
tüdruk on 4 aastane alles. hommikul kohe hakkab üks undamine ja närvidele käimine. Ilmselgelt ta naudib seda. mina olen aga nii rivist väljas, et ei
suuda hommikusööki teha - asjad kukuvad maha, panen soola asemel suhkrut, unustan kas ise sõin või ei söönud. Tunni ajaga olen nii läbi, et ei jaksa
end voodist enam püsti ajada ja pea valutab. Siis ta lõpetab ja on ilmselgelt rahul endaga.
Pidevalt on enesetunne nagu oleks öö otsa pidu pannud.
Energeetikast olen tume, aga lugesin paari raamatut ja proovisin visualiseerida, et meie vahel on sein Minu jaoks on see kohutavalt keeruline, aga kui
õnnestub, siis leevendab veidi. Korra õnnestus ette kujutada et võtan temalt energiat ja naljakas, aga tüdruk vaatas korraks üllatunud näoga otsa ja
muutus HETKEGA normaalseks. Pikast põdemisest päästab mind ennast kui suudan ette kujutada, et võtan puudelt energiat. Ma ei tea mida sellest
arvata..
Mida teha?????
(loomulikult on proovitud rida kasvatusvõtteid ja mitut psühholoogi)
kirjutades tekkis mõte, et minu probleem on just see, et tema jauramise tulemusena kaob minul ära fookus ja ma ei suuda oma tegevusi jätkata.
mida teha, et suudaksin fookuse ja mõtlemise säilitada?
ja tema provakatsioonidega mitte kaasa minna?
Julgen soovitada paari varianti.
Nagu postitusest aru sain oled psühholoogi juures käinud.
Igasugused käitumismallid ei möödu üleöö nii, et psühholoogi poolt soovitatud tegevused annavad efekti mingi aja möödudes, peaks varuma kannatust ja
ka ise rohkesti vaeva nägema.
Soovitan lisaks ka iseseisvalt psühhaloogialast kirjandust lugeda nt. arengupsühhloogiat jne (võid julgesti oma psühholoogil lasta sulle temaatilist
kirjandust soovitada).
Mis mina selle energia vampiirluse kohta olen kuulnud.
Olen käinud ühe nõia juures, kes seletas, et lapsed peale sündi tõmbavadki vanemate energiaväljast energiat. Astraalkehal pidavat olema lausa auk
sees. Tavaliselt pidavat see mööduma 2-3 aasta pärast aga võib ette tulla ka tõsisemaid variante nagu vanemate haigestumisi väsimust jne.
Igasuguste nõidade ja sensitiivide käimise juures pidavat olema ka see risk, et kui pahatahtliku või soss-sepa juurde sattudes võid sealt kogemata
eelmiste hädaliste mured ja hädad kaela saada, mis sinna ruumi jäetud.
Muidugi sinna nõia juurde minnes peab ka temasse natuke usku olema aga tavaliselt tekib see siis kui ilmalikude tohtrite käest abi ei saa.
Mind isiklikult on nõiad tervise koha pealt küll aidanud.
Loodan, et suutsin sulle natuke mõtlemisainet anda.
Tsitaat:
Algne postitaja: Aku
lapsed peale sündi tõmbavadki vanemate energiaväljast energiat. Astraalkehal pidavat olema lausa auk sees.
Lugesin ja lugesin ja ütlen ausalt...mina küll sellest aru ei saa,vbl olengi loll.
Lapsed ongi ju sellised...vahel undavad,vahel kilkavad,nõuavad jne.
Paljugi loeb see ka,kuidas lapsevanem ise talle mõjub.Kui ema on väsinud ja hapu ja loppis,kandub see lapsele(ja mitte ainult lapsele)edasi.
Tahaks nii väga küsida,et kas ollakse ikka alati kindel endas,et nüüd ma olen valmis emaks saama ja jõudma taluda magamata öid kui vaja ja kõike muud
mis väiksega kaasneb!?
Mul plika oli ka titena jube kisakõri.Ei olnud mul asu ei päeval ei öösel,no pidin lihtsalt kuidagi selle olukorraga leppima ja mõtlemise ses suhtes
enda jaoks ise paika panema.Kui hakkas juba asjadest rohkem aru saama ja oskas vastugi öelda,tuli väga palju rääkida ja asju selgeks teha.Ja ei midagi
hullu,see kõik sai kuidagi nii ruttu mööda,nüüd on need minu nn."kannatused" heaga tasutud.Oleme head sõbrannad
Järgnevaga ei torka küll teemaalgatajat aga...
Ma ei tea,mis on juhtunud tänapäeva emmedega.Lapsi kasvatatakse raamatu järgi,süüa kõike ei julgeta,äkki tuleb pekk kõhule või kuhu iganes(olgugi et
rinnaga toitmine käib),rasedad ei julge ei istuda ega astuda õieti,kodutöid teha eriti ei tohi jne.nagu rasedus oleks mingi haigus.
Ja peale sünnitust tuleb suur stress!?
Ei väida et see kõigiga nii on,aga tean väga,väga palju taolisi näiteid.
No ma ei tea!
Vahel oleks nii isu mõnele öelda,et eks topi ta siis tagasi,kust võtsid,kui segab!
Võite mind materdada ja hukka mõista kui palju tahate aga see pole normaalne!
Liilia ei hakka materdama,
aga miks me arvame, kui minul on nii, siis miks teistel pole nii nagu minul?
See pole nii, et tänapäeval just..., seda on juhtunud varem, nüüd ja ka tulevikus.
Energia kui selline mis inimesi täidab, ei ole huinamuina, ja asi mille me oma peakestes ise välja mõtleme, see on reaalsus. Mõnedel on seda palju ja
see energia vahetus toimub kedagi kahjustamata, see uueneb pidevalt, ja kõik toimib. Kuid kui inimene on haige, või on muul põhjusel blokeeritud
energia juurdevool, on see juba probleem. Ju on sinul seda vähe, et ei ole mida anda.
Peaksid konsulteerima mõne teadja inimesega selles vallas, vaevalt, et siit abi saad.
Tsitaat:
Algne postitaja: Myrk
Liilia ei hakka materdama,aga miks me arvame, kui minul on nii, siis miks teistel pole nii nagu minul?
Kõik asjad pidavat mõtlemises kinni olema, sellepärast ongi teiste nõu vaja. Aga nõuandjadesse, peab uskuma, et oma mõtlemist muuta.
Ja Liilia kuidas sa selle energia peast vabastad?
Kui oled haige, vilets ja kõik energia kanalid on umbes? No ei saa kõike oma pea süüks ajada.
Teemaalgataja ju püüab, ja tulemusteta. Ehk on sinul mõni nipp mis antud teemas ja olukorras töötaks?
Mind hakkas tegelikult see asi täitsa huvitama
Hakkasin edasi mõtlema ja leidsin,et üks mu väga lähedane on umbes samas situatsioonis vist,kuid tema laps on juba ammugi koolilaps.Peale sünnitust
oli naine sihukekses stressis,et pole sellest nagu siiani väljagi tulnud ja on nüüd paksult igast haigusi täis (umbes nii nagu Aku eespool kirjeldas)
ja keegi ei oska teda aidata
Inimene närtsib igapäevaga.
Ma ei tea muidugi,aga kas pole kuidagi võimalik seda siis kindlaks teha,on see laps siis energiavamp. või mitte.Kas või nt.nädalane lahusolek(vanaema
võiks ju hoida) vms.
Oeh ma kohe ei tea,mida mõelda või öelda

tänan!
jah, tõenäoliselt on ka minu enda energiasüsteem nõrk (ju siis selline asi on olemas...) ) ja peale lapse sündi jäi päris kesiseks. Kohe peale lapse
sündi tundsin, et ei taha välismaailmaga suhelda.
tegelikult oli mul ka 8a. tagasi mingi diagnoosimatu haigus - kohutav väsimus ja tasakaaluhäired, tundsin et lihtsalt energiat ei ole, mitte unepuudus
või füüsiline väsimus.
Seega peaksin vist kõigepealt tegelema enda energiasüsteemi tugevndamisega...
Millest alustada?
Liiliale
See asi ongi nii, et ega enne aru ei saa kui ise samasuguse portsu otsa satud. Ega ma ise ka aru ei saaks.. - tean, sest pole ju esimene laps kellega
kokku puutun
ja rasedusega on tõepoolest mõnel nii, et kui vastavate juhiste järgi ei toimi, siis emaks ei saagi. Rasedus katkeb. Minul oli 8 katkemist enne kui
neid juhiseid tõsiselt võtsin. Siis istusingi 9 kuud nagu lillepott ja vaevalt julgesin hingata - tänu sellele 9. katkemist ei tulnud ja tema tudub
nüüd kõrvaltoas
kas siis oli vaja? - vot seda ei saa ette teada ja liigne kaalumine ja kahtlemine pole ka looduse poolt ette nähtud, sest nii sureks inimkond välja
(sõjadade ja kriiside ajad nt.)
Tänan!
Ega ei saa tõesti,olen selle väitega täitsa nõus ja eks see ole iga asjaga nii.
Raseduse katkemise ja muude taoliste probleemide puhul on loogiline niigi,et tuleb hoida ennast igasmõttes jne.Ma pidasin siin silmas rohkem ikka
mõningaid terveid emmesid,kes teevad ennast no liiga hädaks(günekoloogidki väidavad seda ühtelugu).
Ega ma tegelt ei võtagi siin enam sõna midagi,see on üsna individuaalne asi,nagu paljud teisedki.Ei saa siin väita midagi,et ühel õigus ja teisel
mitte.Eks kõigil on omad kogemused ses suhtes.
Ütlesin kõigest oma arvamuse ja sain vähe mõelda
Oleks see vaid minu võimuses,aitaksin kõiki hädalisi jõudumööda!
Tsitaat:Mida ta "undab" ja kuidas toimub "närvidele käimine"?
Algne postitaja: katizxcv
tüdruk on 4 aastane alles. hommikul kohe hakkab üks undamine ja närvidele käimine. Ilmselgelt ta naudib seda. mina olen aga nii rivist väljas
Kulla teemaalgataja. Sa pole oma probleemiga ja emotsioonidega üksi! Keegi ei räägi sellest ja igaüks peab hakkama saama, sest lastega on hakkama
saadud ja aastatuhandeid, kuid vahel läheb teisiti.
Loe läbi raamat:
http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=5397&noh=1
Raamat loksutab paika nii mõndagi ja lisaks pista pihku sama raamat oma lapse lasteiakasvatajale.
Edu!
seda kindlasti
osav manipulaator ja liigne partnerlus varasemal ajal.
kuidas on aga võimalik et ta OSKAB mind nii ära väsitada, et ma ei suuda ennast liigutadagi.
kuidas ta oskab minu mõtteid nii segada, et ma ei tule isegi söögi tegemisega toime ja asjad kukuvad käest?
mis asi see on, et niiviisi saab mõtteid saboteerida?
juba titana oli see, et ma ei saanud süüa kui tema kisas - magu ei hakanud tööle ja sai hoopis seedehäired. Tema aga kisas päevaläbi. (teise lapsega
midagi sarnast ei ole)
Tsitaat:
Algne postitaja: katizxcv
kuidas on aga võimalik et ta OSKAB mind nii ära väsitada, et ma ei suuda ennast liigutadagi.
kuidas ta oskab minu mõtteid nii segada, et ma ei tule isegi söögi tegemisega toime ja asjad kukuvad käest?
mis asi see on, et niiviisi saab mõtteid saboteerida?
jah, see on minu olukord teiste sõnadega ja teise nurga alt.
kas oskad ka mingit lahenduse niidiotsa anda?
minu enda mõistus on otsas ja ka mitmel psühholoogil, ega ma muidu esoteerikat loeks.
selge see, et ta jaurab oma vajaduste pärast - tähelepanuvajadus. ta ei taha, et ma teen süüa. Ta tahab, et vaataksin teda. Ignoreerisin. Lõpuks
leidis ta nõksud mida ma ei suuda ignoreerida.
Võite õelda, et olen loll nõrk ja saamatu - ok. ju siis olen, aga see sildi kandmine ei lahenda probleemi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Aku
Mis mina selle energia vampiirluse kohta olen kuulnud.
Olen käinud ühe nõia juures, kes seletas, et lapsed peale sündi tõmbavadki vanemate energiaväljast energiat. Astraalkehal pidavat olema lausa auk sees. Tavaliselt pidavat see mööduma 2-3 aasta pärast aga võib ette tulla ka tõsisemaid variante nagu vanemate haigestumisi väsimust jne.
katizxcv, loe seda veel:
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
lapsele ei ole antud intelligentseid vahendeid oma ootuste väljendamiseks- nutt, naer ja terve rida vahepealseid reaktsioone. ta ei oska ega peagi oskama 4aastaselt täiskasvanu (moodi) olla.
/.../
tuleb ära tabada sobilik hetk või olla leidlik ja kohanemisvõimeline. seega, ainus kanal, mis suurpuhastamist vajab, on Su tähelepanu ja leidlikkuse kanal (ära seda "kanalit" otsima hakka- see oli kujundlik)!
aitäh kõigile kes nõu andsid!
Sain värskeid mõtteid ja uusi nüansse ning hetkel olukorra jälle kontrolli alla
--
see viimane soovitus oli ka Gordoni perekooli soovitus, aga mõju on mis kipärast vastupidine: mida rohkem tähelepanu saab, seda rohkem nõuab.
"mina teatele" reageerib, et "ma tahangi, et sul paha on".
Kaupleb ennast poodi kaasa, teeb ilusa näo, lubab korralik olla ja räägib mind pehmeks. Poes aga rammib ostukorviga teisi inimesi. Lasteaias sain
kirja, et ma ässitavat last nende vastu, kuigi ma keeran ennast siin 8-ks.
3 psühholoogilt pole abi saanud - kõik nende võtted on ammu raamatust loetud ja proovitud. Sain aga vähemalt teada, et haige ta pole, sest kui tahab
suudab ka korralik olla.
Näen aga seda, et MÄÄRAV on ise "vee peal" püsida ja enda mõtted selged hoida. Siis suudan ka midagi välja nuputada.
küsimus aga: KUIDAS SEDA SAAVUTADA?
Käisin isegi ennast psühhiaatrile pakkumas, et äki deprekas kallal või muu viga küljes - õeldi, et ei ole.
(Energiavampiiridest ei tea ma midagi. Tean aga, et visualiseerimise võtted aitavad enda käitumist muuta. )
põõrdu mõne eksrasenssi poole kui sealt abi ei saa
lapsed ongi väga iivõlid ja võivad oma vanemad tappa lõpuks!
Ei tasu öösel "Maisi lapsed" jne õudukaid vaadata 
Mmongi mõte on ka õige, et enda mõtted röövivad energiat. Teine võib ju õelda, et "oled loll" aga väsimus tekib siis kui MINA ISE sellele
reageerin ja seda mõtet analüüsima jään "kui loll ikka olen; kas mõni on veel lollim; mul nii häbi, et loll olen" vmt. jne. Sama moodi on
oluline see, mis emotsioonidega mina lapse käitumisele reageerin... Emotsioon on aga kiirem kui mõte....
Kas on kuidagi võimalik enda mõtteid-emotsioone nii kontrollida, et selliseid hävitavaid mõtteid-emotsioone-tundeid enda kallale ei lase...
(olen kuulnud, et see on seotud mandelkeha tööle rakendumisega ja on olemas võtted normaalse aju töö taastamiseks;
Usun, et minu probleemist on raske aru saada, kes ise ei ole kogenud. Võibolla on ka tunnete kontrollimine elementaarne ja tavasituatsioonis tulengi
sellega toime. Siin aga seda ei oska)
lapsed on vanemate peegelpilt ja kui näed midagi erinevat siis peaksid põõrduma spetsialistide poole
tekkis küsimus teemaalgatajale... miks arvad üleüldse, et laps on see, kes energiat sult võtab? see võib ju vabalt kuhugi mujale kaduda..
Tsitaat:Huvitav, millised olid nood psühholoogide poolt soovitatud võtted?
Algne postitaja: katizxcv
3 psühholoogilt pole abi saanud - kõik nende võtted on ammu raamatust loetud ja proovitud. Sain aga vähemalt teada, et haige ta pole, sest kui tahab suudab ka korralik olla.
Tsitaat:
Algne postitaja: Leni
katizxcv, loe seda veel:
Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk
lapsele ei ole antud intelligentseid vahendeid oma ootuste väljendamiseks- nutt, naer ja terve rida vahepealseid reaktsioone. ta ei oska ega peagi oskama 4aastaselt täiskasvanu (moodi) olla.
/.../
tuleb ära tabada sobilik hetk või olla leidlik ja kohanemisvõimeline. seega, ainus kanal, mis suurpuhastamist vajab, on Su tähelepanu ja leidlikkuse kanal (ära seda "kanalit" otsima hakka- see oli kujundlik)!
Sa ütled, et sildi kandmine ei lahenda probleemi ja ega ei lahendagi. Lapsele deemoni sildi kleepimine ka ei lahenda. Saage keskel kokku. Anna talle tähelepanu ja tunnustust (see vajadus on normaalne ju ometi?), aga anna vabatahtlikult. Siis, kui saad, anna rohkem ja kui ei saa või ei jõua, siis hinga natuke, naerata (aitab ärritusest üle saada, isegi kui ei ole naeratamise-koht su meelest: naeratamine ise tuletab kuidagi füüsiliselt meelde, et sa ei pea vihastuma ega ärrituma ja viimased ongi need emotsioonid, mis kulutavad sind ju) ja ütle, et käed kinni või praegu nii väsinud, et jaksan ainult lehvitada sulle siit supipoti tagant või mis tahes olukord on ja pärast sööki vaatame su joonistust (ja siis vaata ja kiida kokkulepitud ajal nii, et küll saab).
Mida rohkem sa põhimõtte pärast last ignoreerid, seda võimatumaks ta ju muutub kõige ebasobivamatel momentidel, sest tal on kogu aeg midagi puudu. Kui ta tunneb, et te olete sõbrad ja sa oled olemas, kui mitte praegu, siis mingi aja pärast (teab, et saab su sõna usaldada), siis tõmbab ehk pisut rahulikumaks? Või oskad ise ta tähelepanuvajadust mingis rõõmsamas võtmes rahuldada kui vägikaikavedu.
Kohe ei pruugi mõjuda, aga natuke kannatust ja ehk su laps ei ole iiwul. Enamasti kunagi ei ole.![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: katizxcv
selge see, et ta jaurab oma vajaduste pärast - tähelepanuvajadus. ta ei taha, et ma teen süüa. Ta tahab, et vaataksin teda. Ignoreerisin. Lõpuks leidis ta nõksud mida ma ei suuda ignoreerida.
Aitäh Myrk, et sa mind mõistad!
on kogunenud rida kasvatuse võtteid, aga nende rakendumise eelduseks on, et olen ise vormis ja rahulik. Olen aga väsinud, reageerin emotsionaalselt ja
seeläbi olen ka kohe "kadunud".
Hetkel leidsin õnneks väikese abimehe: ühe punkti jõllitamine konsentratsioonivõime tagasi saamiseks; aga see on nii koba ja habras võte veel minu
jaoks.
Olen tänulik kui keegi oskab veel nippe anda kuidas erinevate segajate taustal konsetratsiooni säilitada..
Kui sa oled kogu aeg väsinud, siis tuleks pöörduda perearsti poole. Loomulikult ei suuda väsinud inimene keskenduda. Kuidas aitab ühte punkti
jõllitamine?
Kui sa oled haige, siis on selge, et sa ei suuda lapsega tegeleda nii nagu vaja. Kõigepealt pead aitama ennast, siis saad aidata last. Sellel ei ole
midagi pistmist teispoolsusega.
Tsitaat:
Algne postitaja: katizxcv
tegelikult oli mul ka 8a. tagasi mingi diagnoosimatu haigus - kohutav väsimus ja tasakaaluhäired, tundsin et lihtsalt energiat ei ole, mitte unepuudus või füüsiline väsimus.
Tsitaat:
Algne postitaja: katizxcvMinul oli 8 katkemist enne kui neid juhiseid tõsiselt võtsin. Siis istusingi 9 kuud nagu lillepott ja vaevalt julgesin hingata - tänu sellele 9. katkemist ei tulnud ja tema tudub nüüd kõrvaltoas
Tsitaat:
Algne postitaja: katizxcv
on kogunenud rida kasvatuse võtteid, aga nende rakendumise eelduseks on, et olen ise vormis ja rahulik. Olen aga väsinud, reageerin emotsionaalselt ja seeläbi olen ka kohe "kadunud".
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Kui sa oled kogu aeg väsinud, siis tuleks pöörduda perearsti poole. Loomulikult ei suuda väsinud inimene keskenduda.
Katizxcv, oled väsinud ja vajad puhkust. Kasvõi paar päeva on suureks abiks. Praegu kurnab sind kõige rohkem see, et laps ei ole niisugune nagu sa
tahaks. Aga ta ei ole. Pead sellega leppima ja seda endale tunnistama. See ei tähenda, et peaksid laskma lapsel end terroriseerida. Laps vajab väga
täpseid reegleid, millest üleastumine on keelatud.
Oh jah. Õpetada on lihtne. Mul on need probleemid aastate taha jäänud. Aga nad olid, ja väga raskelt. Uskusin endasse, et saan hakkama. Saingi, kuigi
sõin ära ka pool pakki antidepressante.
Jõudu sulle ja pea püsti! Kolli ei ole olemas, kui talle otse vastu vaadata!
Arvan ka, kui mu postitus kadus, aga ei ullu, sest endiselt on järel need debiilsed 10 näppu
Kas te loete alati teema läbi, pr. Leediliblikas? 
Lugesin lausa hoolega läbi nii ühe poole aruanded kui teiste osapoolte õpetussõnad.
Eriti tegi rõõmu Ullikese soovitus-oled väsinud ja vajad puhkust.
Lohutuseks võin öelda et mida suuremaks nad kasvavad seda enam hakkad sa puhkust vajama.Siis kasvavad nad nii suureks et lisaks puhkusele hakkad sa ka
rohkesti raha vajama.
Jah puhkust sa vajad ja puhata saad sa lastest alles siis kui nad on sinust kolme lennutunni kaugusel.Siis on aeg hakata elama enesele.
On muidugi ka teine võimalus.Võta endale teenijad ja sul tekkib piisavalt vaba aega ,et end mõnusalt tunda.
On ka olemas kolmas võimalus.Hinda oma olukorda reaalselt,teadvusta enesele et oled lapsevanem koos kõigi lisadega ,mida ta sulle pakub ja loo oma
lastele kodu vastavalt nende vajadustele.Kui sa seda ei suuda siis on see sinupoolne möödalaskmine ja enese ülehindamine.Elu ongi lihtsalt selline.
Free, mul on hea meel, et oskan Sulle rõõmu valmistada.
Vastasin teemaalgatajale, lähtudes omadest kogemustest. Kui mu tass oli tühi, ei saanud ma sealt pakkuda teistele, isegi mitte omaenda lastele. Enne
tuli enda tass täita. Sellega ma üksi toime ei tulnud, aga õnnestus õigest kohast abi küsida. Kui mõlemad lapsed hakkasid koolis-lasteaias käima, läks
mul kergemaks.
Võimalik küll, et teistel on teistsugused kogemused. Aga iseenda tolleaegset olekut meenutades ei teki mul vähimatki naljatuju.
Ullike
Ka mina pidasin silmas omasid kogemusi.Ainus,mis rõõmu valmistab on sinupoolne optimism.On äärmiselt tore et oled enese jaoks probleemi lahendusel
leidnud tasakaalu.Lahendust kindlasti mitte.Lahenduste otsimiseks läheb aega kindlasti määratult rohkem kui ette suudame kujutada.Minu lapsed on juba
suured ja elavad oma iseseisvat elu.Kas lahendused ja probleemid on sellega lõppenud-kindlasti mitte.Väikesed lapsed -vaikesed probleemid.Suured
lapsed -suured probleemid.Lapsed jäävad lasteks seni kuni silmad suleme.Ülim mida suudame neile anda on hetk kui kuuleksime oma matustel nende
suust-Olid head vanemad.Siis võib rahus minna oma teed.Seniks aga on oma murede kõrval alati olemas ka laste mured.
Üllatus-üllatus, isand Free: mõnele probleemile ei ole lahendust olemaski
Tuleb lihtsalt endale see teadvustada ja õppida elama koos sellega
Siit teemast loetu põhjal arvan, et teemaalgataja probleemile on lahendus õnneks olemas. Ühele tuleb see kergemalt kätte, teisele raskemini 
Mulle on alati meeldinud, kuidas Free leiab igale kõrvale selle õige noodi
Teisalt pole me prostituudid..
Krt. ma saan peksa Muskalt, et ikka veel ei maga 
Tsitaat:
Algne postitaja: ullike
Üllatus-üllatus, isand Free: mõnele probleemile ei ole lahendust olemaskiTuleb lihtsalt endale see teadvustada ja õppida elama koos sellega
![]()
aga äkitselt on probleem nagu lahenenud
)))
iseasi, kauaks...
Aga Ullikesel on õigus - ma ei mäletagi enam mis on rahulik ja segamata uni. Naljakas, et sellise elukorraldusega harjub nii ära, et ei pane ise
tähelegi...
Aitäh sulle 