
Kui oleks võimalus, kas läheksid välismaale elama? Millisesse riiki ja miks?
Mina tahaks Rootsi elama minna. Või Norrasse. Heaoluühiskond või nii..
Ja tundub ka kuidagi sõbralikum kui Eesti olevat...
Elasin Rootsis aasta aega...ja pole miskit ka selle vastu et sinna tagasi minna...
aga eks näis mis saab...eestis ka väga huvitav
Läheksin aga mitte lõplikult. Ütleme nii, et läheksin, kui sinna viiks ntx töö ja uued arenemisvõimalused...
kuskil oli enne ka sarnane teema vist juba.....
ma tahaksin Itaalias elada, kui võimalik oleks või Pariisis.
Tsitaat:
Algne postitaja: eero
Elasin Rootsis aasta aega...ja pole miskit ka selle vastu et sinna tagasi minna...
aga eks näis mis saab...eestis ka väga huvitav![]()
kymneni oskasin lugeda ja mõnda sõna teadsin veel...
tsurkadega koos õppisin miskises keeltekoolis...aa omal oleks muidugi kergem kui juba ennem oleks mingid teadmised asjast olemas...
Ei läheks ma kuskile Eestist.
Mujal oleksin neetud "sisserändaja". Siin olen eestlane omal maal.
Tõsi küll, mulle ei meeldi siinne poliitika ja igasugused tegelased, aga siiski oma maa.
Ei taha siit kuskile elama minna
Meie kliima on küll vastik aga aeg ajalt saab ju päikest ka mujale nautima minna
Kindlasti ei läheks kuhugi
Praegusel aastaajal tahaks küll ära kusagile soojale maale. Naurule? Aga siis kui jälle soe ja ilus on, siis läheb see tahtmine üle
armastan liialt oma kodumaad, et siit lahkuda
Vabatahtlikult ei läheks. Kodumaa on ikka kodumaa. Ja jääb selleks kuni elu lõpuni. MIks muidu 50aastat tagasi põgeneneud inimesed siia tagasi tagasi
tulevad
aga ajutiselt küll, vai`nott.
Või tööasjus mõneks kuuks, siis saaks veel hakkama. Või sõja eest )ptüiptüiptüi).
arvan, et kuhugi euroopa piiridesse jääks ikka... prantsusmaa, saksamaa, hispaania....
..Igatsen oma saart, soojas vees..jne
Ja siis hakkaks igatsema eestimaa järgi...
Ei taha ikka küll mujale...
Kunagi oli selline teema juba. Vastasin et vabatahtlikul ma siit ära ei lähe, aga mine mind tea............
millegi pärast on südamelähedane saksamaa...
seega kui võimalus oleks, siis üheks, kaheks või kolmeks aastaks läheks küll aga kindlasti tuleks tagasi ja ostaks siis kohe metsa servale maja 
Ajutiselt (võibolla mõneks aastaks maksimum) koliks vanemate juurde USAsse aga lõplikult sinna kolida ei tahaks. Ma arvan, et koduigatsus tekiks ja
tahaks ära.
Soome oleks viimane koht kuhu koliksin - seal elasin mõnda aega ja niiiiiiiiiiii igav hakkas, et enam küll tagasi ei taha 
prooviks ära küll, nii paar aastat iga kohas - esimene valik Lõuna-Prantsusmaa, teine valik, Austraalia Kagurannik
Kuhugi soojale maale, kus on ilus ja rahulik
Pöördumatult ja lõplikult mitte, aga kui ma tean, et mul on võimalus alati istuda lennukisse ja mõne tunni pärast sellest lennukist Tallinas välja astuda siis küll. Ja olen ikka ja alati hispaania fänn.
Ma pole küll väga isamaaarmastaja aga ei suuda kaua Eestist eemal olla. Võibolla ka sellepärast, et mul on uute olukordadega raske kohaneda ja kui
kõik ei lähe nii nagu tahan, võin masenduda....
Sellepärast olen kindel, et ei saa siit lõplikult ära kolida...
Ega ma päriselt ära minna ei tahaks. Isegi ei tea, mis siin kinni hoiab.
Aga mõnda aega saksamaal või Prantsusmaal või Iirimaal ... Meeleldi
Ega ära ei ütleks. Aga siis omadega koos. Perest eraldi ... See ei läheks
mitte. Siis sureks ma esimese nädalaga südamevalusse, vähemalt väga raske oleks. Kolm kuud eemal perest ... Uhh, ei taha mõeldagi.
Miks? Nujah, Saksa on lühemaks ajaks töö viinud. Saaks hakkama 
Ma tahaks minna kuskile, kus on soe.
Ja ma tahaks minna üksi, ilma passi või muu isikut tõendava dokumendita ja ma tahaks minna jäädavalt.
Soomes olen-rahul? Ei tea! Kodukiisu kaebas, et igav? Igav on kus maailma nurgas iganes kui ISE endale rakendust ei leia, siis keegi PAKKUMA seda
vaevalt tuleb! a siia jääda ei taha
Kuna minus on elu ainult kevadel ja suvel siis ei jaksa olla suurem osa aastast
"surnud"....:mad
suurem osa aastast sombune ja kole ja köle ja kylm)
siiani arvasin, et ei iial, lihtsalt ei taha olla võõras element kusagil. Praegu, kui mu elukaaslane Norras töötab ( küll lühikest aega) mõtlen, et kui tema läheb/ peab minema siis lähen järgi. Täpselt nii kauaks kui peab, kasvõi lõplikult. Aga ise algatajaks ei oleks ikkagi! Ikka sinna, kus midagi aru ka saaks, suhelda oleks võimalik.
Tsitaat:
Algne postitaja: meryli
Soomes olen-rahul? Ei tea! Kodukiisu kaebas, et igav? Igav on kus maailma nurgas iganes kui ISE endale rakendust ei leia, siis keegi PAKKUMA seda vaevalt tuleb!
Eesti on maailma peldik, eelistaksin kuhugi soojale maale minna või siis saksamaale, sest oskan saksa keelt vägagi hästi 
ma läheksin kindlasti. mõnda sellisesse riiki, kus saaks inglise keelega hakkama. aga samas võib ka mujale. no see koht peaks olema selline, kus pole
sõdu ega terrorismi. aga elada tahaks seal paar kolm aastat. eestisse tahaks kindlasti tagasi tulla 
Elasin-töötasin aastakese saksamaal ja pakuti ka võimalust sinna päriseks jääda - tulin tagasi.
Välismaal võib käia ja mõnda aega olla-töötada, aga päriseks minna ja kõike siin sinnapaika jätta ei taha
Lõuna-Prantsusmaa olex küll armas koht vist
....ja pere n. sõbrad kaasa
läheks küll välismaale, kui tööpakkumine või süda viib. eelistatult kas Shveits, Rootsi, Saksamaa, Luxembourg
alati on seal parem kus meid ei ole
aa kus v2lismaal ikka parem on?
igal pool on omad + ja -, samaoodi ka eestis, ei teagi kas tahaks eestist 2ra minna, aga saaremaalt tahaks kyll 2ra
Tohohh...kas mätas kõigub jalge all

lihtsalt, kopp ees, sellest "pommiaugust" muud ei miskit
hakkab teine mulle lihtsalt v2ikseks j22ma
noh kasvava organismi v2rk
Arvan,et jäädavalt mitte! Kui,siis natukeseks...aga mine tea...
Mind on juba tükk aega kiusanud mõte lasta jalga kuhugi sooja mere äärde, näiteks - unistuste maale Argentiinasse!
Teate selline nägemus: hurtsik mere ääres, paat ja võrgud ja õnged... ehk ka mõni päevitunud näkk kalalt tagasi ootamas
...
Aga ma kardan, et ei saa siit minema, sest mõni armas inimene jääks maha... vaat kui õnnestuks kaasa meelitada, siis muidugi
mina olen välismaal ainult sellele kinnitust leidnud, kuivõrd enda kodumaad armastan. siin elavad mulle kallid inimesed, siin olen oma juurtega kinni
ja nii see ka jääb!
sooja mere või igavuse pärast saavad kodumaad vahetada ainult need, kellel pole lähisuhteid või siis pole pikemaajalist välismaal elamise kogemust.
warem oli taoline tunne, et kindlasti wälismaale.
kas just elama.
aga wäga pikaks ajaks wähemasti.
enam ei ole sellist tunnet.
Ma olen paikne inimene. Kunagi tahtsin ka minna. Ameerikasse. Eelmine suvi käisin. Kuu aega elasin nagu kuninga kass seal. Aga ikkagi tahtsin koju tagasi. Korraks käia on hea, aga elada küll ei tahaks kuskil võõral maal....
olen soomes elanud 2,5 aastat ja olen tagasi eestis
Igal pool on lahe olla kui ise see kõik huvitavaks teha......ja kõige huvitavam on veel eestisse tagasi tulla 
Kindel plaan minna, ja kas kindlalt tagasi ka tulla, vot seda ei tea, arvan, et mitte, külastaks ikka kodu, aga elama vist siia ei jääks. Austraalia
ja Hawai oleks kohad kuhu läheks elama, kuid ka teised on hädas mõeldavad
Kui minna siis juba kaugele: Uus-Meremaale või siis Jamaicale, no ka Austraalia oleks ahvatlev.
Läheks küll, jah. Inglismaale. Ma olen seal korra käinud ja see maa ja säälsed inimesed jätsid mulle nii sügava ja armsa mulje, et ma elaks sääl
häämeelega. Ja aastatega on see mulje ainult süvenenud
Kunagi teen selle teoks ka, kui hästi läheb.
dubaisse tahaks küll elama minna, njah ja miks? nu käi korra tubais ära ja siis saad aru. ja seal kriminaalsus pidi olema kõigest 1%
kuigi elan juba mitmendat aastat valismaal, olen motetes ja sydames pea alati eestis
niikaua kuni midagi kallist on sinna maha jaanud, seniks vist
kasutan sona "kodu" vaid eesti kohta. ja vanas eas tulen ikkagi oma pensionipolve kuskile vorumaa magedesse veetma 
Olen rootsis elanud. Ei meeldinud absoluutselt. Ei oskagi nii ilusti soravalt kirjeldada miks, aga tahtsin ära sellest hetkest peale kui sinna
jõudsin.
Nüüd elan inglismaal, ja väga meeldib.
Eesti on minu jaoks koht kus on mu juured ja minevik, aga see ei kohusta mind kahe-kolme aasta jooksul tagasi Eesti kolima. Mul võib olla kodune koht
Balti mere ääres, ka siis kui elan permanentselt välismaal. Ei tahakski Eesti tagasi tulla ja paikseks jääda. Tegelikult ei taha vist eriti kuskil
paikseks jääda, neid kohti kus elada võiks on ju nii palju - Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Austria jne. 
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
sooja mere või igavuse pärast saavad kodumaad vahetada ainult need, kellel pole lähisuhteid või siis pole pikemaajalist välismaal elamise kogemust.
hetkel üksi ei läheks küll kuhugi.kui siis koos mehega. aga samas mõtlen,et kui mingi kriis või jama peaks tekkima läheksin hea meelega mõneks ajaks
väljamaale.
Selle välismaale kippumise kohta ütleks nii , et "Seal kus meid ei ole on muru ikka rohelisem ja taevas sinisem". Olen rootsis viibinud mõnda aega , seal maal on omad miinused nagu eestilki aga on ka plusse- pole vist mõtet neid loetlema hakata
Tsitaat:
Algne postitaja: maritv
Läheks küll, jah. Inglismaale. Ma olen seal korra käinud ja see maa ja säälsed inimesed jätsid mulle nii sügava ja armsa mulje, et ma elaks sääl häämeelega.
Kunagi tahtsin jah ära minna...praegu tahan ka aga mitte päriseks....pigem selliseks mõnusaks rändamiseks mõneks ajaks eemale...
Põgenemiseks oli eelistatud kohana suur suur mets kas Venemaal või siis kusagil mujal.

Tahaksin elada Soomes.
Ilus oleks.
Hispaanias poleks ka just paha elada.
Elaks kuskil vahemere kaldal.
Päike, sinine soe meri, palmid.
Mõnus
Unistada on hea.
varem arvasin, et ei läheks eestist kuhugi, kuid nüüd tundub, et eesti on lootusetu maa, siin kotitakse ametnike poolt sind igal hetkel kui nendega
tegemist teha tuleb. inimene on vaid number kuskil paberites. tahaks inimlikumasse ühiskonda, ei usu enam muutustesse siin.
kui minna, siis ikka jääks põhja maadesse.
lati, ei ole see eestimaa nii lootusetu midagi. tahad toelist byrokraatiat naha, tule meite maale ameerikasse. siin olles tundub eesti kui
unelmatemaa ;
valismaale kolides pead teadma, mis pohjusel sa sinna kolid ja mis sind ees ootab. abstraktne unelm suurest tulevikust loppeb tavaliselt kuskil
stripibaaris tantsijana voi valjaviskajana.
olen suga täitsa nõus pipilota, pole see eesti just viimane koht midagi! ameerika võib tõesti hullem olla, kuid eestis ei lähe ju paremaks vaid hullemaks. majanduskasv ja elatustaseme tõus ei tee veel süsteemi inimlikumaks.
Ei usu sellisesse asja,et mujal muru rohelisem on.Igas riigis omad mured ja igal pool omad raskused ka seega.Arvad küll,et seal nu palgad suuremad
jne...aga seal samas ka elu kallim.
Hetkel sobib mulle elada ikka eestlaste seas kuna siin saan suhelda vabalt ja ka tunda ennast vabalt.Mingi patrioot ma pole,seega kui siin sõda peaks
olema siis vast läheksin Ameerikasse.Päris lõunasse ma ei tahaks minna kuna seal see päike küpsetab liiga palju,see tähendab seda,et nooruses tulevad
näkku kortsud.Seega valiksin võibolla midagi neutraalset,kus suved soojemad kui siin ja talvi üldse pole.Samas suurde linna ma Ameerikasse ei läheks
valiksin ühe nende väikelinna, mis on Tallinnast suurem.Kuna suurt plaani ja unistust veel pole kuhugile minna siis täpset kohta ma öelda ei
oska.Usun,et hetkel naudin elu siin väikeses Eestis ja kui reisida tahan siis võtan puhkuse ja lähen nt.Egiptusesse,Malaisiale või Havaile.
Mulle on senimaani kodumaa olnud väga kallis. Siit kasvõi paar päeva eemal viibides, tekib juba koduigatsus. Praegusel ajahetkel, praeguses olukorras ma ei sooviks Eestimaalt kuhugile mujale kolida.
Läheks sellisel juhul kui siin arnenemise võimalused puuduvad ja sinna kus näen omal tulevikku 
ma tean et elama ma päris välismaale minna ei taha.Kyll aga tööle paariks aastaks võib minna.Hetkel on plaanis minna Inglismaale
Minu unistuseks on elada kusagil Ameerika laantes. Kus laiuvad suured põllud ja kauguses paistavad mäetipud. Kus elatise nimel karjatatakse loomi ja
peetakse talusid- rantsosid?. Ja linnad on 100-de km-te kaugusel ....pikad sirged maanteed ...ühendamas ....külakesi...
Ja siis ma ratsutaksin ja ratsutaksin ....
Ja loomulikult kantri ja kõrtsid ja mehed, kel jalas saapad ja peas kaabud ja maika on higine...ja sumedad kuuvalged ööd
elan 8 aastat välismaal, alguses oli raske, ulgusin iga päev eesti järgi, kuid inimene harjub kõigega...sain keele selgeks, leidsin uusi sõpru ja yhesõnaga upitasin end yles...nyyd vist enam eestisse tagasi ei tahaks, kuigi koduigatsus on siiani ja alati eestis käies on sealt valus lahkuda...
yhinen Mirjaga, kui juba kord ennast jalule upitatud, siis hakkab kergem, aga senikaua on raske ja paneb kahtlema oma tegevuse mottekuses. 
Elama küll ei läheks. Aastakese või paar võib õppida, aga kui kauem ära olla, tuleb koduigatsus peale.
tahaks ka kuskile soojemasse kliimase - võtaks oma seitse asja ja mõne kalli tegelase ka ning paneks aga ajama....samas on kartus et kudias seal
hakkama saaks?! Hetkel ei saa aga kuskile põgeneda - liiga palju kohustusi.
Inglismaal olen ka mitmel korral käinud ning tohutult mõnusa sooja mulje on jätnud...samas ei tahaks elada kuskil Londonis vaid pigem natuke sisemaa
poole, kuskil ilusa looduse keskel....middle-west Ingland ntx.
läheksin kuhu iganes, kui mees sinna tööd saab
mõneks ajaks...ei usu et suudan kogu eluks Eestist eemal olla
Tsitaat:
Algne postitaja: Helendus
Kui oleks võimalus, kas läheksid välismaale elama? Millisesse riiki ja miks?
Mina tahaks Rootsi elama minna. Või Norrasse. Heaoluühiskond või nii..Ja tundub ka kuidagi sõbralikum kui Eesti olevat...
Mina lähen sinna kuhu süda kutsub. Tundub,et Eesti see ei ole...
Mina ei läheks kusagile mujale elama. Olen elanud Norras ja see on tõesti heaoluühiskond, aga samas eestlasena on suht raske seal toime tulla, kuna nende arust oleme me ikka veel kõik üks sama venemaa, neil pole eriti vahet. Ka mujal euroopas olen suht palju ringi liikunud, aga ei ütleks küll, et seal nüüd midagi nii eriliselt head oleks, et sinna elama peaks minema.
Marga räägib õiget juttu. Olen ise elanud UK-s. Suhtumine oli alguses täpselt selline, et venemaalt ning mingi mõttetult arengumaalt. Tõestamine, et
olen paljudes asjades nendest pädevam võttis ikka suht palju aega. Ja kasu sellest oli suht väike. Tutvudes uute inimestega, hakkab kõik otsast
peale.
Kuid ajutiselt võib ju seda ikkagi teha
Mul hakkab USAs 2 kuud vaikselt t2is saama... Minimaalselt veel 22 kuud j22nud...
Kuna olin siin ka enne k2inud, siis teadsin, et see manner pole minu jaoks... Ikka veel olen selles kindel... A 2 aastat on pikk aeg... Ja kui m6ned
toredad tuttavad veel tekkima peaks, siis mine sa tea...
Lihtsalt v6imalust tuleb kasutada... Silmaringi avardada...
Aga jah... ma usun, et 2,5 aasta p2rast olem ma juba kindlasti Eestis tagasi, iseasi kas seal endale rakendust leian... Lihtsalt siin l2heb jube raha
hariduse alla ja jube narr oleks p2rast mingi kopika eest t88l k2ia... A eks paistab... Imesid juhtub.. Ehk ka minuga... 
kuna mees on enamuse ajast välismaal, siis olen mõelnud, pigem unistanud, et kui lapsed enam siin nii väga tuge ei vajaks, siis elaksin ka vast mujal
Tsitaat:
Algne postitaja: zitazitikaz
Aga jah... ma usun, et 2,5 aasta p2rast olem ma juba kindlasti Eestis tagasi, iseasi kas seal endale rakendust leian... Lihtsalt siin l2heb jube raha hariduse alla ja jube narr oleks p2rast mingi kopika eest t88l k2ia... A eks paistab... Imesid juhtub.. Ehk ka minuga...![]()
See m6te ongi ainus, mis mind siin veel elus hoiab... 
ma pole küll palju reisinud aga sellegipoolest sai 2 kuud UK-s elatud ja mujal euroopas natuke viibitud. alguses on küll
"ahviarmastus/-vaimustus" peal aga siis mõistad, et elada seal küll ei tahaks. nii mõnigi mainis siin varem, et välismaalased ei tea meist
midagi ja ei arva meis samuti midagi on täitsa tõsi. ikka öeldakse, et te olete venemaalt jne, st kuskilt pärapeest, pole arengut ollagi jne jne. ikka
kopa viskab ette kui iga kord peab asja seletama ja miskit tõestama, kuigi see eriti nende arvamust ei kõiguta.
kuskil soojemal maal pole ma veel käinud, aga hawaii ja jaapan (mitte suurlinnad) tõmbavad küll. huvitav, kuidas sealne rahvas meisse suhtub? või on
igalpool suht sama kamm???
Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
kuna mees on enamuse ajast välismaal, siis l
!
Tahaks minna küll, aga mitte põhjamaadesse.
On jäänud mulje(loodetavasti ekslik), et nad on upsakad oma heaoluühiskonna üle ja põlgavad teisi, kel nii hästi pole läinud.
Poolas ei tahaks kohe kindlasti elada, minu meelest ikka väga räpane koht. ja mis värk neil trellidega on, et igale poole neid ette topivad
Käidud maadest on siiski parima mulje jätnud USA, kuhu ma olen lubanud kunagi tagasi minna. Järele mõeldes, aastateks. Mingi aja pärast tuleks siiski
eestisse tagasi.
Kahjuks ei oska palju sõna sekka öelda, sest siiani on igal pool hästi vastu võetud, sh ka põhjamaades elades.
Kindlasti oleneb see suurel määral millistel ajenditel sa Mujal oled, kes võõrustavad (kui võõrustavad) ja mida sa endale seal lubada saad. Ka
sealtestes yhikates elanud ei ole, samuti kellast kellani tööd pole ka teinud.
Aga selle mõttega Mujale minna ja rusikaga rinnale lyya, et mina nyyd tulin ja olen - seda ei saa. Nagu eelnevalt ka kirjutati - peab ikka tõestama
ennast kyll, ja kui seda hästi teha, pole probleemi!
(Ja sinna, kes mu sõpradest Mujale on läinud, pole keegi tagasi tulnud, ning andmete järgi ei tule ka)
mõelda tuleks oma keelte oskuste, vanuse,võimekuse jne üle enne mingi soovi teostamist.
Ikka ja ikka... soojema koha tahan omale elamiseks leida. USA lõunaosas poleks viga, kui texas välja arvata, aga tööluba jne on pagana keerukas
saada.
Hispaania või Inglismaa lõunaosa on vist lihtsam lahendus.
ma koliks teisele planeedile
läheksin ja lähengi.
inglismaale.
ja see on mul juba eesmärk, mitte ainult soov.
muidugi, ma olen veel noor, vb paari aasta pärast enam ei tahagi.. aga juba mingi aasta aega olen seda tahtnud, kas iirimaale või inglismaale.. nüüd
otsustasin siiski inglismaa kasuks. seal on Tema ka. : )
Tsitaat:
Algne postitaja: Imre
Tahaks minna küll, aga mitte põhjamaadesse.
On jäänud mulje(loodetavasti ekslik), et nad on upsakad oma heaoluühiskonna üle ja põlgavad teisi, kel nii hästi pole läinud.
kõik kiidavad ju rootsit heaoluühiskonnaks! kõik, kes seal turismireisidel on käinud ja eks see muidugi ole ka. aga päris elanikuna elamine...? kõige parema meelega läheks soome aga veel parema meelega ei läheks mitte kuskile. eesti sureb ju välja tänu meile. ma ei leia välismaal väga paremat elu olema, iga maalapp on kasutatud milleks-vähegi-saab. mulle tunduvad need kõik sellised ebarahulikud. reisida tahaks, aga elada mitte. kõige rohkem naudin oma eestimaad, sest siin saab ennast koduselt tunda ja ega minagi ehk kunagi maaelust ära ei ütleks. mitte just sõnniku sees tallamine , vaid lihtsalt õdus maa-maja puude keskel. mitte paris metsas. välismaal on selline asi enamuselt vist keelatud.
esimene valik - USA
teine valik - Hispaania
Ikka arvatakse, et mujal on parem kui kodus/seal, kus elatakse.
Kuskile eemale ei soovi, eesti kòige parem. Muidugi, on ka regionaalsed hindamised, aga no keda see huvitab.
Olen elanud mõnda aega Norras. Siis kui olin seal, igatsesin koju ja nüüd, kui kodus, siis igatsen sinna tagasi (Murphy seadus:ükskõik kummal pool ust kass on, ta on ikka valel pool)
Lõuna-Prantsusmaal....ohh.....
Keset neid maalilisi viinamarjakasvandusi...Ja siis sõita seal mootorrattaga ringi... Tuul sasib juukseid (mina
juba kiivriga ei sõida
), päike loojub, kohustusi ei ole, lihtsalt tunned mõnu hetkest... 
Tsitaat:
Algne postitaja: Kayleigh´n I
Ma tahaks minna kuskile, kus on soe.
Ja ma tahaks minna üksi, ilma passi või muu isikut tõendava dokumendita ja ma tahaks minna jäädavalt.
Minu abielus on pikemat aega kestnud see,et mees elab vahelduva eduga välismaal.Austrias.Olen ka mõelnud sinna minna aga ei.Mul on siin Eestiski hea.Oleks ma noorem võibolla...miks minna sinna kus pole tutavaid.Meie oleme oma abieluga rahul.Jällenägemise rõõm on nii suur... Meile sobib selline eluviis....
Tõmbaksin siit minema küll. Peamiseks põhjuseks sitt kliima. Aga kuna ma enam plika ei ole ja lapsedki juba olemas, pole see nii lihtsalt teostatav.
Ahhh, mul juba ammu masendus peal - ma ei saa siingi oma eluga hakkama, ei saa ma seda mujal ammugi 
et ma ka läheks kuhugile a sea alles mingi paari aasta pärast.
kuhu? noo et mingi riik kus saxakeelega hakkama saaks või naamoodi.
fin.
Ei läheks mitte kuskile. Hoolimata kõigest on siin minu kodu. Ja siin on hea elada
lähen küll, mul kama, varsti otsustan ära.
Esimene valik on Saksa, teine USA, kolmas India, neljas Vene RFSR, ja viies soome, kuues baltikum.
neist pakutud on 1, 2, 4, 5, mõtlen veel, ja nad ootavad, tublid on. Indiasse saaksin ka, kui väga tahaks, teadmised sellised , et lihtsalt saab ,
-tehnoloogia pluss tehnika .
Pappi on vaja , tütred lähevad edasi õppima!
tervis korras, siis pane takka...
vormi ajan end raske füüsilise tööga .
maksavad peale ka veel...
Elu armastan sind,
sulle kuulub mu kiindumus ammu.
Elu armastan sind,
ikka uuesti sinusse armun!
Tuhat tuld süütas linn
töölt ma väsinult koju nüüd suundun.
Elu armastan sind
Ning ma soovin, et kaunimaks muutud.
mulle tegelikult meeldib, kui inimesed ära lähevad. eestis on natukenegi ruumi elama, kuid linnades on juba liiga palju juurte ja varanduseta
lõnguseid tekkinud, saaks lahti, oleks elu rahulikum.
kui mina läheks, siis kuskile, kus veel ruumi, näiteks lapimaale. ainult, et mul on juured.
valismaale elama minnes tuleb arvestada nullist alustamisega. sageli peab ka tookoha vastu votma sellise, mille peale eestis elades ei oleks tulnudki.
ajalehepoisist miljoneeriks nii lihtsalt ei saa.
ja lisaks krt, see dollar on niiiiii nork....
kas sa said vähemalt abielluda eduka ameeriklasega?
isver, andrew, kuda nii.... kas sa toesti arvad, et ma nonna nork naine olen, et mehe abi vajan???

armastus ei küsi
armastus muidugi ei kysi, aga armastus ei tahenda, et ma peaks nagu puuk mehe kaelal elama. saan ise hakkama ja see, et me koos oleme, on fantastiline, aga mitte ellujaamiseks hadavajalik.
Ma praegu hakkasin mõtlema selle üle, et kui asi reaalselt ette võtta, mis moodi see käima peaks? Et valin riigi välja, müün majad korterid maha ja
lihtsalt lähen? Tundub suht utoopiline... Mis moodi otistakse enne töö ja eluase?
Mitte, et ma nüüd kohe kuskile minema hakkaks... aga huvitab lihtsalt
eks lähevad ikka need kel pole maju ja kortereid, pole lapsi ega vanemaid, sugulasi ega sõpru või nad lihtsalt ei hooli millestki ega kellestki. pole seotud.