Board logo

Töölepinguga seotud seadused...
Kiara - 15.02.2005 kell 17:33

Kas keegi teab kohta kus on kirjutatud sellest, kui palju peab tööandja ette teatama kui ei ole vaja tööle tulla?
Keegi teab konkreetseid veebilehti, kus asi kirjas on? Mina ei ole veel leidnud.

Kui teatatakse mulle ette näiteks 3 tundi enne tööpäeva (öö) algust, et tööd on vähe siis kas ja kui palju peaksin ma saama hüvitist?

Point on selles, et viimasel ajal väga tihti helistatakse mulle töölt umbes 2-3 tundi enne tööleminekut ja öeldakse mulle, et ma ei tuleks tööle, sest tööd on vähe.

Tean küll - nad peaksid ju sel juhul mulle maksma palka, mis oleks aga suurem kui tulu tööst, mis ma sel ööl teen. Ja nii nad siis ei maksa mulle ka mingit hüvitist selle eest, et nad nii vähe aega ette teatavad


salliise - 15.02.2005 kell 18:53

Mõni aeg tagasi oli Delfis mingi link, kust sai igasugu seadusi uurida. Nüüd olen isegi hädas selle aasta miinimumpalga suuruse leidmisega.
Ei leidnud ka igasugu tööpakkumistega tegelevatelt lehtedelt selliseid "pisiasju".
Seega ei tea, aga otsin edasi.


kontorihiir - 15.02.2005 kell 20:10

http://seadus.ibs.ee/teemad/10/

palun registreeru kasutajaks ja saad seadust ise lugeda


margus - 15.02.2005 kell 22:04

või loe ilma registreerumata aadressil: www.riigiteataja.ee. Otingusse kirjuta töölepinguseadus. Seal on kõik kirjas.


mada - 15.02.2005 kell 23:10

Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
http://seadus.ibs.ee/teemad/10/

palun registreeru kasutajaks ja saad seadust ise lugeda
Kontorihiir, ära anna linke vananenud info juurde! seadus.ibs.ee andmebaasi täiendamine lõppes 2002a, seega võivad õigusaktid juba ammu kehtetud olla! kasutada tuleks ikkagi marguse poolt viidatud elektroonilist riigi teatajat.


Lola69 - 16.02.2005 kell 00:49

Ma olen senimaani kasutanud estlex'i seadusi puudutavates küsimustes vastuste otsimiseks.


Ray - 16.02.2005 kell 10:50

Soovitan siiski Riigi Teatajat, ESTLEX on vahel vigane. On olnud juhus. Jutt siis kehtivatest tekstidest.


kontorihiir - 16.02.2005 kell 12:03

Tsitaat:
Algne postitaja: mada
Tsitaat:
Algne postitaja: kontorihiir
http://seadus.ibs.ee/teemad/10/

palun registreeru kasutajaks ja saad seadust ise lugeda
Kontorihiir, ära anna linke vananenud info juurde! seadus.ibs.ee andmebaasi täiendamine lõppes 2002a, seega võivad õigusaktid juba ammu kehtetud olla! kasutada tuleks ikkagi marguse poolt viidatud elektroonilist riigi teatajat.


vahetpole...vihjata tahtsin lihtsalt netivõimalustele, see oli esimene link, mis lihtsalt ette juhtus......ma ise ei registreerunud seal ja võimalik, et seal pole parandusi tehtud...
tööl kasutan ise estlexi, kuhu igal nädalal uuendusi tõmban...kui väga vaja, võin texti üles ka otsida

aga marguse vihjatud Riigi teatajast saab muidugi ka...

http://www.raamatupidaja.ee/index.php?teema=370&artikkel=4566 <---siin täiesti kehtiv seadus


ariita - 25.06.2007 kell 19:24

Tööleping on tööandja ja töövõtja vaheline leping, mida tuleb hästi hoolega lugeda enne kui allkirja alla kirjutada, küsimuse tekkimisel saab ju kohe küsida. Erinevatel firmadel ja asutustel on ka lepingutes erinevad punktid. Määravaks osutub ikka see, mis on lepingus kirjas, pole mõtet lepingut sõlmides jääda lootma eelmise asutuse reeglitele, pärast võib imestus olla suur


Emily - 25.06.2007 kell 19:41

Täitsa nõus, et enne mistahes lepingule alla kirjutamist tuleks see läbi lugeda ning tekkivatele küsimustele teiselt lepingu poolelt vastuseid nõutada. Kindlasti tasuks aga tutvuda ka töötajale seaduses sätestatud õigustega. Teise asutuse sisestele reeglitele lootma jääda tõepoolest ei tasuks, küll aga tasub natuke loota seaduse peale, mis on kõigile üks. Nii ütleb näiteks Töölepingu seaduse § 15 järgmist: "Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut."


sales - 25.06.2007 kell 20:18

Võta lahti Töölepingu seadus või Avaliku teenistuse seadus - sõltuvalt millise kategooria alla käid - ja loe
Ilmselt siiski Töölepingu seadus... ja tegu on ilmselt tööseisakuga...


sales - 25.06.2007 kell 20:23

Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Soovitan siiski Riigi Teatajat, ESTLEX on vahel vigane. On olnud juhus. Jutt siis kehtivatest tekstidest.


no nii raudne asi nagu Töölepingu seadus on seal täpselt kirjas, pealegi pole ammu mingeid muudatusi seal tehtud...


vantark - 26.06.2007 kell 15:13

Noriks niisama tähte Eesti seadustes tööline ei ole mingi töövõtja seaduste järgi on olemas tööandja ja töötaja aga mujalt ma ei näe küll kunagi põhjus seadust otsida kui mitte Riigi Teatajast, sest sealt saab kõike mida vaja ja RTl on suht korralik ja hea otsing samuti.

Siin ka vastus küsimusele:

§ 38. Tööandja vastutus töötaja tööle mittelubamisel

Kui tööandja keeldub töölepingu sõlminud töötajat tööle lubamast, võib töötaja töövaidlusorgani kaudu nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses


Pipilota - 26.06.2007 kell 15:54

Tsitaat:
Algne postitaja: Kiara


Kui teatatakse mulle ette näiteks 3 tundi enne tööpäeva (öö) algust, et tööd on vähe siis kas ja kui palju peaksin ma saama hüvitist?

Point on selles, et viimasel ajal väga tihti helistatakse mulle töölt umbes 2-3 tundi enne tööleminekut ja öeldakse mulle, et ma ei tuleks tööle, sest tööd on vähe.




loogiline moistus ytleb, et sellised asjad peab tavaliselt toolepinguga paika panema ja tooandja peab sellest tootajat teavitama. sel kujul asi lohnab seaduserikkumise jargi.
aga no banaanivabariikides loogiline moistus ei kehtivat ju.


ratatosk - 26.06.2007 kell 17:11

Eks see küll sõltub töökoha ja ameti iseloomust ning loomulikust töörütmist, aga loogiline mõistus ütleb, et pigem on see töösisekorraga määratud, kuidas graafikuid koostatakse ning kuidas tööseisaku korral käitutakse. Tööleping on liialt üldine dokument sellise asja reguleerimiseks. Subordinatsioon, puhkepausid ning muud tööl käimise ajad, töövahendite hooldus, vajalik raporteerimine jne. on ikka tavaliselt töösisekorraeeskirjade teema olnud.

P.S.
Peab tunnistama, et paljudes (eriti just väikestes ettevõtetes) ei teata töösisekorraeeskirjadest just väga palju.