
Kuidas suhtute teie ajukahjustusega inimese aasta(kümne)id kestvasse kunstlikku elushoidmisse?
Kas laseksite juhtme seinast tõmmata? Või hoiaksite teda jätkuvalt vooliku otsas, hapras lootuses, et lähedane ärkab kunagi normaalsele elule? Isegi
teades, et inimese aju on pöördumatult kahjustunud ja temast ei pruugi saadagi inimest nagu teised, vaid nn 'juurvili'...
http://www.postimees.ee/210305/esileht/valisuudised/160738.php
ja http://www.postimees.ee/210305/esileht/valisuudised/160738.php
see pole ju elu.....
ma saan aru,et lähedaste jaox on see otsuse tegemine jube raske aga no siin olex sellise pika aja peale ikka pidanud mõni kamp psüholooge appi tulema,
et reaalne mõistus võidax
Kusjuures pole ju tegu "lollide" ameeriklastega. Millalgi oli ju juttu samalaadsest asjast Saksamaal (vist).
kui asi ikka pikalt kestnud ja paranemislootust pole siis kahju küll
juhe seinast.
kui tegu oleks enese lähedasega, oeh, ma ei kujutaks üldse ette, loodan väga väga, et ma ei peaks selle peale kunagi mõtlema.
Aga üldiselt annan ma endale aru,et paraku tuleks see juhe ilmselt välja tõmmata, kui paranemislootust ei ole.
Mingit osa neist õnnetutest oleks kindlasti võimalik päästa normaalsesse ellu. Nii, et suht suhteline, et kelle juhe seina jätta ja kelle võtta!
Ise oleks igal juhul selle poolt, et igal võimalusel siiski juhe välja tõmmata.
Probleem muidugi algab suht kuskilt kaugemalt. Nimelt kui minu teha oleks, siis kisuksin juhtme senast välja juba Narkaritest, süfiliitikutest ja mis
iganes muude hullude hälvetega sünnitajatel! Loomulikult ka nende toredatel partneritel eelkõige!
Raske teema aga mina olen lähedastele selgeks teinud, et koomas olles mind üle 2 aasta stepslis ei hoitaks. See on ka mu enda taluvuspiir, millise aja
jooksul ma teise inimese eest hoolitseda-oodata suudaksin. Vist
.
Tsitaat:
Algne postitaja: knight
Mingit osa neist õnnetutest oleks kindlasti võimalik päästa normaalsesse ellu.
No aastaid nii inimest justkui "elus" hoida ei ole mõtet. Ka kui tegu on lähedasega. Imele võib loota, aga see on valdkond kus ma imedesse
ei usu. Ma siin tasahilju olen omadele maininud, et kui minuga peaks kunagi midagi taolist juhtuma, siis ei mingit võitlemist juhtme otsas
vegeteerimise õiguse eest. Siis tahaks ma juba rahu saada mitte kõige kiuste "elada".
15 aastat juhtme otsas on liig mis liig ...
Siiski tundub väga võigas võtta ära ajusurmas olevalt inimeselt sööki makku pumpav toru. Nälgimis- ja janusurm ei ole küll asi, millega inimese
eluküünalt kustutada!
http://www.epl.ee/artikkel_287785.html
ei tahaks ise nii elada, et ei teagi, mis sinuga tehakse
see pole ju elu, kui mingi masin makku toitu pumpab ja sa oled teistele koormaks
olenemata sellest, et pere armastab sind vast endiselt, aga see pole inimväärne
pealegi mees ei saaks oma elu ju elada
ta saaks ju uue pere luua nii endale, kui lastele
kidlasti on valus lõpetada elu sellisel moel kõigile lähedastele..aga antud juhul 15 aastat näidanud, et sealt ei tule midagi paremat ja ta on igas
mõttes surnud, keha elab, aga aju mitte ju
Ma sooviks, et juhul, kui see peaks olema mina, siis palun võtke see juhe seinast.
esimesel juhul hoiaksin elus.kahjuks Eestis on seda raske teha, sest sellinne inimene vajab hooldajat ja väga palju trenni ning tegelemist.Meie
seaduste kohaselt ei saa riik lubada hooldajat.
Sõber tegi avarii 220km/h oli kiirus.Luud kondid olid nii purud, et 4kuud haiglas ja ta ei ärganudki.külas käisime siis tuli teda kõvasti raputada et
ta kaheks minutiks silmad lahti teeks.Vaatas ühte kohta ei reageerinud.Ema hooldas teda vahetas mähkmeid,söötis läbi nina mingi voolikuga kohutav
oli.peale sellist õnnetust oleks ainuke lootus olnud trenn kohe kui ta haiglast välja sai.
4aastat elas ja siis suri grippi.
Kahjuks ei suuda kõik õigel ajal oma kallist inimesest lahti lasta, meil pole see valik veel võimalikki.
Kuigi, kaudselt ehk ongi, sest lootusetud haiged suunatakse intensiivist kuskile väiksemasse haiglasse, kus nad nagunii kaua vastu ei pea...
Ei pea õigeks lasta inimesel lihtsalt vegeteerida, milleks raisata haigekassa niigi pingelist eelarvet?!
Juhul,kui olukord,kus võin jääda lamajaks,välja.
Kõik lähedased teavad,et minul tuleb juhe seinast võtta.Kui juba juhtmete all olles süda seiskub,siis elustada ei tohi.
Samas saab mind varuosadena kasutada.
Milleks?Kellele mind vaja on sellisena?
Humaansus?Et nagu me ei saa otsustada oma elu üle.Kuhu jääb siis demokraatia?
Kui nii arutada,siis oleme selle hinge saanud vaid laenuks siin ilmas eksisteerimaks.Me rändame edasi
lisatud:ei võta vastutust juhtme väljatõmbajana
Kui aju juba lootusetult läinud, tuleks ka hingel minna lasta... Milleks see pseudohumaanne vägisikäitumine organismiga, mis juba ära tahab?
Huvitav,mida arvavad arstid sellest,kes on andnud Hippokratese vande?
Seal on üheselt öeldud,et ei lõpeta inimese elu isegi siis ,kui seda talt palutakse.
Juhe seinast välja on tänapäeval esilekerkinud teema.
Äkki vanne on vananenud
analoogiline lugu juhtus mu klassiõega1978a-l, kes olles taksos reisijana sattus raskesse avariisse(kuklapoolne kolju osa oli segamini): Tartus hoiti
elus teda 2 aastat ja siis toodi Jämejalale lamama, seal oli ta 2,5 aastat, 26 aastasest 68kg naisest jäi järele 31kg. keha funktsioonid töötasid,
isegi neelas, ei häälitsenud, ei tundnud kedagi ega andnud märku, et vajab midagi, vaid vegeteeris lamades
Ei tahaks olla otsustaja rollis ega ka ise juhtme küljes. Väga raske teema. Ma ei tea, mida mina otsustaksin juhul, kui see oleks keegi minu
lähedane.
Samas milleks piinata end, lõpmatuseni ka ei jõuaks ju paranemist oodata....ei tea
Tõmbaks välja nii et isegi silm ei pilguks.Sooviks et samamoodi käitutaks ka minuga.Ei tunneks mingeid süümekaid.Proovitud, töötab.
vaid vegeteetiv mina mulle ei meeldiks, parem tõmmatagu juhe pistikust välja ja järelejäänud saaks kergendatult hingata
Tubli Ariita.
Mina nimetaks seda inimlikkuse ülimaks tasandiks.
Kahjuks leidub inimesi kes oma heaolu sunnil ei võtaks sellist tegu ette.Nad parem vaatavad seda nuustakat seal nurgas andmata aru enesele et ta
tegelikult on vaid aeglaselt roiskuv korpus.
Kui teemat edasi arutada siis ma isegi ei kujuta ette neid inimesi kes enda puhtakspesemise hinnaga lasevad valust vingerdavaid ja narkootikume
täispumbatud inimesi,kelle elupäevad on loetud piinelda.Muidugi on see iga inimese individuaalne otsus ja hukka mõista seda ei saa.Iseasi on see ,kas
see on õige.Oleneb kelle mätta otsast vaadata.
käisin peale opetatsioonide lõpetamist klassiõde Tartus vaatamas, pilt oli masendav kuid 5 kuud peale avariid siiski lootustandev - kõik ju
lootsid..., aastad läksid ja kui ta 2 aasta möödudes toodi Jämejalale, sest Tartus polnud mõtet enam kohta kinni hoida aga kusagil ta ju pidi oma
voolikutega vegeteerima ja vegeteeriski veel 2 aastat, 2 kuud enne ta südameseiskumist käisime teiste klassiõdedega teda vaatamas, jäime sõnatuks,
sest meie nägemuses oli juba juhe seinast välja kukkunud...
Selline vegeteerimine ju pigem piinamine. Ja egoistlik lähedaste poolt kes ei suuda lahti lasta inimesest.
mis õigusega tohib lähedane juhet seinast tõmmata, see oleks juriidiliselt mõrv
Kõik me oleme müüdavad.Ka arstid.
huvitav,kas abort on ka mõrv?
loomulikult
kui süda juba tuksub ...
ok.
Ariita,
aga kas siis kui süda veel ei tuksu,
kas siis on eetiline mõrv?
spermatosoid on ka elusorganism.Kui neid preservatiivi panna ja hiljem prügikasti visata-peaks ka ju mõrv olema-
ok
sel juhul on universum ekslevaid hingi lõputult täis
Tundub tõesti, et nii ongi...Ja just nimelt lõputult täis. See aga peaks tähendama seda, et inimesel pole mingit õigust mingeid piire seada,
absoluutselt mite mingeid - humaansus hujaansus ja muud toredad väljamõeldised. Kus algab või kus lõpeb. Mitte kuskilt ei alga ja kuskil ei olegi
lõppu ei humaansusel egal muul järelikult ei hakka ka kuskiltmaalt tegevus mõrva moodi välja nägema.
Seega kui inimvare on kontaktivõimeline, siis tuleks järgida tema soove ja selle järgi talitada. Kui puudub kontaktivõime, siis langeb otsus kiirelt
ja üheselt - juhe seinast ja kasutaks ressursse nende päästmisele, kes end päästa soovivad
Knight
Arvan,et normaalne kontaktivõimeline inimvare soovibki, juhet seinast välja.Teadvuseta inimese puhul peavad omaksed otsustama ja see on juba
raskem.
Kui ma mööda ei pane,siis Holland on reguleerinud neid seadusi.
Minu meelest on ka eutanaasia täiesti humaanne.
Samas: aborditamise eest võiks küll karmid karistused olla, sest selles näen mõrva.
Nii nagu meil pole õigust otsustada reaalselt eksisteeriva inimese elusaatuse üle, nii ka veel siia ilma saabumata inimese puhul..
Ei, ma ei rääkinud endast mööda--eutanaasia on eutanaasia...
Äkki keegi modedest liigutaks ja liidaks teemad.Eutanaasia teema oli ja ilmselt ka selle teema all arutleme sedasama teemat-või mida te arvate.
Tsitaat:
Algne postitaja: tiivitaavi
ok.
Ariita,
aga kas siis kui süda veel ei tuksu,
kas siis on eetiline mõrv?