
Kuidas siis lood on, eakatele pakute istet või istute külma näoga edasi kui mõni vanake teie kõrvale jalgu väristab?
Ise ikka vaatan, et kui olukord väga hull ja inimene ikka väga vana siis loomulikult aga igasugustele kepiga vehkijatele küll mitte.
Kasutan ühistransporti väga harva, aga jah, istet ikka pakuksin....kuigi mõni vanur oskab selle kuidagi niiii ebameeldivaks muuta. Pean silmas neid mürgiseid kommentaare - a´la meie ajal..
pakun istet invaliididele, väikeste lastega emadele, tõesti väga vanadele inimestele. neile, kes raevunud fuuriatena bussi sööstavad, kaitsetuid koolilapsi kepiga taovad ja ebatsensuurseid sõnu pilluvad: neile mitte.
Oleneb täiesti olukorrast.
Ma nimelt olen sellist tüüpi inimene, kes bussides, trammides ja trollides kokku kukkuma kipub. Ja kui ma ei tunne end hästi, siis püsti ei tõuse.
Kuid muidu oleneb olukorrast, Kui mingi muti minu ees seisma jääb, et ma peaks nagu talle istet pakkuma, vahib tigeda pilguga, mis sest, et
ühistransport pooltühi, siis ma ei mõtlegi end liigutada. See, et minu persealune tema jaoks kõige meeldivam näib, mind ei huvita.
Kuid muidu pakun ikka. Vanematele inimestele ja lastega emadele või isadele. Nendele, kelle ilme järgi võiks välja lugeda, et nad on tõsiselt
väsinud..
Ikka tuleb ette, et pakun.
Pakun. Mul lihtsalt häbi istuda kui mingi vanainimene kõrval seisab
viimasel ajal pole enam eriti pakkunud
no need vanakesed tormavad punase tulega üle tee koguaeg ja tormavad põlevate silmadega trammi et saaks aga istuda. no anna andeks. jookse vähem ja
siis jaksad seista ka. ma olen ka äkki väsind.
Linnaliini bussides/trammides/trollides ma ei istugi. Noored jalad - kannatan ära. Kui just buss/troll/tramm peaaegu inimtühi ei ole.
väga rasedatele ja väga vanadele pakun. Aga ma selline jonnakas natu, et kui mõni memmeke lihtsalt tuleb ja põrnitab vihase/kurja näoga, siis unistagu
edasi... Las mossab edasi. Ja siis on veel selliseid toredaid tädisid-onusid, kes näevad, et ma like megasuure spordikotiga ja ütlevad siis, et pole
vaja, neil ainult mõni peatus
. siis on juba eneseuhkuse asi nad ikkagi istuma lubada
Ükskord tlnas nr 17'ga sõites istus miski tädi üksi kahese pingipääl, vahekäigu pool. Just vist maniküürist tulnud (hoidis oma küünekesi nii
kiivalt kõigest ja kõigist eemale). Jõllitas sellise uhke ja blondi näoga. Ja üks tõsiselt vana tädi seisis tema kõrval.Rasked kotid käes.. Ja see
bimbo viskas talle korra mingi üleoleva pilgu ja jõllitas aknast välja. Tädil polnud kahjuks ülbust ka, et temalt seda kohta paluda. Ja nii lasi
hoopis üks teine vanem daam selle tädi istuma. Ja mul oli jube tahtmine talle miskit tõsiselt S*****i öelda 
Kui tülpimus ja väsimus peal ei ole, siis ikka pakun...
Aga nii lahe on kui vahest mõni pensiokas hoopis 1. klassi jõnglasele istet pakub...
Ma ükskord olen juhtunud nägema... Ütles oma sõbrannale, et vaata kui suur kott poisil ja pikk koolipäev ka seljataga....
Kõige jubedam on aga kuidas "daamid" hakkavad õiendama, kui ei anna istet, isegi kui vanur ise istuda ei tahagi... "Daam" siis
toriseb ja poriseb terve sõidu kõrval pingil... 
Vahel ikka pakun, kuid kui ülbet nõudjat kohtan, siis põrnitsen sama ülbelt vastu ning püsti ei tõuse. Mul suva, mis minu kohta siis öeldakse - see justkui muusika mu kõrvadele. Kui aga näen, et inimesel tõest raske seista (näiteks puhta valge teine näost), siis pakun ise oma istekohta.
Bussis iste pakkumine on sügavalt kahe otsaga asi.Kui asi puudutab linna trantsporti siis kindlasti kui tunnen et seda istekohta on teisel rohkem vaja
kui minul.Kui Maaliinibussi siis mitte.Ei näe põhjust miks peaksin sõitma Tallinnast Tartusse püsti kui oli võimalik bronneerida omale koht
varem.Erandolukorrad on muidugi alati olemas ja siis juba vastavalt sisetundele.
Kui lastega sõit ja olen ka oma lapsele ostnud pileti siis ei näe samuti põhjust miks mu laps peaks loovutama oma koha kui olen maksnud mugavuse eest
tema kasuks.Muidugi ka siin määrab olukorra eriolukord ja siis vastavalt sisetundele.
Näited puudutavad maaliinibusse mitte linnatrantsporti.
Eraldi teema on lapsed ja koolilapsed bussis.Ei näe põhjust miks peaks koolilaps pakkuma istet elujõus täisealistele ainult põhjusel et ta on
noorem.Ka koolis teevad inimesed tänuväärset ja rasket tööd-kindlasti raskemat ja väsitavamat kui mõned täiskasvanud.Kui aga asja sekkub kas puudega
inimene või raugaeas kaaskodanik kellele on bussisõit piin siis tuleb oma koht loovutada.
Viisakatele, vanadele, rasedatele pakun. Isegi ebaviisakatele rasedatele. Aga mammid, kes juba kaugelt kõike ja kõiki maapõhja siunavad, nende jaoks ma istet küll soojendanud pole. Aga sellised pole üldse mitte ebaharilikud meie ühistranspordis.
Tjah, ma ise viimasel ajal istekoha vajaja pigem
Pakutakse küll.
Pakun ka ise. Aga olgugi et nooremana, ma rasedana istet küll ei paku, kuigi seda vahel ka nõutakse. Lihtsam on ju nooremapoolset naist istmelt
kangutada kui õllepurgiga noorte meeste seltskonnale sama nõudmisega ligineda.
Emmedele ja silmnähtavalt rasedaile saab alati pakutud. Ja tõesti väetile vanainimesele. Fuuriad seisku. Bussiuksel jaksavad rahvast kahte lehte küll
joosta, asi see peatus-paar siis seista.
ikka pakun a kuna suvel on ilmad nii soojad siis ma enmasti ei taha higistada neil just mitte kõige puhtamatel pinkidel.
Seisan lihtsalt.
ehee
mind on yhekorra lihtsatl pingist välja tõstetud, kui Pärnusse sõitsin... Buss oli täis ja yx mingi 60+ mammi lihtsalt peksis mind välja salt 
Kui mul lapsed väiksed olid, siis seisin kuidagimoodi nad käekõrval ja süles ikka tuikudes ära...mitte kunagi, mitte ükski pensionär istet ei
pakkunud...Ja nüüd, mitte et ma õel inimene oleks, aga ma neile ikka kohta ei paku..ja lastele olen ka õpetanud, et istugu...neil on pilet ja kui
keegi kobisema hakkab, siis vastaku, et istun ette ära, sest kui ükskord teievanuseks saan, siis ei paku mulle keegi istet...
Nu, ok..kes ikka tõega hädine, seda me näeme ja tõuseme.
Ega eriti ei kibelegi istuma, jalgu puhkama. Seega ei pea ka oma kohta kellelegi loovutama. Niikuinii sõit suht lühike.
Muidu olen ikka kenasti istet pakkunud - vanemad inimesed, noored emad-isad väikelastega...
Harilikult ma ühistranspordis alati hoopis seisan...mulle lihtsalt ei meeldi seal istuda. Aga kui siiski....siis vanamemme ikka jah lasen istuma 
Ei, ei paku istet. Tahes-tahtmata olen ise see "nõrgem", kes istet vajab - püsti seistes lihtsalt kukun kokku umbses ühistranspordis.
Ei sõida enam ühistrantspordiga, aga ennem ei vaevanud ennast istumisega, linnaliikluses ju ned vahemaad lühikesed
olen küll ka selline kes pikalt püsti ei kiigux kaasa ühistranspordis aga tite ootel mammad ja vanurid on kindlasti need kellele ma istet pakun
eakatele ja rasedatele ikka pakun
Kui ma tean, et kusagil järgmises/ülejärgmises peatuses tuleb nagunii palju rahvast peale, siis ma ei vaevu ise istumagi. Üldiselt istete pakun küll,
sest mul nii lühikesed sõidud tavaliselt...jala võiks kah käia, kui nüüd päris aus olla. Õnneks tundub, et enam ei hakka bussisõidu ajal paha ka
enam.
Tavaliselt ei sõidagi bussiga...kui siis väikest vahemaad ja siis ma ei hakkagi istumisega vaeva nägema.
Üxkord oli niske lugu(olin päris väike...koolieelik)...sõitsime emaga vana-aasta õhtul tädi poole ja mul oli selline ehtsa beebi suurune ja sarnane
nukk kaasas(seljas oli tal selline kapuutsiga dressikas) ja üx noorpaar pakkus meile istet....arvasid,et päris laps 
üldiselt ei sõida bussiga aga kui sõidan miks mitte 

Ei sõda peale seda kui olin rase ja mul öeldi väga jämedalt kui tuntsin et kaotan teadvuse ja palusin abi noorelt naiselt.
Lits mis kannad last kui ei suuda seista.Rängemat solvangut pole ma eales naise suust kuunud.
Iste pakumine jääb ära kuna ei sõida põhimõteliselt ühistrantspordi vahendiga.
kui sõidaks,pakuks mida iganes....peale iste pakuks ka lamamist koos minuga,sularaha,juua,süüa ja kui reisija on kena,väikeste tissidega...siis veel midagi!Kohe järgmises peatuses!
Mnjah, lastega ja rasedatele emadele pakun ikka istet. Ja väga vanadele inimestele. Aga kui mul endal on väsitav tööpäev möödas ( päev otsa seisa
alkoleti taga) , siis ma ikka tahaks ka jalga puhata. Mingitele närvitsejatele ma ei hakka küll kõrvagi liigutama. Aga inimesed, eriti vanemad mehed,
ma panen tähele on viisakad. Eile oli olukord, kus ma mehega sisenesin trolli ja mul oli laps süles. Kaks noort poissi istusid, kui järsku üks vanem
mees käratas neile, et poisid püsti, laske naine lapsega istuma. Väga kena minu arvates 
Kui sõidan lühikesi vahemaid, siis tavaliselt ei istugi, kui aga sõit on kesklinna-äärelinna vahel, siis ikka sätin end võimalusel istuma ja vajadusel
pakun ka istet. Alles eile pakkusin, aga see karkudega invaliid keeldus viisakalt, kuna väljus mõne peatuse pärast...
Rohkem võiks olla vastastikust arusaama, mitte selliseid käsuvormis "Andke istet!" nõudmisi.
enamasti pakun istet, kui ma ise just suremas ei ole(seda ei juhtu tihti). Aga väga tihti ka kui lihtsalt keeldutakse pakkumisest- mis seal's ikka
kuigi ma ei kasuta ühistransporti palju vabastan ma istekoha ikka mõnele neiule või vanainimesele
ei sõida palju bussiga..enamuse ajast seisan siis püsti..kuid kui istun, siis mina istun ja istet ei paku
Nojah, kes istuda tahab istugu kodus. Süsteem võiks olla selline, et kes istuda tahab küsib ilusti, kui antakse siis antakse ja kui mitte siis mitte. Aga jah selle peale pole vist keegi tulnud veel...
Täna meite pesakonnaga seigeldes pakuti mulle ja pojale istet pea igas bussis. Kuigi kaks otsa olid 34A-ga, mis on reeglina vanainimesi täis. Aga
pakuti istet minu üllatuseks.
Aga kaasa on mul küll öelnud, et tema ikka mõtleb enne kui istet pakub, sest liigne agarus on omamoodi ogarus. Temaga juhtus kord selline lugu ..
Sõitis tema pojaga koju õhtul, temal tööpäev selja takka ja pojal pikk päev lasteaias. Kuna nemad tulevad peale lõpp-peatusest, siis said istuma. Ent
teepeal korjab buss end täis, ikkagi pikk maa sõita, ka kui me tuleme enamusest selle bussiga sõitjatest veidi varem maha. Nii nad siis seal istusid
kõrvu, sest buss ei olnud eriti täis: akna all poeg ja tema kõrval issi. Ühes peatuses tuli peale üks ema lapsega. Mees mõtles, et pakub istet neile,
kuna tolleks hetkeks oli buss juba piisavalt täis. Tõusis ja tõusis ka poiss, sest meite meestel varem maha vaja minna. Ent .. tädi istutas end
vahekäigupoolsele istmele ja oma lapse asetas akna alla ning minu meespooled jäid sootumaks pika ninaga. Mõlemad lapsed olid nii 3-4 aastased, parajad
süles istuma.
See oli siis ...
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
//...Fuuriad seisku. Bussiuksel jaksavad rahvast kahte lehte küll joosta, asi see peatus-paar siis seista.
Olen ülbe ja istet ei paku, kui viisakalt palutakse siis tõusen ikka püsti ja nägusid ei tee...kui aga tullakse suure kisaga õiendama et olen invaliid
ja kooliõpetaja, et mis te noored siin istute pakkuge kohe istet, ruttu ruttu püsti, ma tahan istuda, nagu korra juhtunud on....siis lõpuks mul oli
nii naljakas sellest et tõusin juba püsti...see tädike istus ühe peatuse ja astus siis maha....terve selle aja naersin tema üle ta enda nina all
No eks ikka annan kui bussis pole rohkem kohti ... ja siiski vaatan ennem näo üle ning hetkeemotsiooniga otsustan .. üldiselt kui bussiga sõidan, siis
juba spetsiaalselt istun sinna, kuhu üldjuhul mutikesed ei roni .. bussi tagumisse ossa ntx .. ma ise niikuinii alati lõpppeatuses maha lähen alles ..
ükskõik siis kummalt poolt sõitma hakkan ..
Noored on veel viisakad ja pakuvad ka ise kohta aga nii 30-50 aastased ei tee väljagi ... täna hommikul oli näha .. hoiab veel oma käekotiga
sõbrannale kohta, kes aga alles mingi 3-me peatuse pärast peale tuleb .. ja kui üks mutike tahtis istuda, siis ajas tolle minema, et näe mine istu
hoopis sinna .. aga sinna juba ka keegi istus ja siis vanatädike jäigi püsti seisma .. iad matsid ikka küll ...
Lastega emadele annan oma koha vabatahtlikult ära kiiremas korras, kuna laste juuresolekul on päris ebameeldiv istuda .. mõned on ikka hirmsasti
kasvatamatud .. aru ma ei saa, kus on vanemate kombed, et neid lastele edasi ei õpetata ..
vanematele inimestele ikka
...pole veel nii vana, et peaksin üleüldse neil harvadel kordadel kui ühistransporti kasutan end seal istuma sättima...
Jõuan ka seistes ühest kohast teise sõita...ja las vanemad inimesed istuvad ning puhkavad jalga...
Vanematele isikutele pakun ma alati istet. Samuti aitan emadel lastekärusid bussist maha tõsta. Viisakus ennekõike.
Jah. Pakun.
Aga mitte kõikidele.
Kes ikka vihaselt vaatab või midagi kobiseb, neile ei paku.
Seisku parem 
õnneks ühistransporti ei kasuta, ei talu sealset vanemast põlvkonnast erituvat mulla - ravimite spetsiifilist lõhna..., oma üliharvade sõitude puhul
tavaliselt seisan, nii et ühesõnaga istet ei paku
Üldiselt pakun, aga kui mingi erilise nahaaliga kokku satun, siis ei paku just kiusu pärast. Nu ei ole ju normaalne, et keskealine mammi tuleb ja seisab bussis minu ees ja vihaselt surub mulle peale, kusjuures bussis oli vabu kohti. Võitlesime terve tee.
Pakun neile, kelle näost on näha, et see talle ära kuluks.
Tavaliselt sõidan autoga, ja neile, kes minuga kaasa sõidavad, pakun muidugi istet.
Kui bussiga sõidetud sai, istusin vaid siis, kui bussis jäi vabu istekohti veel. Mul on ebamugav istuda, kui keegi vanake, rase või lastega ema seisma
peab. Loomulikult annan oma koha siis ära.
Pakun, siis kui rohkem kohti pole ja kui on see sama "näost näha" nägu ees.
Rasedana tegin kunagi katse, läksin oma suure suure kõhuga trammi ja vaatasin, kas keegi pakub või ei paku
ei pakkunud
. Üldsielt eriti siis enam
trammiga sõita ei harrastanud.
minu üks hea sõber kunagi pakkus ühele a´la 80 aastasele istet ja nii kaua kui kepiga mutike ennast pingi poole nihutas, lendas, kes teab kus kohast
mingi"daam" ja istutas ennast sinna kohale. Sõber läks vihast siniseks/punaseks/roheliseks. palus alguses viisakalt, siis kurjaga ja lõpuks
tõstis lihtsalt daami sealt püsti ja lasi mammi istuma.
ja üldse ... see istuma pakkumine on viisakus mitte seadus... ja kui ma ei taha, siis ma ei ole viiakas
Ikka juhtub. Ka hiidkottidega koolijõmmidele vahest. Turupeatusi lausa püüan vältida. On ikka küll...pool kotti kartuleid ja veerand siga kaenlaall ja
jookstakse nagu põdrapullid ja nagu bussi saadakse nii hakatakse koheselt surema. On ka õnnestunud lapsi ahistajate käest päästa.
Aga seoses teemaga tuli üks lõbus lugu meelde. Sai kunagi sõidetud. Talv ja paksud riided, laps, kelk, pambud... no nagu koormakaamel. Oleks pidanud
paar peatusevahet bussile vastu jalutama aga ei jõudnud enam. Ja sõita oli vaja seekord. Läksime haiglasse vastsündinud vennat vaatama. Kuidagi sai
siis ennast koos kraamiga peale pressitud. Vahekäigus kõikus üks juba/veel tahmas jäleda retsi näoga kolmekümnendates mulle tundmatu koll. Ja sealt
tuli siis umbes selline rämeda ja kõva häälega monoloog: "No mis sa seisad seal? Mis sa arvad, et mõni märkab lapsega istet pakkuda või? Sitta!
Oota, ma rebin kohe paar tükki kõrvupidi püsti!" Ja kus järsu sigines viisakaid...

endast vanematele naistele ja rasedatele ning lapsega(tega ) vanematele kindlasti,aga koikk oleneb ka olukorrast
ylbikud voivad ka pysti ju
sõita
------------------------------------------------------------------
kui mind ei ole siin siis mind ei ole olemas
Lastega emadele,rasedatele ja vanuritele kes tõesti vajavad istet,neile ma pakun..Leian,et jobud vanurid kes teisi pea pikali jooksevad istekoha
pärast ja mölisevad liiga palju-need pole istekohta väärt.
Vanad on juba istunud oma elujooksul küll las aga noored istuvad mudu väsivad kiirelt ära ja siis vanemast peast ei jõua üldse enam seista
viimase ajal pole küll ühistrantsporti kasutanud, aga kui kasutasin siis ikka aegajalt pakkusin ka istet, sõltuvalt ikka sellest kas inimene seda ka vajas. Kui ikka tuli rase naisterahvas bussi siis ikka pakkusin ja ka väga vanadele inimestele, aga nendele vanamuttidele kes keskturu juures reipal sammul trammi hüppasid ja siis mind vihase näoga põrnitsema jäid, et mix ma neid juba istuma ei lase, ei pakkunud ma midagi.
Ma ei istugi, nii ei teki vajadust ka iste pakkumiseks.
Pole ammu võimalust olnud. Siinne linn nii väike, et 45 minutiga kõnnib diagonaalis läbi.
Vanasti sai nii ja naa tehtud. Kui ikka hommikul uni magus siis kahekohalise istme aknapoolsele toolile ja silm kinni. Kui südametunnistus käskis
korralik olla, siis krapsti püsti.