
mis oleks ühiselamus elamise plussid ja miinused? oleneb kindlasti ühiselamust ja asukohast vist . õppida pole ka seal eriti kerge kui igaüks ajab oma asju.
Kõik oleneb sellest, kellega ühte tuppa satud.
Elasin kirjade järgi 5 a ühikas (viimase aasta siiski erakas, kuid koha hoidsin alles). Esimesel aastal olime 6 ühes toas...
järgmistel juba saime 4-se toa...
tegelt oli täitsa lahe...ainult üks toakaaslane käis närvidele, oli siuke jube pedant....
Privaatsuse puudumine oli minu jaoks suur miinus... Põhimõtteliselt pead ju võõraga tuba jagama, kui hästi läbi saad on hea, kui mitte on jama...
Ühikas on mõnus mulle meeldib
eelmine toanaaber oli muidu napakas aa uus toanaaber täitsa norm....
elame kahekesi kolmeses toas...nii et ei kurda...
naabrid on ka huvitavad....varem elasid poiss ja tydruk mul kapi taga kes hakkasid enamasti kell 12 või pool 12 sexima...siis nahistasid oma pool
tunnikest ja siis oli vaikus majas...nyyd elavad kaks tydrukut kes oma suguelu yhikas ilmselt ei ela...aga neil käivad rõvedalt naervad
kylalised...igatahes väga kahtlase naeruga on nad...
aga muidu on ok...veidi peldiku olemisega on see yhikas aa ööbimiseks sobib kyll...ma suht pimedal ajal sinna vaid satun
ja kooli lõpuni ka vaid
pool aastat aega
mina sain oma toanaabriga suureks sõbraks ja meil oli kõik ühine välja arvatud naised ja hambaharjad
. praegast elame täpselt teine teises eesti
otsas ja näeme heal juhul korra aastas
plussid: odav(am); pidevalt on midagi teoksil (huvitav); reeglina kooli lähedal; keskkonnavahetus ja iseseisvus.
miinused: issanda loomaaed on suur ja lai..; pidev lärm ja müdin, kõikide mugavusteta; toanaabrid ja kõrvaltubade elanikud on üks paras loterii -
võiduvõimalus on väike; koduloomad (prussakad, hiired, vaaraosipelgad, tarakanid, lutikad vms).
mmunk vastas minu eest ära.
Samad sõnad, ainult meie ühikas loomastik puudus.
õnneks puudus ka meil loomastik..
ja naabrid olid ka normaalsed...
Ühikas elasin ma vist sellepärast, et viitsinud erakat otsida ja hommikul niigi täistuubitud linnaliinidega kärutada. Nimelt käisin EPA koolis Tartus
ja ühikas minu õppehoonest oli vast 5min kaugusel. Kell 8.00 kell helisema, hambad puhtaks, võileib lõugade vahele ja 8.15 ilma kiirustamata koolis
Vat see oli +
Viis aastat tagasi oli veel ühikas odavam ka elada, kui erakas, nüüdseks on need vahekorrad vist muutunud. Noortelt üliõpilastelt olen kuulnud, et
need kallid nn. euroühikad on sellepärast head, et seal on tuba enamvähem möbleeritud (külmkapp, voodi jne.)
Õppimine oli mul just ühikas kergem- sai targemate ja vanemate käest nõu küsida. Kõik oli ju käe-jala juures.
Ja esimesed suuremad tutvused internetiga tegin kah tänu ühikates levivale tasuta ühendusele.
kui need toad nii väiksed poleks ja kallid, elaks küll. Aga korralikes euroremonditud või päris uutes on üür kuus ju üle tonni, toad aga nii väiksed,
et voodeid eraldada ei saa eriti. Ma vähe rohkema privaatsusega harjunud- kuigi jagan tuba oma sõbrannaga, on kapid vahel, nii et voodist voodisse ei
näe
VÕrgutame teineteist varjude abil ja teeme varju teatrit.
Koos on lõbusam kui yksi kusagil korteris.
Vot see oli ka minu jaoks tähtis ühikas eladas, et sai rahva sees olla. Ja tohutult uusi ja huvitavaid tuttavaid kellega suhtlen praeguseni.
elasin ka miski 3 aastat korralikus ühikas...selle ajaga sigarahul...
kodused tööd sai naabertoast välja kaubeldud, süüa ei teinud ma vist kolme aasta jooksul kordagi, kogu aeg piinasin paar tuba edasi elavaid tetrukeid
jne jne...ei väga vahva elu oli, aga rohkem seda ei tahaks ka...kuidagi kitsas oli ja privaatsust polnud ollagi...aga omamoodi kogemus ja soovitan
kõigil see läbi teha 
Mina elan siiamaani kodus
poleks vist erilist mõttet kah ühikasse kolida kui kooli niigi kodust ainult 20 min tee
Siiski tahaks omaette eluasemet küll,et proovida siis seda elukest omal käel...kui ei meeldi ex siis saab koju kaitsva tiiva alla tagasi tulla kuigi
ma kahtlen selles mitte meeldivuse osas 
elasin neli aastat ühikas minagi. polnd hullu midagist. peale räuskavate venelaste (elasin lasnamäel asuvas peda ühikas, nii et venelasi oli rohkem kui eestlasi) muidugi. aga need olid ka omaette naljakad (kui just kell 3 öösel viina nõudma ei tulnud).
Siis oleks ühiselamus hea elada kui oleks normaalne kant, korter oleks normaalne ja korras, nati privaatsust ka mööda külge maha ei jookseks..
Aga siis oleks ikka kyll võimatu elada kui kuskil kohutavas kandis, korter oleks sõna otses mõttes nagu seapesa ja privaatsust pole ollagi..
Korteri korrasolemine sõltub ju ikka perenaisest/mehest kes seal sees elab
mu meelest
Kui ise selle korda teed ja hoiad, siis vaevalt
keegi teine sulle sinna seapesa korraldama tuleb ...
ma arvan, et kõik sõltub täielikult inimestest, kellega sa seal koos elad, kui nemad on sinuga sarnased ja teil on koos lõbus ja lahe, siis on ühika elu ka samasugune.
ma pole kunagi ühikas elada jai lmselt pole eriti "ühika tüüpi" ka...olen oma toa ja privaatsusega harjunud. Aga kui toakaaslasteks oleksid
toredad inimesed, siis poleks hullu midagi..hea elukool
Veidi olen ühikates olnud...mulle meeldis...Lõbus ja palju rahvast ja huvitav...
Privaatsuse puudumine ei häirind, alati võib ju välja minna ja seal veidi omaette olla...
Aga et keegi häiriks ja segaks, oh ei...Saan kõigiga kenasti läbi...Tegl olen mina see ,kes teisi häirib ja neile närvidele käib...muig
Elasin hea meelega ühikas...siis oli see õite odav...kuu kuskil 2 rubla kandis..
Ja just mõnu oli seltskonna mõttes...siiani vajan palju rahvast enda ümber...esimene aasta 8 näkki ühes toas...siis 3...aga elu oli mõnus...
Vana Pälson...tõeline ühikaelu...
Ja hiljem lenska torn...
Aga kui aus olla,siis peale arstide ühika olen vist kõigis trü ühikates teatud aja viibinud...
isiklik kogemus ütleb, et ilma ühikaeluta oleks minu elu küll hulga vaesem olnud - igati lahe kogemus.
Mõnele võib muidugi ka suht laostavalt mõjuda - sõltub
Ei ole seda imelist ühikaelu kogenud
Kuid omad võlud on ka kambakesi ühes korteris elades. Olen üle aasta elanud sõpradega korteris pead-jalad koos.
Tundsin siis puudust oma vaiksest nurgakesest, sest igalpool oli keegi ees.
Ja tekkisid nii mõnedki lahkhelid. Mõnest tülist oleks parema meelega ilma jäänud.
Ent olid ka head küljed
Sõbrad mul sellised huvitavad natuurid, kellega koos juba igav ei hakka.
Jah, mõnes mõttes oli tore, kuid omaette elada on kõige parem. Olen ise oma asjade peremees ja saan rahulikult oma asjadega tegeleda. Mul on jälle
olemas kodutunne, millest vahepeal väga puudust tundsin.
Kuigi ega ma nüüdki päris üksi ela.Praeguse korterikaaslasega olen aga ülimalt rahul.
Eks ma olen nii mõnestki huvitavast asjast ilma jäänud sellega, et pole kunagi ühikas elanud. Kui usun samas, et kui oleksin ühikas elanud, siis
oleks mul sama seis - oleksin ka huvitavast kogemusest ilma jäänud, mis kaasnevad korteri üürimisega koos sõpradega.
Kuigi olen üliõpilane ei käi ma ühiselamus just tihti. Õnneks on mul vedanud linnaga, kus elan sest koole on palju ja ei pea sellise ühiselamu elu peale minema. Aga jah kursavennad, kes ühikas elavad kurdavad, et suht raskelt koormav elu neil seal. Õppida on raske, sest enamalt ei jätku pidude kõrvalt õppimise jaoks just mitte eriti palju aega.
mulle meenub vaid kõik positiivne sellest ajast kui ühikas elasin
ja ilmselt sõltub tõesti palju just toanaabritest,ka selles oli mul õnne
Elasin ühikas 4 aastat või noh kui palju ma seal just kohapeal olin 
aga muljed ... oli nii head kui halba ... õpetas seda, kuidas toime tulla
erinevate inimetega
kogemus, milleta mu elu oleks kindlasti vaesem 
ühikates ka elatud nii 4 a ringis. Kõigepealt tipi omas, see just pesuehtsa ühikakogemuse andis (mehed, naised segamini, WC koridori lõpus, ühisköök
ka, du¹¹ keldris ja kõik muu, mis sinna juurde käib), peda omad mõnevõrra asjalikumad on (kuigi pärnu mnt. omas "naljakad" toanaabrid olid,
üks neist harrastas 7 hommikul raadiost jumalateenistust valjult üle toa kuulata :no
karusse kolides tundusid eelnevad peldikutena
, seal kahekesi
parima sõbrantsi/kursaõega maid ja tuba jagame ja üleüldse on ülivägavahva 
Yhiselamus elatud vahelduva eduga 2 ja pool aastat. Naabritega eriti ei suhte (venelased-keelt ei oska:ass
Mudu normaalne. Kuid aeg-ajalt tahax ikka
omaette ka olla. Sis ei jää muud yle kui teha jalutuskäik.
A jah... täica ok. Mingeid loomamuresid ka ple. Kui yldse midagi on, sis ehk purjutav majajuhataja 
Sõjakoolis õppides 1,5 a elasin kasarmus,2kursanti koos,toaswc+dush.Peale seda aega meelitasid 2 kohalikku kangrust tüdrukut mu(ikkagi lennukooli
kursant!) oma juurde erakasse. Oli veel parem-plikad olid eri vahetustes tööl....väääga vaheldusrikas elu oli!
Mulle meeldis ühikas elada! Kokku umbes 3 aastat sai seda tehtud. Toakaaslased selle aja jooksul vaheldusid, oli igasuguseid huvitavaid kujusid. Eriti nagu miinuseid polnudki va. prussakad, kes vahetevahel harva läbi rändasid.
Mul suht hästi läinus ühikaga. Kahesed toad, kahe kaupa boksis, boksi peale pesuruum ja WC. Üldiselt hea kogemus eluks. Kursavend rääkis sõjaväe kogemusi. Päris hale hakkas neist otse kodust tulijaist. Kes nuttis pruuti, kes ema taga. Ühikas elanud poistele tegi see muidugi nalja. Omal ajal ega nad ise ka 15-aastastena olid parajad tited, kui kooli tulid. Aja jooksul sai asja. Nüüd kõik elus hakkama saanud peaaegu, üks must lammas on aga too ei lõpetanud kooli ka.
Olen viimaste aastate remonditamise tõttu elanud mitmetes Tartu ühikates. Kõigi kohta valdavalt positiivsed mälestused. Aga parim oli siiski
illegaali elu EPA tornis.
Huvitav rahvas ja sõbralik õhkkond. Vahel sai küll sellest "rahvamassist" toas villand, aga nooremalt läks see
ruttu mööda. Praegu tahan siiski rohkem privaatsust.
plussiks on lakkamatu keberniit ja toaalne pornoelu. miinuseks on on lakkamatu keberniit ja toaalne pornoelu.
Minul on ühikatest head mälestused. Elu parimad aastad.
Kui üksinduses ja laua taga istudes õppida oli tarvis, õppisin raamatukogus. Ühikas oli liiga palju ahvatlusi. Enesega üksi olemiseks käisin jalutamas
või süvenesin raamat nina ees oma mõtetesse - suudan süveneda endasse nii et ei kuule ega näe mis mujal toimub.
Mu parimad sõbrad on pärit ühikast ja omal ajal kehtis meil mitu vaikivat kokkulepet mis tegi ühikaelu meeldivaks. Ebameeldiv on ühikaelu siis kui
kokkulepetest kinni ei peeta.
Kahju, et seda aega enam kunagi tagasi ei saa.
siinpool ollakse neljaksei boksis, kuid suhtlen ainult toakaaslasega - teine tuba j'tab meile ainult sedealeid, millele me umbes samas toonis
vastame.
tegelikult oleme enamus teiste suhtes kuuvarjutused
Olen üxi üheses toas. Köök, WC ja vannituba on teise tüübiga poolex, toas on oma arvuti ja nett. Peale selle, et voodi liiga väike ja üür liiga kallis on, ei ole mul küll absoluutselt mitte midagi kurta.
Ohh, see ühikaaeg oli ilus aeg ... Aga see oli nii ammu. Plussid? Kui ikka midagi õppetööks vaja oli, siis ühikast ikka infi või abi said. Erakad ja
kodused tibid käisid ikka meite manu. Plussiks oli ka see niisama lõbus olemine.
Miinused? Tjah, meid oli alguses ikka parajalt palju toas - 5. Ja kõik toanaabrid polnd inglid. Oli ikka nagistamist kah.
Ja naabertoa venelastest paarike. Kui ikka asjaks läks, oli see siis tüli või ..., siis oli terve maja toimuvast teadlik. Kõrvaltoas oli olla suhtkoht
raske.
Ja need loomsed külalisesinejad, vat need olid kah ebameeldivad.
Õnneks või õnnetuseks oli meil selliste tüdrikute kamp, kes meesisikuid peale paari erandi sellesse niigi segasumma ei vedand. Ei teagi ons see + või
-.
Aga et mitte unustada, siis suurim pluss oli seiklusrikkad duššiall käimised tänu poolhulludele meestegelastele samast majast. Nalja nabani 
miinusex on see, et ei saa üxi olla aga plusse on palju rohkem kui miinuseid. saad uusi tuttavaid juurde, siis veel peod, mida toimus ikka päris tihti ja kunagi pole igav
Hm, paistab, et ühika elu on päris tore. Äkki peaks kah enne ülikooli lõppu mõned kuud ühikas elama
+ lahedad korterinaabrid... nii kaua kuni nad lakkamatult nõemdalt ei naera ja ei karju
saan ise oma asju ajada, pidevalt omavanune rahvas ümber ja kergem õppida
- meessoost komandant keset ööd minu toas
haige olles ei saa rahu ja vaikust
toanaaber sunnib õppima kuigi tahaks magada
millist ühikat tallinnas soovitaksite?
kas ka nii saab et koolis ei käi, vaid tööl ja saad üürida ?
Irw täna hommikul kell 6.12 oli üleüldine äratus, seoses üliõpilaspäevadega lasti maja ees päris vingetest valjuhäälditest "Miks magate nii kaua
ei tõuse ülesse" by Krieger. Irw õnneks ei olnud mina veel magama jõudnud jääda, kuid ma kujutan ette, et enamusel rafal ei olnud pärast seda hea
tuju
.
irw @ dex... meil juhtus samamoodi, detsembris otsustati kell 5 hommikul teha tuletõrjeharjutus. alarm käima (juuubbbeee tirin), kõik
öösärkide-susside väel õue, ja hakati kontrollima kes on kohal. enne tagasi ei lastud kui iga viimane kui unepea oli tubadest välja pekstud, ja oi see
võttis aega. asja juurde kuulub et ma oli tund aega varem pea padja peale saanud... aga juba praegu on hea meenutada
elan muidu jube heas ühikas, oma toas üksinda. köök ja kemps ja dushituba kaheksa inimese peale olemas. kõik ühika plussid (peod, sõbrad, nalja
nabani) ilma kõige hullemate miinusteta (privaatsus olemas ja hullude toanaabrite mure langeb ära). ei tahagi ära. 