Board logo

Eluliin
Lola69 - 15.05.2003 kell 17:24

Kas vahel ei ole tekkinud nii sügavat isiklikku kriisi, et käsi tahaks telefonitoru haarata ja sinna helistada?
Mis arvate, kas see liin aitab kah, kui murre murrab ja hädas muu enam justkui ei avita?


yller - 15.05.2003 kell 17:26

ei ole elistanud
ja ei kavatseks ka elistada
kui ma tahaks endalt elu võtta
siis ma ka seda teeks
ei akkas ennem kuskile elistama
ja abi
ju mõni ikka abi saab
aga ju mõni saab suuremat inspiratsiooni et endalt elu võtta


Ray - 15.05.2003 kell 17:37

Mida see telefonikõne võiks aidata

Sry, ei näe kasutegurit.


jenni - 15.05.2003 kell 17:43

Absoluutselt välistatud minu puhul.


Nemo - 15.05.2003 kell 17:54

Pole veel sellises kriisis olnud.....ju otsiks ikka mujalt abi.....sinna küll ei helistaks....vaevalt sellest tolku oleks mu jaoks.


Oleskleja - 15.05.2003 kell 19:42

Kui mingi telefoni kõne aitab pole häda miskit.Kes lihtsalt kurta tahavad helistavad sinna.Nii et pikemas plaanis võib isegi aidata, või vähemalt lükkab tõsisemat otsustamist väheke kaugemale.


Kayleigh´n I - 15.05.2003 kell 20:44

Helistasin kord ..
Olin oma asjad kokku pannud ja valmis minema minema .. aga veel ei tahtnud surra. Elada aga oli liiga vastik. Ja otsistasin siis võimaluse anda ..
Ja ma sain sõimata. Ei tea, kas see ongi nende lahendus asjale aga mulle üteldi, et ma olen egoist ja debiil ja ma peaks arenema minema ..
No jah .. läksin siis vist ..


pisimimm - 15.05.2003 kell 21:13

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Helistasin kord ..
Olin oma asjad kokku pannud ja valmis minema minema .. aga veel ei tahtnud surra. Elada aga oli liiga vastik. Ja otsistasin siis võimaluse anda ..
Ja ma sain sõimata. Ei tea, kas see ongi nende lahendus asjale aga mulle üteldi, et ma olen egoist ja debiil ja ma peaks arenema minema ..
No jah .. läksin siis vist ..



sellise jutu peale olex mina vist läinud.....kuid jah, siiani pole olnud nii karjuvat tühjust hinges, et olex vaja olnud helistada...


montca - 15.05.2003 kell 23:54

Pole isegi mõtet tulnud sinna helistada. See nagu enese haletsemine..., parem ise oma asjades selgust saada


marintz - 16.05.2003 kell 07:46

Parem helistan kellegile kallile inimesele ja ajan temaga juttu!Ei taha kellegile suvaliselt võõrale oma muresi rääkima hakata,nad nagunii,ei mõistaks võõrast muret......


tiina - 16.05.2003 kell 07:54

Ei meeldi mulle telefoni teel eriti lobiseda ja asju ajada. Seega minu puhul välistatudka asi, et helistan võhivõõrale inimesele...kelle silmigi ma ei näe...ja kukun omi asju kurtma.
Mulle meeldib inimesega ikka kohtuda...ja silmast silma rääkida


webkaaren - 16.05.2003 kell 07:59

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Helistasin kord ..
Olin oma asjad kokku pannud ja valmis minema minema .. aga veel ei tahtnud surra. Elada aga oli liiga vastik. Ja otsistasin siis võimaluse anda ..
Ja ma sain sõimata. Ei tea, kas see ongi nende lahendus asjale aga mulle üteldi, et ma olen egoist ja debiil ja ma peaks arenema minema ..
No jah .. läksin siis vist ..


No aga toimis ju... Millega Sa rahul ei ole?


Dagon - 16.05.2003 kell 08:12

Pole kunagi vajadust olnud. Isegi kui miski oleks, nagu praegu ja kogu aeg, siis ikkagi ei helistaks. Sellest kohast abi otsimine on lihtsalt inimese illusioon. Kui kõik reaalselt vaadata, siis pole mõtet isegi endalt elu ära võtta. Ikkagi lahendan probleeme üksinda ja teen ka edaspidi, kuni leian kellegi väga kalli inimese, muidugi.


reheline - 16.05.2003 kell 08:26

Tsitaat:
Algne postitaja: marintz
Parem helistan kellegile kallile inimesele ja ajan temaga juttu!Ei taha kellegile suvaliselt võõrale oma muresi rääkima hakata,nad nagunii,ei mõistaks võõrast muret......

Samad sõnad, kindlasti on palju abi sellest telefonist neile, kellel lihtsalt puuduvad usaldatavad sõbrad. Samas olen kaotanud tuttavaid, kes pole kellelegi helistanud. Ole siis tark.


pisimimm - 16.05.2003 kell 08:34

Ma arvan jah, et kõigepealt pöördutakse ikka gi oam sõprade/tuttavate/lähedaste poole, kui neid aga pole...siis ehk mõni leiab abi ka võõrale mure kurtmisest - sageli tegelt see isegi lihtsam.... Kellegil kindlasti sellest kasu on, oleneb muidugi, mismoodi nõu antakse...sõimu sealt küll ei oota.


Kayleigh´n I - 16.05.2003 kell 09:17

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Helistasin kord ..
Olin oma asjad kokku pannud ja valmis minema minema .. aga veel ei tahtnud surra. Elada aga oli liiga vastik. Ja otsistasin siis võimaluse anda ..
Ja ma sain sõimata. Ei tea, kas see ongi nende lahendus asjale aga mulle üteldi, et ma olen egoist ja debiil ja ma peaks arenema minema ..
No jah .. läksin siis vist ..


No aga toimis ju... Millega Sa rahul ei ole?

Ei toiminud .. ega ma sellepärast otsuse ümber ei teinud. Kuna ma selline inime, kes eriti abi ei palu, siis pidin ikkagi ise hakkama saama. Endaga. Ja sain kah
Jutu point oli tegelikult see, et seal vahel ebakompetentsed inimesed..


webkaaren - 16.05.2003 kell 09:32

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
No aga toimis ju... Millega Sa rahul ei ole?

Ei toiminud .. ega ma sellepärast otsuse ümber ei teinud. Kuna ma selline inime, kes eriti abi ei palu, siis pidin ikkagi ise hakkama saama. Endaga. Ja sain kah
Jutu point oli tegelikult see, et seal vahel ebakompetentsed inimesed..
Sa oled siis ju tubli tüdruk!
Aga oled Sa ikka kindel? Paraku on vahest nii, et ega ei saagi mõnda inimest tema tsüklist muidu välja, kui talle kas füüsiliselt või verbaalselt vastu kõrvu andes.
Kui lihtsalt ebakompetentsusega tegu, siis on muidugi ääretult kahju. Selliseid ei tohiks sinna (kriisiabi) lähedalegi lasta...

Lohutuseks üks lõbusam lugu.
Peale punalippude langemist kukkus siin heegeldama igasuguseid väliseestlasi. Sattus üks vist kanada kandist õhku täis psühholoog-tegelinski ka sinna kontorisse.
Et mis te ka teate ja oskate ja tema alles näitab ja õpetab.
Esimene murekõne: Ühetoaline korter, abielu lahutatud, mõlemal ekskaasal uus partner, elavad kõik neljakesi koos juba tükk aega ja närvid on läbi jne. jne.
Selle õpetaja-juhendaja karjäär oligi lõppenud selles kohas....


Venom - 16.05.2003 kell 09:33

arusaamatu asi minu jaoks
kes ike tahap paela kaela panna see ka paneb räägitagu sealt mida iganes. Ja kes ei pane ei paneks ka sinna helistamata...


webkaaren - 16.05.2003 kell 09:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
arusaamatu asi minu jaoks
kes ike tahap paela kaela panna see ka paneb räägitagu sealt mida iganes. Ja kes ei pane ei paneks ka sinna helistamata...

Seda kindlasti. Aga kui inimene tahab lihtsalt oma murest rääkida ja tal ei ole kedagi, kes viitsiks ta ära kuulata....

/me ei ole kasutanud


Venom - 16.05.2003 kell 09:43

no siis on variant et võtad pooliku ja istud peegli ette ning kurdad "ühele targale inimesel" oma kurba saatust ja kurja lapsepõlve.


webkaaren - 16.05.2003 kell 10:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
no siis on variant et võtad pooliku ja istud peegli ette ning kurdad "ühele targale inimesel" oma kurba saatust ja kurja lapsepõlve.

Tehtud. Korduvalt. Mulle isiklikult sobib. Isegi peeglit pole vaja. Või siis lasen kaasal peegeldada.
Aga kõigile vist ei lähe peale, ma kardan.


Lola69 - 16.05.2003 kell 10:20

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Lohutuseks üks lõbusam lugu.
Peale punalippude langemist kukkus siin heegeldama igasuguseid väliseestlasi. Sattus üks vist kanada kandist õhku täis psühholoog-tegelinski ka sinna kontorisse.
Et mis te ka teate ja oskate ja tema alles näitab ja õpetab.
Esimene murekõne: Ühetoaline korter, abielu lahutatud, mõlemal ekskaasal uus partner, elavad kõik neljakesi koos juba tükk aega ja närvid on läbi jne. jne.
Selle õpetaja-juhendaja karjäär oligi lõppenud selles kohas....

Tjah, nende "mureliste mure" kah üsna kummalist sorti sealtkandi rahvale.
Ilmas juhtub ikka igatsugu asju


Lola69 - 16.05.2003 kell 10:24

Tsitaat:
Algne postitaja: webkaaren
Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
no siis on variant et võtad pooliku ja istud peegli ette ning kurdad "ühele targale inimesel" oma kurba saatust ja kurja lapsepõlve.

Tehtud. Korduvalt. Mulle isiklikult sobib. Isegi peeglit pole vaja. Või siis lasen kaasal peegeldada.
Aga kõigile vist ei lähe peale, ma kardan.

Mulle kohe mitte üks teps ei sobi. See poolik jääbki tühjendamata ja peegel või selle puudumine kohe mitte ei aita. Aga ega ma usu kah, et see telefonikõne aitaks. Samas ... sõbrale ma kah kõike rääkida ei saaks. On asju, milles vahel võõras saab selgema pilguga kuulata, ei kuku "olusid tundvalt" oma nägemust nõustama.


webkaaren - 16.05.2003 kell 10:44

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69

Mulle kohe mitte üks teps ei sobi. See poolik jääbki tühjendamata ja peegel või selle puudumine kohe mitte ei aita. Aga ega ma usu kah, et see telefonikõne aitaks. Samas ... sõbrale ma kah kõike rääkida ei saaks. On asju, milles vahel võõras saab selgema pilguga kuulata, ei kuku "olusid tundvalt" oma nägemust nõustama.

Vot täpselt. Selleks just ongi hea, et ei ole mingit sidet. Kõiki asju ei kannata lihtsalt tuttavatega jagada.
Ja egas ta peagi kõigile sobima. Hea, kui kellelgi on abi olnud.


Mara - 16.05.2003 kell 21:00

kunagi võiks lausa helistada...et mis räägivad jne...muidu vajadust põle olnud...


li-li - 17.05.2003 kell 03:45

ise pole vajadust tundnud selle kõne järele......aga nad ju toimivad,järelikult ikka keegi vajab neid


Marla - 17.05.2003 kell 13:18

ei helistaks.
kuna selline helistamine.
ei aitaks.
pigem wastupidi-kuna olen kangekaelne jne jne- mingi hirmus "wõitleja" ja mitte-allaandja, kes PEAB ise oma asjade ja probleemidega hakkama saada, siis pigem teeks nood eluliinid (kurtmine ja enesehaletsus jms) enesetunde mul hullemaks weel.


Ray - 17.05.2003 kell 13:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
no siis on variant et võtad pooliku ja istud peegli ette ning kurdad "ühele targale inimesel" oma kurba saatust ja kurja lapsepõlve.


Poolik aitab üsna hästi. Ei tohi liialdada, muidu tulevad muud mured takkaotsa.


roosi - 17.05.2003 kell 17:29

Ei ole ise sinna helistanud aga kindlasti on neid kes kasutavad seda sest muidu neid ei oleks.Ise olen mõelnud et huvi pärast võiks küsida mida nad seal räägivad.Aga mul ka tuttav rääkis et helistas sinna ja sai ka nii enam väehm sõimata seega...tekib ikka kahtlus küll nende suhtes.


Kayleigh´n I - 17.05.2003 kell 17:41

Tsitaat:
Algne postitaja: Marla
pigem wastupidi-kuna olen kangekaelne jne jne- mingi hirmus "wõitleja" ja mitte-allaandja, kes PEAB ise oma asjade ja probleemidega hakkama saada

Tean ühte sellist inimest ..
Ei näita kellegile, kui raske on .. alati saab kõigega hakkama. Ise usub kah seda ..
Mis peamine .. kuna ta kõigega alati ise on pidanud hakkama saama, siis ei oskagi abi paluda, kui ka vaja läheks .. ja paneb üksi edasi ..
ja-ja .. tunnen sellist ..


Marla - 18.05.2003 kell 09:18

Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Tean ühte sellist inimest ..
Ei näita kellegile, kui raske on .. alati saab kõigega hakkama. Ise usub kah seda ..
Mis peamine .. kuna ta kõigega alati ise on pidanud hakkama saama, siis ei oskagi abi paluda, kui ka vaja läheks .. ja paneb üksi edasi ..
ja-ja .. tunnen sellist ..


sa tunned " sellist"..? ehk siis-millist?

kusjuures.
mina NÄITAN välja.
ega "pane" üksi edasi.
ei ole robot.
ja-ja


Hiirekas - 28.05.2003 kell 01:44

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas vahel ei ole tekkinud nii sügavat isiklikku kriisi, et käsi tahaks telefonitoru haarata ja sinna helistada?
Mis arvate, kas see liin aitab kah, kui murre murrab ja hädas muu enam justkui ei avita?


Ise poel helisanud, sest tunnen enamike rahvast sealt. Aitamisega on see, et kui tahad end aidata, siis saad kindlasti abi. Paraku on nii, et nii mõnigi inimene ignoreerib reaalsust ja tahab saada lahendust oma maailmas. Seda aga on raske teostada.


Kavaldaja - 18.06.2003 kell 23:14

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas vahel ei ole tekkinud nii sügavat isiklikku kriisi, et käsi tahaks telefonitoru haarata ja sinna helistada?
Mis arvate, kas see liin aitab kah, kui murre murrab ja hädas muu enam justkui ei avita?


Endal ei ole olnud sellist kriisiolukorda, et oleksin vajadust tundnud helistada.

Aga jah arvan, et kui see liin on endiselt töös- ju siis sellest ka kasu on ja see kedagi aitab


mada - 19.06.2003 kell 10:29

Andke mulle andeks, aga ka mina pean seda telefonivärki enamvähem selliseks kohaks, kuhu vanaeided saavad helistada ning oma pisikest pensionit, hukkaläinud lapsi ja seljavalu kurta (ning seda ka juhul, kui lähimas ajaleheputkas tuttavat müüjannat tööl pole).


Hiirekas - 19.06.2003 kell 12:00

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Andke mulle andeks, aga ka mina pean seda telefonivärki enamvähem selliseks kohaks, kuhu vanaeided saavad helistada ning oma pisikest pensionit, hukkaläinud lapsi ja seljavalu kurta (ning seda ka juhul, kui lähimas ajaleheputkas tuttavat müüjannat tööl pole).


Helistavad ka vahel sellised. Aga tegelikult on seal ka palju kõnesid, selliseid ühekordseid, mis tulevad väga heale järjele jõudnud noortelt inimestelt, kes enam ei suuda oma tähetunnil püsida, kelle elu on tänu lõputule karjäärile täiesti otsas. Nad helistavad tihti selleks, et end tühjaks rääkida ja nutta, et saaks veidike jõudu, sest homme peavad nad olema taa läbilöögivõimelised ja säravad. Kui seda ei suudeta, siis oledki kohe langev täht. Ja kukkuda kõrgelt on äärmiselt valus.
Need inimesed tavaliselt arsti juurde ei lähe. Nad on nõus anonüümselt oma muret kurtma.

Probleem on paraku selles, et kõnesid on rohkem, kui suudetakse vastu võtta. Ja riik arvab, et kas seda üldse vaja on. Ise on ta need vigased inimesed loonud, nüüd ei taha nende eest hoolitsed. Pagan küll. Kas tõesti on selle telefoniliini ülalpidamine nii kulukas, kui arvestada, et enamike nende inimeste riigile laekuvate maksude summa küündib aastas miljonitesse. Loomulikult pange see liina ka kinni. Las inimene, kes on endnud kõik äri edukuseks, sureb välja kui ebavajalik olend.

Sellise ühiskonnas elame me kõik.
vabandan kogu teravuse pärast. Aga seda teemat ei suuda ma kuidagi rahulikult käsitleda.


Ray - 19.06.2003 kell 13:20

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Andke mulle andeks, aga ka mina pean seda telefonivärki enamvähem selliseks kohaks, kuhu vanaeided saavad helistada ning oma pisikest pensionit, hukkaläinud lapsi ja seljavalu kurta (ning seda ka juhul, kui lähimas ajaleheputkas tuttavat müüjannat tööl pole).


Arvan sama. Telefonivärk ei ravi näiteks rasket ingfartihaiget jne.


cleona - 20.06.2003 kell 12:56

Haigused ja mured on erinevad asjad.
See selleks.
Kas ei ole mul olnud elus nii tugevat kriisi või olen ma nii tugev et suudan asjad enese jaoks kergemaks teha või puudub mul lihtsalt julgus....aga sellistesse kohtadesse ei ole helistanud.Tahaks loota et ka sellist vajadust kunagi ei teki...aga välistada ei saa midagi.Siiski loodan et vajaliku hetkel on olemas ka sõbrakäsi millest haarata....


Ray - 20.06.2003 kell 12:59

No ei ole haigus ikka murevaba asi. Arva ära palju ma olen raha matnud tablettidele ja pidanud segaseks nihverdama retsepte??? Ime, et pole lolliks läinud.


saskia - 20.06.2003 kell 19:53

Olen ühe korra helistanud... Ma ei saa öelda, et sealt mingit abi sain, aga leidsin inimese, kes mu momendil ära kuulas ja see oli juba hea. Alati ei taha oma probleemi sõprade kaela ajada ja parem on rääkida võhivõõraga.
Loodan, et rohkem ei tule sellist olukorda minu elus enam ette, et Eluliini peaks kasutama...


wimp - 26.06.2003 kell 16:04

Tsitaat:
Algne postitaja: saskia
Olen ühe korra helistanud... Ma ei saa öelda, et sealt mingit abi sain, aga leidsin inimese, kes mu momendil ära kuulas ja see oli juba hea. Alati ei taha oma probleemi sõprade kaela ajada ja parem on rääkida võhivõõraga.

Põhimõtteliselt nõus - mai taha kah tuttavaile oma muredega pinda käia.
A tolku polnd sest telefonist miskit, sest ei osanud minu hing sellest ärakuulamisest küll kergemaks minna.
Ja tuli muudku üks miks teise miksi otsa: et miks ma sellest asjast nii ja tollest naa arvan ja mis selle või tolle põhjus võiks olla jne. Ei taha kedagist solvata, a minul ajas tookord hinge täis: kui ma krt ise nii tark oleks, küll ma siis juba oskaks oma probleemid ka ise ära lahendada. Küsimusi oskan ma esitada sama hästi ja pareminigi veel. Puuduvad vastused on need, mis ulluks ajavad.


bohemian - 03.07.2003 kell 18:15

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Kas vahel ei ole tekkinud nii sügavat isiklikku kriisi, et käsi tahaks telefonitoru haarata ja sinna helistada?
Mis arvate, kas see liin aitab kah, kui murre murrab ja hädas muu enam justkui ei avita?



eh oli ykskord kus ma ei suutnud enam...ja miskit kasu neist seal polnud...ainult selline mula et läheb yle, pole hullu , mhhmm, jajaah....

no ma ei tea..kellele seda vaja on?


cc - 12.11.2010 kell 18:32

Mina olen ühe korra helistanud. Ma ei kujuta ette, mis oleks saanud, kui ma poleks helistanud, ilmselt ma ei elaks enam.


sales - 12.11.2010 kell 20:53

Olen harjunud oma eluliini ise ajama... ja kui enam ei suuda, siis nutma ka virtuaalse õla najale ei lähe, siis on lihtsalt lõpp...


zip - 12.11.2010 kell 20:56

Ma olen eluterve inimene, kõik probleemid on peas kinni, püüa vaid aru saada.