
Viimasel ajal on üks pidev tants ja tagaajamine nende kõiksugu maksude ümber siin riigis. Segab see pidev muutumine ka teie argist elu? Tekitab
pahameelt või sootumaks rõõmu kui mingisugune maksude alandamine jälle uudistes sõnakese teenib? Või hakkab häirekell peaskohe alarmi andma, sest
nagunii tuleb see üks väike maharvamine kuskilt mujalt jälle kamaluga tasa teha?
Arvestad aastaid ette omi tulekuid ja minekuid, kui mõni tänastest uudistest aastatetagust aega puudutab?
Mul küll hea meel kuulda maksude alanemisest. Tahaks loota, et see tendents jätkub
Tiba liiga suur on see overhead, mis riigi valitsemine võtab.
Kui langevadki, siis ikka millegi arvelt. Ja kui need ei ole valitsemiskulud - jätku parem langetamatta. Häälte püüdmise lubadused ainult.
Mis seal vahet ongi - langetavad tulumaksu, tõstavad erinevaid (tubaka, alkoholi, bensiini jne) aktsiise. Euroliidu käibemaks tuleb varsti - 2% lisaks senisele 18%-le. Lõppkokkuvõttes jääb ikka vähem raha kätte.
Tahetakse vist ka tõsta maksuvaba miinimumi. Iseenesest on tegu hea uudisega, kuid see ei pruugi kõkjal nii olla. Näiteks mõnedes maapiirkondades on palgad nii väiksed, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine võib negatiivselt mõjutama hakata sealset arengut, mis on niigi tagasihoidlik, või hoopiski olematu. Seda seetõttu, et omavalitsustele laekub üksikisiku tulumaksust vähem raha, sest maksuvaba miinimumi määr on kõrgem. Kuna omavalitsuste finantsseis on Eestis suhteliselt vilets, võivad sellised otsused sisuliselt kaasa tuua, nii mitmetegi omavalitsuste pankrotiseisu.
Maksude alandamine on tore asi küll, aga kurb on see, et maksupoliitikas pole stabiilsust
Seega on see maksudega sebimine üks poliitiline mäng.
eks oma särk ole ikka ihule lähemal...mis puudutab tulumaksuvaba miinimuni ja % langetamist....ikka vaatad ju palju juurde tilgub...aga...paraku
söövad muud hinnatõusud selle arvelt kogu "rõõmu".....lihtsalt palgalipikut on sutsu meeldivam vaadata
..see värk on rohkem
psühholoogiline ...mulle tundub...
Mulle see maksude alandamine meeldib. Meeldib ideoloogia, et töö tegemist ei peaks maksustama, ei pea "ostma võimalust tööd teha".
Tarbimise maksustamine on seevastu igati OK põhimõtteliselt. Tahan viina juua, maksan aktsiisi kaudu ka alkoholist põhjustatud terviseparandamised
kinni. Tahan autoga sõita, maksan aktsiisiga ka teeremondid kinni jne.
Ja kui ei taha makse maksta, siis ei tarbigi - kogun ainult suurt raha sukasäärde ja ei söö kah! 
selles olen eelkõnelejaga nõus, et see peaks olema iga indiviidi vaba valik millele oma sissetulekuid kulutada ja millistele kaupadele/teenustele makse peale maksta, seda ei peaks mingi umbmäärane riik meie eest otsustama.
Minu seisukoht ei ole see, et igaüks otsustaks ise, milliseid makse maksta. Minu sisukoht on see, et maksustada tuleb väärtuste kulutamist
(tarbimist) mitte väärtuste loomist (töö tegemist).
Kui sa süüvid natuke riigiteooriatesse ja riigiõigusesse, siis saad isegi aru, miks üksikisik ei saa maksuküsimusi otsustada vaid seda peab tegema
riik.
mõtlesingi seda, et tahan ise otsustada mida tarbin: alkoholi, bensiini või hoopis haridust või meditsiini. seega olen selle poolt, et tulumaks olgu
pigem väiksem ja kui tõesti muidu ei saa siis käibe- ja/või aktsiisimaks suurem.
sorry kui ennast piisavalt selgelt ei väljendanud.