
Kui kergelt otsustate laenu või krediitkaardi kasuks? Saate ilma elatatud?
Kuidas suhtute sellesse, et laenu saab võtta inime, kelle kuu sissetulek on alates 4000 kroonist?
Sattusin silmitsi just sellise probleemiga, kus noor ema tahtis taotleda lenu, aga kuu sissetulek oli väike ametlikult. Mõtlema pani see, et kui
inimene suudab igakuiselt maksta yyrikorteri eest sama summat, mis iga kuu pangalaenu tagasimaksmiseks läheks, siis miks ei võimaldata seda talle.
Kuskilt peab ju ometi alustama.
Mil moel Teie saite oma elu peale minnes alustatud? Rikkad vanemad? Rikas mees?
No ei olnud ei rikkaid vanemaid ega rikast meest...tasa ja targu.Ehkki aitasid ikka...Taldrikud ja veidi muud köögikraami emalt ja voodipesud vanaemalt.Käterätid ämmalt ja haamer äialt....Niimoodi vaikselt ja targu...Ei taha laenu ei taha krediiti...vaid viimases hädas!
Olen korra häda sunnil võtnud laenu pangast. Ja krediitkaart on ka olemas.
Paljud ostetud asjad olen hiljem vormistanud järelmaksu peale. Juunis lõpevadki mu järelmaksud ära. Aga sügisel vist pean jälle võtma. Lihtsalt
palgast ei jõua riietki selga ju osta, näiteks mantlit, mis maksab muidu mu pool kuupalka ja enamgi.
Heameelega ei võtaks aga mis teha, elu on selline.
ei saa ilma, irooniliselt öeldes, see lausa haiglane hasart ja sellest saabki enamus ajast elatud
saab aga laen, krediitkaart makstud löpuni,tekivad
kohe haiglased mötted, et jeeees kui palju vaba raha
ja uuele ringile. önneks on meespool nii asjalik, et yle oma varju pole hypatud, mina
ehk seal piiril oleks pidevalt
oma elu alustasime lotovöidu peale
ja ämm hää inime siis toetas enne eraldi kolimist pidevate jöulukinkidega
(oli just jöuluaeg) ja nyyd siis krediidi peale toetudes elame ikka edasi
ei kujuta ette, et see mis muretsetud kannataks ropsuga palgast muretseda,
saaks ikka haigeks koguda ja maksta
Mul nii palju seda pangalaenu on, et õppelanu näol.
Ja kaks krediitkaarti on kah, ühe lasen kinni panna lähiajal. Teist on ikka vaja aeg-ajalt olnud
Aga muidu ei poolda sellist üle võimete elu. Siiani sain hakkama ilma igasuguste kreditkadega .. nüüd tunnen, et oli mul seda krdi kaarti vaja 
Tahaks ilma ja saaks ilma, aga kuna hetkel nagu juba rattas sees, siis sealt on raske välja saada. Aga eks me püüa.
Aga suurte asjade puhul ikka vahel sellist pikaajalist rahaabi vaja, mis sest et siis maksad ja maksad ... Elu tahab ju elamist 
Olemas nii laen, kui ka kaart ja laenu jätkub veel oi-oi kui kauaks
Samas tänu laenudele-kaartidele saame me oma elu-olu ju tunduvalt parandada ja sealt omakorda arenevad asjad paremini edasi.
Seega ei näe ma laenamises (muidugi mõistuse ja vajaduste piires) ka mitte miskit halba
Püüame mitte kasutada. Aga noh, ahvatlused nii suured, et sai too kaart võetud ... ja pole väga vigagi. Pisikesed rahasüstid on tihti teretulnud,
eriti ehituse juures. Aga üle poole pere kuu kogusissetulekust pole krediiti kunagi kasutanud. Pole vajadust olnud. Ja siis kah tagasimakse nii kiire,
kui võimalik.
Meie kooselu alguses polnud peale Hoiukassa muud midagi
Nii tuligi vanemate abiga kuidagi välja rabeleda. Aga karta on, et kui oleks laenuvõimalust
olnud, oleks vist kasutanud. Tänapäeval vist muudmoodi "tavainimene" ei saagi.
Kah omame nii laenukoormat kui krediitkaarti.... nii suudame oma elu arendada - krediitkaart abiks igapäevaselt kui peaks palgast puudu tulema...aitab
kuu lõpuni
Kuidas oma elu alustasime...? Vanemad aitasid veidi, ise vaikselt asju juurde hangitud.... Rikas mees ? Noh, mitte just püstirikas, kuid hakkaja...
Elamise ehitas (ehitame siiani tegelt) ise ja laenude ning vanemate abiga olemegi nii kaugele jõudnudki... Ei kujuta tegelikult enam ette sellist elu,
et kogud-kogud ja siis ostad (aga nii elasid ju meie vanemad, huhh, kole...), pigem laenan, ostan, kasutan ja siis vaikselt maksan 
Oi jah -hoida ja koguda selliselt, et igast palgast panen mingi osa kõrvale - hmm ei oska ja ei jätku kannatust ka
-seega jääbki, kas laen või siis
järelmaks
kuigi siis ju ka tuleb osa palgast ära anda aga jah - siis juba tean miks- laenu eest on ju juba asi olemas 
Arvan et tänapäeva elu juures on normaalne omada krediitkaarti,muidu ju ei elakski ära.Aga jah laenuga on selline asi kui keegi seda meile meie palga juures annakski siis ei jõuaks tagasi ikka maksta sest siis peaks ju terve palga laenuks maksma ja elada ei ole siis ikka millegist
Pole mul isegi lihtsaimat pangakaarti. Ei meeldi mulle need vidinad. Suudan olla nii kokkuhoidlik kui ka meeletu "laristaja". Sularaha ruulib.
ex vist ikka palju oli papa-mamma toetust,kui sai alustatud aga edasi mindi omal jõul ja sai ka laenusid võetud.Hetkel küll ei oma neid enam aga pea
neid jälle ei tule
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Kui kergelt otsustate laenu või krediitkaardi kasuks? Saate ilma elatatud?
Kuidas suhtute sellesse, et laenu saab võtta inime, kelle kuu sissetulek on alates 4000 kroonist?
Sattusin silmitsi just sellise probleemiga, kus noor ema tahtis taotleda lenu, aga kuu sissetulek oli väike ametlikult. Mõtlema pani see, et kui inimene suudab igakuiselt maksta yyrikorteri eest sama summat, mis iga kuu pangalaenu tagasimaksmiseks läheks, siis miks ei võimaldata seda talle. Kuskilt peab ju ometi alustama.
Mil moel Teie saite oma elu peale minnes alustatud? Rikkad vanemad? Rikas mees?
krediitkaarte ei poolda üldse...see on minu meelest üks mõtetu asi aidata inimestel üle oma võima elada....
pangalaenud....hm....ei välista aga sellega on nii, et üks naljahammas on soovitanud, et pangast võib ainult siis raha laenata, kui endal on sama
summa olemas
Üldiselt on nii, et laenu või ka krediiti oleks loogiilne võtta ainult siis (JA AINULT SIIS) kui seda kasutatakse investeeringu
finantseerimisel....ehk selle eest ei ostata asja, mille väärtus ajas langeb....nagu televiisor näiteks...aga kinnisavara ostmisel oleks see päris
mõistlik...
Mulle ei meeldi laenata. See ju tegelikult tuleviku arvel elamine. Parem elan oma võimete piires ja tulevikus paremini. Eluasemelaen küll tiba teine
asi... Aga seda mul ka pole kaelas õnneks
Ei pea muretsema, et mis siis kui ühel päeval sissetulekud langevad. Vähemalt ei kasva kohustused äkki
üle pea.
Ise olen võtnud 2 x õppelaenu, siis eriti ei mõelnud selle tagasi maksmise peale, aga nüüd nagu ajab "keema" küll. Tagasi maksan, aga
tagasi makstes hakkab rahast kuidagi kahju
, Muidu laenud hea võimalus nautida natuke paremat elu... Võtaks kindlasti veel vist kui oleks tasemel
töökoht olemas...
olemas laenud ja kaardid
ikka ise ka vaikselt tubli kõrvalt olnud
elu tahab elamist ja nii ta on läinud, et pangale võlgu
ei rikast meest, tubli teine ja vanemad aitavad lastele asju osta ja maksavad nende pikemad ekskursioonid kinni
Vanad vanemad ja kinnisvara on omajagu. Vanad kaovad eest ära ja mõtlemegi hetkel, mida ära müüa, ei jõua kõigis kohtades elada.
Vanematest eriti aitajaid pole pigem vaja külakorda ringi lipata. Oma kodu, ämma juurde ja ema manu appi. Ämm ja ema mõlemad sellised fruktid, et
kumbki ei taha oma ema ega ämma juurde kolida.
Laenu ei võta. Autol juba niigi rent pääl.
Kui pank hakkas lubatud tasemel deebetkaardi asemel krediitkaarti pähe määrima kolisin teise panka ära
Tänan, ei.
ise pidanud hakkama saama.
Eks vanemad ka kunagi aitasid. Aga tööd on küllalt rabeletud - kasutan siiani krediitkaarti (ja jagan selle limiiti elukaaslasega), samuti pank on
mind enda personalpanganduse kliendiks tahtnud ja laenusaamine ei ole probleem.
Krediitkaardi puhul on muidugi üks reegel ka - kulud ei tohi olla üle 50% regulaarsest sissetulekust.
40% ülejäänust on regulaarsed kulud (laen, kindlustused, pensionimaksed, kulud kodule/autodele jne), 10% jääb tuleviku jaoks.
julgen tunnistada, et ise olen nii nahhaalne et elan mehe kulun, st igapaevased elamiskulud kulub tasub tema ja neid ei ole mitte vahe. mina oma
palgast maksan eelmist oppelaenu ja praegust oppemaksu, mida ei ole kah mitte vahe. loodetavasti paari aasta parast asjaolud muutuvad.
krediitkaarti enam ei kasuta, aitab mitmeid kulusid vahendada.
moistlikesse laenudesse suhtun siiski positiivselt, nt kinnisvara, mis oma vaartust ajapikku ei kaota, vaid vastupidi, kasvatab.
Alustasime koos naisega nullist. Mingeid pärandusi/kinke/kaasavarasi ei ole saanud. Algusperioodil oleks tahtnud aga ei saanud, hiljem enam ei ole
tahtnud kui ka pakutakse. Kuidagi liiga hea on see tunne et sa ei pea iga oma hingetõmbe eest lahkeid annetajaid tänama. Aastatega said lapsed üles
kasvatatud, kõrgkoolides käidud ka nats ka karjääre tehtud, ise ettevõtlik oldud ja eks seda õnne ole ikka ka palju olnud.
Tänaseks suurt pangaarvet ei oma, küll aga stabiilset sissetulekut ja tsipake kinnisvara. Krediitkaardid on kuid neid ei kuritarvita, autoliisingut
jätkub veel aastaks.
Mõistliku laenu vastu pole mul küll midagi, aga krediitkaartidega on siin majas aamen. Üritan neist nö lahti saada. Küll saab kah.
Heeee......pangast laenu, ei iial.
On ka teisi võimalusi, kõige parem muidugi üldse mitte laenu võtta, ise olen paar korda võtnud, lihtsalt selleks et projektid millega on tegeldud on
liiga suured et enda rahadega välja tuleks aga alati on laenatud raha selleks et raha teeks raha mitte millegi ostmiseks mis raha tagasi ei teeni.
Pangast laenanud ei ole ja selliseid summasid ei saaksgi sealt nii lihtsalt eriti veel mina kuna panga silmis on minu varade väärtus 0 kuna minu nimel
polegi midagi mida saaks panti panna ja ära võtta........irv..........riskid peavad olema hajutatud
Sest kunagi ei tea millal jälle mõni ametkond mõtleb et oled liiga palju krõbinat kokku kühveldanud ja tuleb oma osa nõudma ja pealegi osa mida nad
pole mitte mingi valemiga välja teeninud 
Üldiselt ei meeldi aga tänapäeval ei saa ju muud moodi. Niisiis on olemas nii järelemaks, arvelduskrediit ning käsil on ka eluasemelaenu
taotlemine.
Kas maksta 3000 eeku üürikorteri eest (ning selle kõrvalt veel raha koguda oma kodu ostuks) või eluasemelaenu - siis on selge, et eluasemelaenu.
On olemas laen ja ka krediitkaart mida maksta,viimast ei saa enam kasutada,pean kaardi kaardi krediidi ennem ära maksma
Aga pangad annavad neid
kaarte väga kergelt,kui sul palga number vähegi välja veab.Aga ilma laenudeta ei vea eriti välja
Hehee.... loen ja vaatan, et umbes 50% inimestest suhtuvad suht pessimistlikult laenudesse.
Oman ise laenu ja kindlasti ei jää see minu vimaseks laenuks. Esimese laenu võtsin 19 aastasena ehk siis kui peale sõjaväge olin 6 kuud töö käinud
(tolleaegsed panga nõudmised olid sellised) summa ei olnud küll sugugi suur ( 18 000 vist) aga siiski. Sai see laen noorest peast võetud ja vist ikka
selle pärast, et kõik teised ka võtsid. Hetkel aga juba 4-s laen mul ja üldse ei kurda. Mugavus ju maksab. Miks mitte võtta omale laen kaela ja oma
elu mugavaks muuta. Miks istuda kodus ja mõelda, et miks mul kraan tilgub, miks mu telekal nii halb pilt on, miks mu põrand krigiseb kui kõnnin toas
jne.
Ise omale eluaseme soetanud ja väga korralik remont sisse tehtud + palju uusi mööblitükke. Tehnika oli mul juba endal kõik olemas, olmetehnikat mõtlen
nüüd siin. Ja hetkel ei tunne ma küll materiaalsetest asjadest puudust. Kõik nagu paistab olemas olema, mis mul mugavaks elamiseks vaja on. Ja kui on
elamistingimused mugavad, ei ole nii palju stressi. Kodu peab olema koht kuhu lähed ennast peale tööpäeva välja puhkama.
Raha, mis pangale tagasi maksan iga kuu, ei pane mind üldse nutma ega kurtma. Kulus see raha ju kõik asja ette.
Seega mina olen 100% laenude poolt. Njah kuigi kõigil ei ole kindlasti majanduslikult võimalus laenu võtta meie riigis 
Õppelaenu võtsin, aga üldiselt võlgu elamine ei ahvatle. Arvan, et pigem võib veidi tagasihoidlikumalt elada. Krediitkaarti ei ole, pole ka vajadust soetada.
on laen ja krediit kaart aga viimane juba tükk aega miinustes ja ootab tagasi maksmist aga õppetuni sain enam ei tee ühtegi krediit kaarti.PUNKT
Laen siiamaani ei ole üle jõu käinud. ÕNNEKS.
Mulle on kuidagi viimasel ajal tunduma hakanud et laenu antakse nägude järgi?!
Minu vennale ei antud kuna tal oli üks kuu puudu (palgalehed),
aga minu mehel oli ainult kaks kuud olemas ja ta sai. Aru mai saa....
Kuu aega tagasi just lõpetasin oma krediitkaarti kuna mul polnud enam teda vaja. Ainuke laen on kinnisvaralaen.
mulle määriti krediitkaart telefoni teel pähe, hetkel seda vaid ühe paarisaja kroonise ostu peale kasutanud, niisama selle lõksu langeda ei tahaks....
"jah"-sõna sai sellele kaardile öeldud kah vaid suvel saabuva võimaliku matkareisi tarbeks väljaspool maarjamaa pinda, nii igaks
juhuks....
laenudest viimaseid kuid tasuda õppelaenu osamaksed, niipea pole plaanis uut laenu taotleda
Oma elu alustasin vanemate kaasabil, kuid mitte nende kulul.
Laenamine - väldi, kui saad; ära karda, kui pead.
Krediitkaartidele jääb minu rahakott suletuks.
ma pole ühtegi laenu veel võtnud, ega midagi järelmaksuga võtnud, kui vähegi võimalik püüan sellest hoiduda.
vaba tagasimaksega krediitkaarti kasutan küll, kuid üldiselt lihtsalt sissetulekute tasandamiseks ja paari aasta jooksul mis see mul olnud on, pidin
vaid üks kord intressi maksma, kuna läks mõni päev üle. see oli vist midagi poolteist krooni.
on hea kui ootamatute väljaminekute või sularaha tekkimise vältimiseks saad krediitkaarti kasutada, kuid sissetulekute lakkamise korral ei tohi seda
ka kasutada.
Oma kooselu alustasime pulmakingiks saadud seinakellaga. Niipalju siis rikastest vanematest.
Ise olime 19 aastased. Niipalju siis enda rikkustest.
On ajuti juhtunud nii et on tehtud õigeid otsuseid õigel ajal ja kui siis veel nats seda õnne ka on...
Tänaseks on katus ammu peakohal ja võlgu pole teinud, auto liisimist või mõnd pisemat järelmaksu arvestamata.
on küll laenud kaelas. ilma poleks seal kus praegu olen. õnneks pole neid väga palju, aga juurde ei võtaks ikkagi.
mnjah, kasutan krediitkaardi, sest muidu ei ole voimalik ameerika institutsioonide silmis usalduvaarne olla. krediitkaardi taotlemisel sain ka aru, et
loll on see, kes teistele toetub olgu see siis kasvoi (eks)mees. eelmise elukaaslasega yhise krediitkaardi all olemine oli ka minu credit reporti
keeranud ja tuli jalle nullist alustada.... nyyd tasapisi kogun jalle usaldusvaarsust.
oppelaen on, muid laene ei ole (kui siia mitte arvestada teistsugust tyypi laene, mida tagasi maksta iialgi ei suudetaks)
Hea kui oma elu alustamiseks või õppimiseks on võimalik laenu saada, veel parem on muidugi ilma hakkama saada. Krediitkaartidesse suhtun nii et varuks
ikka võib olla. Naisel peab minu arvates mingi raha taskus olema.
Hea kui krediitkaardid on rohkem täis ikka, mitte kui sõelad ja mingi summa vaba raha arve peal ettearvamatuteks kulutusteks.
Näiteks jääd bussist maha öösel võõras linnas või kui mees viskab välja. Elus tuleb üldiselt kõike ette peale omaenda tagumiku
No ma olen kuulnud ka tuttavatelt, et laisa ametniku tõttu hilineb palk ja siis on maksude maksmisega tuli takus, krediitkaart on siiski ohutum kui
sms-laen. (mis on minu arvates üldse väga kahtlane asi)
laenu kaelas pole aga krediitkaart on taskus küll - viimast olen rahapuudusel kasutanud kaks korda, ülejäänud kasutuskorrad on tulnud vajadusest
internetis maksta.
Natukene enesedistsipliini ja siis pole krediitkaart põrmugi ohtlik vaenlane
mul on arvelduskrediit, krediitkaart, ja veel 2 tarbimislaenu. Elan täielikult vanemate kulul (söök, maksud). Kuid siiski on mu kred. ja deebet
kaartid nullis, ja raha pole ikkagi.
Ütleme ausalt, praegu noorel inimesel pole võimalik ilma eluasemelaenuta endale elamispinda soetada. Samas eluasemelaen eeldab omafinantseeringut
mingi protsent. Ütleme näiteks, et soetatava vara väärtus on tagasihoidlik 1000000, kui omaf oleks 10%-gi, milles ma kahtlen, siis summaks oleks
100000, mis võrdub mu aastapalgaga ja mida mul hetkel mitte kuidagi välja võluda ei anna. Ja paraku miljon on nii naeruväärne summa majaehituseks, et
selle eest vist saab krundi ja ongi pool rahast läinud. + tuleks mul üksinda sinna ka ehitama hakata, kuid poole miljoni eest ei pane enam majakarpi
püsti, eriti ka veel siis kui oskuseid pole.
Ausalt, ei leia mina väljapääsu sellest olukorrast 
Ma jooksin oma krediitkaartidega ikka julmalt rappa. Nüüd muidugi ettevaatlikum.
Paar aastat olid täitsa ilma, kui nüüd julgesin uuesti võtta.
Olen kasutanud kaks korda ja mõlemal korral rangelt oma raha.
Peale pannud sinna raha ja siis kasutanud reisil ning ühe korra netis makstes - ainult selle summa ulatuses, mille peale panin.
Õppelaen on mul siiani, viimast aastat veel.
Aga saan ilusti hakkama ja saaks ka ilma krediitkaardita.
Kõige selle kõrvalt on mul hoiuarved. Olen saanud ka koguda, mille üle ma väga õnnelik 
deebetkaart on basic,aga ilma krediitkaardita ei saa isegi helsinkis autoparklas autot kätte
Kunagi ma paaniliset kartsin pangalaenu, et no völg ikkagi ju võõra oma...aga tänaseks pangalaenu kah natuke võetud maja remontimiseks ja pole häda
keskit.
Krediitkaarti ei oma ja pole plaanis soetada ka 
Noore pere laenuga sai maja renoveeritud ja natuke vajalikke asju soetatud. Krediitkaart on olnud ja isegi 2 korda.Selle intress ja igasugused teenustasud on jubedad.Lihtsam on ilma.See on ikka õige küll,et kui raha ei jätku ilma krediitkaardita,siis krediitkaardi abiga jätkub seda veel vähem.
OK,aga kui maksad mingite tundide või mõne päeva jooksul tagasi,siis ju OK?
krediitkaart on olemas, võlgasid ei ole, eks näis...
On laen ja on krediitkaart.Kuna esimesest saan lahti alles kümne aasta pärast, siis teist kasutan äärmiselt harva.
On pangalaen,krediitkaarti ei oma ja ei taha.
Tsitaat:
Algne postitaja: Marchrabbit
Krediitkaart on olnud ja isegi 2 korda.Selle intress ja igasugused teenustasud on jubedad.Lihtsam on ilma.See on ikka õige küll,et kui raha ei jätku ilma krediitkaardita,siis krediitkaardi abiga jätkub seda veel vähem.
Seda pakkumist vist SEB ühispangal polnud? Peab vist panka vahetama hakkama...
Kas siis mingit tõukefondi ei leidu eluasemevõlgade kasvõi osaliseks kustutamiseks. Õppelaenu makstakse osalt kinni ja osalt kustutatakse jne... PRIA vm sellist... Kes oskaks pretsedendi luua? See pole üldse naljakas, äkki ikkagi..?
Savisaar oskab. Tema firma teenis mullu 3 milli pappi, kindlasti jagab ta selle hea idee nimel laiali.
Muide, mulle tundub, et sa vajad 500 postitust.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Sularaha ruulib.![]()
Raha ei haise-ja kui haiseb on selle hoidmiseks hoiupank.Raha peab lausa raha tegema.
Ühest asjast olen aru saanud.Kus teda on palju sinna tuleb teda ka juurde.
Ja kes on ütelnud et miljonäriks saamine on kerge.Mõnel võtab see lausa nädalaid.Mõni aga näed imet enam keppi ei andnud ja raha kanti üle.Vastupidist
varianti veel mõistaks aga seda...
vajadus oleneb ju sinu elustiilist ja vajadustest.
Mina olen kokkuhoidlik .Toitun suppidest ja ostan mitte köige kallimaid kaltse selga.Enne ostmist mõtlen kas mul on ikka seda asja vaja kohe ja praegu
.krediitkaarti minu oma kasutab mu ema. Ise ei kasuta.JA kuna minu palk on haletsusväärselt väike siis ma võin laenudest vaid unistada.
Otsustasingi selle tulemusel vähem töötada ja enam enda energiat lapsele pühendada.olen ka 3 aastat tööl elanud.võtan aja maha.Ma põhimõtteliselt ei
anna laenu ega võta.Parem olen vaene kui Völglane.
panga ees olen võlglane - õppelaenuvõlglane! Ega see eriti meeldiv ei ole, kuid muud varianti ei jäänud, Üks on juba üle poole tagasi makstud ja teist
alustasin nats aega tagasi. Proovin esimese uue aasta algusel ära kustutada. Kredikat ei ole, kuid võimalik et tuleb kuid ainult selleks et saaksin
kiirelt ntx lennupiletid ära osta kui vajadus tuleb. arvelduskrediit on tegelikult ka - minimaalne, kuid seda ei ole mitu aastat kasutanud, see on
nagu hädaabi papiks kui juhtub midagi enneolematut.
Muid kohustusi kaelas ei ole.
Olemas eluasemelaen, viimaseid päevi autoliising ja krediitkaart. Kuna eluase sai soetatud vahetult enne hinnarallit, siis laenude koguväärtus ei ole
traagiline. Ahjaa, ilmselt pean nüüd maakodu soetamiseks pisut laenu suurendama 
Püüan igasuguseid laene vältida ja krediitkaarti ma ka omale tegema ei hakka, kuna ma pean seda suht mõttetuks.
Õppelaen on kaelas, mida tuleb kunagi maksma hakata
Üldiselt eelistan elu ilma laenudeta, aga plaanis liisingauto võtta, niiet ega ma tüüpilisest eestalsest maha ei jää
Tsitaat:See on küll hea ütlemine. Õnneks ma ei pea.
Algne postitaja: Rashnu
Laenamine - väldi, kui saad; ära karda, kui pead.
Pole ei laenu ega krediitkaarti, loodan, et nii jääbki.
Nii, nii. Et selle teema üles kaevasin, on mul oma hingelt vaja sitt välja pasundada, eks ma olen torssis ka, saage aru.
Käin tööl, paar väikelaenu võetud, mida maksan korralikult, pikaajaline panga klient-praegu tuututavad mingitest soodustustest-haa, krediitkaart
lõpetatud, liisingautot ei oma (isiklikult minu arvates totter mõte liisida auto), sms-laene pole iial võtnud, ülalpeetavaid ei oma, kinnisvara ei
oma. Sissetulekunõue ühe taotleja kohta mahub mugavalt piiridesse, mis minimaalselt nõutakse.
Tahtsin osta suvila, mis on korralik, koos krundiga, mitte mingi teisaldatav karp, samas hind jäi Kodukapitali laenusoovi sisse. Ja mulle öeldi et
saan ainult koos kaastaotlejaga laenu.
http://www.kv.ee/blog/juulis-karmistuvad-laenutingimused/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+kvee-est+%28KV.EE+blog+-+
EST%29
Kuskilt lugesin või kuulsin----Laen ,see on võimalused,mitte kohustus.

Vaatasin teemaalgust
et kuidas alustasite? No minul vedas, oli projekt tol ajal noored maale
aga ütleme, et tuli teha otsus mudaralli kasuks ja siin ma olen , mudasonkijana juba pikemad aastad varsti
Tasuta ei saanud midagi seda ma ka öelda ei tahtnud
et mis oma lastest saab siis ega teagi, eks tuleb aidata
Mulle on võlad ja laenud väga võõras teema,
mulle ollakse võlgu, võlgu naertusi, ning häid soove jne isegi raha
Ma ei nõua kunagi tagasi midagi mis mulle ei kuulu!
võib ju küsida tagasi ja siis tuleb välja, et ta on Düsseldorfis, pärast Leipzigis