Board logo

Suguvõsa reputatsioon
mada - 08.10.2003 kell 13:34

Ma arvan, et väga vähe on meie hulgas neid, kes poleks näinud mehhiko või venetsueela seebikaid. Ja kes neid korragi näinud on, on kindlasti näinud, kui palju neis rõhutakse perekonna heale mainele.

Aga kuidas on siis lood meie põhjamaises ühiskonnas? Kui palju loeb teiele või teie sugulastele teie perekonna või suguvõsa au ning hea maine? Mida selle hoidmiseks ollakse valmis tegema?


vantark - 08.10.2003 kell 13:43

mu suguvõsa mainet ple võimalik sitemaks teha


sirli - 08.10.2003 kell 14:05

ausalt öeldes minu andmetel puudub selline asi meie suguvõsas, kui suguvõsa maine. Ei huvita eriti, mida teised arvavad, oma elu tuleb igalühel ise elada ja sellist suurt ja uhket suguvõsa meil polegi, kõik on mööda maailma ja Eestimaad laiali


mmunk - 08.10.2003 kell 14:09

mul pole korralikku suguvõsagi, mille mainet aasida/ülistada. aga tean küll mitut suurt suguvõsa, millel on teatav maine (eks ikka hea). samas ei paista küll kusagilt välja, et neile see korda läheks või et nad selle hoidmisega vaeva näeksid.


bohemian - 08.10.2003 kell 14:14

see maine kysimus saab vaid siis vist aktuaalne olla kui meie yhiskonnas oleks perekond ka nii oluline ja domineeriv kui seal. igasugused uuringud ju näitavad et eestlased peaved mitu asja olulisemaks kui perekonda järelikult on meil ykskõik kas tulevase mehe pool suguvõsa on vanglas maha löödud või mitte, palju pedofiile ja mõrtsukaid seal on...


TKtydryk - 08.10.2003 kell 14:54

hmm....
mina isiklikult K/Grosside suguvõsast
usun et meie suguvõsa mainet hoiab tänapäeval üleval ehk kõige enim Oleg G/Kross
respect
mees teab kuidas teha ei millestki kõike


pipi - 08.10.2003 kell 15:34

arvan, et perekonna reputatsioonist saab rääkida, siis kui ei võeta ette tegevusi selle tõstmiseks vaid perekond kas on korralik ja auväärt või ta seda lihtsalt ei ole. reputatsiooni tõstmisesks vappide ja muu sellise kunstlikult loomine on eputamine


Kayleigh´n I - 08.10.2003 kell 17:22

Mul pole suguvõsa, seega pole ka reputatsiooni, mida üleval hoida.
Ma üksiküritaja ja ainult enda pärast rabelema pean


Beith - 08.10.2003 kell 19:22

Ei pea seda eriti tähtsaks. Ei ole suguvõsas mingeid tähtsaid ninasid kah, kelle mainet peaks hoidma.
Teen, mis tahan, kartmata, et see nõjutaks teisi suguvõsa liikmeid.
Usun, et Eestis on suht vähe neid suguvõsasid, kus mõeldakse maine säilitamisele.


Ray - 08.10.2003 kell 19:39

Mul on suht väike suguvõsa. Au kaitsen küll.


Lola69 - 08.10.2003 kell 20:24

Igaüks isemoodi tegija, pole sellist suurt ja ühtehoidvat kooslust. Nii pole ka konkreetset mainet mida hoida.
Mehe suguselts suisa olemata ma ütleks. Nii polegi hoidmist.


TKtydryk - 08.10.2003 kell 21:06

ja nii palju veel et suguvõsa vapp on
kokkutulekuid teeme
AGA ega nimesid küll ei tea teineteisel
niiet see pigem siuke .....mnjah...


kuriKass - 09.10.2003 kell 00:02

Pätid, kaabakad ja hobusevargad Kui vaja siis kaitsen.


püsimatu - 09.10.2003 kell 00:10

Rahvastiku registrist just vaatasin, meie suguvõsa on suht väike 64 nägu...ja tundmatut nägu...vanaisa oli kõigi oma õdede-vendadega pidevas riius ja nii ei tunne kedagist

ja maine...eh, see on ju selline kuntslik sõna...minu maine...muutsin mainet...st ei näita end sellisena nagu olen vaid sellisena nagu mulle kasulik ja parasjagu meeldib...mõni võtab maineid nagu mantleid varnast


unistaja - 11.10.2003 kell 17:47

Suht-koht selline suguvõsa, mis laiali on. Kahjuks, sest ma arvan, et meid vähe ning peaks just seetõttu kokku hoidma. Pole sugupuud uurinud, kuid võiks seda teha. Ei tea ju oma sugulasigi... *Häbi mulle*


li-li - 26.10.2003 kell 06:35

suguvõsa suur ja lai ja inimeste poolest väga kirev igaüx on omaette pärl n. sigade käest päästetaxe ühiselt küll kui vaja


PrettyLizi - 28.10.2003 kell 20:08

Olen pärit suguvõsast, kus nii mõnigi on tuntud avalikuelu tegelane. Siiani ise ei ole neid ja nende tegusid häbenenud, sest iga inimene on eradli isiksus ja kui ta midagi ebaväärikat teeb, siis see tema enda asi on.

Küll aga olen nende tegude üle saanud tähelepanu, ka negatiivset, aga siiski naeran ja püüan asja naljaks pöörata.


pisimimm - 02.12.2005 kell 16:24

Elan iseenda ja oma pere nimel iseenda elu, mitte suguvõsa nimel, seega...ei mind huvita suurt mis minust arvatakse... Suhtlen nendega suguvõsast, kes minuga suhelda soovivad...


sissy84 - 02.12.2005 kell 16:24

Tsitaat:
Algne postitaja: TKtydryk
hmm....
mina isiklikult K/Grosside suguvõsast
usun et meie suguvõsa mainet hoiab tänapäeval üleval ehk kõige enim Oleg G/Kross
respect
mees teab kuidas teha ei millestki kõike

Eesti ikka väga väike.Ma elasin kunagi oma vanematega Rakveres oma 10 aastat seega tean Grossi kohta ka midagi sellist mis ei näita teda mitte heast valgusest.See seotud mu ema ja tädiga kui nad omal ajal noored olid.Grossi poja kohta olen samuti kuulnud väga ebameeldivaid asju ju seetõttu,et olin Rakvere inimene.Seega oleneb kuidas mainet vaadata.Samas tubli ettevõtja ja ärikas on ta küll.

Aga meie suguvõsa maine,hmm meil igaüks elab oma elu ja kui aus olla siis mitte keegi ei sekku mitte kellegi elusse seega ei saaks öelda,et kedagi see maine ja suguvõsa väärtused huvitavad.Me kohtume tavaliselt ainult matustel.Siis vaatad vau kui suur suguvõsa on
Tänapäeval pole seda aega pidevalt kokku saada.Osad on Värskas,osad Avispea ja Väike-Maarja kandis,osad Saaremaal,osad Haapsalus ja osad Tallinnas.Me igal pool laiali


skingirl - 02.12.2005 kell 16:36

Ma olen oma suguvõsas viimane!Ei saagi mingit mainet olla!


madu - 02.12.2005 kell 17:39

Kindlapiiriline suguvõsa, st säärane, et mingi kogum inimesi teab, et on omavahel sugulased, põhimõtteliselt puudub. Seega ei mingeid pingutusi maine hoidmiseks.


Sybill - 02.12.2005 kell 17:42

Eestlane on oma olemuselt tunduvalt individualistlikum, kui lõunamaa rahvad ning ilmselt seetõttu ei huvita suurt kedagi suguvõsa maine või hõimlaste arvamus.


hestia - 02.12.2005 kell 18:33

isapoolne suguvõsa hoiab head mainet, kõik läbivad kõigiga, kõik aitavad kõiki, kõik püüavad kõiki kontrollida..... emapoolne seevastu hästi laiali valgunud, kus keegi õigupoolest ei tea, millega teine tegeleb või mis üldse kellestki saanud on.... vastavalt sellele ka mained kujunenud, isikuid ja isiksusi igasuguseid, väiksemaid poliitikuid ja väiksemaid pätte


Vanapaks - 02.12.2005 kell 18:45

Sügavalt savi.
Aga ärge jumala pärast arvake, et ma ei tea mis "blood line" tähendab.
Kokku puutunud elus rohkem kui eales oleksin osanud aimata...


Chili - 02.12.2005 kell 21:19

Mul on suguvõsas igasuguseid inimesi. Mõrvarite, pättide ja pervertide arvus pole kindel, kuna mul on täiesti pohhui Hetkel ühtegi lakutud peaga ja suurte vuntsidega mafioosnikut ei meenu


Goaalakaru - 02.12.2005 kell 21:48

Meie sugupuu on suur ja lai. Tuntud ja tunnustatud inimesi on nii heas , kui halvas mõttes. Keegi ei pööra erilist tähelepanu mis keegi suguvõsas teeb. Elus hing sees, siis hästi. Suri ära, millese või mis põhjusel, kedagi ei huvita. Tänapäeval vist ainult seebikates võib veel näha kuidas hoitakse kõrgel suguvõsa nime ja mainet


ratatosk - 03.12.2005 kell 12:30

Mul on väga suur suguvõsa, kuigi ma ise selle ühest kõrvalharust. Paljusid tunnen, rohkemaid kindlasti mitte. Aga mingit teadlikku suguvõsa nime kaitsmist või määrimist küll pole täheldanud. Ja eestistamise aegu umbes pool suguvõsast nime vahetas, nii et laiem avalikkus ei teagi, kes kelle sugulane on.


kontorihiir - 03.12.2005 kell 17:09

ei ole suur suguvõsa ja läbi ka ei käi, eriti isapoolsete sugulastega....
hiljuti sain telekast teada, et sugulane juhib Pärnus üht tähtsat asutust (seotud rohkem meestele meelepärase joogipoolise tootmisega )...lapsepõlves oleme isegi korra kohtunud....


Danielle - 03.12.2005 kell 23:42

Suguvõsa on väike ja ei huvita mind üldse mida nad minust või minu tegemistest arvavad.


Pipilota - 04.12.2005 kell 00:03

mainest raakides on musti lambaid paris mitu ja paar neist nii mustad, et keeldun neid oma sugulasteks tunnistamast. tanaval nahes yhman ka nii suunurgast tere! ja konnin edasi.

samas on ka lahisugulaste hulgas ka oma kitsas erialas vagagi tunnustatud inimesi ja mis seal pattu salata, ikka meele teeb haaks kyll kui kuskilt kiidusonu loed/kuuled.


olen vist ysnagi maine kyysis "kannatav" inimene


marga22 - 04.12.2005 kell 17:56

Arvan, et meie ühiskond siis vara-kapitalistlikus eestis, on veel natuke liiga noor, et väärtustada tõeliselt perekonna ja suguvõsa reputatsiooni. Reputatsiooni saavutamise jaoks on vaja ikkagi perekondlikku ajalugu ja pikki traditsioone, mis aga okupatsiooni vägede poolt hävitati. Seega läheb veel tõeliselt kaua aega, enne kui sellised pikkade traditsioonidega ja sellekohase reputatsiooniga perekonnad välja kujuneda saavad.


Alfaromeo - 05.12.2005 kell 15:36

meil nii noored suguvõsad et polegi nagu veel miskit reputatsiooni ja kui on siis võssa kasvanud reputatsioon. Aga ise kellegi eest nüüd küll pead tulle pistma ei hakka, kui ikka kellelgi omal pead otsas pole siis mina oma pead ka ei hakka laenama.


Imre - 05.12.2005 kell 15:44

Sugulased ...hmm.
Vanemad, vennas ehk ...mis mul teistest asja ?
Ei hakka mina teiste pärast oma tagumiku tulle pistma või muid hullusi tegema.


anne51 - 19.02.2006 kell 13:29

Minu suguvõsa peab kokkutulekuid juba 20 aastat. Tuleme kokku, kui soov tekib, kui keegi asja ette võtab. See ei tähenda, et me üksteise ellu sekkuksime. Aeg-ajalt siiski peavad sidet need, kes on lähedasemad ja siis jagatakse infot, kuidas teistel läheb. Oleme võtnud lausa eesmärgiks, et noored peavad ka üksteist tundma. Näiteks tunnevad minu lapsed oma vanavanaema lapsi. Jne.
Reputatsioonist ei ole me iial rääkinud, aga ei tea ka kurikaelu meie hulgas olevat.
Kurb oli lugeda, et suguvõsadest ei teata ja teada ei taheta.


Tascan - 19.02.2006 kell 14:03

Meil pole sellist suguvõsa mainet, meil on iga inimene enda eest Ja enda au kaitsen hoolega


2mustikas - 19.02.2006 kell 14:28

hindan natsi ka suguvõsade traditsiooni initsiaatoreid.
Siis teadvustatakse ka muud kui isa - ema, mamp-paps.
Mind see ei sega, et üks pool algab Valgevene - Ukraina piirilt, kelle bolshevikud mineva viinud ja teine pool algab mälu järgi koerust, kes ida virumaalt omale naise võttis ja teda kahtlustati peale sõda milleski ja tema lõpetas oma elu enne, kui õige mees leiti ja vabandama tuldi. Jutt siis vapratest vanaisadest.!


roswell23 - 20.02.2006 kell 13:20

suguvõsa reputatsioon...??? hähhh.... enam need sugulased mind ei huvita. mul suht suva, mis nad teevad jne., ega muud teha kui teisi taga rääkida nad vist ei oskagi. las peavad ennast teistest paremaks kui tahavad, mul suva. küll nad varsti hakkavad meie ees jälle lipitsema ja kadedusest nukke närima.
oma pere reputatsioon on aga tähtis. ja seda üritame ikka hoida, samas ega me midagi spetsiaalset selleks küll ei tee.


anne51 - 20.02.2006 kell 15:07

roswell23, kurb oli lugeda sinu juttu.
Teen paranduse oma eelmisse postitusse: mu lapsed tunnevad oma vanavanaema õe lapsi. See on oluline parandus näitamaks, et püüame hoida sidet nii kaugele kui võimalik.


roswell23 - 21.02.2006 kell 14:50

anne51--> kahjuks see on nii, et meie suguvõsas osatakse ainult teisi kritiseerida, ja suuremal osal meeldib teisi õpetada teadmata kogu situatsiooni. kunagi sai koos käidud/oldud, aga ajapikku toimus killustumine, ja kuna meie perekonnale sai nende poolt kõige rohkem kaikaid kodaratesse visatud, siis otsustasime nendega mitte suhelda. rohkem ma oma närve nende pärast rikkuma ei hakka. kuigi jahhh, tunnistan, et ammustest kokkutulekutest jne tunnen puudust. suurt tervikut nagu enam polegi...


earthland - 24.02.2006 kell 15:59

ma ei tea, aga kui just kuulsad polda, siis pole ka mingit üleüldist suguvõsa mainet.... näiteks minugi suguvõsa, inimestele antakse nende maine eraldi, mitte ei anta seda suguvõsale.


2mustikas - 14.01.2008 kell 02:21

Roswell23 ja Anne51 lugesin tekkinud dialoogi.
Vahest tekib sees tunne, et me oleme siia ilma saadetud komandeeringusse. Miks muidu me seda kirudes teeme. Võibolla on komandeering kellegi suguvõssa, kingitus olla elus? Vigiseme: toidu, voodi, kaaslase ja aja üle. Ja siis kapseldume, selleasemel et olla. Kasvõi kodutu...


lati - 14.01.2008 kell 08:20

meil nüüd keegi otseselt ei mõtle küll suguvõsa maine hoidmisele, samas ütleme, et suurpere rakuke suguvõsas tunneb uhkust või häbi oma mõne liikme käitumisest küll.
samuti kui hakata oma suguvõsa teistega võrdlema, siis äratuntavaid ja eristuvaid jooni täitsa on ja sellest irdumist väga ei soosita.


Radikaal - 16.01.2008 kell 13:14

Esivanemate ATMANID Absoluudis-Väljas on meie mälu lühiduse pärast nÖrdinud! Ja seesinane arvamine,et peab vähemalt mingi kõva kuulsus suguvõsas olema,muidu nagu polegi teist,ON ikka väär küll ... Juured,kokkuhoidmine,küünarnukitunne,vanavanaisa istutet puu ja kiviaed ja kaevatud kaev - need "pisiasjad" loovadki suure osa VÄÄRTUSTESKAALAST,millega mõõta,millest ammutada ... Iseenesest ei teki midagi,tuleb vaeva näha! Ka suguvõsa kokkuhoidmise nimel ja eest ...


Myrk - 16.01.2008 kell 14:50

Ei rabele maine pärast . Kokkukuuluvus tunne õdede, ema, isa oma perega on olemas.


ariita - 16.01.2008 kell 19:42

püüame lihtsalt nii elada, et häbi ei teeks, ei endale, ega siis ka suguvõsale


freelancer - 16.01.2008 kell 20:38

Kokku saame sugulastega nagu siin juba kuskilmainiti-matustel.Suurem osa mööda maailma laiali.


sales - 16.01.2008 kell 21:45

on eestlased mitte sugukonnakesksed, vaid perekesksed


Binq - 21.01.2008 kell 22:24

Nii, mõtlen siin, et ei tea oma tädide-onude lapsigi, mis suguvõsast siin rääkida Eest-la-sed... jee


ohakas - 21.01.2008 kell 22:37

kurb lugeda , et mõni oma suguvõsast midagi ei pea
mina tahaksin , et mul oleks suguvõsa, kas just suur ja lai, aga mingilgi määral,
aga ei ole...teravalt tundsin puudust siis kui lähedase kaotasin... kuidas seda nüüd öeldagi polnud inimest kelle juurde minna, kes oleks minuga sama valu tundnud.


moonlight - 21.01.2008 kell 22:49

Usu mind, Ohakas, sugulased on küll need viimased, kelle juurest mina lohutust otsiksin!!!

Binq(Nii, mõtlen siin, et ei tea oma tädide-onude lapsigi, mis suguvõsast siin rääkida Eest-la-sed... jee)---Ma juhtumisi tean, aga suhtlen mingil määral vaid ühe tädipojaga, ning ei oska puudust ka tunda.
Sugulased on minu silmis küll viimased, kelle pärast masendusse langeda.
Ma ei hooli mingist kuradi suguvõsa reputatsioonist, ning mind ei häiriks ka teadmine, et seda äkki nimelt mina alla kisun
Mul on paar sõpra-hingesugulast, ning nende arvamus läheb mulle kordi rohkem korda.
Kui nii võtta, siis oleme me, inimesed kõik sugulased, eksole?
Peaksin ma nüüd ehk Ustimenkole pisut pappi ülekandma, kuna ta seal nii õnnetu ja...ikkagi sugulane ju???
Krrdi võlts sõna, see: SUGULASED,,,,umbes sama võlts kui: EESTLASED
Leian, et kui minu vaated-elustarusaamad kardinaalselt suguvõsaga lahku on läinud, siis ma ei pea end nende järgi painutama, vaid otsima neid, kellega mu põhimõtted kattuvad.


ohakas - 21.01.2008 kell 23:00

moonlight
Sinu mõistes pole ma siis millestki ilma jäänd
kah lohutav mõelda...


moonlight - 21.01.2008 kell 23:14

Kindlasti oled, aga kas see nüüd just see on, mille pärast masendusse langeda
Tead Sa, et tõeliselt algab suguvõsa Sinust enesest?
Et tuled surnuks ja nugised tööle


ohakas - 21.01.2008 kell 23:35

no mis ma ikka masendusse langen, pigem - ah las see teema ollagi

ja jänesed pidid kiiremini jõudma


moonlight - 22.01.2008 kell 09:18

Muidugi ära noruta!
Küülikutega on tegelt üks teine jama, a'küll Free pajatab, kuni ma magan.