
Ise olime kodus ja "ootasime vanaisa surma"...ehk valvasime tema viimaseid hetki. Nii möned minutid enne surma kuulsime kuidas keegi justkui oleks
kilejopega mööda toaseina alla lohisenud (need veneaegsed krabisevad kilekad). Seejärel tehti magamistoa aken lahti ja pandi kinni. Tormasime vaatama,
aken kinni ja toas polnud ka kedagi krabistamas. Kuuldu ikka vöttis meil natuke vestivahe märjaks kyll
Oo-jaa, mul vaimurahvaga head ja ammused suhted, juba väiksena. Esimene kohtumine on siiani hästi meeles. Olin siis kuskil nelja aastane.
Miski ajas mu öösel ülesse ja läksin vanaisa seljataha. Täiskuu paistis tuppa, tuba oli valge, varjud põrandal. Ja siis nägin neid, kolmekesi olid,
umbes minu suurused. Tantsisid mu voodi ees, karglesid ühelt jalalt teisele, silmad hiilgasid kuuvalgel, ise olid nagu kontsust tehtud. Ajasin vanaisa
kiiresti ülesse ja kui ta vaatas, siis enne jõudsid korstnajalga lipsata. Tükk aega ei saanud und ja vanaisa ütles, et polnud ju kedagi.
Kohtunud küll otseselt vaimudega pole, kuid seda et mu isa peale surma veel hulk aega suvilas ringi liikus, tean kindlalt.
Sellised tüüpilised hääled kordusid õhtuti pidevalt. Ahju uks avati ja pandi jälle kõlksuga kinni; isa kiiktool nagises järsku ilma mingi
puudutamiseta, kostus täpselt sama raske kriuks nagu isa istumise korral. Mõõda koridori liikusid sammud, kuigi seal kedagi näha polnud.
Ainus kes midagi nägi, oli kass. Tema läks koridori sammudele kräunudes vastu, ja siis äkitselt kangestus paigale ning seisis ikka hulk aega ühel
kohal.
Selliseid pisiseiku oli palju. Sellest ka mu veendumus, et isa oli meiega.
Kuid kõige kummalisem oli olukord suvilas talvel. Sel talvel tehti selles piirkonnas kõik majad tühjaks. Ja veel nii nahhaalselt, et suisa suure
veoautoga oli kohal käidud ning isegi mõõbel ära viidud. Kõik ümbruskonna suvilad said kahju, kes vähem, kes rohkem. Meie maja ümber polnud isegi
ühtegi jälge, nagu ei oleks vargad seda maja näinudki. Meil oli ainus maja kus sel talvel sees ei käidud.
Ema hiljem arvas, et isa jäi suvilat kaitsma. Sest see maja oli tema elutöö ja ta tahtis oma pensionipõlve seal veeta.
/me @ aastakest - kaks tagasi istusime yhe väga hea sõbraga tema isa pubis. pubi asub yhe eesti vana mõisa hoonetes...jubesuur maja...lõputute
koridoride, käikude jne asjadega...peale pubi sulgemisaega, kui kõik töötajad koju olid läinud, istusime meie sõbraga leti ääres, mekkisime õlut ja
parandasime maailma...noh..nagu ikka...aga..õllel, nagu ammu teada, see 1 ja ainuke viga - käib kiiresti läbi...aga veetsee oli suht kaugel...pika ja
pimeda koridori otsas...trepist yles ja alla...niiet uksed tuli lahti jätta, et näeks, kuhu astuda koridorides...nuh istusime siis ja jõime õlut ja
käisime vetsus ja...jõime õlut ja käisime vetsus ja....jõime õlut ja käsisme vetsus...ja äkki sõber kysib minult, et kle...kas sina krt paned neid
uksi kinni koguaeg? mina loomulikult vastasin eitavalt...nuh...jutuks see jäigi...jõime õlut ja käisime vetsus...ja äkki märkasime, et mingi jama
on...meie jätsime alati uksed lahti, aga, kui tagasi läksime olid kõik uksed kinni...ja tuuletõmbus ei tulnud kõne allagi...irw...otsustasime siis, et
läheme kahekesi koos ja teeme uksed lahti ja järgmine kord, kui loodus kutsub, läheme koos...kuna tol hetkel kahtlustasime ilmselt mõlemad teineteist
lollis naljas...mõeldud-tehtud.....läksime koos yles...ja avastasime, et uksed, mis me ennem lahti olime jätnud täiesti kindlalt kinni olid...
...nuh...vandusime, mis me vandusime, kirusime, mis me kirusime...aga mõlemad kuulsime koridoris kaugenevaid samme...
...kuna me mõlemad suht korralikus peotujus olime, siis ei hakanud me loomulikult paanikasse laskuma, vaid jõime rahulikult edasi...aga ytleme nii, et
jututeemat jätkus...olime me ju siiski kokku puutunud VAIMUDEGA....
...hommikul - ilge pohmell...
..sõime pubis miskit praadi...
...tuli sõbra isa, kes jube pahane oli, kuna öösel keegi oli käinud kogu aeg koridoriuksi lahti tegemas ja need lahti jätnud, niiet magamistuppa jube
tuuletõmbus tekkis...ja tema ei saand yltse magada, kuna pidi kogu aeg käima uksi kinni panemas...
...vot selline on minu kokkupuude vaimudega...
JB!
Nu sul seda va huumurt ikka on! Aga eks öllesena vöis asi parasjagu koomiline-vaimuline tunduda
Veel lugu vaimudest-tontidest... Kõik toimus samas toas, kus eelminegi lugu, ainult mõnikümmend aastat varem. Siis oli ema väike, koos õe ja vennaga suures voodis. Tuba oli hämar ja kudisesid seal juttu ajada. Järsku kuulsid midagi ja jäid hiirvaikseks. Ja siis ta tuli, kummuti tagant. Nägi välja nagu lamba tagumine jalg, kontsust pea oli otsas, kaks punakat silma peas. Hüppas üle toa krõps-krõps-krõps ja kadus korstnajalga. Vanaema hõikas teisest toast, et mis see oli? Ja neil oli tükk aega mõtlemist.
Oh kui hää, et ise pole nendega kokku puutunud.
Kardaks vist irmsaste...prrr
Meie vanakodus oli häid vaime kõikjal. Vanaonuga oli selline lugu. Ta oli karjas, jäi omaette mängima. Kui märkas, siis olid loomad juba kadunud, isegi karjakella polnud kuulda. Otsis igalt poolt, ei leidnud, nutumaitse oli suus. Lõpuks hakkas üle jõe minema, üle vanade sammeldunud sillatalade. Hakkas just talale astuma, kui veest kerkis üleni lumivalge mehike, pikad juuksed ja habe, toetas end käsi põsakil talale ja ütles:"... kuhu nüüd, loomade pärast pole küll vaja sinna minna, need on seal, selle kuhja juures..." Vanaonu leidiski loomad sealt ülesse. Järgmine päev kukkus üks külamees sama talaga tükkis jõkke, tala oli pehkinud ja murdus.
Üldiselt mul endal kodus toimub ka igasugu liikumist ja nagistamist, varemal arvasin, et puumaja lihtsal "mängib" ilmade muutudes.... aga elektrit tarbivad koduasjad teevad vahel trikke ja näiteks mul magamistoas lambi pirni klaasiosa kukkus ükskord öösel magama heites otse voodisse. Lamp ise asub umbes 1,5 meetrit eemal ja see klaasist osa oleks pidanud teoreetiliselt kaarega kukkuma, siiani ei mõista asja. Siis vahel televiisor hakkab ise kanaleid vahetama, mina arvasin, et küllap puldis midagi vms., siis ükskord hakkas videomakk korrapäraselt sisse - välja lülitama, mõtlesin vigase harutoosi peale ja panin videomaki juhtme pistiku mitmele poole mujale ning panin laelambi ka põlema, miski ei aidanud, justkui keegi oleks narrinud. Hiljem mõtlesin, et ehk videomakk on lihtsalt voolukõikumisele tundlik, aga mine tea, imelik lugu oli küll....
Tsitaat:Ega tänapäevane elektroonika on tõepoolest tundlik kõiksugu voolukõikumistele. Eriti hull on olukord majades, kuhu elekter tuleb õhuliini mööda. Mul poolõde elas vahepeal maamajas, ning sai paari aasta jooksul ikka päris mitmest elektroonilisest riistapuust lahti. Ei ole võimatu, et ka videomaki protsessor (nii seda vist kutsuti) voolukõikumistega selliseid tükke tegema hakkab, telekaga pole küll selliseid kogemusi, aga igatahes siis, kui ahjuküttega majas pikemat aega köetud ei ole ning õhk niiske, siis teeb ka telekas igasugu tsirkust.
Algne postitaja: Ray
Siis vahel televiisor hakkab ise kanaleid vahetama, mina arvasin, et küllap puldis midagi vms., siis ükskord hakkas videomakk korrapäraselt sisse - välja lülitama, mõtlesin vigase harutoosi peale ja panin videomaki juhtme pistiku mitmele poole mujale ning panin laelambi ka põlema, miski ei aidanud, justkui keegi oleks narrinud. Hiljem mõtlesin, et ehk videomakk on lihtsalt voolukõikumisele tundlik, aga mine tea, imelik lugu oli küll....
Sama jõe peal oli mul ka juhus hea vaimu väge tunda. Oktoobri hilisõhtu oli, hakkasin üle purde tulema. Jõgi süvendatud ja kärestikku oli tehtud kosk, ca 1,5 m vesi kukkus. Kose kõrval kohe purre. Oli selge ja ere kuuvalgus. Hakaksin just astuma libedale purdele, kui lõi nagu välku, ere valgussähvatus. Kuidagi kõhe hakkas ja läksin hoopis altpoolt koske, kärestikust üle jõe. Järgmine päev kukkus üks teine mees purdega kosest alla. Haldjas hoiatas vist mind.
nuh...minuarust siuke korralik tondijuttude lehekylg....või...noh, kui mitte tondijuttude...siis...samapalju nalja, kui tondijuttudest..........saab
kyll :)
UURI TONDIJUTTE....KLIKI SIIA!
Üht vaimuhakatist kohtasin millaski 26.oktoobri paiku. Ja seal oli ka tunnistajaid, nii et ausõna, ma ei valeta..ic
Olen minagi neid tegelasi kohanud.Meil on pööningul vana reformvoodi ja iga kuu 18 kuupäeval veab keegi voodit ühest seinast teise-selgelt kuulda.Kui üles lääme on voodi teises seinas,järgmine kuu veetakse teise seina tagasi.... Nii see voodi sõidab juba ligi 50 aastat-kui maja ehitati...Olen sellega harjunud ja nüüd on kahju et "vaimu"ära andsin.Umbes aasta tagasi kui külalised olid ja voodit jälle sikutati rääkisin külalistele mis toimub.Naljaga pooleks öeldi mulle et kui koju läheme võtame ta kaasa-sellest ajast saadik on vaikus ja voodi paigal.Ei tea kas võtsidki mu vaimu kaasa aga pole enam aasta otsa voodisikutamist kuulda olnud...
jaa...mul kodus ka ikka mitu korda olnud shiukseid juhuseid, kus ei osanudki kohe midagi mõlda...külm värin tuli peale: üks nendest paranormaalsetest nähtustest - istusin oma toas ja lugesin, kui äkki korraga muutus tuba hirmuäratavalt külmemaks, algul ei saanud arugi, kui siis äkki hakkas sein nagu liikuma - mingi asi liikus mööda seina, pannes viimase endaga kaasa lainetama. see oli jube, külm hakkas.läksin siis toast minema, ent tagasitulles oli tuba jube palavaks muutnud..ei teagi, mis see siis oli, kas just vaim...kummitus...aga midagi, mida ma ei koge iga päev...
Ma vist jääksingi rääkima, sest mul sõbranna majas kummitab pidevalt. Too on üle küla vanim maja, ja mis teha, said ostes ka majavaimud kaasa. Üks
juhus, istume kõik all suures toas (kahekordne maja, kus laste toad on üleval korrusel) ja vaatame telekat. Üks noorema õe sõbrants tahtis üles tuppa
minna ja kuna ta meid kogu aeg agiteeris, et tulgu meiegi, siis lubasimegi minna. Samas tuli aga telekast miskit põnevat ja ma jäin veel istuma, nii
ka sõbrants mul. Too tüdruk aga pani ajama, teades, et meie tuleme tal kannul. Trepikoridor on neil suht hämar ja pika terpiga.... Läks nats aega
mööda kui too joostes ja peaaegu nuttes alla jooksis.... Meie nägude peale, et mis, kukkus vai ? hakkas ta seletama järgmist: oli ta trepini jõudnud,
kui kuulis kedagi talle kuklasse hingamas (ja ka hingeõhku siis). Algul oli ta tagasivaatamata öelnud, et Ivika, jäta järgi (mina siis, kuna uskus ju
meid kannul olevat) ja astus edasi.... Siis tundis uuesti sama asja, vaatas seljataha ja.... tühjus... Aga vot olid tüdrukul kiired jalad
allatagasi....
Ise kohtusin vaimuga sealsamas teise korruse koridoris...kust uls läheb neil venna tuppa. Istusime ühe tüdrukuga seal seina ääres jaanipäeva ajal ja
ajasime lihtsalt juttu kui kuuleme järsku Mareki toast (pere vanim laps siis, kahele õele vend) nagu oleks keegi kärbsepiitsaga vastu maad tagunud.
Jäime uuesti kuulama, et kas äkki tuleb see heli kuskilt väljast, kuid ei....sealtsamast. Jörgmine päev nõudsi Matrek meie käest kärbselapatsit, kuna
ta kindlalt teadis, et oli selle lauale jätnud, tole hetkel aga seda enam polnud... Meie muidugi ei jäänud enam kauaks koridori, vaid tormasime
tuhatnelja õue,kus teisedki...
Jne, eriti ei salli majavaimud neil isapoolset vanaema, hakkavad toda kohe sõelade ja igasugu köögistaffiga loopima... vaata ja imesta ainult.
Tsitaat:
Algne postitaja: synoptik
Olen minagi neid tegelasi kohanud.Meil on pööningul vana reformvoodi ja iga kuu 18 kuupäeval veab keegi voodit ühest seinast teise-selgelt kuulda.Kui üles lääme on voodi teises seinas,järgmine kuu veetakse teise seina tagasi.... Nii see voodi sõidab juba ligi 50 aastat-kui maja ehitati...Olen sellega harjunud ja nüüd on kahju et "vaimu"ära andsin.Umbes aasta tagasi kui külalised olid ja voodit jälle sikutati rääkisin külalistele mis toimub.Naljaga pooleks öeldi mulle et kui koju läheme võtame ta kaasa-sellest ajast saadik on vaikus ja voodi paigal.Ei tea kas võtsidki mu vaimu kaasa aga pole enam aasta otsa voodisikutamist kuulda olnud...
mai tea see võib teemast mööda minna ,aga kord juhtus minuga nii....vanaema oli just ära surnud ja sõitsime autoga matuselt kodu poole ja märkasime ,kuidas yks hirv/kits põllu peal kepsles..siis kõik mõtlesid nagu yhest ajust ,et see vanaema seal ongi..
Ahjaa, miskipärast ilmuvad/kuulevad inimesed vaime seoses kellegi surmaga. MNüüd tuli meelde, et õhtul, mil isa suri, kuulsime meiegi ühtteist kummalist ja meie majanaabrid ka - kaks sektsiooni edasi... Tegime emaga köögis süüa, kui meie mõlemad kuulsime uksekella helisemas, küsisin isa käest ukse juurde tulles, et kas helises ja tema väitis, et ei kuulnud küll. Tegin siiski ukse lahti ja vaatsin, et kes või mis, polnud kedagi... paar tunsi hiljem isa suri -nüüd kummitab see küsimes, tea kas lasin ise surma sisse ? Kui isa aga juba kokku oli kukkunud (kella järgi tagantjärele tuletus), kuulsid meie majanaabrid sama (isa sai nendega väga hästi läbi), uksekell ja kedagi polnud... Kui aga aknast vaatama läksid ja kiirabi maja ees nägid (meie sektsiooni ees) olid neil mõlemil naisega pähe löönud sama mõte, et meite papaga miski väga pahasti....tulid ilma kutsumata appi... Tunnetus ? vaimud ? Mis sellised asjad on ?
vaimudel on omadus mõjutada inimese alataju ilma, et nood sellest midagi taipaksid...aga alati on ju võimalus, et su naabrid on ise asjaga kuidagi
seotud?
hmm..hirmuäratavad lood on siin teil..
mul ka yx välja pakkuda... see oli siis kui ma olin miski 13 aastane.. läxin oma tädile kylla hiiumaale.. ja seal me olime kusagil nädal aega..
alguses oli väga tore.. esimesed kaks päeva läxid angu nupsti.. (kiiresti) ja siis järgmisel ommikul kysis tädipoeg et mis asja? teil siin kummitab v?
siis kysisime lähemalt mis juhtunud oli? ja ta magas suures toas ja miski 5 paiku (oli suvi ja päike paistis juba väljas) ommikul .. kuuleb läbi une
et keegi töuseb nahkdiivanilt ylesse ja tuleb tema poole ja kuulis vaid kolme sammu.. tegi silmad lahti ja päike paistis silma..kui oli natc
liigutanud ennast nägi et toas pole kedagi ja ux on ka kinni nii et võimatu et keegi käis seal toas.. vaimud.. tekkis meil kysimus?.. siis tädi rääkis
et kui nad läxid sinna koterisse elama siis oli uksekell ja kedagi polnud ukse taga... ja mõne ajapärast avastasid et uksekell yleyldse ei töötagi...
niih.. tädi siis kysis oma mehelt et kas tema tegi pai... talle öösel.. mees vastas et ei teinud... ja siis tägi ytles rahulikult aaa.. siis oli see
"tema" .. mul ihukarvad kõik pysti.. ja mõtlesin et kuidas ta suudab seda nii rahulikult öelda... aga see "vaim" oli neile vist juba vana sõber... ja
samal ööl ma eisuutnud magama ka jääda... teised magasid minukõrval ja noristasid kuid siis äkki kostusid sammud ka minu poole ja ja kilekottide
krabin mis nurgas olid parajasti.. vms.. ma olin pyhahirmutäis.. ja täditytar kes mu kõrval magas ytles rahulikult.. jää magama... ära aja mind enam
ylesse... siis ma sain kuidagigi magada... igal ommikul kui päike töusis olin ma õues koos oma koeraga ja alles siis kui teised ärakasid julgesin ma
tuppa tagasi minna (umbes ommikul 4-9,10-ni)
ja nii veel viis päeva.. tegelt nyyd järelemõeldes ei tahax seda uuesti läbi elada.. see oli mu elu õudsamaid kogemusi.. ja kartnud pole ma ka
varem..
no mind ja mu elamist ka ikka keskid v.miskid armastavad
see ei ole deliirium,nii mõnigi saab seda tõestada
Vähe sellest,et telekas ise
mängima läheb,kustub ja läheb põlema ka valgustus suvalisel ajal.Seinapilt 3x ühe ja sama koha pealt alla kärutab n. kõige tipux põletus jälje enda
pealt avastan hommikul
no mida kuradit........loomulikult on võimalusi endale neid lahti mõelda,kuid mix ka mitte leppida nende
luuludega
Tsitaat:
Algne postitaja: li-li
no mind ja mu elamist ka ikka keskid v.miskid armastavad
see ei ole deliirium,nii mõnigi saab seda tõestada
Vähe sellest,et telekas ise mängima läheb,kustub ja läheb põlema ka valgustus suvalisel ajal.Seinapilt 3x ühe ja sama koha pealt alla kärutab n. kõige tipux põletus jälje enda pealt avastan hommikul
no mida kuradit........loomulikult on võimalusi endale neid lahti mõelda,kuid mix ka mitte leppida nende luuludega
![]()
minu kokkupuude vaimudega oli klassiekskursioonil. kui mina ja mu kaks klassiõde, kes me ühes toas olime, ärkasime keset ööd karjudes üles, kuna kõik
tundsime, et keegi on toas, kuid kui panime tuled põlema, oli tuba tühi. tund aega hiljem kordus sama lugu uuetsi. ma olen üldiselt väga sügava unega
ja pole kunagi varem unes karjuma hakand niiet midagi seal toas oli. pärast rääkis üks naine, et see oli kellegi inimese hing, mis oli sinna jäänud.
peale seda kogemust olen ma vaimude suhtes igatahes väga peru 
Tsitaat:
Algne postitaja: Jb
/me @ aastakest - kaks tagasi istusime yhe väga hea sõbraga tema isa pubis. pubi asub yhe eesti vana mõisa hoonetes...jubesuur maja...lõputute koridoride, käikude jne asjadega...peale pubi sulgemisaega, kui kõik töötajad koju olid läinud, istusime meie sõbraga leti ääres, mekkisime õlut ja parandasime maailma...noh..nagu ikka...aga..õllel, nagu ammu teada, see 1 ja ainuke viga - käib kiiresti läbi...aga veetsee oli suht kaugel...pika ja pimeda koridori otsas...trepist yles ja alla...niiet uksed tuli lahti jätta, et näeks, kuhu astuda koridorides...nuh istusime siis ja jõime õlut ja käisime vetsus ja...jõime õlut ja käisime vetsus ja....jõime õlut ja käsisme vetsus...ja äkki sõber kysib minult, et kle...kas sina krt paned neid uksi kinni koguaeg? mina loomulikult vastasin eitavalt...nuh...jutuks see jäigi...jõime õlut ja käisime vetsus...ja äkki märkasime, et mingi jama on...meie jätsime alati uksed lahti, aga, kui tagasi läksime olid kõik uksed kinni...ja tuuletõmbus ei tulnud kõne allagi...irw...otsustasime siis, et läheme kahekesi koos ja teeme uksed lahti ja järgmine kord, kui loodus kutsub, läheme koos...kuna tol hetkel kahtlustasime ilmselt mõlemad teineteist lollis naljas...mõeldud-tehtud.....läksime koos yles...ja avastasime, et uksed, mis me ennem lahti olime jätnud täiesti kindlalt kinni olid...
...nuh...vandusime, mis me vandusime, kirusime, mis me kirusime...aga mõlemad kuulsime koridoris kaugenevaid samme...
...kuna me mõlemad suht korralikus peotujus olime, siis ei hakanud me loomulikult paanikasse laskuma, vaid jõime rahulikult edasi...aga ytleme nii, et jututeemat jätkus...olime me ju siiski kokku puutunud VAIMUDEGA....
...hommikul - ilge pohmell...
..sõime pubis miskit praadi...
...tuli sõbra isa, kes jube pahane oli, kuna öösel keegi oli käinud kogu aeg koridoriuksi lahti tegemas ja need lahti jätnud, niiet magamistuppa jube tuuletõmbus tekkis...ja tema ei saand yltse magada, kuna pidi kogu aeg käima uksi kinni panemas...
...vot selline on minu kokkupuude vaimudega...
Lapsepõlves.Mu isa hukkus tulekahjus kui olin III klassi plika. Siiani on ta minuga.
Pidevalt kui yksi kodus olin, siis kuulsin teisest tpast yhe mänguasja põrinat, millega koos mängisime. See mingi lennuk oli, mille propeller
tiirles kui seda lykata. Teadsin hinges, et see tema.Samas aga ei julgenud kunagi vaatama minna.
Siis oli komme isal alati minu tuppa tulles komistada kohe ukse juures oleva tugitooli taha.Selline mats hakkas õhtuti korduma.tundsin ära, et ta
sisenedes komistas alati. Kõhe tunne oli, aga ma ei kartnud sugugi. Tean, et ta minuga aalti kaasas on. Ja tõesti usun sellistesse asjadesse. Ta nagu
hoolitseks minu eest edasi
Ma siin vaatan,et teil iks väiksed kokkupuuted mu sugulastega olnud.
Kui tahate vaime näha siis on soovitav ära juua enne liiter viina,seista 10 minutit pea peal ja minna öösel täiskuu ajal vanasse majja neid otsima.
Edu Teile.
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu-Waim
Ma siin vaatan,et teil iks väiksed kokkupuuted mu sugulastega olnud.
Kui tahate vaime näha siis on soovitav ära juua enne liiter viina,seista 10 minutit pea peal ja minna öösel täiskuu ajal vanasse majja neid otsima.
Edu Teile.
On olnud juhuseid, aga ei midagi koledat, hirmutavat või muud sellist.
Tsitaat:
Algne postitaja: Tartu-Waim
Ma siin vaatan,et teil iks väiksed kokkupuuted mu sugulastega olnud.
Kui tahate vaime näha siis on soovitav ära juua enne liiter viina,seista 10 minutit pea peal ja minna öösel täiskuu ajal vanasse majja neid otsima.
Edu Teile.
Eks ole nähtud-tuntud üht kui teist...
Hirmul ikka suured silmad... 
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Üldiselt mul endal kodus toimub ka igasugu liikumist ja nagistamist, varemal arvasin, et puumaja lihtsal "mängib" ilmade muutudes.... aga elektrit tarbivad koduasjad teevad vahel trikke ja näiteks mul magamistoas lambi pirni klaasiosa kukkus ükskord öösel magama heites otse voodisse. Lamp ise asub umbes 1,5 meetrit eemal ja see klaasist osa oleks pidanud teoreetiliselt kaarega kukkuma, siiani ei mõista asja. Siis vahel televiisor hakkab ise kanaleid vahetama, mina arvasin, et küllap puldis midagi vms., siis ükskord hakkas videomakk korrapäraselt sisse - välja lülitama, mõtlesin vigase harutoosi peale ja panin videomaki juhtme pistiku mitmele poole mujale ning panin laelambi ka põlema, miski ei aidanud, justkui keegi oleks narrinud. Hiljem mõtlesin, et ehk videomakk on lihtsalt voolukõikumisele tundlik, aga mine tea, imelik lugu oli küll....
Olime klassiga klassiõe turismitalus Ohepalus
Meid oli umbes 14-15. Enamus veetsid Jõule kodus, meie otsustasime teha seda kainel ja koos et nö pärast midagi mäletada ka...
Enne rääkis klassiõe isa et selle majas pidavat kummitama, tõde ei teadvat keegi,
miks ja mispärast...
Kadi isa naeris ja ytles et jätab meid siis kummitustega hyvasti, no muidugi ei ole meil enam saatjaid vaja.
Aga kas Kadi isa tegi nalja või
rääkis tõsiselt...
Kaheteistkymne aeg ei olud midagi, sai nati naljatada ja isegi kummitusjutte rääkida, kuini keegi ytles et võib vanduda et kuulis kedagi käimas kuskil
teiselpool maja, kui käis oma loomulikke vajadusi rahuldamas (wc's)
Ta naerdi välja....
Hiljem kuulsime, nagu oleks keegi palgiga vastu majseina virutanud....
seda kuulsid kõik
Hiljem väljas kuuldi tõesti samme
Kõige hirmuäratavam oli see et kolm kilomeetri raadiuses ei elanud yhtki hingelist
Ykskord õnnestus kõigil magama jääda
Mina ärkasin keset ööd ylesse, minu puhul reeglina võimatu, teised magasid
Tundsin et tuul nagu tõmbaks, aga tuul oli välistatud. Võin vanduda et keegi kohmakas mees kõnniks puust toikaga, mis kolises põrandal, uks
liikus....
Mõni ärkas selle peale yles, läksime kööki vaatama ja seal oli visatud kustutamata suitsukoni puukasti ja see oli tuld võtnud...
Poleks seda Kargu Kaarlit olnud oleksime vingusisse surnud...
äkki keegi tooks mulle pildi või lindi kus on kummitus peal?
kõiki asju on võimalik seletada lahti, mingeid müstika asju pole lihtsalt olemas
me ei ela X-FILES'i sarjas
me elame realses maalmas ja siis pole mingeid vaken kummitusi, kui just keegi ei tõesta
minuga oli selline lugu kuskil aasta tagasi et magasin kodus(öösel) ärkasin äkki selle peale yles et keegi koputas uksele...(põmmis)olin nii une
segane et ei viitcind end yles ajada vaid läin ootama et äkki lähevad ise minema nimelt meil vastas maja venelastel öösel loll komme uksetaga käija et
sõidame sinna ja tänna...igatahes see sellex ommikul läksin tööle ja mees tuli mul miski lõunaajal tööjuurde ja ytles et ta vanaisa on surnud..siis
mul tuli see öine uksepeale põmmimine meelde ja rääkisin oma mehele ka,et olen kuulnud et käijakse niimoodi hüvastijätmas või mis iganes..(mees
loomulikult väitis et ma kujutan endale ette seda)
siiamaani tulevad judinad peale kui sellele mõtlen
Ma ise pole oma silmaga vaimu näinud aga olen kuulnud neid kodus liikumas.Kui ma enne olin ikka ebausklik sellistes asjades siis üks juhus on mis pani
mind vaimudesse uskuma.Lugu siis järgmine...
Oli talvine aeg.Mul oli sõbranna külas ja istusime nii sama ja jutustasime maast ja ilmast.Rääkisime ka unenägudest ja vaimudes.Ütlesin talle,et
viimastel päevadel tunnen,et ma pole korteris üksi. Olen seda varemgi tunnetanud,et keegi nagu kondab korteris (kuulen samme,asjade kukkumist).Kui
elasin teises kohas siis oli ka seal kuulda.Kuna kell näitas hommiku tunde (3-4)ja ümberingi oli vaikne ei armastanud ma seda teemat jätkata ning
otsustasime millegist muust rääkida.Nii kui teemat vahetasime siis kustus koridoris tuli.Vaatasime sõbrannaga üksteisele valgete ja ehmatanud nägudega
otsa,et mis nüüd juhtus. Suurest hirmust panin raadio mängima,et mitte kuulda,mis edasi saab.Kui olime julgust kogunud hiilisime koridori ja
lootsime,et pirn põles läbi aga kahjuks ei olnud see nii.Pärast selgus,et teises toas oli akvaariumi valgus välja võetud ja arvuti juures oli väike
pirn läbi põlenud.Kui ma pärast mehe käest küsisin,(ametilt elektrik) "kas on võimalik ,et koridori tuli kustub ise ära (kui oleks läbi põlenud
siis oleks sellel mingi seletus)aga me ise kuulsime kuidas tuli kustus lülitist ja et akvaariumi tuli oli võetud stepslist välja.Mis hiljem veel
selgus...meenus kuidas digitaalsel kaalul numbrid jooksid terve õhtu(õhtul tegi see meile nalja).Järgmine päev enam numbrid ei jooksnud.Mees ütles,et
siin pidi olema füüsiline jõud mängus ja nüüd pole ma sellest salapärasest külalisest enam mitu kuud kuulnud ja kui aus olla ega ma teda ei oota
ka.Mul juba selle kirjutamisega kõhedus sees.
Kõhe... ei tea kohe mida öelda. Selliseid asju vist ennegi juhtunud kuskil. Kas aken avanes iseenesest ja siis läks kinni ka iseenesest we? X failid
missugused
Kindlasti on selliseid juhtumeid ka varem olnud aga mina kogesin seda esimest korda.Seda on raske uskuda ja seletada kuni ise pole kogenud.Enne olin
väga ebausklik sellistes asjades. Aga antud juhtumile pole ma siiani seletust saanud.
Nii,et hakka või uskuma
Tsitaat:
Algne postitaja: kristen
Kindlasti on selliseid juhtumeid ka varem olnud aga mina kogesin seda esimest korda.Seda on raske uskuda ja seletada kuni ise pole kogenud.Enne olin väga ebausklik sellistes asjades. Aga antud juhtumile pole ma siiani seletust saanud.
Nii,et hakka või uskuma![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: meggle
minuga oli selline lugu kuskil aasta tagasi et magasin kodus(öösel) ärkasin äkki selle peale yles et keegi koputas uksele...(põmmis)olin nii une segane et ei viitcind end yles ajada vaid läin ootama et äkki lähevad ise minema nimelt meil vastas maja venelastel öösel loll komme uksetaga käija et sõidame sinna ja tänna...igatahes see sellex ommikul läksin tööle ja mees tuli mul miski lõunaajal tööjuurde ja ytles et ta vanaisa on surnud..siis mul tuli see öine uksepeale põmmimine meelde ja rääkisin oma mehele ka,et olen kuulnud et käijakse niimoodi hüvastijätmas või mis iganes..(mees loomulikult väitis et ma kujutan endale ette seda)
siiamaani tulevad judinad peale kui sellele mõtlen
aga taoline juhtum oli mu emaga, kui ta noor oli. Ta kuulis öösel koputust uksel,
läks avama, aga kedagi ei olnud ja siis hiljem sai teada, et samal ajal ta vanaisa Leningradis suri ära
üks elab minu sees, seega kohtun temaga päris tihti
nu selgituseks et see mu oma vaim.