:Aga kas siis mingil võimalusel pole võimalik hooldekodusse panna?
Algne postitaja: michelle
kurb teema mulle. kaitsen siin oma beebi elu iga päev vanaema eest. magamata ööd, segiaetud korter...pidev oht et vanaema lasele oma tabletid suhu topib jne...hooldekodu jaoks raha ei jätku miskil variandil, uuritud asi. ja psühh ei võta enam teda vastu kuna lihtsalt dementne.. nii peangi lapse ka tualetti kaasa võtma...ja sageli beebi üleväsinud, kuid lahenduust pole. ja nii viimased 3 aastat.Hooldekodusid ju tasuta kah on...mis juhtudel nad siis tasulised?
Ja kui inimene ikka suht ohtlik...kas siis kuidagi pole võimalik talle kohta hankida?

ei miskist tasuta hooldekodu enam
ainult haiglate pikaravis EHK esimesed 30 päeva on tasuta, tavaliselt siis järgmisest
30-st maksad täie rauaga ja yle 90 seal ei hoita (päeva)
Mnjah...pole just eriti head väljavaated
Igatahes jube olukord. Riikad võivad nagunii võtta tasulise hooldaja...hooldekodusse panevad ikka
vanainimese need, kes peavad ise hullult tööd rabama, et ots otsaga kokku tulla...ja nüüd see kah juba tasuline

Ei hooldekodule. Parem surra oma päris kodus kui vireleda pikemalt kuskil kahtlases kohas.
Kui ikka inimene ilma kõrvalise abita üldse kohe hakkama ei saa ja sul puudub ka võimalus tema kõrval 24 tundi ööpäevas olla ja seda pea kogu aeg
aktiivselt, kuna ta ei maga kah .....
Ja nö vabaduses on ta ohtlik endale ja teistele. Otsida ärajalutanud inimest politseiga taga ja leida ta siis lahtise luumurruga politsei poolt
maanteelt. Ta ise ei ole oma tegemistest teadlikki. .....
Inimvõimetel on piirid.
Ei, hooldekodu on igal juhul inimlikum variant. Seda enam kui talle on olulisem see, et keegi oleks pidevalt tema juuures kui see kes see on ja kus ta
on.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Ei hooldekodule. Parem surra oma päris kodus kui vireleda pikemalt kuskil kahtlases kohas.
Tsitaat:Tasuta hooldekodu jah pole. Küll aga on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt abi. Kuigi mingi oma osalus jääb ikkagi, nad 100% seda hooldatava pensioni ja hooldekodu hinna vahet ka ei maksa. Ja siin ei aita see kui inimene on ohtlik, endale või teistele. Tuhat tõendit ja tõestatud vajadus ... ja taotlus.
Algne postitaja: tiina
Tsitaat:Aga kas siis mingil võimalusel pole võimalik hooldekodusse panna?
Algne postitaja: michelle
kurb teema mulle. kaitsen siin oma beebi elu iga päev vanaema eest. magamata ööd, segiaetud korter...pidev oht et vanaema lasele oma tabletid suhu topib jne...hooldekodu jaoks raha ei jätku miskil variandil, uuritud asi. ja psühh ei võta enam teda vastu kuna lihtsalt dementne.. nii peangi lapse ka tualetti kaasa võtma...ja sageli beebi üleväsinud, kuid lahenduust pole. ja nii viimased 3 aastat.Hooldekodusid ju tasuta kah on...mis juhtudel nad siis tasulised?
Ja kui inimene ikka suht ohtlik...kas siis kuidagi pole võimalik talle kohta hankida?
olen
hooldekodu pooldaja
hooldekodu reeglina vajavad pereliikmed, kes üksi hakkama ei saa, või on haiged.
kuidas jätta abivajav inimene üksi terveks päevaks
muidugi saab võimaluse korra ka koduse hooldaja palgata
hooldekodus meditsiiniline abi käepärast
ja eks koju käima, kui tervis hooldataval kannatab, võib alati tuua
et ta ei tunneks end üksi ja mahajäetuna, selle eest hoolitseb pere ise
Hooldekodu?? Ei. Kui inimene on juba eas, on tal raske kohaneda uue keskonnaga. Parim koht on nende jaoks oma kodu ´kus on ta elu läbi elanud.
Njah, suht keeruline tundub just see otsustamine, kas seda teha... Aga minu vanemad ei pannud ei oma ema ega vanaema hooldekodusse. Kas see oli nüüd
hea või mitte, selle üle võib alles nüüd mõelda. Eks seal olid ka muud tegurid mängus. Aga tõesti, kui minul seisaks ees selline otsus, siis ma ei
tea, mida ma otsustaks...
Kasutaks ka hooldekodu varianti sellisel juhul (loodan, et nüüd keegi lähedastest seda ei loe, sest vaevalt see neid rõõmustaks). Aga ma pole lihtsalt
võimeline 100% kellelegi teisele elama, endalgi probleeme hakkama saamisega
.
Kõik oleneb asjaoludest. Ja vanainimese enda soovist, on veel mingid päevahoolde variandid. Viid vanainimese ka tädide hoida nagu lasteaeda lapse.
Igate pidi on see majanduslikult kõva põnts.
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Kui inimene vajab pidevat hoolitsust ja arsti abi siis on tal parem hooldekodus olla. Mul sugulane töötab sellises asutuses ja ma ise olen seal käind....pole see ültse jube koht kui nendest räägitakse.
suuresti seisneb valik rahakotis.
Kehvemas ehk tavalises hooldekodus algab kuu c 3000 ja paremas nt. Merivälja Kursanas 7500.
Sama suhe hoolduses ja järelvalves.
Ma kardan kõige rohkem seda, et keeran vanaduses ühtäkki nii lolliks, et ei oska endalt elu ka võtta.
Muidu arvan, et püüame kasvatada omi lapsi niimoodi et nad meelsasti toetaksid meid meie vanaduspõlves. See tähendab kindlasti seda, et nagu muudki
meeldivad inimestevahelised suhted, peavad ka suhted lastega olema soojad ja jätkusuutlikud kogu elu. Kes see ikka tahab ennast vabatahtlikult
pühendada inimesele, keda ta ei salli. Olgu see siis kasvõi oma ema või isa.
Hooldekodu variant tuleb tõesti ainult siis kõne alla, kui too vanainimese teod muutuvad juba ohtlikuks talle ja teistele pereliikmetele, kui teda ei saa hetkekski üksinda jätta. Aga muidu...paigutada lähedane inimene kuhugi hooldekodusse, et võõrad inimesed tema eest hoolitseks..... Ja väga sageli on vanainimesed ikka oma pere keskel kõige õnnelikumad. Kõik vajavad enda ümber ju lähedasi inimesi.
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Ei hooldekodule. Parem surra oma päris kodus kui vireleda pikemalt kuskil kahtlases kohas.
Jahh!! Aga kes sind hooldab, kui näitex pole kedagist?
Vanainimese seisukohalt on mõnikord hooldekodu ainuvõimalik asutus....
Link Viktoria Ladõnskaja artiklile suvises Eesti Ekspressis. Loodan, et avaneb siit
Kui vähegi võimalik ei soovita hooldekodu
Tsitaat:
Algne postitaja: Roxena
Link Viktoria Ladõnskaja artiklile suvises Eesti Ekspressis. Loodan, et avaneb siit
Oleneb vajadustest. Mul vanaema ei oleks kohe kuidagi koju saanud jääda. 24H vaja, et keegi silma peal hoiaks. Elab hooldekodus........oma mälu järgi
paar päeva korraga ja on rahul.
Tähtis ei ole see, kuidas meie ennast tunneme, kui vanainimene hoolt vajab, vaid see, et ta ise rahul oleks!! Olgu siis kodus hooldades või
hooldekodus.
Paljud vanainimesed ei taha hooldekodusse..............paljud aga tunnevad, et on kodus olles teistele koormaks!!
ütleme, et enamusel (ok! paljudel) juhtudel hooldekodu=hullumaja (koht inimestele, kes ei kõlba ühiskonda), sest seal koheldakse inimesi nagu loomi
(konveieril). Kahjuks olen pidanud kokku puutuma ühe inimesega, kes on sunnitud sellistes tingimustes elama ja tõesti on väga kahju
temast.

Mul küll viimasest ajast positiivsed kogemused. Puhtad-soojad-kenad ruumid,maitsev toit,meeldiv hooldamine...seltskond normaalne. Kuidas aga erinevatele inimestele see sobib-see eraldi teema. Ja üks teema ka meedias kajastuste kohta-viimasel ajal olen sattunud lausvalede peale. Paber ju kannatab kõike.Ja mida trastilisem lugu-seda paremini peale läheb.
Õigus küll, sinisilm! Meediavaled - see on hämmastav nähtus.
Olgu, võtame Roxena viidatud artiklist poole (valed) maha, aga järgi jääb ikkagi väga troostitu pilt.
Kui oleks ka superhooldekodu, jääb mingi protsent inimesi, kes ei kohane. Me peaksime oma lähedasi tundma. Mina teadsin, et vanaema vanadekodus ei
kohane. Küllap ma oleksin üksi ka toime tulnud, aga tädipoeg tuli appi, võttis "külakorra" üle ja siis taipasid ka teised. Mul olid lapsed
siis veel väikesed.
Uskuge mind- ei ole VÕIMATU hooldada kodus inimest 24 tundi jutti- mina olen seda teinud, sain hakkama. Kuigi praegu tagant järgi mõeldes imestan ka
ise- kuidas ma suutsin?
Oleks ehk olnud võimalus hooldekodu leida, kuid isa ütles sõnad: " Laps, ma tahan surra oma kodus, mille ma omaenda kätega üles ehitasin."
Ja ma andsin isale selle võimaluse. Andsin selle võimaluse ka emale. Kahte vähihaiget on raske hooldada. Loodan, et kellegil pole vaja midagi
samalaadset läbi teha. Hooldekodus on siiski ka arstid ja med. personal- ja haigetel kergem arsti valve all. Tahtsin oma isa haiglasse panna, enne kui
hooldekodu peale mõtlesin, kuid haiglast öeldi sõnad mis vapustasid mind- ei hakka neid kordama enam.
Ja isegi nüüd, kui hooldekodud on muutunud paremateks- 5 aastaga siiski ehk? - jätaksin ma ema ja isa koju- hooldaksin neid ise, nii nagu ma seda
kunagi tegin...
Kindlasti ei ole võimatu oma lähedast vanainimest kodus hooldada. Aga hooldekodusse paigutamine on ju enesele mugav...
Ei ole asi alati mugavuses. Kui ikka inimene päris hästi ajas ja ruumis ei orienteeru, siis pead olema 24H silmapiiril.
Isegi haiglas olles suutis vanaema öösel nii minema kõndida, et keegi tähele ei pannud.....küll ainult teisel korrusele, kodust aga võib keset ööd
päris minema jalutada. Ei saa ju inimest luku taha ka panna. Hooldekodus teavad hooldajad ja ka teised asukad, et tal komme"ära minema"
hakata, siis hoiavadki koos silma peal.
Ise ei näe võimalust, et töölt ära tulla ja kodus vanainimest hooldada
Ei ole veel kordagi näinud, et tal mustad riided seljas oleks või, et keegi söömata jääks.
Pole põhjust kurta!!
Olen sellel teemal mõtisklenud pikemat aega-olude sunnil. Ja iga juhus on väga isikuline-nagu tegelikult kõik siin elus ja loomulikult on ka igal omad kogemused, omad ootused ja omad vaatenurgad.
Viimasel ajal ajakirjandusest läbi jooksnud teemade ja ühe isikliku kontakti põhjal julgen väita, et ega täie mõistusega olend nendes hooldekodudes
kaua viibida ei taha.
Kahjuks teeb elu omad korrektiivid ja juhtub paratamatus...
Anne kasutatud külakorda käimise variant pole ka kõige parem - iga inimene ihkab oma nurgakest oma voodi ja kapiga, mitte magamiskohta
nädalaks-kuuks (meie vanavanaema elas meil, kui läks, siis vaid mõneks päevaks, ikka tahtis oma koju tagasi).
Jah, jenni, muidugi tahab ka vanainimene oma nurka ja voodit, aga minu vanaema oli üle 80 ja insuldi üle elanud, nii et ta ei jaganud enam ilmast ja
maast suurt midagi. Kõige rohkem kardan sellisesse olukorda sattuda.
Mul on sugulane, kel vanust ligi 100a., füüsis korras, aga mälu ja arusaamist ümbritsevast enam pole. Invaliidist tütar on täiesti meeleheitel, sest
ema on muutunud ohtlikuks (tulekahjud) nii endale kui teistele. Raha pole, et hooldekodu teenust kasutada.
Öeldakse küll, et inimesele ei anta kanda rohkem, kui ta suudab, aga ...
Tsitaat:Kindlasti ei ole. Aga siis on vaja tõesti 24 h valvelolekut. Kui samas on vaja tööl käia .. Hooldamise tasuga sa peret ei toida.
Algne postitaja: Aeryn
Kindlasti ei ole võimatu oma lähedast vanainimest kodus hooldada. Aga hooldekodusse paigutamine on ju enesele mugav...
On võimalus palgata inimene, kes päeval vanainimest hooldab. Ning see tuleb enese rahakotile ehk soodsamgi kui hooldekodu koht. Aga jah, kui mõistus paigast ära, siis ei ole tõesti vahet, kas see vanainime on kodus või mõnes hooldeasutuses, tal sellest ükskõik.