Board logo

Jahimees - mõrvar või tubli mees
Pioneer - 07.11.2003 kell 14:28

Eila kuulsin raadiost uudist, et salakütid on mingi 60 tuhhi loodusele kahju teinud oma salaküttimisega. Jäin endamisi mõtlema, et kes on need inimesed, kes ütlevad et selle looma surm on väärt näiteks 50 krooni? Ma saan aru, et süüa on vaja ja arvukust piirata, aga minu mõistes liha tuleb lihakombinaadist ja mulle ei meeldi inimesed, kes tapavad lõbu pärast. Mis on see ajend, mis ajab inimesi metsa tapma. See, et kaasinimest ei tohi tappa, aga kirg vajab rahuldamist? Minu käsi ei tõuseks kasse isegi "merekooli saatma". Salakütt on mu meelest kõige lihtlabasem mõrvar...


vantark - 07.11.2003 kell 14:38

jahimehed on mu meelest mõrvarid, kalamehed ple, sest endal meeldib kalal käia


mmunk - 07.11.2003 kell 15:02

ametlikud jahimehed on igati tublid mehed. nendel on oma jahipiirkonnas toimuvast parim ülevaade. et mis ohus, mis liias. pealegi läheks eesti loomastik ilma jahimeesteta juba aastaga piisavalt tasakaalust välja, et tagajärjed oleksid üle mõistuse traagilised. katsuge leida mõni metsandusspetsialist või -õppejõud, kes ise jahimees pole!

mis puutub salaküttidesse, siis mina paneks nad vangi ja nõuaks palju raha ka peale kauba.

jahimees pole mitte suurem mõrvar kui lihunik või mingi tapamasin. nii käntsakas põdramaksa kui süütu-rõõsa lastevorst on tapetud loomast.

tulus ei ole jahipidamine juba ammust ajast. sellega seotud asjaajamine (A4 täis igast ametiasutusi, kus tuleb ära käia) + varustus on hirm-surm kallis = kohaliku jahinduse väljasuretamine rikka väljamaalase tarvis. miks nad siis metsa lähevad? kui ise jahimees pole, ära murra selle kallal pead. sama hästi võiks küsida, miks ronivad sikuska-mehed jääle juba siis, kui see kajakatki veel ei kanna.


meryli - 07.11.2003 kell 15:10

Jahimeeste (siis nende öigete) olemasolu igati vajalik minu silmis näiteks igast rööveris loomade tamisel Vöistelgu oma kes-saab-suurema hundikolba....vms....no peamine, et need rebased ei varasta kanu ja hundid lambaid. kuigi jah ah mis ma vahtuan....mis vahe on siit tekib kysimus, et mis vahe on talumehel ja jahimehel? mölemad saadavad lojuseid söömise eesmärgil loojakarja


kontorihiir - 07.11.2003 kell 15:12

Ei meeldi see loomade tapmine mitte kuid kui põdrad ja sead ikka kahju teevad ja arvukus on suureks läinud, ju siis ikka piirama peab...elu on selline... (loomulikult mitte röövjahimehed, igaks asjaks on ju oma aeg kehtestatud aga siin juba inimese ahnus välja lööb)..

aga sea ja põdrapraad on nämma muidu küll...mmm


Lola69 - 07.11.2003 kell 15:15

Salakütt on küll mo meelest mõrvar. Mõistusega jahimees, kes teab ka mida teeb ja aint nö omaks tarbeks ei rüüsta-laasta-lusti, seda pole.


Pioneer - 07.11.2003 kell 16:23

Aga, mille järgi ikkagi hinnatakse siis salaküti tekitatud kahju. Et näed lasid pardi maha, maksa kahju kinni ja elame sõpradena edasi? Vaadatakse seda kuskilt hinnakirjast? Või määrab metsaametnik seda vastavalt meeleolule, et kui tuuakse talle ka pardikintsu maitsta, siis võib ju selle jama ära unustada...
Minu kodused pudulojused on kõik hindamatu väärtusega...


albert - 07.11.2003 kell 19:34

mina kui jahimees, ütlen et jahimees pole mõrvar, jahimehi on vaja , kuid salakütt on mõrvar, näiteks kõige lamedamad on sellised kes looma maha lasevad ja jätavad looma metsa maha võttes ise vb ühe väikese tüki liha, või mitte sedagi.
kuid jah, loomade arvukust on vaja piirata.
kõigil on omad hobid ju kaa


Ray - 07.11.2003 kell 21:04

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Salakütt on küll mo meelest mõrvar.


"Mõrvariks" teeb teatav motiiv.


muhhin - 07.11.2003 kell 23:03

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray

"Mõrvariks" teeb teatav motiiv.


Õigus ta on ju - mõni kütib (salaja) ainult selleks, et enesel naha toorena saaks hoida. Aga need on vist salaküttide hulgas suures vähemuses


Ray - 07.11.2003 kell 23:13

Kahjuks jah... olen ise ka jahimees, täiesti ametlikult. Ega eriti ei kannatagi avalikult midagi pajatada, mida teada on.


unistaja - 08.11.2003 kell 16:51

Tsitaat:
Algne postitaja: vantark
jahimehed on mu meelest mõrvarid, kalamehed ple, sest endal meeldib kalal käia


Julgen vastu vaielda. Kuidas saab jahimees olla mõrvar, kui kalamees ei ole. Nad teevad ju sama - jahivad saaki. Ja igal loomal on oma jahihooaeg, millal teda võib küttida, et ta üleliigselt ei paljuneks, nagu seda väidetakse. Nii et kütitakse neid loomi, kellele on antud luba. Kuid kellel ei ole, see on salakütt ja otseses mõttes mõrvar, nö. lubadeta. Jahimees, kes on saanud loa lasta looma, on minu arust siis volitustega tapja.


Oleskleja - 08.11.2003 kell 21:10

Inimene on anatoomiliselt lihasööja loom.Järelikult on kõik kiskjad mõrvarid.Millegi pärast ei taheta oma kalleid kiisukesi vangi panna mõne hiire "mõrvamise" eest.Ja kõik taimetoitlased, kes väidavad, et inimene saab hakkama ilma liha söömata pole adekvaatsed nendel teemadel arutama.Nende aju on lihtsalt proteiinide puudusel alaarenenud.
Jutu mõte oli tegelikult selles, et meie ürgsemaid instinkte on tappa toiduks kõlbulikke loomi (linde,kalu). Ja primitiivsemad inimesed ei suuda allutada omi instinkte mõistusele.
Ja veel, kinni püütud ja süüdi mõistetud salakütid lähevadki vangi.


li-li - 28.11.2003 kell 04:16

mina tean üht tublit meest, kes on jahimees


pisimumm - 29.11.2003 kell 20:00

Mina eelistan KINDLALT elus jänes,mitte praadi.Olen kirglik loomaarmastaja,aga loodus on mulle kinkinud allergia nende karvade vastu.Ma ei vaidle vastu,et liha tuleb süüa,kuid mõistlikult...


Pacis - 14.01.2004 kell 16:48

Jahimees ei ole mõrvar...kuigi minulgi on väga kahju kui loom maha lastakse..
Kui rääkida jahimehest eraelus, siis võib mees olla väga hea mees, isa jne...
Tean üht jahimeest, kes päästab tööl olles inimesi...
Tuleb vahet teha jahimeestel, kes kütivad ebaseaduslikult ja neil, kel on luba olemas...


madu - 14.01.2004 kell 16:56

mmunk on kirja pannud kõik selle, mida kavatsesin kribama hakata.

Spetsiaalselt söögiks kasvatatud loomade tapmisest/spetsiaalselt jõulukuuskedeks kasvatatud puude raiumisest/vajaliku tasakaalu säilitamiseks metsloomade tapmisest saan aru. Tapmisest lõbu pärast ei saa aru.

madu,
püüab kõige tavalisema õngega suviti isiklikust tiigist prae jaoks ja kassidele spetsiaalselt selleks sinna kasvama/paljunema pandud kuldkokresid


Barbar - 14.01.2004 kell 17:01

lõbu pärast looma tapmine on mõrvamine, kui salakütt on looma tapnud, siis tuleks ka salakütt ise maha lasta.


norija - 14.01.2004 kell 17:12

Ohohoo, kui raske küsimus.

Kõigepealt ütlen ära, et kui ise looma tapma peaks, siis oleks mina taimetoitlane. Kusjuures olen teadlik sellise lähenemise silmakirjalikkusest. Samas kalapüük pole mullegi probleem.

Teiselt poolt, ma ei ütleks, et kõik jahimehed nüüd kurja tegevad inimesed oleksid. Kuskil on ikkagi piir ja mul on selline tunne, et see on väga sügaval suhtumises kinni ja välja ei paistagi. Jahimees, olgu või ilma jahiloata, kes jahilooma austusega suhtub, asjatult ei tapa, looma vigastatuna surema ei jäta ja pärast tapmist andeks palub, on siiski täiesti respekteeritavat sorti jahimees.
See, kes looma piinu naudib või lihtsalt tapmisest ja võimust mõnu tunneb, teeb kurja, olgu tal siis luba või ärgu olgu.


zipelgatydruk - 17.01.2004 kell 18:14

Mnjaaa... salaküttimine ei meeldi. Eriti kui nad elevante vaid seepärast tapavad et nende kihvade eest suurt raha saada. Nõmpsid siuksed!
A mudu küttimine.... Hmmm .... kui jälle lehes ilmub artikkel et jahimees emakaru isase pähe maha lasknud ja pisid pojad emata jäänd... sis ajab kll ja pojudest hirmus kahju


Mortzuc - 29.01.2004 kell 11:13

Arvan, et arutu küttimine (lihtsalt fan`i pärast või niisama) on mõttetu. Tuuakse igasuguseid ettekäändeid a`la hoitakse looduslikku tasakaalu või piiratakse loomade arvu. Inimene tahab tõesti olla KOGU looduse kuningas ja teisi alla suruda!


jll - 29.01.2004 kell 13:16

Õnneks pole inimene toiduahela tipus. Kuigi me oma eneseimetluses arvame et me seda oleme. Nii et vaielda kas jahimees on mõrvar või mitee pole mõtet. Mis on üldse mõrv -- vägivaldne elu võtmine. Või enesekaitse. Või olelusvõitlus. Või midagi hoomamatut. Muideks "Jahiseaduses" pole kirjas et inimesele ei tohi jahti pidada.


kurat - 29.01.2004 kell 13:35

Kütitud loomadest rändavad peaaegu kõik potti. Salakütt pole rohkem mõrvar kui tavaline jahimees.


Pioneer - 29.01.2004 kell 15:35

...aga nagu toona oli uudistes märgitud, et kes määrab surma hinna...inimese laskmise eest saab reeglina tugevasti noomida või mõni vist pannakse vangi ka, aga kes looma hinda arvutab?


kurat - 29.01.2004 kell 15:59

Keegi ühest ministeeriumist on koostanud selle loomade hingede hinnakirja (LINK)

Varese hingekese väärtus eesti rahas on 50, jänese elu hind 1000 ja hundi oma 6000 krooni.

Loomade tapmine iseenesest käib selle seaduse järgi (LINK)

Küüniline, kas pole.


Pioneer - 29.01.2004 kell 16:11

Kajakas va rajakas 150.- ...kus hiired / rotid on...??


euqen - 29.01.2004 kell 16:29

Miks mõrvarid, sugugi mitte


Ray - 19.12.2005 kell 08:55

Ja vahel võib minna hoopis sedasi, et teistüüpi, (inimese-)loom saab pihta.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=11829017


Tsitaat:

Endine põllumajandusminister Andres Varik tulistas laupäeva hommikul metsseajahti pidades oma jahikaaslase jala vigaseks.

Õnnetus juhtus Pärnumaal Paikuse vallas, kui kogemata jahikaaslast tulistanud endine põllumajandusminister, praegune kalurite liidu juhatuse esimees Andres Varik tulistas 27-aastast jahikaaslast mõlemasse jalga. Eriti rängalt sai viga parem jalg, kirjutab Postimees.

Pärnu haigla ortopeedi Ferd Veberi kinnitusel on pihtasaanu parem jalg väga raskelt vigastatud. Kuul on kolmandiku sääreluust ära pühkinud ja säärelihasest pole midagi järel. Paranemine võtab poolteist kuni kaks aastat ning teha tuleb palju operatsioone.

Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga. Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti. Kuulis seejärel karjatust ning jooksis õnnetuspaika.

Varik ütles, et on juhtunust ¹okis ega taha seda kommenteerida. Ta lisas, et vabandab kõikide ees, kuigi teab, et see ei tee juhtunut olematuks.



dilbert - 19.12.2005 kell 09:15

nojah, ega ikka ei saa iga krõpsu peale paugutama hakata, kuigi omast kogemusest tean, et hull tahtmine on küll. Aga ega see ei tee jahimehest veel mõrtsukat, kui seda ei tehta just niisama lõbu pärast. Kuid jahil ikka juhtub tööõnnetusi aeg-ajalt, ennegi neid nähtud ja vigaseid tegelasi traumapunkti veetud


Imre - 19.12.2005 kell 09:19

Jahil käiakse ikka söögi pärast, vähemalt teoreetiliselt.
Meiemaal on millegipärast aga nii, et jahil käivad prominendid oma hirmkallite ja uhkete relvadega.
Ajajad ajavad looma ette, ¹hokiseisundis loom on niigi läbi omadega, siis laseb suure kõhuga pankur ta lihtsalt maha.
Ma ei pea sellist inimest jahimeheks.
Arvukuse piiramiseks ja söögiks jahilkäik on minu meelest õigutatud, aga lõbu pärast tapmine ei ole õige.


skingirl - 19.12.2005 kell 09:23

Mul on tuttavaid jahimehi ja ka naisi, ei ütleks ,et kõik nii väga rikkurid oleks, see nagu kirg või hobi.
Minu käsi looma tapma küll ei tõuseks aga kahejalgset küll!


Phantom - 19.12.2005 kell 09:35

Jahimees nüüd küll mõrvar pole. Jahimehed ju ka loomadele sööki talvel viivad metsa.
Et liha tuleb lihakombinaadist... selle peale vägisi meenus lause seriaalist "Lihtne elu" et "MIks nad selle kana maha lõid supiks, oleks võinud ju poest osta".


sümfoonia - 19.12.2005 kell 09:38

Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga. Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti

...krt, jahil käies peaks ikka kollane vest seljas olema ja huupi ka ikka ei tulistata....kui ikka ei olda kindel kas tegu on inimese või loomaga.


dillinger - 19.12.2005 kell 09:45

Metssigadega pole ikka jah mõtet koos jahil käia! Eriti seajahil...

TJ


Imre - 19.12.2005 kell 12:41

Võtku püss selga ja mingu metsa jahile.
Ilma koerte ja ajajateta.
Enamus "jahimehi" sureks nälga selletõttu, kui peaks sel moel omale ja perele süüa hankima.


dilbert - 19.12.2005 kell 12:43

ega see lihtne pole jah. Isegi olen mitu päeva metsas kükitanud ja ka siis pole mitta miskit saanud. Mõnikord läheb lihtsalt kõik p**sse


ratatosk - 19.12.2005 kell 14:43

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Võtku püss selga ja mingu metsa jahile.
Ilma koerte ja ajajateta.
Enamus "jahimehi" sureks nälga selletõttu, kui peaks sel moel omale ja perele süüa hankima.

Jahil eristatakse ajujahti ja varitsusjahti. Lisaks jahimeestele ja salaküttidele on olemas veel jäägrid. Igaühe roll on erinev. Ja jahimeeste peamine roll ei ole liha toota. See on farmide ülesanne. Jahimeeste-jäägrite ülesanne on metsloomadevahelise tasakaalu mõningane säilitamine valge inimese poolt rikutud tasakaaluga keskkonnas.


freelancer - 19.12.2005 kell 14:48

Jahimehed on vajalikud kui nad muidugi teadvustavad ,mis on nende missioon.Ka loomade arvukuse ja sortimendi reguleerimine on vajalik ja tänuväärt töö.
Ise jahimeheks ei saaks sest ei suudaks igat looma tappa.Seepärast pole ka kunagi seda teinud.Pole lihtsalt sellist tüüpi inimene ,kes seda teeks.


marga22 - 19.12.2005 kell 14:48

legaalne jahimees on pigem tubli mees kui mõrvar, salaküttidega on asi aga hoopis vastupidine. Tean kuidas see asi käib, mu vanaisa on eluaegne jahimees. Jahimees olemine ei tähenda pelgalt mitte ainult loomade küttimist, see hõlmab veel palju enamat. Hooajaväiselt käivad jahiseltsi liikmed metsas loomadele toitu viiamas ja nende eest muidu hoolitsemas, hoiavad ennast kursis kõigi enda piirkonnas elavate isenditega jne. Kütitakse ju ainult ettenähtud hulga loomi, et hoida loodust tasakaalus.


habe - 19.12.2005 kell 14:54

Jäägreid ma aktsepteerin - saab mees korralduse need või teised elukad maha võtta ja ta teeb seda.

Sügava arusaamatusega suhtun aga jahimeestesse ja kalameestesse, kes tapavad mitte toidu hankimise või muu reaalse vajaduse vaid lihtsalt tapmishobi ajel, looritades oma teguviisi mistahes mulaga. Põlgan "jahimehi", kes räägivad jutte jahieetikast ja samas tegutsevad metsas oma optilise sihikuga vintpüssiga nagu klassikalised salamõrvarid...
Ah jaa, hiljuti avastas üks teadlane, et ka kalad tunnevad valu!!! Ta tegi teadusliku katse, tilgutas hapet kala suupiirkonda ja fikseeris siis et kala hakkas (kas tõesti valust???) tõmblema...
Olen olnud talunik ja olen tapnud loomi. Tegin, mida tegema pidi, kuid kõike muud, kui nautisin seda. Ei poseerinud tapetud lehmade kõrval ei püssi, oda ega ka mitte pussnoaga. Miks???
No näe, ei taibanud...


Deiviidas - 19.12.2005 kell 14:55

Eelpool üles loetletud hinnad seavad mind dilemma ette. Kui me saame kergekäeliselt määrata loomade väärtust, siis on ju meil endilgi mingi hind, mis on piiratud teatud summaga või mõne muu mitterahalise tasuga. Mina ei arva enam, et inimese elu väärtust ei saa hinnata. Aga ma olen väga rõõmus, et inimene on planeedil maa nö. toitumisahela tipus. Toidu või liikite tasakaalu säilitamiseks eesmärgil ei jahi meid keegi. Me suretame ennast ise välja.


Imre - 19.12.2005 kell 17:17

Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Jahil eristatakse ajujahti ja varitsusjahti. Lisaks jahimeestele ja salaküttidele on olemas veel jäägrid. Igaühe roll on erinev. Ja jahimeeste peamine roll ei ole liha toota. See on farmide ülesanne. Jahimeeste-jäägrite ülesanne on metsloomadevahelise tasakaalu mõningane säilitamine valge inimese poolt rikutud tasakaaluga keskkonnas.

Mille alla sa liigitaks siis need prominentsed tegelased, kes on soetanud omale relvaloa, ilusa jahiülikonna, kalli relva ja kes põõsas ragistaval tumedal kogul jalad puruks laseb ?


Lola.kas - 19.12.2005 kell 17:29

Eelmisele:
Prominentsed tegelased? Seega siis Edgar käis jahil.
Soetanud omale relvaloa? Edgaril on toredad sõbrad siis kes raha laenavad, sest tal seda ju pole.
Ilusa jahiülikonna? Edgari seljas ei paista miski ilus.
Kalli relva? On kallimaid ja ega Edgar saagi omale ju lubada hirm kallist relva, kesklass ju.


sissy84 - 19.12.2005 kell 18:10

Jahimehed teevad väärt tööd.Samas salakütid võiksid kõik vanglas istuda,tänu neile on nii mõnigi liik kesisemaks jäänud kui ei ole just väljasuremis ohus.

Ise ma metsa loomi jahtima ei läheks aga kalal käia mulle meeldib


Hera - 19.12.2005 kell 18:52

Kui tavaline jahimees on mõrvar (ei loe tavaliste hulka salakütte), siis on kõik lihasööjad inimesed mõrvarite kaasosalised ning teatavasti on ka kaasosalistele ette nähtud kriminaalkaristus. Taimetoitlased on samuti ise mõrvarid või kui söövad juba valmistehtud taimetoitu, siis kaasosalised. Ka taim elab ja hingab, kasvab, sigib ja sureb omal ajal nagu inimenegi. Kalagi ju elusolend, nii et samasugune mõrvamine. Kunagi rääkis üks inimene mulle, kuidas elusatel angerjatel nahka maha tõmmati. Üsna vastik kirjeldus, kuid kes seepärast siis angerjast ära ütleks. Või vihmauss kalasöögina, see ju tapetakse lausa jõhkral läbitorkamise moel. Kui osa inimesi on mõrvarid ja osad kaasosalised, siis mida me lõpuks sööma hakkame?
Mingi rikkurist salakütt sageli kohtu ette ei satugi, kuna ta on suuteline õigel ajal, õiges kohas ning õigele inimesele pistise pihku pistma. Erandiks muidugi jah sellised korrad ehk, kus mõni jahikaaslane poolestsaati sodiks lastakse. Siis enam päris vait olla ei saa ja alati pole sodikslastu samuti vaid rahasummaga nõus. Selline salakütt, kes aga läheb metsa kitse laskma, et selle lihaga oma pere hinges hoida, saab vahelejäämise korral täie rauaga. Mis aga nendesse trahvihindadesse puutub, siis kõik on ju müüdav ja ostetav. See lause on ka siit foorumist mitmeid kordi läbi käinud. On igal loomal oma väärtus, on igal inimesel. Ainult selle väärtuse konkreetsesse rahanumbrisse panemine ajab miskipärast mõnedel kopsu üle maksa. Alati on ju meeldiv arvata, et maksad rohkem kui su tegelik hind on. Aga loomade kohta arvati ju ühes teises teemas, et nemad ei mõtle, ei arva, ei tunne - neil ju siis ükstapuha, palju nende eest küsitakse. Metsloomade põhieesmärk elus on siiski hingespüsimine - toitumine, sigimine, järglaste suurekskasvatamine ning rahatähe tähtsusest pole küll vähemalt neil sooja ega külma.
Lisan veel, et mina olen mõrvar. Olen päris mitmel kodulinnul pea maha võtnud ning siga veristada aidanud. Samuti olen jahilt tulnud kampaaniale korduvalt maksa pidanud praadima. See tegevus mulle ei meeldinud, kuna lisaks põdrale toodi jahilt trofeedena ka piisav hulk juba tühje ja veel täis viinapudeleid kaasa. Sellise kvantumi juures pole ka ime, et põdra asemel jahikaaslane maha kõmmutatakse. Lisan ka veel seda, et olen päris palju loomalapsi vastu võtnud ning ka elujõuliseks lutitanud.


sissy84 - 19.12.2005 kell 19:31

See kes arvas,et metsloomad ei mõtle või ei tunne,see peaks rohkem loomasaateid vaatama.Selline väide näitab ainult seda,et mõni inimene pole piisavalt haritud selles valdkonnas.


Maiu - 19.12.2005 kell 19:45

Vist kivi minu kapsaaeda- ehk selgitad oma seisukohta siis sissy84, mida loom mõtleb. Inimene mõtleb, loom tegutseb instinktiivselt.. Või kuidas?


muhhin - 19.12.2005 kell 20:37

Tsitaat:
Algne postitaja: sümfoonia
Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga. Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti

...krt, jahil käies peaks ikka kollane vest seljas olema ja huupi ka ikka ei tulistata....kui ikka ei olda kindel kas tegu on inimese või loomaga.

Kuna pihta sai üks minu hea tuttava sugulane, siis täpsustaksin siinkohal teemaväliselt pisut asjaolusid. Vestid olid seljas ja teised püüdsid ka märku anda, et Varik ei sihi siga. Viimane aga ei märganud muud, kui läbi optilise sihiku ja põõsa liikuvaid jalgu. Eelnevalt sigu mitte tabanud Varik tabas aga väga edukalt jalgadesse. Ühest jalast ei ole praktiliselt midagi järel - läinud on nii sääremari kui ka kand koos kõõlustega.


freelancer - 19.12.2005 kell 21:30

MIllegipärast ka mina usun,et loomad mõtlevad kuid me ei saa lihtsalt enestele seda tunnistada ja avalikult aksepteerida.See tooks kaasa selle ,et sööme mõistusega olendeid ja see on juba kurjasti.Kergem on mõelda ja ütelda,et nad ei mõtle.Samas võin 100% väita et mu jänesed on oma mõtlemiselt ja kõiges muus ka kõvasti üle mõnest siinses foorumis.Nimesid ei nimeta-me lihtsalt tunneme teda


Maiu - 19.12.2005 kell 21:52

Kui nii, siis jääb vaid üle oodata, millal loomad hakkavad kapist välja tulema.. Vaevalt, et minu silmad seda näevad


freelancer - 19.12.2005 kell 21:54

Maiu kas sina ei usu ,et loomad mõtlevad või oled lihtsalt harjunud,et nende elu koosneb ainult instinktidest.


Maiu - 19.12.2005 kell 22:03

Ma tean, et loomad ei mõtle. Nende õnnetusex muidugi. Sest vastasel korral, kui arvestada seda, kuidas inimesed loomadega käituvad, olexid nad ammu midagi ette võtnud.


Maiu - 19.12.2005 kell 23:06

Ka mina leiaxin igasuguseid näiteid ja seoseid. Kõige viimase tänasest päevast. Samas on see vaid inimliku käitumisviisi ülekandmine loomadele.


sissy84 - 19.12.2005 kell 23:57

Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Vist kivi minu kapsaaeda- ehk selgitad oma seisukohta siis sissy84, mida loom mõtleb. Inimene mõtleb, loom tegutseb instinktiivselt.. Või kuidas?

Loomasaadet vaadates siis võime teha järeldusi,et kui sureb hülgel poeg,st jääb mõõkvaala kätte on kurbus seega instinkt.Surmahirm on siis ka inimesel see ellujäämise instinkt.Ka meie elame instinktide ajel.Sööme,situme,seksime.Tööl käime ainult sellepärast,et elada ja saada raha söögiks ja nu nagu loomadki mängivad meeldib meile samamoodi meelelahutus.Äkki vajaks selgitust kes või mis on loom?Nagu loom valib partneri nõnda ka inimene.Mõnel loomal on samuti partner kogu eluks.Kuna meiegi kuulume imetajate hulka,kuna me pole kalad,ainuraksed ega muud taolised siis elame ka meie instinktidest.Nagu koerad omavahel suhtlevad haistmise ja haukumise teel suhtleme meie samuti ainult laiaringsemalt.Pagan ma vist ei oska seda seletada aga soovitan vaadata discoveryt.


freelancer - 20.12.2005 kell 00:07

Kas siis inimesed käituvad inimestega teisiti.Millegipärast ei saa me lihtsalt endale tunnistada et loomad mõtlevad.Miks see on juba puht lähenemise seisukoht asjale.

Samuti võime öelda ,et inimesed tuginevad instinktidele ja omandavad oma kogemused katse-eksituse meetodil.


ratatosk - 20.12.2005 kell 00:25

Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Mille alla sa liigitaks siis need prominentsed tegelased, kes on soetanud omale relvaloa, ilusa jahiülikonna, kalli relva ja kes põõsas ragistaval tumedal kogul jalad puruks laseb ?

See, et mõni on loll, või mõni ei oska relva kasutada või mõni ei oska midagi muud või ebaõnnestub kogemata, ei tähenda veel, et jahimed oleks a priori halvad.

Ükskõik, kas relv läigib või mitte, kas jahiülikond on uhke ja plaatinast nööpidega või on seljas vana kampsun, jahilubasid antakse ikka välja ühtemoodi. See, kes laseb ilma vastava loata on salakütt, mitte see, kes laseb läikivamast relvast. Mõni rikas kuid õige mentaliteediga jahimees suudab looduse jaoks palju rohkem ära teha, kui vaene aga saamahimuline jahimees.

Ma ei saa ikka aru, miks on vaja kogu aeg teiste raha lugeda. Kui mõnele meeldib jahil käia ja suudab endale sealjuures ka läikiva relva osta - andku minna jumal hoidku.


Hera - 20.12.2005 kell 00:32

Olen näinud kui koer eksib. Tormas haukuma seda inimest, keda tavaliselt sõbraks pidas. Oma viga märgates kiirustas koer tühja aianurka ning kukkus seal elu eest kurjalt haukuma. Loomal oli piinlik, et ta eksis. Kas instinkt või mõtlemine?
Kunagi elasime kohas, kus välisukse kohal oli tilluke aknaruutude rida koos kitsukese aknalauaga. Kass armastas seal üleval istuda, saba muidugi ripakil. Ühe korra minu ema ei märganud seda ja lõi ukse kinni. Kassi saba jäi vahele ning luu murdus. Haiget saanud loom läheb alati sellest inimesest, kes talle haiget tegi, kaugemale. Meie kass lõi valu pärast ülivaljusti nurru ja proovis igati näidata, et ta teab - valu tehti kogemata. Teine kass hakkas alati siis töllakusi tegema kui olin kas väga kurb või muidu pahas tujus. Ise oli ta juba vana loom, kuid siis püüdis elu eest minu tähelepanu võita ning mind sellest meeleolust välja tuua. Kas jälle vaid instinktid? Ühes teemas mainiti, et loom solvub. Ja kuidas veel solvub. Ta istub sinu nina ette, selg sinu poole ning näitab iga ihurakuga oma solvumist välja. Kui selline käitumine pole mõtlemise tulemus, siis mis ta on? Samuti avas kass meil haagiga akent. Ta oli näinud meid seda tegemas ning loogiliselt järeldas, et kui meil see õnnestub, siis peab ka temal õnnestuma. Oskus asju seostada, aga mitte tühipaljas instinkt. Loomulikult ei saa loomalt nõuda, et ta raamatut lugema õpiks, kuid loomad siiski mõtlevad. Selliseid näited võib väga palju tuua.


ratatosk - 20.12.2005 kell 00:36

Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Ma tean, et loomad ei mõtle. Nende õnnetusex muidugi. Sest vastasel korral, kui arvestada seda, kuidas inimesed loomadega käituvad, olexid nad ammu midagi ette võtnud.

See on täpselt see, mida sina taga räägid ju - inimlike käitumisviiside ülekandmine loomadele. Mis annab sulle alust arvata, et kui loomad mõtleksid, siis nad oleksid ka kättemaksuhimulised.

Isegi sellist lihtsat asja, nagu matemaatikas tuntud kahendsüsteem, on olemas kahte sorti: igapäevaselt arvutiteaduses kasutatav loogiline ehk tõeväärtuslik kahendsüsteem ja kvantfüüsikas kasutatav naturaalne kahendsüsteem. Miks sa siis arvad et nii keerulised nähtused nagu emotsionaalsed põhjus-tagajärg süsteemid ja motivaatorid peaksid kõikidel mõtlevatel loomadel olemas samad.


Maiu - 20.12.2005 kell 01:14

Ei pidanud silmas kättemaxu inimestele nende tegude eest. Pigem seda, et mõtlemisvõime olemasolul oskaxid nad ennast paremini kaitsta. Loomad aga tegutsevad instinktide ajel.
Olles aga nüüd natuke ringi vaadanud internetis, leidsin, et lisax instinktidele on loomadel olemas tunnetuslik mõtlemisviis. Sain aru nii, et sellega seostub loomal lõhna, kuju, hääle meeldejätmine (ehk siis kogemus), mille järgi ta teab nt kas karta või mitte. See seletab asjaolu, et loomale on võimalik õpetada teatud käitumist (piitsa või prääniku meetodil). Jään aga seisukohale, et väga paljudel juhtudel omistataxe loomadele inimlikke omadusi (kättemaxuhimu, solvumine), millel ei ole mingisugust alust. Loomal puuduvad nö. vabad, suunatud mõtted, mida ta suudax kas siis enda või teiste vastu kasutada..
Lisan siia ühe lingi ja sealt ka ühe väljavõtte:
Looma mõistuslik vaade on tervikuna suunatud väljapoole ja ei pöördu mitte kunagi sissepoole, enda suunas. Loom "teab", inimene mitte ainult "teab" vaid ka "teab, et ta teab" ta võib seda teadmist analüüsida ja selle üle mõelda. Nimetame seda kõrgemat teadvust mentaalseks teadvuseks. Füüsilise teadvuse toimimist nimetatakse instinktiks, mentaalse teadvuse toimimist aga mõistuseks.
http://elfikelder.ee/index.php?nav=artiklid&artikli_id=246&niisama=


ratatosk - 20.12.2005 kell 08:18

Tsiteerida rad¾a-joogat kontekstis, mis nõuab pigem teaduslikke fakte, on pisut kohatu.

Kuna minul teaduslikke fakte kuskilt võtta ei ole, siis ei hakka ma ka kedagi veenma nende seiskohtade ekslikuses. Küll aga olen ma enda koera peal väga selgelt näinud, kuidas koer solvub (kasutan inimliku emotsiooni ümberkandmist, kuna parem analoogia inimlikus keeles puudub). Ma usun endiselt looduse eneseteadvusesse omal tasandil. Ja usun, et kõrgemad loomad on ka mõtlemiseks võimalised.


habe - 20.12.2005 kell 08:35

Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Vist kivi minu kapsaaeda- ehk selgitad oma seisukohta siis sissy84, mida loom mõtleb. Inimene mõtleb, loom tegutseb instinktiivselt.. Või kuidas?


Maiu, kuidagi ei tahaks Sind solvata, aga Sinu teadmised zooloogiast tunduvad küll Pavlovi koolkonnaga piirduvat. Lihtsaim viis oma eksitust aduda oleks Sinu jaoks lähisuhtlus koduloomadega. Loomad mõtlevad! Sõltuvalt loomaliigist jääb nende vaimne areng meie silmis küll lapsetasandile, kuid see ei muuda asja. Instinktid? Mina mängin aeg ajalt oma suure koeraga äraarvamismängu, tema minuga aga igal õhtul peibutusmängu, et mu tähelepanust suurim tükk endale saada. Leidlikkus seal juures on piiritu ja suhtlemine inimese ja koera vahel - silmast silma - üsna tekstirohke. Ka kitsed mõtlevad, selleks et seda mõista, on tarvis ainult pisut rohkem nendega suhelda ja neid jälgida. Tundub et Sinu teadmised loomadest pärinevad küll ainult nõukaaegsest zooloogiaõpikust ja pühapäevastest loomaaiakülastustest ...


Maiu - 20.12.2005 kell 13:10

See tõenäoliselt vaid minu kahjux (teie arvates), kui ütlen, et kogu elu loomadega kokku puutunud ja puutun praegugi, kuid jään siiski oma arvamuse juurde. Mul ei ole alust arvata vastupidist.


kontorihiir - 20.12.2005 kell 13:17

Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Tsiteerida rad¾a-joogat kontekstis, mis nõuab pigem teaduslikke fakte, on pisut kohatu.

Kuna minul teaduslikke fakte kuskilt võtta ei ole, siis ei hakka ma ka kedagi veenma nende seiskohtade ekslikuses. Küll aga olen ma enda koera peal väga selgelt näinud, kuidas koer solvub (kasutan inimliku emotsiooni ümberkandmist, kuna parem analoogia inimlikus keeles puudub).....

---------------------------------------

solvuvad, ja kuidas veel!!
meie väike koer solvus alati ja häbenes lausa (puges peitu), kui ta sai suveks ära pügatud ...
ta kohe sai aru, et tema üle naerdi, sest ta oli ilma paksu karvata ju nii koomiline....


lati - 20.12.2005 kell 14:00

meelega tapmiseks peab mõjuv põhjus olema. kui põhjuseks on soov tappa, siis on tegemist mõrvaga. näiteks, kui tappa mürgiga peatäid, siis on tegemist juba massimõrvaga. kui neid, aga kinni püüda ja kellegile teisele sokutada, siis on tegemist hoolivusega.


boobster - 20.12.2005 kell 19:37

Ei ole kunagi sellele mõelnud, et kes ta on, mõrtsukas v mis, aga ntx põdravorst on hea küll


sissy84 - 21.12.2005 kell 09:58

To Maiu:
Sa selle peale ei tule,et inimese aju on suurem ja pole nii sile kui on loomal.Sellest võiksid järeldada,et nad ei saagi nii peensusteni mõelda kui meie.Seega nad mõtlevad aga mitte samu asju nagu meie.
Delfiinidest oled kuulnud,nende tarkust pole inimesed suutnud mõõta aga imetajatest on nad VÄGA targad.Seega meie teadmised jäävad alla,et uurida delfiine täpsuseni(seda vaatasin ma discoveryst).Soovitan soojalt vaadata peale uina muina vahel ka loodussaateid saad ka parema ülevaate elust.Ära ülista inimesi ka me kuulume loomariiki.Naljakas aga sipelgatel on ka väga huvitav elu.Seal on töö jaotatud ja samuti oma pesa-nagu meil linnadsee viimane oli lihtsalt üks pisike võrdlus)


freelancer - 21.12.2005 kell 10:17

Maiu äkki sa oskad ütelda mis hetkel nn inimesed mõtlema hakkasid ja eraldusid loomadest selle poolest ,et nende instinktidele lisandus mõtlemisviis.Ja miks välistad et inimesed ei käitu tuginedes instinktidele.Äkki on üldse mõtlemine kui nähtus samasugune sõnakõlks nagu näiteks armastus,mida defineerida minu arust pole võimalik.Kas pole äkki see nn mõtlemise lisamine aluseks sellele et tahame olla loomariigis best of best jaotsustada oma asjade üle ilma süümekaid tundmata.Tegelikult ju oleme samasugused imetajad nagu teised pudulojused kokku.Ka koread vaatavad meid võibolla imelikult ja mõtlevad ,et mis nad lollid sahmivad nii arulagedalt.


skingirl - 21.12.2005 kell 10:19

Ja miks inimest jahtida ei tohi?


reheline - 21.12.2005 kell 10:57

Hea küsimus. Kusjuures tohib. Mine konda kusagil öises junglis ja võin kihla vedada, et mõni lõrisev sabaga tüüp hakkab sulle õige pea jahti pidama. Kas ta ribikonti lutsides pärast juurdleb inimese mõtlemisvõime üle, on iseasi.


Maiu - 21.12.2005 kell 12:23

Nonii, kallid kodutud,
kuna minu kaljukindel väide, et loomad ei mõtle, sai nii suure vastuseisu osalisex, siis see pani mind mõtlema, kust maalt mina valesti panen. Just selle mõtlemise koha pealt. Ega ma nüüd üleöö targax pole saanud, aga nii palju siis, et loomad tõepoolest mõtlevad. Samas see piir mõtlemine vs instinktiivsed tegevused- on väga keeruline (nt. sissy84 poolt toodud näide sipelgatest võib siiski lugeda liigiomasex instinktiivsex tegevusex). Oluline on, kuidas loom on oma tegevuseni jõudnud, et pole mõtet seletada looma tegevust mõistusega, kui seda saab teha näitex mäluga vms.
Kuna sattusid kätte paar väga head raamatut, siis ex ma uurin seda teemat edasi.
Ja freelancer, kahjux ei oska ma seda ütelda, vähemalt praegu


freelancer - 21.12.2005 kell 23:54

Maiu küsimus pole esitatud mitte ilkumiseks vaid enesetäiendamiseks.Lihtsalt tekkis järsku huvi selle vastu mis hetkest inimesed teadvustasid enestele et wou kurat me ju mõtleme järelikult oleme kõrgem arengutase.Või on asi lihtsalt selles et tahame olla kõrgeim arengutase.
Reheline
Minu teada pidavat suurem osa loomi tapma ja jahti pidama ainult oma eksistentsi sunnil ja selleks ,et ära elada .Kuid on ka loomi kes tapavad puht
tapmise pärast-näiteks ondatrad ja vesirotid.See omast tähelepanekutest.


Maiu - 22.12.2005 kell 00:01

Ei tulnud selle pealegi, et Su küsimust ilkumisena võtta (kuigi jah, olex võinud st. Sina olex võinud ilkuda) Ka mul on tekkinud huvi (enese harimise vastu selle koha pealt) nagu mainisin..


sissy84 - 22.12.2005 kell 10:12

See sipelga teema polnud seotud selle väitega,et nad mõtlevad...lihtsalt naljakas kui organiseeritud elu ka neil on.
Äkki saaks jah teada millal tuleb see piir vastu millal loom ei mõtle ja millal on ainult instinktid.

Kui mingi kahtlane mees su poole liigub ja hüüab neiuke,siis sa pistad samuti instinktiivselt jooksma,mitte sa ei hakka arutama kas joosta või mitte?Enamus asju meie elus on ajendatud instinktidele.
Mis moodi küll inimene aru sai,et loom ei mõtle?Kas võeti loomalt skalp maha,pandi juhtmed ajju ja uuriti loomakest igas situatsioonis siis kui solvumise hetk oli,siis kui loom leidis uue võtte kuidas ust avada või kuidas tuppa saada???Lihtsalt kuna ma olen liiga palju loomasaateid vaadanud + lemmikloomad kes meil on:kassid,koerad,hobused - siis olen ma järeldanud nende käitumisest siiski mõtlemist.Aga fakte ootan ma meeleldi.


Dinxu - 22.12.2005 kell 10:49

Kõik oleneb!
Jahimees on ikkagi paberitega tegelane , eks ma siis aksepteerin.
Salaküttidega seostuvad kohe elevandi kihvad, mille pärast suur loom lihtsalt tapetakse.
Aga tunnistan, et igal nööril on 2 otsa


sissy84 - 22.12.2005 kell 12:21

Jahiküttide kohta oskad sa öelda ka ühe parema otsa kui see,et osad liigid hävinevad.Nahad ja kihvad 2 minevat kaupa ja milleks neid kasukaid nii palju vaja on-enamus seisavad ja koguvad tolmu(nähtud asi poes ).


habe - 28.12.2005 kell 08:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
Nonii, kallid kodutud,
kuna minu kaljukindel väide, et loomad ei mõtle, sai nii suure vastuseisu osalisex, siis see pani mind mõtlema, kust maalt mina valesti panen. Just selle mõtlemise koha pealt.


Mõtlesin ka mina Su väite üle kogu Jõuluaja ja leidsin mõned minu silmis väljaütlemist väärivad argumendid.
Väide, et loomad tuginevad oma käitumises AINULT refleksidele (Pavlov) on sama tõene kui seegi, et seda teevad inimesed. Pavlov kasutas oma hüpoteesi tõestamiseks tingitud (kujundatud) reflekside demonstreerimist koertel (ila eritus kellahelinat kuuldes). Pole mingi kunst viia samale tasandile ka inimene. Näidake narkomaanile süstalt või minigripi pakendit, ja vaadake kuidas ta ärevusse satub, kuigi heroiini ennast te talle näidanud ei ole. Kindlasti on refleksidel osa loomade käitumises, nii nagu neil on osa ka inimeste käitumises - mis aga ei tõesta, et kummalgi pool peale reflekside rohkemat ei ole...


reheline - 28.12.2005 kell 09:02

Nonii, jälgisin oma koera pikalt. Ta ei mõtle. Küll on tal aga hulgaliselt meeli. Näiteks meile kõigile tuntud haistmis- ja maitsmismeel. Aga kõigele lisaks on tal ka heameel ja pahameel. Kuid et ta nüüd juurdleks millegi üle, no andke andeks.


Alfaromeo - 28.12.2005 kell 09:11

On mõlemaid nii kahjulikke jahimehi e. salakütte kui ka tõelisi vaheltharijaid.


habe - 28.12.2005 kell 10:45

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Nonii, jälgisin oma koera pikalt. Ta ei mõtle. Küll on tal aga hulgaliselt meeli. Näiteks meile kõigile tuntud haistmis- ja maitsmismeel. Aga kõigele lisaks on tal ka heameel ja pahameel. Kuid et ta nüüd juurdleks millegi üle, no andke andeks.


Mul koeri rohkem kui 1 ja jälgin neid õhtust õhtusse. Kõigil väga hästi välja arenenud KADE meel teiste suhtes ja kui üks süles, juurdleb teine selle ilmse ebaõigluse üle, kuni välja mõtleb sigaduse - näiteks valehäire: kukub akna või ukse suunas lambist kisama - teine muidugi sülest kähku maha talle appi - ja seepeale on paanikatekitaja naerul näoga platsis et nüüd tema sülle võetaks...


kontorihiir - 28.12.2005 kell 11:26

huvitav tähelepanek habel
mul on kodus väike jänes ....ja juba pikemat aega on temal komme kui ma õhtul magama lähen, pugeda mulle voodisse - oi, ta on hirmus paimaias ..
niikaua kui ma vannitoas toimetan, on tema mul juba teki peal platsis ja seab end seal pai ootele
magamistoa ukse taha hakkab ta piiluma minema
juba kuskil kella 9 paiku...aga kuna ma veel magama ei lähe, siis plaksutan ta sealt ära - siis ta lippab elutuppa oma kindlale kohale passima....

tõesti, hakka või mõtlema, et jänes mõtleb, millal ometi oma pai doose nautima saaks hakata


aga kui teemasse, siis loomade tapmine mull ei meeldi, kuigi nii põdra- kui metsseapraadi söön meeleldi - nämma...


sissy84 - 28.12.2005 kell 11:33

Loomad ei mõtle mis saab homme,mõne aja pärast või ühesõnaga tulevikus.Seega nad ei lasku detailidesse.
Avastasin,et oskan koerte ja kassidega suhelda,kahjuks ei saa ma aru mida ma neile ütlen
Eelmisel suvel tegin nalja ja haugatasin,koer pani õue ja kukkus haukuma.Jõulude ajal oli mul kass süles, iga kord kui mjäugusin ta vastas mulle.Korra vahetasin tooni,siis ajas kass kõrvad taha,silmad läksid vihaseks ja sisistas ning hüppas sülest maha kui pai tegema läksin lõi hambad ka kätte Päris huvitav oli nalja teha kahju ainult,et mitte kunagi ei saa ma teada mida ma ütlesin.Oma teada ei teinud ma tigeda kassi häält.
Kui uut siiamit näitasime vanale siis see tahtis pidevalt saada vastu reageeringut uuelt.Eriti ülbelt käis uue kassi pannis äda tegemas ja sõi uue kassi kausist.Sel ajal kui nägi mida vana kass teeb siis vaatas väga pettunult ehk tigedalt.Hiljem vastas samaga ja sõi seega vana kassi kausist.Kui loomi jälgida siis saab nii mõndagi huvitavat teada.Kordan ennast aga siiski loomad mõtlevad,need kes vastupidist arvavad omavad arvatavasti ainult ühte looma korteris kes ei tee peale,magamise,söömise ja sittumise midagi-ehk siis mille peale tal mõeldagi oleks


reheline - 28.12.2005 kell 14:09

Olgu siis, mõned loomad natukene mõtlevad. Koer ja jänes veidi mõtlevad. Aga et näiteks metskits mõtleb, jään enda juurde - ei mõtle. Mingem või tülli.
Jahimeeste teemasse niipalju, et salakütt pole jahimees.


Maiu - 28.12.2005 kell 14:32

reheline- Sa liigud sama reha suunas, mille mina endale vastu vahtimist sain.
Kuna ma nüüd üritan seda vältida, siis rohkem praegu sõna ei võtax (kuigi kiusatus on)..


sissy84 - 28.12.2005 kell 14:37

Ma ei saa aru mida te õite mõtlemiseks peate?
Äkki vastaksite enne sellele.

Kas nad saavad mõelda tulevikust asjade planeerimisest,pisiasjadest,universumist?Või mõtlete seda,et nüüd teen seda ja seda, ah ei viitsi sinna minna...pagan sõi mu toidu ära,küll on loll jne...
Selle peale ikka tulete,et aju suurus ja siledus on ka siin faktoriks kui palju loom mõtleb?


reheline - 28.12.2005 kell 14:41

Jah, Maiu, andsingi vähe järgi, muidu hakatakse mind päris vihkama.
Ühtlasi teen kõigile ettepaneku loetleda üles oma loomad, mida nad peavad või on oma elu jooksul pidanud. Kui neid on mitu, võiks nad järjestada mõtlemisvõime järgi.
Teen algust:
Koer
Siga
Kass
Jänes
Hamster
Lammas
Veekilpkonn
Lehm


Maiu - 28.12.2005 kell 15:00

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Selle peale ikka tulete,et aju suurus ja siledus on ka siin faktoriks kui palju loom mõtleb?

No ei lasta rahulikult olla...
Aga näitex elevantidel, vaaladel, delfiinidel on palju suurem aju kui meil, ka väikeste näriliste ja ahvide aju on suhteliselt suuremad (nende aju moodustab kogu ülejäänud massist suurema protsendi, kui meie oma). Kas aju suurus on ikka see, mille peale rõhuda siin...


sissy84 - 28.12.2005 kell 15:06

Asi pole ju ainult suuruses vaid selles kui sile see on.Lollile öeldakse sellel on sile aju.Mida rohkem keerdkäike ja kurde ajus on seda rohkem suudab inimene oma peakesega mõelda.Kui loomal on suur sile kallerdis siis vast loomulik,et nu suur ja loll loom.Kas sa loodad,et targemad meist peaksid meiega ka ühte keelt rääkima nt.delfiinid keda peetakse tarkadeksVaal võiks vees ka ju tehnoloogiaga midagi ära teha ja nu ehitada.Irw.
Ainult aju suurus ei näita aju puhul midagi(kas seda bioloogia tunnis ei õpetatud?).


habe - 28.12.2005 kell 15:10

Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Aga et näiteks metskits mõtleb, jään enda juurde - ei mõtle. Mingem või tülli.

Deal! Mina väidan et kodukits mõtleb ja Sina, et metskits ei mõtle - järelikult puudub meievaheline teema vaidluseks???

Sa ju ei suhtle metskitsedega ja nemad reeglina ka inimestega, seetõttu on nende miimilist keelt juhukontaktis suht võimatu mõista või adekvaatselt tõlgendada. Sa ei saa ju hiinlasest ka muhvigi aru, järelikult pole kili mõtlev olend!


Maiu - 28.12.2005 kell 16:26

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
Kas sa loodad,et targemad meist peaksid meiega ka ühte keelt rääkima nt.delfiinid keda peetakse tarkadeksVaal võiks vees ka ju tehnoloogiaga midagi ära teha ja nu ehitada.Irw.


Ma loodan, et saad ikka aru, millest jutt käib. Et ma ei looda mitte midagi, vaid püüan aru saada, millisel määral võib loomade puhul rääkida mõtlemisest. Ja milliste loomade puhul (nt. ülesande puhul, mille ¹impans lahendab kergelt, võib nt koer või hobune lihtsalt nälga surra, kui ei tule appi mingi nende juhuslik liigutus või dresseeritus). On katsetatud mitmeid ülesandeid, mille korral ollaxe kindlad, et see on loomale uus, et ta lahendab seda esimest korda. Nt takistuste kõrvaldamine, abivahendi valmistamine-kasutamine, ringimineku tee kasutamine. On tõestatud, et loom, ilma lahenduskäiku ennem läbielamata-proovimata, leiab ettenägemise (ehk siis mõtlemise) teel lahenduse.


skingirl - 28.12.2005 kell 16:35

Te lähete jälle teemast mööda, jutt on jahimeestest ja mina neid mehi tean ja tunnen. Normaalsed mehed on ja mitte mingid mõrvari.


sissy84 - 28.12.2005 kell 16:38

Ka inimesed teevad vigu kuna nad pole enne teatud situatsioonis olnud,selle kohta öeldakse,et astus ämbrisse.Iga loom õpetab oma pojale,et mis on kiskja jne...õpetab eluks vajalikke oskusi sama tegid ka sinu vanemad(õpetavad elama,aitavad elu alustada).Ega iseenesest laps ei võta ju kahvlit kohe kätte-kas see tähendab,et lapsed ei mõtle?Last dresseeritakse samuti ka koolis siis.Ehk pannakse mõtlema.Kuidas nüüd võtta siis seda olukorda.Sa teed samuti midagi söögi ja peavarju nimel käid tööl ehk täidad ülesandeid-muidugi mitte selliseid nagu *impansid.Hulkuvad kassid saavad hakkama,nad püüavad hiiri,see on sama kui hulkurist inimene otsib sööki prügikastist.Kui poleks prügikaste siis kerjates saavad nad ju raha teistelt ehk ka keegi aitab neid.On ka leitud harimata lapsi ehk metslasi kes söövad kätega ja ei oska nii mõndagi elementaarset-kas ta ka siis ei mõtle
Teemast mööda on jah natuke aga seda ei alustanud mitte mina ja õnneks käib ka mõtlemine jahiloomade kohta


Maiu - 28.12.2005 kell 16:57

sissy84- ma arvan, et Sa räägid aiaaugust, kui mina räägin aiast. Esitex ma ei võrdle ju looma inimesega vaid räägin ainult loomast ja tema võimetest. Ja üx asi on looma mõtlemine ja teine asi looma vajadused. Loomade puhul saab siiski eeskätt rääkida kaasasündinu vajadustest (toidu, vee, une, hapniku), inimesel on lisax nendele ka palju muud.
Kas Sa pead dresseeritust ja mõtlemist samaväärsex?
Ja minu meelest olex võinud selle teema siit kohe alguses selle pealkirja alt ära viia, kui teema kiiva hakkas kiskuma.


marx - 28.12.2005 kell 18:05

Raudselt mõrvar ja see jutt, et hoiavad populatsooni tasakaalus rohkem nende endi tegevuse õigustamiseks....loodus suudab seda palju paremini kui inime


Pipilota - 28.12.2005 kell 18:10

marx, loodus on tanu inimese tegevusele tasakaalust valjas ja ei reguleeri enam midagi.


Lii001 - 28.12.2005 kell 18:31

Kahe käpaga poolt, et see nii on!


reheline - 28.12.2005 kell 20:52

Tsitaat:
Algne postitaja: habe
Sa ju ei suhtle metskitsedega ja nemad reeglina ka inimestega, seetõttu on nende miimilist keelt juhukontaktis suht võimatu mõista või adekvaatselt tõlgendada. Sa ei saa ju hiinlasest ka muhvigi aru, järelikult pole kili mõtlev olend!

Mulle piisab nende jälgimisest. Eemalt näha ju, et kili mõtleb.
Olgu, toon ühe näite (mille te kohe ümber lükkate:yes. See hoiab ka jahindust puudutades postituse teemas. Tabades kitsekarjast püssiga ühte isendit, vaatavad teised tema surma ükskõikselt pealt. Kui on lastud lähedalt, jooksevad nad paugu peale ehmudes minema. Tavaliselt naasevad nad paari tunni jooksul. Kui on tulistatud kaugemalt, ei jookse nad kuhugi, vaid söövad surnud kaaslase külje alt heina edasi. Kas nad mõtlevad, et üks neist viskas uinakuks pikali? Kilide kohta oskan öelda, et nad võtavad sarnases situatsioonis midagi ette. Kas tulistavad vastu, või kaovad jäädavalt ohtlikust piirkonnast.


habe - 29.12.2005 kell 08:32

Muidugi vaidlen!

1. Võrdlus ülalpool ahvide ja koerte võimekuse osas.
Mõtlemisvõime on eri liikidel ja samas ka liigisiseselt eri isenditel erinev. Seal, kus koer ahvi kõrval nälga sureks, juhtuks sama ka näiteks 2 aastase lapsega 5 aastase lapse kõrval. Nii lihtne see ongi...
2. Näide kitsede suhtumisest liigikaaslase surma.
Sõralised on looduse poolt olnud aegade vältel määratud kiskjaliste toidupooliseks, mistõttu nende suhtumist surma ei ole sihipärane samastada või liiga tihedalt siduda mõtlemisvõimega. Ka sõdur sõdib käsitsivõitluses edasi sõltumata sellest, et liigikaaslased kõrval langevad... Siin on tegemist sisseharjutatud suhtumisega. Olgu see kits, koer või inimene, sõltub tema sotsialiseerumistasemest tema potentsiaalne vaimne arengutase. Üksi koopas kasvanud laps ei jõua iial järele emaga kodus kasvanud lapsele, õues puuris kasvanud koer toas inimestega pidevalt suhelnud koerale ja karjas kasvanud mistahes kits (näit) üksiku naise ainsale kodukitsele, metsjänes toas peetavale kodujänesele jne.

Aga selle teema võiks jahimeeste jutu alt tõesti lahku lüüa...


reheline - 29.12.2005 kell 09:06

Kitsedel ei ole mingit "suhtumist surma". Nad lihtsalt ei jaga seda teemat, teadvustavad nad oma kohta kiskjaliste toidulaual või mitte. Samuti nad ei võitle, vaid söövad oma kaaslase laiba alt. Sõdur võitleb sellepärast, et ise ellu jääda (parema meelega silitaks ta õllebaaris pruudi põlve), ning saab aru, et kaaslane suri.
Ja mis kõige ehmatavam, pole vahet kas tegu on kodukitse või karjas kasvanud kitsega.
See kitsevärk oli ainult üks näide paljudest. Kui tehtaks eraldi teema, jätkaks pikemalt.
Seni väidan edasi, et enamus loomi ei mõtle


habe - 29.12.2005 kell 09:38

Et Su enesekindlust kõigutada, oponeerin tuues näiteks kõige lollimad loomad ehk siis lambad.

Mistahes keskmine kits on lamba kõrval täielik filosoof, samas jälgisin lammaste käitumist kui mul oli neid 2 ja ka siis kui neid oli üle 20. Erinevus oli väga suur - karjas elavad lambad kartsid suhelda inimestega ja sattusid paanikasse igast pisiasjast, samas üksi elav lammas võib harjuda suhtlema koertega, pidades ilmselt ka ennast nendesarnaseks olendiks.

Ja et Su tuju täiesti ära rikkuda:

Umbes aasta tagasi jälgisime koos naisega ca 15 minuti vältel uskumatut kuid reaalset suhtlemist metsjänese ja haraka vahel, kes lumises õunapuuaias omavahel MÄNGISID! Nad tegid omavahel ringikujuliselt liikudes , vahel üksteisele lähenedes, vahel kaugenedes (ringi diameeter ca 2 m) sedavõrd naljakaid liigutusi, et millekski muuks kui mänguks ma seda pidada ei oska. Jänes tõusis ajuti 2 jalale, harakas ajas tiibu laiali ja ikka nii ringiratast. Kumbagi liigutustest ei olnud võimalik välja lugeda ärvardust (olen näinud harakaid isegi koera ründamas...) Vot sihukesed lood...


lati - 29.12.2005 kell 10:02

mis kuradi moodi võime me aru saada, kas mõni loom mõtleb või ei? me ei saa isegi teise inimese mõtetest aru. siiski arvan, et mingil määral nad peavad mõtlema... kõik. see tase, põhjus ja ulaus on aga hoopis teine. eesel siiski ei sure kahe heinakuhja vahel nälga, ta valib ühe. see kõik nõuab mingil määral ajutegevust, rohkem, kui vaid refleksid. vaevalt need loomad küll arutlevad asjade üle, näiteks: miks inimeseloom nii loll on?
surm aga on elu lahutamatu osa, kõik me oleme kellegi toidulaud. me tapame elusorganissme vahetpidamatta, kas see teeb meist mõrvarid? millise organismi tapmine teeb meist mõrvari ja millise ei? kes on see tarkpea, kes võib otsustada, et jänest, põtra,lammast ja hunti ei tohi tappa, aga hiirt, kormorani, ämblikku ja herilast võib? kuidas ikkagi jääb nende mikroorganismidega keda meie keha vajab ja nendega kellega meie immuunsüsteem pidevalt võitleb, tappes neid tuhandete kauppa?


kontorihiir - 29.12.2005 kell 10:12

jah....loomad mõtlevad!!!
kui ei usu, vaadake animafilmi Madagaskar
või ...nu kasvõi Nu pogadid


ja siirduks nüüd jahimehe teema juurde ehk tasapisi tagasi ...ahh?


reheline - 29.12.2005 kell 11:53

Jah, habemega vaidlemine ei vii kuhugile, ei pea tema minu väiteid millekski, ega suuda tema mind veenda.
Hiir, Sulle aitähh viidete eest ja püüan siin jahimehejuttu rohkem ajada.


Chili - 03.01.2006 kell 01:16

Salakütid on jah mõrvarid, aga nende õigete jahimeeste kohta ei oska halvemini öelda, kui koduloomade kasvatajate ja tapjate kohta. Kahju küll, et inimene siin maailmas valitseb ja otsustab, keda tappa.


gosi - 03.01.2006 kell 03:17

jahimees on mõrvar. ta naudib kui saab looma tappa. -- haige mees!!!


dilbert - 03.01.2006 kell 07:07

ei ole see jahimees mingi mõrvar.

Jahmeheks olemine pole mitte amet, vaid elustiil. See ei tähenda ainult püssiga metsas ringi jooksmist, vaid ka hoolitsemist loomade eest niipalju, kui see metsloomade puhul võimalik on. Talvel igasuguse kraami vedamine metsa, loomadele toiduks, on täiesti elementaarne asi, mida iga jahimees üldjuhul ka teeb. Muidugi on ka erandeid. Ja minu arust jahil käimise juures on enamasti palju olulisem seltskond ja mitmepäevane metsas passimine, kui see, et lõpuks kellegi maha lased.

Ja veel, kui jahimehed oleksid lihtsalt mõrtsukad, jätaksid nad lastud looma niisama vedelema, kuid seda ei tehta. Suhteliselt kõik lastud loomast kasutatakse ühel või teisel viisil ära. Seega pole jahilkäik pelgalt tapmislõbu, vaid ka üks viis toidu hankimiseks.


habe - 03.01.2006 kell 08:12

Üks minu kolleegidest on kirglik jahimees, kes talvehakul mult 2 vaba päeva välja nuias, et pardijahile minna. Tagasi tööle jõudes siis rääkis, kuidas oli parte lasknud ja need hiljem sõpradele-tuttavatele pähe määrinud, kuna naine seda haavlisalatit puhastamast-küpsetamast- hambaid murdmast keeldub...
Täiesti rumal on talle rääkida toredast kohtumisest kitsede või põtradega kusagil kodulähedal metsas - esimene küsimus on reeglina kus, kui palju, kurat kus mu püss on...
Naisevend kirglik kalamees... Tore hea rahulik nina piki voolu viltu õnge leotada ja tina panna - keegi (nagu kodus) tööle ei sunni ja oma jutuvadaga ei tüüta... Selle mis püüab, jagab heldel käel kellele tahes - ise rookida ei viitsi ja naine saadab ta koos kaladega ka juba ammu pikalt...
Aga üldiselt mulle kõik kala- jahi ja muidu jutumehed meeldivad!


lati - 03.01.2006 kell 08:42

enamasti tänapäeval tapab jahimees just tapmise enda pärast. see küll normaalne pole. ei lasta ju ainult neid loomi keda vaja ja kasutatakse, vaid võimaluse korral lastakse ka niisama keda ette sattub. see pole midagi erilist, et linde, näiteks vareseid maha kõmmutatakse. koerad, kassid, lambad saavad ka tihti haavlitega pihta. hülgepoegade tapmiisest saartel ei maksa vist rääkidagi, see juba nii jahutud teema.
arvan, et jahimees pole mõrvar niikaua, kuni ta seda mõistusega teeb, kui aga tapmine ise muutub tähtsamaks, kui miski muu ....


Smuki - 03.01.2006 kell 09:24

Kõmmutagu, keda iganes, aga jänesed jätku rahule.


sissy84 - 03.01.2006 kell 09:25

To lati: Tänapäeval just ei lasta loomi tapmise pärast vaid hoopis sellepärast,et oleks tasakaal.Kui loomi nt.põtru on natukene vähem siis antakse keeld sisse st. kui lastakse mõni põder tuleb suur rahatrahv.Kui huntide arv muutub suureks siis minnakse hunte küttima.Vanasti oli see ainult tapmise pärast ega siis keegi ei teadnudki palju on metsas põtru või hunte,siis lasti ettejuhtuvaid.Muideks mul töökaaslane samuti jahimees.Sa enne tee uurimustööd ja siis räägi asjast.Vareseid lasevad poisikesed kel kodus õhupüss see siiski vast teine teema.Ja ka hülgeid peab küttima kuna kui neid liiga palju,siis juhtub nii,et jälle kalu jääb väheks.Peab olema mingi tasakaal.Need jahimehed kes on lubadega see on nende töö ja teevad seda mis lubatud jah leidub ka igasuguseid hulle aga mis teha.Hulle leidub ju igal pool.


habe - 03.01.2006 kell 09:47

Ja peagi tekib uus seltskond linnuarmastajaid, kes hakkavad veelindude lapsi ujuma õpetama...
See tasakaalu säilitamise värk on ajuti ikka väga venitatav mõiste, kui teemasse huviga süveneda...


P.S. Väike meenutus aastalõpust:
Kodu ligidal käis ajujaht, tee ääres varitsuses olev jahimees oli püssi laadinud põdra tarbeks, siis aga oli üht-äkki võpsikust välja tormanud rebane...

See, mis rebasest järel, vedeles teeserval ja meenutas barankat...


dilbert - 03.01.2006 kell 10:33

Kahjuks jah on eestis tekkinud uus seltskond jahimehi, kes sõidavad om uute ja uhkete maasturitega keset metsa ja siis ilma autost väljumata kukutakse kõmmutama. Olulisem, kui eetika on neile vist trofeede saamine. ning hiljem nendega esinemine sõprade tuttavate ees. Ka relvad on neil tehnika viimane sõna. Seepärast jõudude vahekord ikka liialt ebavõrdne.


lati - 03.01.2006 kell 11:08

Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
To lati: Tänapäeval just ei lasta loomi tapmise pärast vaid hoopis sellepärast,et oleks tasakaal.Kui loomi nt.põtru on natukene vähem siis antakse keeld sisse st. kui lastakse mõni põder tuleb suur rahatrahv.Kui huntide arv muutub suureks siis minnakse hunte küttima.Vanasti oli see ainult tapmise pärast ega siis keegi ei teadnudki palju on metsas põtru või hunte,siis lasti ettejuhtuvaid.Muideks mul töökaaslane samuti jahimees.Sa enne tee uurimustööd ja siis räägi asjast.Vareseid lasevad poisikesed kel kodus õhupüss see siiski vast teine teema.Ja ka hülgeid peab küttima kuna kui neid liiga palju,siis juhtub nii,et jälle kalu jääb väheks.Peab olema mingi tasakaal.Need jahimehed kes on lubadega see on nende töö ja teevad seda mis lubatud jah leidub ka igasuguseid hulle aga mis teha.Hulle leidub ju igal pool.


see on nii ainult ideaalis ja nii peaks see olemagi, tegelikus aga ei vasta sellele päris. kui keelde ja trahve poleks, saaks eesti kohe suurulukitest puhtaks, nagu kõikjal maailmas. inimene on ikka üsna verejanuline. mõistliku küttimise vastu pole mul midagi.


reheline - 03.01.2006 kell 11:49

Hoidkem ikka salakütid ja jahimehed lahus. Toodud näited, et autost loomi lastakse ning lastud rebane vedelema jäetakse, näitab siiski seda, et sealsetes jahisektsioonides on kord käest ära. Samasuguseid tüüpe esineb ka liikluses.
Samuti ei tea mina ühtegi jahi- või kalameest, kes oma saaki ise ei puhastaks. Näiteks kala on küll väga inetu koju kraanikaussi reostama tuua, kui sealsamas veekogu ääres võib sisikonna välja võtta. Need tüübid, kes pardi-kala naise kätte viskavad, on lihtsalt jobud. Kes mingi hobiga tegeleb, tehku seda ikka lõpuni mõnuga.


lati - 03.01.2006 kell 15:13

legaalne jahimees ja salakütt on küll erinevad, kuid piir nende käitumise vahel on hägune. juriidiliselt on asi lihtne, aga tegelikus elus on nii mõnigi legaalne jahimees ka varjatult salakütt ja mõni salakütt laseb maha vaid sea kes kogu ta kartulisaagi hävitas. kompensatsiooniks või nii. seejuures ta ei teinud kahju sigade populatsioonile, vaid võttis vaid oma kartuli liha näol tagasi.


sales - 12.04.2008 kell 20:10

täna murdis rebane mu ilusa häälega kuke... saaks muidugi aru, et toitumisahel ja sedasi, võtnud siis kana, aga nüüd jättis kanakarja kepinäljas leskedeks


tiivitaavi - 12.04.2008 kell 20:14

Kus haned olid ,miks need häält ei teinud


officer - 12.04.2008 kell 20:18

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
täna murdis rebane mu ilusa häälega kuke... saaks muidugi aru, et toitumisahel ja sedasi, võtnud siis kana, aga nüüd jättis kanakarja kepinäljas leskedeks


jah,et tahaks nüüd küll sinu kana(de) asemel olla


sales - 12.04.2008 kell 22:21

Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
Kus haned olid ,miks need häält ei teinud

Kuna isahane haudus välja kana ja ta peab ennast ikka veel poolenisti kanakarja kuuluvaks, siis itsitas vist pihku, et sai konkurendist lahti
Kuid kanad sõimavad teda ilmselt "d¾entlmeniks"
Aga koer, loru, jäi küll täna ilma õhtusöögita


nudol - 13.04.2008 kell 08:33

Tsitaat:
Algne postitaja: sales
Tsitaat:

Aga koer, loru, jäi küll täna ilma õhtusöögita


Koer jäi neutraalseks, kuna ka rebased on ka koerlased.


lati - 13.04.2008 kell 09:30

minu koer teab täpselt, et rebased tuleb minema kihutada, et nad kunagi enam tulla ei tahaks. tegelikult on aga rebane nii leidlik, et kui ta ikkagi tahab, siis tuleb ja murrab. koer võib teda küll taga ajada, kuid rebane teab täpselt kuidas koer maha raputada.


officer - 13.04.2008 kell 10:25

jahimeest otseselt mõrvariks ei pea,aga jahimees otseses mõistes ei ole,seda põhimõtteliseslt


tiivitaavi - 13.04.2008 kell 10:35

Eriti teemat ei jaga ,
aga kui huntide kari jalutab ühe lambakarja juurest teise juurde,siis on fakt,et midagi peab ette võtma.
Selleks on jahimehi küll vaja


sales - 13.04.2008 kell 10:52

Aga eks jahimehed ju tea, et rebast püssiga ei püüa... rebaserauad, kuhu ka oma koer võib sisse sattuda... kindlam siiski urukoer - peab vist tuttavalt Dona nimelist taksi laenama...


vaarema - 13.04.2008 kell 12:40

Jahimees ei ole alati mõrvar. Kas ta on tubli mees või mitte selgub hoopis teiste kriteeriumite põhjal. Jahimees on lihtsalt üks mees kes käib jahil. Kui jahimehi poleks kunagi olnud siis poleks olnud ka jahimeeste kritiseerijaid sest inimkond oleks nälga surnud. Liha ei tule lihakombinaadist vaid liha saamiseks sünnivad ja kasvavad elusad loomad kes pole kunagi elanud oma õiget loomaelu ja ei saagi seda tundma. Neid hoitakse elus vaid niikaua kui on kõige kasulikum aeg nad hukata. Mul on neist kahju Seevastu metslooma küttimine on hoopis midagi muud kui seda tehtaks vajaduse pärast. Lõbu pärast tapmine jääb lõbu pärast tapmiseks ja minu meelest pole küll mingisugust vahet salakütil ja mitte salakütil. Inimeste arvukust oleks olnud juba ammu vaja piirata


officer - 13.04.2008 kell 13:26

..... ah et metsloomadele preservatiive jagada


lati - 13.04.2008 kell 14:01

tegelikult oleme me ju kõik mõrvarid, kui tapmist mõrvaks pidada.
on seal vahet kas tapetav organism on suur või väike, taim või loom, putukas või viirus, bakter või seen.
mille poolest on üks elu parem kui teine?

mõrvari tähendus pole ikka suvaline tapmine, vaid ebaseaduslik ja tahtlik oma liigikaaslase tapmine.


Myrk - 13.04.2008 kell 18:18

Jah mis teha, oleme segatoidulised ja menüüse kuulub liha, et täisväärtuslikult elada peame tapma. See rohkem paratamatus. Kuid kuidas tappa, see põhiline. Kui ikka niimodi seapõrsast enne surma mõnitada ja piinata, see mulle pähe ei mahu. Nagu ühes jahimeeste videos mõni aeg tagasi.


Shadow25 - 14.04.2008 kell 22:27

Ei saa kõiki jahimehi ühe puuga lüüa. On täiesti loomulik, ei loom, ka inimloom, tahab süüa. On loomulik, et inimene vajab riideid selga. Seda juba inimkonna algusest peale. Ja kust saadi süüa? Kust saadi riideid? Eks ikka suures osas loomi küttides. Siis oli küttimise eesmärgiks ellu jääda. Aga tänapäeval suur osa jahimeestest kütivad vaid ajaviiteks. Lihtsalt lõbus on tappa kaitsetuid loomi. Ja vot sellistele tegelastele tahaks ise mõned haavlid kannikasse kihutada. Tekib tahtmine need inimesed metsas lahti lasta, anda mingi 15 minti edumaad ja siis neile jahti pidada. Loomade tapmine on õigustatud vaid siis, kui see on eluks vajalik.
Eriti rõvedad on salakütid. Eriti Aafrikas, kus näiteks püütakse ahv kinni, lüüakse elusalt käed otsast ja muukse need siis tuhatoosidena maha. Ja siis kätetu ahv jäetakse kuhugi sinna surema. Paljude teiste loomadega tehakse sarnaseid asju. Sellised tegelased tuleks küll eluks ajaks trellide taha panna.