
Kui palju näete igapäevaelus võimalusi säästa loodust? Ja kas kasutate neid võimalusi?
Näitex kas eelistate paberarveid või e-arveid?
netiarvetele üle minnes kas olete teinud seda lihtsalt mugavusest või mõtlete seda tehes ka keskkonna peale? või meelitavad teid hoopis
võiduvõimalused- http://www.hansa.ee/e-arve/ ?
Või kas keerate hambaid pestes vee kinni või lasete joosta? Kas näete säästmisel seoseid ainult oma rahakotiga või ka loodusega?
Maiu ei ole mingi roheline, aga huvitab, kui palju keegi üldse hoolib..
jah ikka! olen keeldunud tellimata rämpspostist, tulevad e-arved. tegelikult tihti on rahakott ja keskonna säästmine üsna sama asi,
näiteks elektri puhul.
teisest küljest vett ma jälle raiskan üsna palju, see niriseb mul pidevalt.
Kunagi sai ostetud Tarkusraamat ''Taevas''. Tsiteerin.... ''kui kõik lõpetaksid gaaside kasutamise, paraneks osoonikiht
iseenesest mõne aastaga.''
Siit siis minu üleskutse.
keskkonnasäästmise meetmed peavad olema väga läbimõeldud. muidu võib kasu asemel hoopis kahju tõusta. toon ühe näite energiatootmisest. ka
energiatootmiseks vajaminevate seadmete valmistamine nõuab tooret ja on pahatihti keskmisest energiamahukam ettevõtmine. teisi sõnu, kui hakataks
usinasti hankima päikesepatareisid ja püstitama tuulegeneraatoreid nimetatud energiatootmisviisideks mittesobivatesse kohtadesse , siis ei pruugi need
vidinad tagasi toota sedagi energiat, mis nende valmistamiseks, paigalduskohta transportimiseks, püstipanemiseks ja remontimiseks kulub. rääkimata
kaudsematest kuludest. kuulu järgi hakatakse isegi tuuleriigis taanis tuuleenergia osatähtsust vähendama, sest tegemist on ikkagi väga ebastabiilse ja
energiamahuka energiatootmisega
sama on ka nn keskkonnasäästlikumate autode, kütuste, materjalide jms-ga. kõige keskkonnasäästlikum on reeglina ikkagi kõik see, mis algab eesliitega
"ühis-": ühistransport, ühiskanalisatsioon, ühiselamu
, ühisükskõikmis. ja poole vähem inimesi maamuna pääl.
mõnikord tuleb lausa naer peale, mida kõike rahvale pähe üritatakse määrida keskkonnasõbralikkuse sildi all
ja, räägitagu mida tahes,
miljoni elanikuga säästlik eesti on ikka köömes võrreldes kiirelt arenevate miljardi-hiinade ja -indiate kõrval, kes keskkonnahoiu meetmete peale laia
kaarega kusevad.
jääb üle vaid loota, et seda aega oleks võimalikult palju, mil naer pole veel asendunud nutuga.. ja palvetame termotuumaelektrijaama kiire rakendamise
eest (?).
Meie kodus jälgitakse väga energia, vee jne säästlikkust.
Veel ei lasta niisama voolata, tubades, kus ei olda, ei põle niisama tuled jne. Kuid seda tehakse eelkõige ökonoomsuse põhimõttel.
Kui nüüd aga rääkida üldiselt maailma keskkonna kasutusest, mis senini on olnud paljuski mitte keskkonda säästev, siis tundub olukord küllaltki
hulluna. Vihmametsade hävitamine ja osoonikihi hõrenemine jätkub, mida on tunda kliima muutustest. Ka maailma majandushiiud on sellest aru saanud ning
on koostatud igasuguseid pikaajalisi programme ja lepinguid, mis peaksid muutma tootmise keskkonnasõbralikumaks. Aga kogu see ümber struktureerimine
neelab meeletuid summasid, mida aga teatavasti napib. Seetõttu ei saa loota kiirele olukorra paranemisele ja alternatiivsete energiate kasutusele
võtule. Praegusel hetkel on peamine energia allikas "must kuld", millel baseerub kogu maailma majandus. Niikaua, kui seda
jätkub, ei ole oodata ka suuri muutusi, kuigi nende kallal juba töötatakse.
Kõige halvema mulje on mulle jätnud vihmametsade massiline hävitamine. See on üks peamine tegur, mis mõjutab meie ökosüsteemi. Loodame, et olukord
paraneb ja teadus suudab avastada uusi keskkonna sõbrlikke alternatiiv energiaid ja neid kiiresti evitada.
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk..... ja -indiate kõrval, kes keskkonnahoiu meetmete peale laia kaarega kusevad.
Indias on näiteks keelatud igasuguseid kilekotid ja muud kilepakendid. Põhjuseks on küll lahtise
kanalisatsioonisüsteemi ummistamine kuid siiski kena algatus. Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
kõige keskkonnasäästlikum on reeglina ikkagi kõik see, mis algab eesliitega "ühis-": ühistransport, ühiskanalisatsioon, ühiselamu, ühisükskõikmis.
Ka parimate naabrinaiste vahel tuleb ühise mehe jagamisel õpuks niikuinii riid e.sõda.
Sõjas aga vahendeid ei valita ja keskkonnahoiu peale ei mõelda...
No pisut ikka püüan säästa.
Vett ja elektrit säästan muide, mitte looduse vaid oma rahakoti huvides.
Aga sellised lihtsad asjad....plastmasstaara õigesse kohta, prügi maha ei viska, poes käin seljakotiga (kilekotid jäävad ostmata).....ei tulegi kõik
meelde
No ma ei tea, kas me elame keskkonnasäästlikult
Gaasi ei kasuta aga see-eest tuled säravad pea terves majas, isegi tubades, kus ei olda
parasjagu. Üks pisike lamp põleb aga öö läbi. Vett kasutame nii palju kui vaja on - mõõtureid meil ei ole, nii, et...? Poes käime kilekotiga ja kui
ise kaasa ei võta (peaaegu mitte kunagi) siis ostame uue. Auto valime meeldivuse ja rahakoti paksuse järgi.
Matkalt tulles korjan prügi kokku ja võtan kaasa,et visata prügikasti-olen näinud liiga palju lõkke kohti kus vedeleb kartlikrõpsude kilepakendeid ja
ka koni filtreid mis hästi ei mädane ja plasttopse ning pudeleid.Ühesõnaga loodusesse ma prügi ei jäta.Linnas ma maha samuti prügi ei viska-tänavaltel
ikka leidub prügikaste.Taara ikka kogumispunkti.Elekter ei põle seal kus inimesi pole-laspsepõlves sisse harjutatud asi.Vesi ei jookse kui pesen
hambaid,kuna siis seda pole vaja.
Hetkel rohkemat meelde ei tulegi.
Võimaluse piires alati.Loodust ei risusta,sodi laiali ei loobi ja autot järve ääres ei pese.Samas ei vii ka batareisid erikonteineritesse ega sorteeri prügi erinevatesse nõudesse,sellega tegelegu need kellele ma maksan(maksude näol)Hooldan metsa ja istutan metsa.Arvan et minu suhe ümbritseva loodusega on normaalne.
sorteerin prygi (see juba linna poolt suht kohustuslikuks tehtud), vett ei lase liialt voolata, tulesid ei poleta palju, prahti metsa alla ja tanavale
ei loobi.
samas aga elan vagagi keskkonnavaenulikus piirkonnas ja soidan liialt palju autoga.
raske on tasakaalu mugavuse ja keskkonnasaastlikuse vahel leida.
Prügi sorteerin küll, aga muuga on, nagu on.
Vist ei säästa eriti, aga mõtetult ei larista kah.
Auto võtab küll palju kütust
eriti ei mõtle keskkonnasäästmise või kokkuhoiu peale, kuigi on mõningad harjumused tarbida vett ja elekrtit säästlikult, nimelt tubades kus kedagi ei
viibi, kustutatakse tuli ja vett pole mõtet nii sama joosta lasta.
Ah jaa, autoaknast ei viska kunagi prahti välja.
meil on boiler taimeriga- öösel soendab, odava reziimi ajal
, säästupirnid on, pesumasinat kasutame enamasti nädalavahetustel, muru ei kasta, metsa
olen istutanud, autos on bensiin alati otsakorral- pidevalt janus teine

Prügi metsa alla ei vii. Taarapunkti pudeleid ka mitte (tean, tean - olen laisk). Aga pimedal ajal peavad kõik tuled tubades ja koridoris põlema, alateadlik stressi vastu võitlemine äkki?
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancerArvan et minu suhe ümbritseva loodusega on normaalne.
ka sitast võib saia teha n. lausa glasuuriga
olen mõtteid mõlgutanud, et näiteks e-kaubanduse kasutamine on ka keskkonda säästev.
Mina mõtlen keskkonna säästmise peale suht tihti... No tahaks, et minu lastel ka elamiseks koht oleks...
Hambaid pestes panen harjamise ajal vee kinni, sama käib pesemise kohta, kui seepi kehal või shampooni juustes vahutama ajan, siis vesi kinni (välja
arvatud juhtudel kui mul vääääga külm on)...
Püüan autoga sõita nii vähe kui võimalik (floridas see ikka jube raske), see tähendab, et kodust väljas ei käi, kui kindlat eesmärki pole ja
marsruudid mõtlen ka suht hoolikalt läbi, et ikka lühem tee oleks... Seda nii keskkonna kui oma rahakoti peale mõeldes... Eestis kasutasin enamasti
ühistransporti...
A Floridas toimub ikka jube saastamine ma ütleks... Siia ilmselt prügi sorteerimine jõuab mingi 40 aasta pärast ja kui asjade pakendeid vaadata, siis
tuleb nutt peale... kilekotte antakse ka poodidest nii palju, et ei jõua neid kõiki prügikottideks ära kasutada... :S
Njaa, olen vist veidi äärmustesse kalduv. Püüan keskkonnasäästlikult elada, mis väljendub:
*poes käin enamasti riidekotiga, millel kiri ´Kanna nii, et loodus ei kannata´, ühesõnaga propageerin rohelist elustiili
,
*aegajalt ostetud suured kilekotid kasutan prügikottideks, seega eraldi selleks otstarbeks ettenähtud kotte ei osta, allesjäävaid kilekotte on terve
suur sahtlitäis, juhuks kui peaks vaja minema;
*kauplusest lahtist salatit ostes eelistan pakkimist kilekotti, sest prügina võtab karbist vähem ruumi ja viimase alleshoidmisel pole ka mõtet.
Kusjuures alati vaatavad teenindajad mind kui opakat, kui karpi ei soovi või kui kassas ei lase tooteid eraldi kilekottidesse panna;
*elektrit-vett üritan samuti ökonoomselt kasutada, kuigi arenguruumi on kõvasti,
*prügi loomulikult maha ei viska ja troppidele üritan teha tulist kasvatustööd
*taarat ka niisama ära ei viska, purgid viin emale, saab talvel moosi
;
*viljandis tegelesime ka prügi sorteerimisega, aga tallinnas kusjuures selleks võimalusi eriti pole, sest maja ümbruses ainult tavalised
prügikastid.
Ilmselt on midagi veel, mida loomuliku harjumusena ei oskagi esile tuua.
Samas on sisse juurdunud naiselikud nõrkused, mis ajavad aegajalt tarbima asju, mis tegelikult pole eluliselt vajalikud...
Eraldi tähelepanu säästmisele suuremalt ei pööra. Aga üldiselt olen üsna rohelise mõtteviisi ning maailmavatega. Ilmaasjata ikka veel kraanist joosta
ei lase. Valgust on tubades nii, et oleks hea olla ja soe meeldib ka.
Keskkonna säästmiseks ennast piitsutama ei hakka, aga rohekas mõtteviis muudab ka paljud tegevused loomulikuks, mis muidu võibolla eraldi tähelepanu
vajaksid.
P.S.
Selle sõnumi postitamiseks on elektromagnetlaineid edastanud ainult korduvkasutatavad elektronid.
Ma jälgin täiesti maniakaalselt, et vesi asjatult ei voolaks ja elektripirn tühja ei põleks. Nüüd olen püüdnud loobuda kilekottide kasutamisest.
Heegeldasin kandekoti ja mees toob poest pappkastidega kaupa. Taarat olen hakanud järjekindlalt koguma ja kogumispunkti viima. Maal lõkkes ei põleta
enam materjali, mis saastab õhku. Kaevasime ilmatu piraka augu ja pigem matame kui põletame. Ega seegi hea ole, aga on prahti, mida mitte kuhugi panna
ei oska.
See on vähene, mida teha saan. Vihmametsade pärast muretsen, aga midagi teha ei saa.
No sellise sodi, mis ei põle, või mida pole lõkkes hea põletada, korjan mina ka kokku, aga toon selle linna prügikasti.
Siis oled sa, ratatosk, eriti tubli.
Vahetasime majal katuse. Vana eterniit purunes, väheseid tükke saab kasutada puuriitade katteks. Kuhu tükid panna? Panime auku. Ja on veel muudki,
näiteks rauatükke. See läheb nii kalliks, kui hakata vanarauaautot tellima.
Eternniidiga sai maal edukalt teeauke lapitud kunagi
ma ikka vist natuke ka säästan loodust st. hambaid pesen tassi lastud veega(ei meeldi kui vesi mind märjaks pritsib), nägu pesen svammiga see on hea
näo massaazh hommikul, mulle meeldib kui ta pärast kergelt õhetab ja uni kaob kähku, kile kotte pliidi all ei põleta, patareisid, pirne ja aerosoolide
balloone prügi konteinerisse ei pane( korjan eraldi kotti ja viin oht.jäätmete konteinerisse kui see kott täis saab), püüan ikka el. pirni kustutada
kui ruum jääb tühjaks, no mingil määral jälgin enda toimetusi küll loodushoiu seisukohalt ja püüan seda järglastelegi sisendada, õnneks nad soosivad
seda hoiakut