
Väidetavalt esitab enamus inimesi mingil eluhetkel endale selle küsimuse...
Ise arvan, et olengi, tegelikult juba ammuilma. See oli vist 10. klassis kui emakeeleõpetaja andis kirjutada kodukirjandi teemal "Kes oleksin kui
oleksin sündinud 20 aastat varem või 20 aastat hiljem?" Kirjutasin omaarust ausalt, et kui varem siis oleksin olnud saksa sõjaväes ja mu kondid
väetaks isamaa mulda, aga kui hiljem, siis tahaks saada Eesti Vabariigi presidendiks. Kuna oli sügav stagnaaeg, siis pani õpetaja mulle küll 5, aga
kirjandi jättis oma kätte, et mul ei tuleks pahandusi...
Et siis tõesti, 2 unistust jäi täitmata, esimeseks polnud enam õiget sõda ja teiseks arvasin end liiga vanaks...
Aga kuidas on teil?
ishand kui õige teema, ma olen seda kogu aeg ju rääkinud, et ma oleksin pidanud 20 aastat hiljem sündima
seega ma peaksin olema täna 20 aastat noorem
Ah missaplärad!
Sündisin õigel ajal. Ka Chaplin, Benny Hill, ning onu heino pidid oma leiva kätte saama
Talent on talent täna siin ja praegu!!! Sinu-minu aeg on HETKEL, ning kui me oskame sellega midagi peale hakata, on ok., kui mitte, siis pole
piisavalt annet! 
Olen, aga mõttekäik on suhteliselt eos ka katkenud. Peamiselt seetõttu, et inimesed ümberringi on oma põhiolemuselt ikka samasugused, olgu mis aeg tahes.
Realistliku ja ratsionaalse mõtteviisi poolest olen guttaga 100% päri.
See soov olla 20 aastat noorem, eriti 40+ eas, on mingil määral nagu surematuse taotlus, olla hetkel sama tark kui praegu ent võimekas kui 20 aastat
tagasi, aga ei te oleks
Ehk, ohakas, sa oleks vast tõesti ilus ja noor, aga sama loll kui siis... 
no ma ei tea, suretate kohe eos mu ilusad unistused
ma oleksin ikkagi sama tark kui praegu, aga lihtsalt noorem.
see kohe peab nii olema.
Mine nüüd, me armastame sind niigi... nüüd ja praegu!
pole valet aega, ju ma siis pidin sündima just siia ja just sellel ajal..vahel mõtlen : hea, et inkvisitsiooni pole, muidu oleks ma juba tuleriidal 
Ei ole ise selle peale osanud tulla, aga esimene mees ütles tihtilugu, et oleksin pidanud sündima rüütlite aega. Ise taganjärele mõtlesin, et nojah, oleks saanud tuulikutega kakelda...
Huvitav, kodukäija, rüütlitel ei tohtinud naisi olla, et kas siis 1. arvas sind parajaks rüütlilitsiks?
Olen mõelnud selle üle ja enam ei kahetse, eks suhtumine muutub kah aja möödudes.
Praegunegi on rahuldav.
Ma rohkem olen tabanud end hoopis mõttelt et tuleks enne laste eostamist selgusele jõuda kas pole peres mingeid vastunäidustatud nähtusi olnud.
ka õige, aga ikkagi loodad, et sinul ei lähe kehvasti. tänasel päeval on epideemiana tõusnud diabeetikute arv. see on asi mis mind hirmutab tuleb lastele siis tuleb
Ei, Sales, 1. puges mu selja taha, kui mõni rüütel vastu tuli. Või tuulik. Kas teemast pidi järeldama, et kohe kindlasti pidi omas nahas
sündima?
Reaalis oleksid Sa selle küsimuse eest kõrvakiilu saanud, vaat seda 1. mõtleski, rahu tema põrmule!
Mulle on meeldinud mingid ajastud arhitektuuri ja moe pärast, näiteks 30 aastate Ameerika.
Veel meeldiks 19 saj suurlinnad või mõisahäärberid, koos sinna juurde kuuluvaga. Kus inimesed on väärikad ja haritud. Mehed olid mehed ja naised olid
naised.
Varasemasse aega võiks ennast mõelda küll. No nii 25 - 26 aastat tagasi, kui keldris meestega molotovi kokteile pudelitesse villisime ja vanu püsse
ning padruneid roostest puhastasime, lenineid maha kiskusime, jäägrid olime... ja ikkagi lootsime, et jätkame sealt kus metsavendadel pooleli jäi...
Aga endised kompartei ja komsomoli karjeristid tõmbasid naha üle kõrvade, nüüd emam ei laseks, aga mis sest tagantjärele tarkusest kasu on
tuhkagi
Vaat mõisaaega ei oska tagasi tahta, sest ei tea, kas oleksin mõisahärra või toapoiss
Ka mulle meeldib Gutta vastus.
Pole vahet millal elad kui on anne siis on ja kui ei ole, siis ei ole.
Ajastu osas oli lahedam tõesti siis kui mobiile ja vingeid arvuti- ning videomänge ei olnud. Nüüd inimesed ei oska justkui suhelda, istuvad mobiil
pihus ja muudkui toksivad ekraani. Lapsed on pehmod, sport on üle mõistuse neile jne
Ka õigekiri kannatab, masendav.
Olen mõelnud ja otsustnud,et olen õigel ajal siia ilma sündinud.
Mis siin arvata,ju siis oli põhjus,miks pidin,siia regiooni sellel ajajärgul tulema oma valikuid tegema.
Et kas olen rahul?Me elame täpselt sellist elu nagu me väärt oleme.
Minul ajaga probleeme pole. Aga kohaga on küll tõsine konflikt.
Mina arvan, et Saalesit ajendas teemat tegema uitmõte: "ristisõdalased"...Kujutan omale ette, kuidas ta kahesajaneljakümneteisel
oleks Nevskile jäälahingusse kaitseliitlaste diviisid appi saatnud, ning (tundes tema venevituviha) peale happy endi ka Nevski türastund mafioosnikud
merekooli ...
P.S. ma tean küll, et selle aastaarvu ette tuhande käib 
Mina olen õnneks õigel ajal sündinud. Ei liiga vara, ei ka liiga hilja. Tõpselt siis, kui aeg õige kukkus - 9.-l kuul
Mulle poleks üldse
meeldinud, kui ma oleks liiga vara sündinud ja mind oleks abordilooteks peetud
Tsitaat:
Algne postitaja: guttamax
Mina arvan, et Saalesit ajendas teemat tegema uitmõte: "ristisõdalased"...Kujutan omale ette, kuidas ta kahesajaneljakümneteisel oleks Nevskile jäälahingusse kaitseliitlaste diviisid appi saatnud, ning (tundes tema venevituviha) peale happy endi ka Nevski türastund mafioosnikud merekooli ...
![]()
![]()
P.S. ma tean küll, et selle aastaarvu ette tuhande käib![]()
Iir, siis oli naise koht kodus ja köögis veel.
Kas ikka tahaksid nii väga sinna aega? 
Õige aeg ja õige koht. Mnjah. Kui palju andekaid suusatajaid on sündinud kõrbes, kui palju tuumafüüsikuid on sündinud ürgajal. Reinkarnatsioon on peen
kunst...
Liiga vara. Tahaksin veel sündimata olla.
Ei! Olen sündinud õigel ajal. Miks peaks olema teisiti?
Oleks-poleks ei kuulu minu sõnavarasse. Mulle meeldib oma ema tütar ja vendade õde olla. Kui oleksin sündinud mõnel muul ajal, siis ma seda ju ei
oleks.
Lapsepõlve mängumaal mahajäetud mõisahoones kolades igatsesin küll mõisaproua tütar olla 
Olin mingis rattas , mis keerles tohutu kiirusega, korraga mingi jõud viskas mu välja sealt rattast ja ma sündisin siia ilma. Tunne, et olen vales kohas, vales ajas, valede inimeste juures , on mind terve elu saatnud. Nüüd täiskasvanuna saan aru , et asi pole ajas või inimestes, asi on reaalsuses. See praegune, tehhislik-raha reaalsus pole minu jaoks. Elan seda nagu oskan, hing on õnnetu, teadvus võtab üle.
Ma arvan ka praegu neli aastat hiljem samamoodi.
Varem poleks ma tahtnud sündida ja hiljem. Ei tea. Mulle meeldib, et me pole veel planeeti ära tapnud ja on ikka hapnik mida hingata.
Samuti on
tore, et veel pole tehnika osas päris hulluks asjad läinud ja veel inimesi ei kiibistata. 
Tsitaat:
Algne postitaja: sissy84
veel inimesi ei kiibistata.![]()
Ma ei poolda nutikäekellasid, mis ütlevad, et keegi helistab sulle või oo messengerist tuli sõnum.
Kui minu ajal tuleb kiibistamine või mobiil minina naha all, siis kolin metsa ja eraldun sellisest nõmedast ühiskonnast.
Mina päris kõigega ka kaasa ei lähe. 
Siis pole enam metsa kuhu kolida, eesti on paari aasta pärast sile nagu tsernopõli siil, põhjavesi rikutud ja kaevandusi täis.Saja aasta pärast räägitakse et komeedid tegid ja kõik noogutavad nõusolevalt kaasa.




70datel käidi Kuul ja arvati, et praegusel ajal (ca 50 aastat hiljem) inimesed kihutavad mööda Kosmost ringi, on lendavad autod ja palju muud.
Jajah! Õnneks on ka grupp inimesi keda huvitab planeedi tervis ja saatus. 
Sissy tõi huvitava tähelepaneku esile. Inimesed käisid kuul 1969 aastal. Ehk 49 aastat tagasi tehti esimene samm maa looduslikul kaaslasel. Arvestades
arenguid kosmoselendude valdkonnas ja eeldades, et kõik jätkub samas rütmis, siis 49 aasta pärast peame me taasleiutama esimese lennuki.
Või ajame üksteist odadega taga! 
Kuule ja Marsile minekuks pole vaja igasugust hullu tehnikat. Õppige astraalmaailmas käima ja pole kohti kuhu minna ei saa. Ise asi kas teid tahetakse sinna.
Igal juhul ei maksaks arvata, et 100 aastaga peab juba planeedi hülgama. Ma arvan, et esialgu ehitatakse meie planeet klaasmulle täis ja siis samal
ajal liigutakse mõnele teisele planeedile. Jetsons multika moodi elu siis.
Mina ei tea kuidas keegi tahaks siit planeedilt minna asustama Marssi. Mina isiklikult ei suudaks elada skafandris ja imelikus purgis kui on võimalik
kasvõi natuke siin loodust ning linnulaulu nautida. Ma ei suudaks seda elu ohvriks tuua. Hoopis iseasi oleks aga siis kui sünniks sellisesse
keskkonda.
Kõigil planeetidel on elu, igal ühel omamoodi. Ei oodata kusagil inimest, kes on programmeeritud ainult hävitama. Praeguste tententside juures ei lähe isegi sadat aasta vaja, et planeet Maa elamiskõlbmatuks muuta. Arenenumad tsivilisatsioonid on reaalsuste eraldamisega juba ammu ennast lahutanud "väikestest inimestest" st meist . Peale viimast eraldumist hakkas inimkond alla käima nii vaimselt kui ka moraalselt just nagu selle protsessi käigus oleksid kadunud kõik täiskasvanud ja alles jäänud lapsed ja noorukid teatud vanuseni, st need kellel puuduvad teadmised. ja see kõik ei toimunudki väga ammu, viimane kord oli kõigest 300 aastat tagasi.
On selle astraali ja muuga kuidas on aga meie oma väiksuses oleme kahjuks jah väga ennast hävitava loomusega.
Planeet maa on määratud otsa saama nii kui nii. Kuigi loomulikku rada pidi on päikese surmani, inimkalendri järgi palju aega, siis praegust teed
jätkates suudab inimkond aga selle elu siin palju varem lõpetada.
Seda, et inimkond Maa hävitab, selles ei kahtle minagi. Lihtsalt 100 aastaga seda ei juhtu, see on absurd.
Saab kindlasti hävitada ka 100 aastaga kui see plaani võtta aga fakt on see, et keegi ei lase sellel juhtuda. Isegi loodus ei lase nii kiiresti.
Tulevad ilusad looduskatastroofid, kus kümned tuhanded hukkuvad jne...
Vabalt võib sajandiga lammutada. Isegi veel vähem kulub. Keegi ei saa peatada, kui see nõuks on võetud. Inimesed on loomult lambad, ka teadlased.
Mõned uued Hitlerid pukki upitada ja ongi olemas. Ja kümned tuhanded on tagasihoidlik summa. Räägime miljonitest, kui mitte miljarditest. Kes see
"keegi" on kes takistab?
Astraalrännakud on huvitavad, kui kiirelt saaks siis õpiks ära. Tasuta värk noh.
Astraalrännak eeldab kõige sügavamat lõdvestust ja voilaa.
Välismaa reisile pole mõtet minna kui saad minna teise dimensiioni reisile 
Mina ilmselgelt astraalrännakuid oma elu sees ei tee. Mind hirmutab mõte katsetamisest mis nurjub, st kardan, et jäängi teise dimensiooni ja siin elan
edasi nagu juurikas kes seina passib.
Teatud tasemel meditatsiooni ei kavatse ma samuti harrastada. Ma ei armasta pere kõrvalt selliseid asju harrastada mis võivad halvasti lõppeda.
Pealegi ma eelistan reisimist soojale maale selles kehas ja oma olevikus. 
Sissy saan aru sinu alalhoidlikkusest, ka magamine on astraalrännak.Sa oled lihtsalt teistel eesmärkidel kui rännakute uurimiseks sündind
Mina ka
näiteks ei tüki teisele poole kuni mul siin pool on nii palju kogeda.Olen käinud mõne imetillukesel reisil ja see mida ma nägin seda ei suuda isegi
kirjeldada.
Kellel on huvi katsetada, astraalrännuku ajal hoiab kehaga sidet väike hõbeniit mis aitab kehasse tagasi tulla.
Ma lasen kostjal või maryl endale kaitse peale panna, siis skini needused minu suunas ei tule enam läbi.
Ma ei oleks kindel ka hõbeniidi abis. Äkki ma olen mingi erand kellel see ei toimi?
Pigem eelistaksin rännakule minemist hüpnoosi abil, eriti kui tean, et tegemist on kogenud hüpnotiseerijaga. Lisaks tahaksin kogu sessiooni diktofoni
peale saada, et mulle poleks sisendatud lisaks mingit jama.
Uni on ka ok variant.
Milleks needa inimest, kes on oma elus ise iseendale nii suur sitakeeraja? Kelle elu ei tahaks elada isegi mitte 1 päev?

To sissy84 Kui arvad nii siis loomulikult.
Tõeline needus on tõesti tiba teistsugune asi härra on ajanud needuse ja enda probleemide eitamist omavahel sassi.
Kuna ta keeldub oma probleemidega tegelemast, sest ennast õnnetuna tundmisest on saanud Ta ego identiteet.
Et ei peaks, midagi kaotama hakkab ta otsima süüdlast väljastpoolt iseennast.
To metsapull PS. Varsti oled 40 ja oled samasugune ajuvähk.Ilmvõimatu on haigele inimesele midagi halba soovida.
Halba ei tohigi soovida, midagi head siis näiteks.
Kuidas oma probleemidega tegeleda näiteks? Selle asemel, et ajuvähiks sõimata.
Selle rea asemel oleks võinud mingeid positiivselt aitavaid sõnu ritta seada.
Kardan, et häid soove ja nõuandeid pead küll uutelt foorumi kasutajatelt norima. Meie oleme oma nõuanded edastanud, loe vanu teemasid.
Midagi head enam ei viitsi kirjutada kuna ennast korrata on tobe, Sinu puhul pole tegemist lapsega, kellele peab teatud asju pidevalt meelde
tuletama.
Kuigi tähelepanu norimine on vägagi lapse tasemel. 
to mestapull: 30+ alaväärsuskompleksiga
ravi ennast, see on minu heatahtlik soovitus
kuna sa seda ei tee siis siis jutt on lühike, otsi uusi lolle kes sind kiidavad kasvõi raha eest.
Polnudki ju nii raske? Vähemalt 30% viimasest postitusest on nõks positiivset nooti.
Väga raske on taolise kompleksiga haigel aru saada oma haiguse olemuseset.
Aga niikaua kuni sa pole sellega tegelenud süüdista ainult iseend.
Tegelemise all pead Sa silmas täpsemalt mida?
Tegelikult on suur palve, et eerik2, Kirke ja teised kodutud.com kasutajad ei levitaks reaalselt minu kodanikunime kasutades minu kohta seda mismoodi
ma siin käitunud olen. Ma tean, et reaalselt keegi on räägitud. Näiteks Elva turuplatsi konsumi müüja Jaana on teadlik minu siinsetest
sõnavõttudest.
Palun ärge vähemalt rohkematele inimestele minu kodanikunimega minust jutte levitage. Ma väga palun ärge rikkuge mu väheseidki võimalusi.
See ikka hea et räägitakse. Vaata kuidas "kõva mees" nutab. Enne oli nii hardcore pull. Lubas siin naisi, lapsi ja mida iganes vägistada. Nüüd ainult haleda kusiku vari järgi.
Kuidas külvad, nõnda lõikad!
Minu usk inimese käitumise või iseloomu muutusesse on selline: kui 12 kuud pole jamasid olnud, siis võib gramm leebem olla. Muus osas ma ei andesta
midagi enne kui inimene pole suutnud 12 kuud olla hea.
Kuna Sa Pull hiljuti solvasid eerikut, siis mina ei näe seda ilusat 12 kuud kus oled olnud paranenud ja hea inimene. Seega mina ei hoiaks end tagasi
Kirke ja eeriku nahas olles.
Ei mäleta mis täpne keiss oli, aga Kirke asemel ma ka ei andestaks. Never ever. See oli ikka ülihaige teema. Mulle tundus raskusastmelt kraad kangem, kui eeriku lugu. Selline asi läheb sadismi alla. Ja sihukesed värdid ei parane.
Mul on see üsna täpselt meeles. See oli tõesti korralik.
Võib-olla Kirke isegi kardab oma pisikese pärast.
Samas vist eriti mitte kuna tema väike kodanik jooksis mulle poes otse jalgadesse.
Üldiselt mul on hea omadus teha nägu nagu ei tunnekski inimest isegi kui ta minust meetrikaugusel viibib. eerik2 väidab muidugi vastupidist.
Minul on nende isikute andestamisse seisukoht selline, andestavad - hea, ei andesta - nende valik. Ärgu lihtsalt levitagu seda saasta mida ma siin
olen kokku keerutanud reaalselt minu kodanikunime kasutades. See on minu palve.