
Unehalvatusega või sellise nime all tuntud nähtusega puutusin esmakordselt kokku juba mitmeid aastaid tagasi. Kõige esimene kogemus oli niivõrd hirmuäratav, et see röövis minult pikaks ajaks julguse rahulikult magama jääda. Pika peale ma harjusin sellega, kuigi väga hirmutav on iga järgnev kord. Ma lihtsalt nüüd tean, mis tunne see on ja mis moodi ma olema pean ja et peagi läheb üle ja ma saan edasi magada. Suvel oli mul kokkulepe, et kui soovin, võin minna uuringutele, aga lõin kartma infolekke hirmus. Pealegi jättis see unehalvatus mind maha umbes paariks kuuks. Täna öösel tundsin ma seda jälle. Olen siin foorumis esimest korda, kuid teadlikult. Otsisin netist kohta, kus inimesed ei suhtuks umbusuga asjadesse, mida ei ole ise kogenud. Kas leidub veel neid, kes kannatavad selle nähtuse all, mille kohta leidub ohtralt infot ka google all "Sleep paralysis" või neid, kes oskaksid mind lohutada ja veenda, et tegemist ei ole vaimumaailma või teispoolsusega, vaid tõesti ainult ajutegevusest tingitud füüsilise seisundiga? Tänud ette.
Äkki seletad võhikule viie populaarteadusliku eestikeelse lausega, milles unehalvatus väljendub?
Esimest korda kuulen, ausalt öeldes, aga tundub huvitav teema olevat.
Räägi lühidalt, milles see unehalvatus seisneb ..
/me ootab sa seletust, millega tegu...
Magan. Järsku ärkan üles. Silmad on täiesti avatud. Ma näen selgelt tuba, akent, ust vms. Tahan külge näiteks keerata, aga avastan, et ei saa üldse liigutada. See ehmatab meeletult, tahaks karjuda või röökida. Häält ei tule. Aegajalt tunnen nagu vajuksin või kukuksin kuhugi. Ühe korra on olnud tunne, et minu jalad hakkavad hõljuma. Varjusid näen pidevalt. Kõige kohutavam on asja juures tunne, et keegi seisab täpselt minu pea juures sellisel kohal, kuhu mu silmad ei ulatu nägema (mitte ühtegi kehaosa ju liigutada ei saa). Ma ei oska öelda, kui kaua see ajaliselt tegelikult aega võtab, aga tundub, et mitte üle minuti. Variante on mitmeid ja kogemusi on ka mitmeid kuni eriliste hallutsinatsioonideni välja. Vähemalt teadus püüab seda nii seletada, kuigi seda nähtust hakati alles üpris hiljaaegu uurima. Lähemalt rääkides läheks lugu liiga pikaks, seetõttu jätsin ka viite, kust saab palju kaksipidiseid materjale lugeda, niisiis google ja "Sleep paralysis".
Eestikeeli nimetatakse seda vist ka luupainajaks?
Seda tunnet on küll.. et ei saa liigutada ja ei saa häält teha ja selline tunne on, nagu hõljuksin lae all.
Vastik on tunne aga mõnes mõttes isegi huvitav ja uudne
Mul juhtub seda harva ..
See on jah teisisõnu luupainaja. Kuni ma maili teel suhtlesin inimesega, kes uurib nimetatud nähtust, välistas ta minu puhul narkolepsia (ei tea, milliste näitajate põhjal), millega seda nähtust veel seostatakse ja ta oli väga huvitatud sellest, et ta võiks mind uurida antud valdkonnas. Siis aga lahvatas skandaal kliiniku info lekkimisest ja ma mõtlesin ümber.
No narkolepsia on ikka hoopis midagi muud 
Ma ei ole varem kuulnud, et luupainaja üle oleks väga kurdetud. Kui sellest on räägitud, siis lihtsalt raskustundest. Ma ei ole varem kuulnud, et need, kes räägivad luupainajast, räägiks ühtaegu ka nägemustest.
Siiski siiski, luupainajate kohta on üsna huvitav link, kus eriti põnev on osa "jutud luupainajast":
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/sisu.html
Paljudes sealsetes lugudest siiski kurdetakse luupainajate üle, samuti on jutte ka nägemustest.
Kas oled nimetatud haigushoogude toimumise ajal või enne/peale midagi märganud: mõni loom või lind aknataga kolistamas, kahtlased helid, mingite
esemete imelik purunemine või nihkumine jms?
Kas oled ristitud ja kas vanematel v. vanavanematel on ka midagi sellist juhtunud?
Btw. kas on olnud kroonilisi haigisi ja vereanalüüsid üldiselt ok? Vahel on ka haruldasemad ainepuudused jms soodustajateks.
Aitäh mada lingi eest, lähen peale vastuse postitamist seda lähemalt uurima.
Aga vastuseks märkidest - ei, ma ei ole märganud midagi eriskummalist enda ümber. Võibolla ka sel põhjusel, et kasvatan alla aastast last ja on palju
tegemist-toimetamist. Minu vanemad kuulsid minu käest esimest korda sellise asja kohta. Ka mujalt pole kuulda olnud. Tervise poole pealt ei ole midagi
avastatud. Viimasel ajal on pidev surumistunne rinnal, piltlikult öeldes söögitoru peal. Seda pole uurima läinud. Olen paar koda lubanud seda
surumistunnet ära võtta oma ämmal. Kuid nagu ma juba teema alguses mainisin, siis kogemused tulid juba mitu aastat tagasi, siis, kui ma ise ennast
veel väga hästi tundsin. Nüüd olen ma üpris kurnatud ja ma veel kardan ka seda ja ei oska enndast kuidagi aidata.
Ma ei ole ristitud.
mul meenub vaid isiklikust elust analoogne tunne, siis kui olin veel mingi esimese klassi jüts
hakkasin õhtul jonnima, et tahax ühte täiskasvanutele mõeldud filmi vaadata aga ei lubatud ikkagi n. siis kõige kiuste hoitsin kramplikult silmi lahti
ja jorisesin voodis,kui väga ma ikka pean seda filmi nägema
...korraga hakkasin hiigelsuure liblika varju nägema akna peal,mis krabinal sealt alla tuli seinale ja siis mööda maad minu poole...liigutada ei
saanud ja karjuda ka mitte
..lõpux kui sain krambist lahti siis röökisin nagu ratta peal,mille peale vanemad kohale tulid ja jootsid lõpux liitrite
viisi suhkruvett mulle sisse
......rohkem pole midagi sellist elus tundnud
sinu kohutuseks et sa pole ainuke kes sellega maadleb, olen kuulnud mitmelt inimeselt kes on sama kannatanud kui sina. tean öelda, et tegemist on vaimumaailmaga, mitte mingi haigusega või väljamõeldisega, teadusel pole selle kohta seletust, vahest saab sellest lihtsalt jagu aga juhtub et peab sellega tükk aega maadlema, lugesin siit et oli küsimud et kas oled ristitud, tean öelda, et see alati kah ei aita, üldiselt tuleb sul endal selgeks teha kellega tegemist, tekkis küsimus sulle et kui see asi jälle tuleb kas sa hirmu, või mingit külma lainet tunned, kui tunned, sa pead selle olevuse käest küsima kes ta on ja mis ta tahab, tegelikult on seda suht raske teha, isegi väga raske, nõuab sinult suurt vaimset pingutust ja kindlasti julgust, aga pead proovima. nõuanne veel et kui tahad n.n. mõne sensitiivi teenust kasutada siis ole väga ettevaatlik sellega, neid soolapuhujaid on praegust kogunenud eestisse meeletult ja kui sattud vale tegelase otsa teeb see asja hullemaks.
Tere hommikust!
Lootsin, et mind lohutatakse ja öeldakse siiski, et see on füüsiline seisund, mille ajutegevuse viperused tingivad. Aga ausalt, see, mida ma olen
tundnud, tekitab tõesti küsimuse, et no kuidas saab aju midagi sellist produtseerida? Nojah, öeldakse ju ka, et osad narkootikumid toovad kaasa
hallutsinatsioone, niisiis aju on tõesti võimeline manama kujutlusi ja tundeid, millest eelnevalt aimugi ei ole. Ärge saage valesti aru, ma ise ei ole
narkootikumide pruukija.
Peaaegu iga kord, kui halvatus peale tuleb, ongi mul külm, keha hakkab vahel surisema, on kohutav hirmutunne, mis sellega kaasneb. Ma pean ära
märkima, et enne perekonna loomist juhtusid sellised asjad ainult siis, kui ma olin üksinda. Nüüd aga isegi siis, kui ma olen oma mehe kõrval. Aga
jah, hirmutunne on hingemattev, tekib tunne, et ei saa hingata.
Kuidas ma küsin või välja selgitan? Ma ei saa ju rääkida. Ma ei saa suud liigutada. Näen ka ainult seda, mis minu asendist olenevalt võimaldab näha
nii palju, kui avatud silmad ühes asendis on võimelised haarama. Ma olen ühe korra näinud väga selget kujutist, mis kolm korda läks minu magamistoa
ukse tagant mööda. Iga kord tuli ühelt ja samalt poolt, mitte ei käinud edasi-tagasi. Niisiis ma ei tea, kas neid oli kolm või üks või olin ma
hallutsinatsioonides.
Mul tekib küsimus, et kui see ei ole haigus, miks siis osad inimesed näevad ja tunnevad seda, teised aga mitte?
eks iga inimene ole ju psüühikalt erinev....vast seepärast ikka..
aga sa mainisid surumistunnet...äkki peaksid siiski laskma seda piirkonda uurida? mul on küll kahtlane tunne, et seal see kuri peidus ongi.....
mul endal pole luupainajaid olnud, kuid olen kogenud une pealt hirmu tekkimist ja järsku vererõhu langust (oli ka seoses halva tundega siseorganeis),
nii et lausa kiirabi kutsusin....need ka imestasid, et kuidas une pealt üldse on võimalik midagi tunda..aga näed, on küll..nii et soovitus, lase end
siiski uurida....
kõike paremat sulle 
Olen natuke hobikorras sedalaadseid asju (luupainajad, kaetamised, teadvuse muutunud seisundid jms) natuke uurinud, enamasti siiski tasub hoolikalt
uurida ka tervislikku seisundit.
Ühest ja kindlat lahendust ei oska välja pakkuda.
Kõik on individuaalne ja omalaadne.
Minul oli näiteks pikki aastaid tuliseid vaidlusi kangekaelsete arstidega oma migreenihoogude ja kõrgvererõhuprobleemide suhtes. Enamasti pakuti peale
kergemaid analüüse ja pinnapealset diagnoosimist lahenduseks hullumajja põõrdumist (irrrrrrwwwww). Seda nad pakuvad kuuldavasti üsnagi tihti kui oma
mõistus peale ei hakka. Ei taha keegi arst õelda, et ta on lihtsalt võimetu (või lihtsalt naturaalselt loll).
Peale suuremaid ja korduvaid uuringuid avastati (ma pidin ikka korduvalt haiglas olema ja arstide irvitamist taluma) et mul kõigub teatud ainete
tasakaal veres, mis toovad kaasa päris raskeid enesetunde muutusi ning lisaks unepuudusele siis ka sellist "unesegasena" ringituiamist ja
kurnatust viimse piirini.
Vererõhu kõikumine ise annab üsna huvitavaid nägemisefekte, kui veel olla krooniliselt magamata, siis võib ikka päris kirju olla see pilt.
Õnneks olen mõnevõrra skeptiline ja alalhoidlik tüüp, uurin jõudumõõda ka anatoomiat ja ravimeid, mõjusid.
Nüüdseks olen leidnud endale ravi ning vaid oma laiskusest ja lohakusest vahel halvemad päevad/nädalad/kuud.
Teine asi on nn. "teispoolsusega" tegelemine, aga see iseenesest nõuab head tervist ja olemist (kui üldse selliste asjadega tegeleda), seega
eelkõige on Sul vaja füüsist turgutada (ja kasvõi siis läbi füüsise ka vaimset osa turgutada, mõlemad ju moodustavad koostoimiva terviku).
Saadan Sulle U2U, kus püüan midagi leevenduseks välja pakkuda.
seni tundmatud hirmutavad nähtused teisenevad tihtilugu üsna "tsvslisteks" asjadeks silmaringi laienedes.ST kui ei osata anda realistliku seletust pöördutakse kõrgemate vägede poole,mis sugugi ei tähenda et nii ei või olla.Nähtusest.Üsna samalaadset kogemust olen kohanud ka ise olles puberteedi eas.Samamoodi liikumisvõimetu.Mulle lisandus veel ajataju puudumine ja väga kontrastne ja selge nägemine.hetkega lendas mööda umbes 45min.Hiljem olen seda kogenud mitut erinevat moodi.Suutsin koguni tahtejõuga seda tundmust tekitada.Nimelt uinumise ja nn pildituks jäämise vahel on seisund kus keha on välja lülitatud ja puhke asendis aga meeled töötavad endiselt.Kui sa suudad seda hetke kontrollida siis on võimalus "tellida unenägu" või tunda erinevaid tavatuid aistingud.(erinevalt oli minul kõik need nägemused eriti meeldivad)sinna samasse kategooriasse kuuluvad ka eriti eredad ja tõepärased unenäod,millest virgudes on tükk aega segadus reaalsuse üle.Arvan ,et Sinu kogemus taandub siiski üsnagi samasse kategooriasse.ei maksa seda kartta pigem proovi enese jaoks ära kasutada.Nimelt arvatakse ,et sellistes tingimustes puhkab keha eriti aktiivselt.On näitena toodud kiskjate uni kus nad samas aga täiesti teovõimelised on (kassid tiigrid).Smuti inimeste uned kus korraks tukkuma jäädes (1-2min) nähakse terveid unenäo saagasi.Reallsustaju võib meile väga väga palju vingerpusse mängida.Ainult teadmatus ja kontrolli puudumine võib hirmu valmistada.
veel ,et samalaadseid kogemusi saab esile kutsuda füüsilist keha koormates.näiteks peale väga rasket füüsilist tööd kus vaimu pole vaja koormata saab avada samalaadse seisundi.
Ohohooo, segane teema. Ühe asjaga ma ei taha nõustuda - et taoline seisund on keha parim puhkus. Hommikuti olen vastupidi kurnatud. Pealegi olen
kuulnud, et kõige paremini puhkab inimene välja siis, kui ta isegi und ei näe. Või õigemini seda pidid inimesed nägema isegi siis, kui nad ise ei
mäleta, et näevad, aga nende ajutegevus ei ole keha ja vaimu vaevanud.
Nüüd toon teemasse sisse oma ämma, keda korra juba jutu sees mainisin. Käisin teda täna külastamas ja lasin ennast üle kontrollida. Ta tahab mind
õhtul uuesti näha, sest ma olen energiast täiesti lage. Ta on inimene, kes on aidanud ravida surmahaigust, seega manipuleerinud saatust, kui nii võib
öelda. Enne temaga tutvumist ei uskunud ma teispoolsusess üldse. Oli lihtsalt põnev kuulata, mida inimesed räägivad. Nüüd aga ...
hmm mina paneks su "haiguse " diagnoosiks asraalrännud
või isegi pakuks sellist asja välja nagu enrgiavampiir - ega ei ole sa juhuslikult kohtunud kellegagi kellega rääkides või koos olles tunned end
kurnatuna?
vat ongi. energiast lage ... oleneb sellest kuidas inimene enesega toimuvat hindab ja enese kasuks kasutab.kui ikka paanika siis ka energiat kulub.kui õppetund või kogemus siis peaks justkui saama.väga kerge on pendliga vehkida ja teispoolsust süüdistada,palju raskem on tegeleda eneseanalüüsiga.Põhiline on ,et ei tohi karta ja paanitseda. efektiivne uni on meie kliimavööndis 22.00-01.00 sinnakanti ja edaspidi hakkab langema. enamus päeval omandatud kehalisi kogemusi ja reflekse analüüsitakse ja kinnistatakse aladeadvuses just unes. siit ka ütlus hommik õhtust targrm."aidanud ravida surmahaigusi" ,,,ei paista siin midagi muud kui paanika ja hirm enese ees.proovi mõistusega ja rahuga südames siseneda mõttes siseneda uuesti olukorda ja analüüsi nähtud.proovi leida hetk kui kukkuma hakkad.hommikuti kui jälle ärkama hakkad proovi jälgida helisid mida kuuled.mida varemalt seda parem.st heli tuleb enne kui pilt. üne ja ärkveloleku vahel on suur hulk olekuid ja kuskil seal sa kõõlud. pole muidugi välistadud ka mõni füüsiline tegur ajus.aga seda juba meedikud lahkavad.
Kõlab justkui kerge iroonia. Ei, ma ei ole inimene, kes pendliga ringi liigub ja posib, kes endale midagi sisendab või kes üleüldse midagi endaga
toimuvat oma kasuks või vastu oskab teadlikult keerata. Olen täiesti tavaline inimene ja tahaksin pigem sellest vabaneda kui et taas kogeda.
Ei kasuta ka minu ämm mingeid abivahendeid, kuigi ta on lisaks oma andele ka meditsiinis ja psühholoogias õppinud inimene. Selline naine, kes ei
reklaami ennast ja ei taha tuntust. Võtsin kätte ja rääkisin talle oma loo ära ...
ei ei absoluutselt ei ole irooniline.pigem proovisin vihjata inimeste kalduvusele kõiki müstikasse paigaldama kui vähegi segane asi on.Kuuldavasti
pidi Tartus olema miski
kliiniku moodi asi kus tegeletakse une uurimisega ja samuti on netis selline asi... http://www.ecofuture.ee/ajulained/index.php?laine=2
Mina olen juba teel selguse juures. Lähen saama kinnitust ka tavameditsiinist. Minu närvid on nimelt läbi
(see on see, kui inimene kõik
iseendas läbi elab ja igas asjas tagasi hoiab) ja südameveresoonkond problemaatiline, kuid see inimene saab mind aidata. Sellest siis ka pidev torkiv
ja suruv tunne rinnus. Aga kes või mis ma ise olen (unehalvatused)? Mulle öeldi, et mind saab aidata. Väga huvitav lugu, mida kahjuks inimeste
eelarvamuste tõttu avaldada ei saa.
Parimate soovidega!
Loodame siis tõesti et saad vajalikku abi
...tegelikult tulenevad ju paljud haigused närvidest...kui sisemine taskaal on korras , on ka tervis ju
parem....
Igastahes - edu sulle 
Tsitaat:
Algne postitaja: unekannataja
Tere hommikust!
Lootsin, et mind lohutatakse ja öeldakse siiski, et see on füüsiline seisund, mille ajutegevuse viperused tingivad. Aga ausalt, see, mida ma olen tundnud, tekitab tõesti küsimuse, et no kuidas saab aju midagi sellist produtseerida? Nojah, öeldakse ju ka, et osad narkootikumid toovad kaasa hallutsinatsioone, niisiis aju on tõesti võimeline manama kujutlusi ja tundeid, millest eelnevalt aimugi ei ole. Ärge saage valesti aru, ma ise ei ole narkootikumide pruukija.
Peaaegu iga kord, kui halvatus peale tuleb, ongi mul külm, keha hakkab vahel surisema, on kohutav hirmutunne, mis sellega kaasneb. Ma pean ära märkima, et enne perekonna loomist juhtusid sellised asjad ainult siis, kui ma olin üksinda. Nüüd aga isegi siis, kui ma olen oma mehe kõrval. Aga jah, hirmutunne on hingemattev, tekib tunne, et ei saa hingata.
Kuidas ma küsin või välja selgitan? Ma ei saa ju rääkida. Ma ei saa suud liigutada. Näen ka ainult seda, mis minu asendist olenevalt võimaldab näha nii palju, kui avatud silmad ühes asendis on võimelised haarama. Ma olen ühe korra näinud väga selget kujutist, mis kolm korda läks minu magamistoa ukse tagant mööda. Iga kord tuli ühelt ja samalt poolt, mitte ei käinud edasi-tagasi. Niisiis ma ei tea, kas neid oli kolm või üks või olin ma hallutsinatsioonides.
Tere,
Sry kui vana teemat kaevan, aga juhtumisi Googlist unehalvatust otsides sattusin siia ja lihtsalt tekkis tahtmine oma kogemustest ka kirjutada.
Olen ise nimelt selle all juba aastaid kannatanud ja unekannataja kirjeldus vastab pea
täpselt seisundile, mis on mullegi palju unetuid öid toonud.
Minu puhul algas see vist millagi kui olin ~10 aastane ja esimese hooga ei osanud ma seda muuks, kui vaid halvaks unenäoks pidada.
Mõni aasta hiljem hakkas probleem korduma.
Aja jooksul muidugi olen oma tegemisi ja toimetusi rohkem jälginud ning leidnud, et üldjuhul aitab nn unehalvatuse tekkele kaasa näiteks viha,
ärritus, järsud meeleolu muutused, depressioon, rasked probleemid oma elus, raske vaimne töö, vms.
Kõige hullem aeg oli keskooli ajal. Pea iga nädal juhuts see hoog peale nii korra või kaks,
vahepeal oli tõesti tunne, et paneks paela kaela...
Sõjaväes olles otsustasin, et mis siis ikka kui see tore asi on mulle juba nii palju
närvidele käind annan end arstiteaduse küüsi (ehk pääseb veel varem koju kui midagi
leitakse)
Esimese hooga pandi mulle kohe silt külge, et epilepsia mingi bla bla lisandiga ja saadeti
igasugu uurimistele. Kokkuvõttes ei näidanud need midagi ja nagu sõjaväes olijate puhul tol
ajal kombeks hakati vaatama, kui simulandi peale.
Igatahes millalgi lõin käega nii oma seisundi uurimisele, kui ka kogu arstiteadusele, kuna
sõjaväe lõpuni oli kah ainult kaks kuud veel jäänud ning edasistele uuringutele enam ei
läinudki.
Olen nüüd oma elu üritanud muuta võimalikult probleemituks, ei mingeid järske meeleolu
muutusi ja kindlasti mitte vihastamist. Nii viimased kaks aastat ei ole mul seda probleemi
enam esinenud, (aga kindel pole ma siiski, sest ennegi on pikemaid perioode esinenud.)
Igatahes olen ma paljuski kaotanud usalduse arstiteaduse vastu ja olen kindel, et lähima paari aasta jooksul ma kindlasti ei taha oma probleemiga enam
nende poole pöörduda (ehk polegi enam vaja).
Mõningaid tähelepanekuid oma kogemustest:
See nõndanimetatud unehalvatus on ilmselt kehale väga kurnav, sest sageli kui üks hoog on
lõppenud, tunned ennast nii väsinuna, et jääd uuesti koheselt magama ning järgneb uus
hoog, ning sellest väljatulek, magamajäämine uus hoog jne. Mingil hetkel võtad jõu kokku ja
ärkvel olles lihtsalt ajad ennast üles, ja ei maga sel ööl enam, või siis on saatus armuline
ja see jama lõppeb selleks korraks.
Huvitaval kombel on mul mõningatel kordadel õnnestunud just jalalabasid ja varbaid liigutada
ning sellekaudu ka sellest halvatusest vabaneda.
Üldse, kui ennast kuidagi liigutada suudad, siis halvatus kaob, või siis taandub hetkeks, et koheselt uuseti tagasi tulla.
Huvitaval kombel pole peale alkoholi tarbimist seda kunagi juhtunud.
Ajaliselt ei oska öelda, kaua üks halvatus kestab. Ilmselt mitte kauem mõnest minutist. Mõningatel kordadel olen ennast selle jooksul läbimärjaks
higistanud, kuid mitte alati.
Ühesõnaga pikk jutt s.. jutt, aga lugedes seda teemat lihtsalt tekkis tahtmine oma kogemustest kirjutada
olen ise ka unehalvatuse ohver... kyll suhteliselt harva (viimati juhtus see juunis). minul istub keegi rinna peal ja mingi alateadvuses oleva info kaudu tean, et tegemist ei ole sootu olendiga. yle yhe hoo pole mul kunagi olnud ja varvaste voi sorme liigutamine aitab, kuigi seda on pea voimatu teha.... paanika, mis sel hetkel valdab, on kirjeldamatu... samas aga narkootilise mojuga. olen ise teadlikult yritanud unehalvatust valja kutsuda - selili asend ja voodi asetus aitavad kaasa, st et olen suutnud ennast pea sellisesse staadiumisse viia.
Tsitaat:
Algne postitaja: kahepaikne
veel ,et samalaadseid kogemusi saab esile kutsuda füüsilist keha koormates.näiteks peale väga rasket füüsilist tööd kus vaimu pole vaja koormata saab avada samalaadse seisundi.
.....pigem proovisin vihjata inimeste kalduvusele kõiki müstikasse paigaldama kui vähegi segane asi on.
...milline võime võib ikka olla me mõttejõul
Sama tunne tekib kui näed unes und. Kui üles ärkad, siis tegelikult veel magad, kuid ei tea seda ise. Liigutamine on võimatu. Kõige hullem on kolme
või neljakordne unenägemine. Kui Castaneda õpetusest vaimustusin noorena, siis üritasin unenägusid juhtida, mis isegi natukene hakkas õnnestuma,
suutsin hakata liikuma soovitud aja punkti nii minevikus kui tulevikus, kohalejõudmised ei õnnestunud. Kuid tekkisid neljakordsed uned, mis olid
üliebameeldivad, kuna lõpuks ma ei saanud üldse aru kas ma magan või mitte. 3 aastat vaevlesin selle jura küüsis (magasin nii vähe kui võimalik) ja
kaalusin lõpuks isegi haiglat, siis läks üle kui vahetasin kogu elukeskkonda. Kuid siiani (10 aastat on möödunud) on see alateadvuslikult treening
sees, et kui uinumise hetkel on selline kummaline tunne, et täna öösel läheb jamaks, siis tõusen kohe üles(ma suudan seda, sest olen seda treeninud)
ja olen vähemalt tunni ärkvel kas alkoholiga või füüsilise treeninguga tegeledes.
Unehalvatus on selle mingisugune tõlgendus, kuid tunne on sama - ei saa liigutada kuid oled/arvad et oled ärkvel vähemalt minu meelest.
Ka minul on olnud unehalvatus. See oli arvatavasti tingitud keskkonna vahetusest. Nüüd on see üle läinud, aga kooli ajal oli see mul väga tihti. Igal
juhul on mul tunne, et see kes selle teema tegi tahab end eriti tähtsaks teha vms. Oleks sa veidi rohkem selle kohta uurinud siis sa teaksid et see on
umbes 30% inimestest vähemalt ühe korra elus olnud ja veidi vähematel on tihedamini. Nagu meil siis. Ja see, et sa kardad seda avalikustada??? Nagu
mida veel. Seal pole midagi imelikku. Ennet isiklikult ütles mulle selle peale, et minu vaimse tervisega on kõik korras. Hah...okei see selleks.
Naljakas veidi lihtsalt.
Lisaksin seda, et luupainajaga on sellel asjal küll väga väike seos.
Aastad on möödunud, aga pole mul selle unehalvatusega enam pistmist olnud. Samas väike hirm on alati magama jäämise ees.
Inimesed ärge jamage asjadega mille üle te ei suuda kontrolli omada.
Igasugu unenäo kontrollimine või esile kutsumine võib väga halbu tagajärgi omada, seda võib teha vaid siis kui tead täpselt mida sa teed ja mis on
võimalikud ohud
... samas vahet pole ka, ega ma ei ole maailmaparandaja, kõik tuleb ikka omal nahal ära proovida
räägi milles seisneb ...kas ei suuda ärgata?
sinine liblikas, kas sa lugeda ka oskad...? ehk piisaks vastuse leidmiseks vaid mone postituse lugemisest... postitada postituse parast ei ole
motet.
Unehalvatus e. une ja ärvele tuleku vahepealne afektiseisund, ei see tapa vaid hirmutab ja vajab põhiprobleemi ravi
sul käib hing kehast välja...mina olen endast väljas käinud...hirmutav oli esimene kord..meie ajus on palju mida me iialgi teada ei jõua
Isegi viimasel aastal mingi kuu-poolteise vahedega sellist asja kogenud aga pole siiani täpselt aru saamud kas ärkvel või näen unes. Tohutu
pingutusega üritaks nagu selle vastu võidelda, vihaseks teeb et liigutada ei saa, otsest hirmu pole ka nagu olnud, kuigi mingid peletised päris
lähedal. Mingi hetk kaovad elukad ja siis peale seda saab ennast jälle liigutada aga väsimust või midagi sellist hommikul pole sellepärast nüüd küll
tundnud, lihtsalt kui homikul tuleb meelde, siis veitsa ebameeldiv meenutus lihtsalt. Aga palju hullem see et aeg-ajalt ärkan hommikul ja ei suuda
millestki aru saada- mis päev, kus ja kes olen, vot see on hoopis tõsisem hetk hommikul
Mul ikka kord aastas unehalvatust esineb. Meeldiv see pole. Alateadvus mängib lihtsalt meiega. Üles olen ärganud sel viisil, et võtan kogu oma jõu kokku ja viskun teisele küljele. Siis ärkan üles.
Tere,
Tundsin täna öösel jälle seda "luupainajat" ja leidsin teie foorumi. Olen antud seisundiga väga tuttav, mingi hetk suutsin seda ise esile
tekitada. Ma nimelt ei lange lõpuni kunagi, vaid võitlen kuni saan liigutada, kasvõi väheke, siis tulen sellest seisundist välja. Kummaline on see, et
see tuleb tagasi, ükskõik mille peale siis...
Tahtsin uurida kasutajate kogemusi, et kas olete nende vastu ravi ka saanud, kas meditsiin oskab neid seletada ja ravida? Olen tänulik iga vastuse
eest, mis te ette olete võtnud sellega seoses ja milliseid tulemusi saavutanud.
ette tänades,
daysleeper
mulle tundub, et keskkonna moju ja eluviiside muutmine aitab kaasa. ma pole seda juba mitu aastat kogenud.
Jah, olen sinuga nõus, ma polnud neid tundnud ammu ammu, aga täna jälle tulid mind külastama. Nad vist tulevadki periooditi. Ma mõtlen, et kas keegi
on tõsisemalt ka sellega tegelenud, mis vastuseid saanud jne...
Pipi... mida sa konkreetselt muutsid, kui väga saladus pole?
vt moned postid ylespoole. mulle endale tegelikult tundub, et minu puhul mojutas kombinatsioon voodi asukohast ja psyyhilisest seisundist.
tegelikult on asjale ka meditsiiniline seletus olemas, aga hetkel ei ole aega sed valja otsida. googelda.
pole midagi häbivääärset paluda perearstil suunamiskiri psühhiaatri juurde kirjutada
praegu saab igsugu xanaxeid ja asju ärevushäirete vastu
Pmtslt olen need ärevused üle elanud, keemiat ei taha endale sisse ajada, olen seda ka teinud ja see on lühike lahendus. Wiki andis ka keemilisi lahendusi, seepärast mõtlesin, et uurin praktikutelt, millised on nende kogemused olnud. Arvan, et see käib kõik sama teema alla "terves kehas terve vaim", et lihtsalt vähe tervislikumalt elada (liikuda, süüa, magada, mõelda, jne).
liiguta voodi asukohta ja motteviisi. voibolla aitab.
mina kolisin teisele mandrile.
Minul ka luupainjad, lates sellest kui sain 13 ja regulaarselt, seetähendab et hullemtel aegadel on olnud 5 korda nädalas ja parematel aegadel vaid
paar korda kuus. Miks nad on ma ei tea, kuidas lahti saada samuti ei tea. Alguses oli kohutav, hirmutav, ei teadnud mis toimub. Nüüdseks mingi määral
harjunud, kuid peale sellest ärlamist ma enam ei suuda uinuda. Minu luupainajd on nii: olen kuskil ärkvel oleku ja une piirimail, kõrvus hakkab
kohisema, ja silme ees läheb valgeks, liigutada ei saa, hingata on väga raske, tunne nagu miski väga raske oleks rinnal ja takistaks hingamist,
liigutada ei saa, karjuda ei saa ja see võib kesta väga kaua, tean seda sellest, et kõik mis ümberringi toimub seda ma kuulen ja tajun, näiteks
telekas või raadio. Veab kui keegi mind raputab, selle peale ärakan, muidu võib see tunne kesta väga kaua...
Olen vahetanud voodeid ja elukohtigi, mõttemaailma ja kõike, minu puhul pole see aidanud...
Olen ka arstide juures käinud, nad ei oska keegi öelda täpselt millest ja miks see on. Kõik mis nad teha saavad on unerohtu kirjutada. Kuid minu puhul
polnud see lahendus.
Tean,mida see tähendab...
üle 20 aasta olen temaga+luupainajaga voodit jaganud.
Külastab mõned korrad aastas.
Lisatud 17.06:
kogu minu jutt puudutab siiski luupainajat
Unehalvatus tekib iga kord kui inimene magama jääb. Selleks ajaks, kui unehalvatus tekib, peaks inimene teadvuse kaotanud olema, kuid vahel juhtub, et
inimene on sel ajal teadvusel. Unehalvatus on väga oluline, see ei lase inimesel end vigastada unenäo ajal. Unenäos näiteks käe liigutamine tooks sama
kaasa ka pärismaailmas ja inimene võiks unehalvatuse puudumisel ennast mingil moel vigastada. Tegu pole haiguse või mingi imeliku asjaga, lihtsalt sel
ajal ei ole inimesed enamjaolt teadvusel ja seetõttu seda nii tihti ei esine.
Unehalvatuse ajal tuleb ette:
1) raskused hingamisega
2) keha halvatus
3) surumistunne rinnal (vahel näiliselt mingi olend)
4) erinevad hallutsinatsioonid (visuaalsed, helid, jne)
5) võime tajuda pärismaailmas toimuvat
*eelnev ei esine alati unehalvatuse ajal, kuid need on peamised tunnused
Enamus inimesi hirmutab selle kogemine, eriti esimesel korral ja ka hiljem. Et sellest hirmust lahti saada soovitan endale teadvustada, et te ise
teete seda endale. Ennast on võimalik ju kontrollida ja nii saab ennast üles äratada. Kindlasti ei ole mõtet kartma hakata, sest see teeb olukorra
ainult hullemaks (tekib paanika).
Teine võimalus on lihtsalt lasta sel juhtuda ja hakata asju ette kujutama (soovitan!). Nii tekitate endale unenäo, mida saate ise kontrollida (lucid
dream). Seda tasub proovida, kindlasti ei kahetse. On ka muid võimalusi lucid dreami kogemiseks, aga unehalvatusest edasi minnes on selle saavutamise
tõenäosus väga suur.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sleep_paralysis
http://en.wikipedia.org/wiki/Lucid_dream
olen ka korra unehalvatust tundnud. päris hirmutav, keha liigutada ei saanud, keegi justkui hakkas "mitte päriskeha" üles tõstma jalgade poolt. Lugesin meieisa palvet - õnneks tuli meelde ja 3-4 korra lugemise peale läks kõik mööda.
Ma selle wikipeedia juttu 100% ei saa uskuda, sest olen mõnedki korrad unes kakelnud ja siis naise pahameeleväljenduse peale virguma pidanud...
Olen samuti sama asja kogenud vist paar korda. Alati olen sel ajal yksi magama juhtunud. Viimane oli paar ööd tagas. Jäin telekat vaadates diivanile
magama ja kui mingil hetkel silmad lahti tegin aga ärgata ei suutnud,oli ikka suht õõvastav. Oli samuti vajumis või hõljumistunne ning keegi oleks
just kui pea juures seisnud.Oli selline tunne,nagu oleks mingi kuri ja negatiivne energia mind ymbritsenud ja mulle halba soovinud.Ajas ausalt öeldes
hirmu naha vahele. Kui lõpuks pysti sain ja magamistuppa läksin,kadus kõik ja jäin rahulikult magama.
Ei osanud siiani sellekohta midagi uurida ,kuid mõtlesin ka ise luupainaja peale...
Tsitaat:
Algne postitaja: Kolumbus
Lugesin meieisa palvet - õnneks tuli meelde ja 3-4 korra lugemise peale läks kõik mööda.
sry, aga sain kõhutäie naerda, hea virgutusvõimlemine.
Enamus inimesi hirmutab selle kogemine, eriti esimesel korral ja ka hiljem. Et sellest hirmust lahti saada soovitan endale teadvustada, et te ise
teete seda endale. Ennast on võimalik ju kontrollida ja nii saab ennast üles äratada.
See inimene kes selle teksti on wikipediasse pannud pole vist ise seda kogenud. Minul on aastate pikkune kogemus unehalvatusega ja iga kord otsin uusi
lahendusi kuidas ennast äratada aga see on ikka võimatu. Vahel halvatuses tunnen kuidas hoian oma elukaaslasel käest kinni ja üritan seda pigistada
või raputada, et mind äratataks aga mõtetu. Päris jube piin ikka!!
Tsitaat:
Algne postitaja: eiks
Enamus inimesi hirmutab selle kogemine, eriti esimesel korral ja ka hiljem. Et sellest hirmust lahti saada soovitan endale teadvustada, et te ise teete seda endale. Ennast on võimalik ju kontrollida ja nii saab ennast üles äratada.
See inimene kes selle teksti on wikipediasse pannud pole vist ise seda kogenud. Minul on aastate pikkune kogemus unehalvatusega ja iga kord otsin uusi lahendusi kuidas ennast äratada aga see on ikka võimatu. Vahel halvatuses tunnen kuidas hoian oma elukaaslasel käest kinni ja üritan seda pigistada või raputada, et mind äratataks aga mõtetu. Päris jube piin ikka!!
, kui mingeid
hallutsinatsioone ei kaasne siis hirmsat midagi pole, vahel on näiteks imelik surumistunne ja surin peas ja see on väga mõnus ja seda saab kontrollida
kaa mingilmääral
Aga probleeme unehalvatusest välja tulemisega pole. Ma arvan, et mida rohkem karta, seda raskem on ennast valitseda unehalvatuse
ajal ja seda raskem on sellest välja tulla. Ise ootan unehalvatusi , sest sellest võib kohe unenägu alata (loodetavasti selline milles ma aru saan, et
tegu on unenäoga), kuid siiamaani pole seda veel juhtunud. Tsitaat:
Algne postitaja: susanna
Tsitaat:
Algne postitaja: Kolumbus
Lugesin meieisa palvet - õnneks tuli meelde ja 3-4 korra lugemise peale läks kõik mööda.
sry, aga sain kõhutäie naerda, hea virgutusvõimlemine.
Väga jube asi, õnneks endal vaid korra olnud, ei taha ka rohkem
Ka minul on unehalvatus, hakkas juba miski 8-10 aastaselt, tollal ma ei teadnud, mis asi see on vanasti kartsin seda.
Lõpuks minski 23 aastasena hakkasin asja kohta uurima, keegi ei teadnud ,aga netist leidsin ruttu vastuse, peale seda enam ei karda seda, tean mis see
on ja üritan liht end liigutada, peale seda olen jah kurnatud ja samuti võib peale seda jälle magama jääda ja kohe unehalvatuses olla.
Kuid täna oli nii, ma kuulsin oma seljas elektrisärinat ja tundsin seda, mitu korda, siis kui liigutada üritasin( teatavasti inimene liigutab ennast
elektriga), lõpuks ärkasin ja tundsin seljas mingeid tagajärgi sellest ja mingi surin käis veel vähemalt korra täiesti ärkvel olles mu seljas läbi,
seega elektrisärin mu seljas oli tõeline.
See hakkab küll natuke hirmutama, varem pole seda tundnud ega kuulnud, ma olin sel hetkel selili voodis.
Samas kõik töötab normaalselt mul, midagi halba sellest ei juhtunud, ainult kurnatud olen.
Mul on kunagi niimoodi olnud kuid jah ütleme niimoodi, et mulle aitas vaid arstiga konsulteerimine ja uuringutel käimine ja keegi kusagile ei
lekitanud küll kuna see oli mu enda soov...
Ma soovin sulle jõudu ja jaksu hakkama saada sellega sest tean täpselt millega sa silmitsi seisad/seisid

Tsitaat:
Algne postitaja: SexyGirl18
Mul on kunagi niimoodi olnud kuid jah ütleme niimoodi, et mulle aitas vaid arstiga konsulteerimine ja uuringutel käimine ja keegi kusagile ei lekitanud küll kuna see oli mu enda soov...
Ma soovin sulle jõudu ja jaksu hakkama saada sellega sest tean täpselt millega sa silmitsi seisad/seisid
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: alar24
Tsitaat:
Algne postitaja: SexyGirl18
Mul on kunagi niimoodi olnud kuid jah ütleme niimoodi, et mulle aitas vaid arstiga konsulteerimine ja uuringutel käimine ja keegi kusagile ei lekitanud küll kuna see oli mu enda soov...
Ma soovin sulle jõudu ja jaksu hakkama saada sellega sest tean täpselt millega sa silmitsi seisad/seisid
![]()
Kui sa seda mulle ütlesid, siis aitäh![]()
Eks ma üritan muidugi hakkama saada ja loodan, et seda unehalvatust tuleb vähe ette.
Endalgi paar korda seda ette tulnud, varemalt pole tähelepanu pööranud sellele.
Niisis ei viitsinud üleskorrusele magama minna, lülitasin teleka välja ja jäin alla magama, unenägu oli veidi imelik, aga no huvitav, mul nimelt nii,
et kõik unenäod mida ma mäletan suudan ma juhtida(kuni mingi hetkeni, st. et see tahab mingit keskendumist vms, mai oskagi seletada, pidevalt
mõtlemist mingile kindlale asjale, mitte liiga pikalt ette mõtlemist, et mis seal järgmise nurga taga olema peaks ntx jne) samas unenäos ma teadvustan
endale et kui ma unenäo temaatikast (mõtlemistegevusea) kõrvale kaldun, muutub unenägu mingiks virvenduseks, muutub temaatika, või hakkab vaikselt uni
kaduma ja lõppeb ärkamisega(mida ma tavaliselt püüan vältida kuna mulle meeldib oma unenägu juhtida, pm nagu tipptasemel videomäng.
Niisis, vahet pole mis ma unes nägin, aga mingihetk kõndis mulle vastu üks vana tuttav(näo tundsin ära aga nimi ei tulnud meelde), ja hakkasin siis
keset unenägu nagu kiuste meenutama et kes see oli, no ja unenägu hakkaski kaduma ja lõpuks kui aru sain et asi jokk ja hakkan üles ärkama(pm olingi
juba üleval, proovisin ennast magama tagasi sundida ja unenägu uuesti luua), siis kuulen et keegi proovib välisust, ise mõtlesin, et no mida asja,
kell on suht öö, kes kurat see olla võib, vaatasin et no savi las ta proovib, mul uks lukus ja kui ära ei lähe eks ma siis lähen vaatan, nii kui need
mõtted peast läbi käisid kuulen, et koridori uks tehakse eriti ärevalt lahti(kõigepealt on välisuks, siis on väike koridor kus jalanõud värgid ja siis
omakorda koridori uks, see ikka ilma lukuta), no jah, mul oli kohe mõte ,et VARGAD ja tahtsin püsti karata, no ja vot siis tulid välkkiirelt
sammud(koridori uksest minuni)(ja need sammud olid ikka eriti kõhedad, need tulid ikka tõesti valguskiirusel minujuurde) ja mind see niiõelda
unehalvatus tabas, mingi 5 sekundit oli seda, selle aja jooskul käisid need sammud minujuurest ülalkorrusele ja tagasi vähemalt kolm korda(umbes nagu
kõpskingadega naine kõnniks, ainult et valguskiirusel) ma proovisin ikka jõuga halvatusest lahti saada ja saingi,(muide kogu selle aja oli mul nägu
padja sees ja mai saand midagi vaadatagi) tõstsin kohe pea üles ja vaatasin ringi, jumala vaikus, panin tuled põlema, vaatasin toas ringi, katsusin
välisust, lukus, kõik nagu korras, ainult et endal selline õudne tunne peal, ei saanud aru ka et mis nüüd juhtus, mis ASI see oli. Üksi olin majas
ka.
Kõigepealt istusin natuke aega ja mõtlesin, kas ma olen lolliks läinud või milles asi, siis mõtlesin et võtan neti lahti ja uurin veits, sattusin
siia, panin sis oma loo ka kirja(väga värske lugu, kaks tundi tagasi juhtus
).
Asja teeb imelikuks see et taoline asi juhtub siis kui ma täiesti üksi kodus olen, kui rahvas majas pole kordagi olnud. Eelmine kord oli vast pool
aastat tagasi, siis vaatasin mingile udukogule oma toas otsa, ja elueest püüdsin ennast liigutada et tuli põlema panna, kui halvatus kadus läksin
panin tule põlema ja udukogu püsis kuni tuli põlema sai, väga haige vaatepilt, muidugi ma tookord olin suht unesegane ka, nii et ju tookord ikka
hallukas oli, aga see mis praegu oli, see oli ikka väga reaalne, ei julge enam üksi kodus olles magamagi jääda 
Unekott, palun , sobra oma mälus, usun et leiad sealt korduvaid mõttepilte , need võivad ka genereerida unepilte.
Äkki peaksid rohkem ärkvel olles puhkama...
Seda on uuritud ka teadlaste poolt, ja selle kohta üht-teist arvatud, et teatud terviserikke, eelhoiatus. Aga tegelikult ma ei tea arvata, kuna minul
oli selline juhus 4 aastase lapsena, ja teinekord täiseas, ja mingit kardinaalset terviseriket pole seni tekinud... 
Veab sul unekott et pidevalt teadlikud unenäod on
Miskipärast endal ka unehalvatuse ajal tihit uksest käiakse sisse-välja või siis keegi tuleb väga
lähedale ja see on ebameeldiv, sest tahaks ära ajada teda või märku anda kuidagi, et ära tule lähemale vms aga liigutada ei saa ju
.
Vahel unehalvatuse ajal on inimese silmad lahti ja siis näeb unenäo asemel hallukaid. Aga imelik on ka see, et enamasti unehalvatuse ajal nähtud
"unenäod" (silmad kinni või pole võimalik kuidagi übrust näha) toimuvad enda magamiskoha ümbruses mitte mingis suvalises kohas nagu
tavalised unenäod. Ma ise eriti ei usu sellesse, aga äkki nägid shadow peopleid? 
Sagedased unehalvatused võivad olla narkolepsia märgiks ja näiteks ka stress mõjutab nende teket.
Rahu, see tühiasi, kõik inimesed on une ajal halvatud, aga enamikel aju kah magab, sinul on aju üleval ja keha magab, vms, ise kogen kah päris tihti seda, olenevalt tujust, kui tahtmist pole siis proovin sellest ärgata, mis nõuab veidi pingutust, aga suurema osa ajast lähen sellega kaasa, juhtuvad igast ägedad asjad, satun une keskkonda ja chillin ringi, võib juhtuda õudsaid asju, millest pole vaja välja teha. Tihti üritan seda isegi esile kutsuda aga harva õnnestub.
Castaneda nimetab seda viimast lucid dreaming'uks.
lucid dreaming ja need kes sellega tegelevad on miski muu
luupainaja on rõvedaim asi millega ma olen pidanud tegelema, ma arvasin,et sellist asja minuga ei juhtu aga juhtus.
Skin
Veel hirmsam oo luupainajast see kui tuled peale vasitavat päeva koju ja tahad magada kuid just siis, kui uni tahab sind maha murda, tunned kuidas
keegi õrnalt su munadest kinni võtab,jala üle sinu tõstab ja sulni häälega küsib-Kallis ega sa veel ei maga.
See on tõsiselt karm.
Unehalvatus piinab mindki.see on nüüdseks kestnud üle aasta.Inimesed,kes räägivad,et neil käib see paar korda kuus on minu arust paradiisis,mina kogen
seda keskmiselt 2 korda ühe öö jooksul.tean,et see tekib üleväsimusest ja stressist jne.aga samas,kui ma magada ei saa,siis pole lootustki ennast ju
kunagi välja puhata.Vaatasin ühte videot,kus sellest räägiti ja inimesed mainisid seal,kes seda ise läbi on elanud,et nad on erilised ja neile on
selline vapustav võimalus entud.Ma ei ütleks,et siin midagi toredat ja lahedat on.Kõik räägivad,et neid viiakse selle ajal kuhugi vms.Mina olen
lihtsalt ühes kastis kinni,kus ennast liigutada ei saa,hingata ka mitte.ühe korra proovisin seda kaugemale lasta,aga selle asemel,et oma unenägusid
juhtida läks asi ainult hullemaks,kui mu elukaaslane poleks mind üles ajanud,siis vist oleks unes ära surnud

igaljuhul olen proovinud voodit
ümber tõsta ja enne magamaminekut lõõgastuda,kuid miski ei aita,on kellegi äkki mõnda ideed,mida veel teha?
Tere! Ma ise olen kogenud une halvatust ikka sel aastal mingi 8-9 korda pole nagu ülesse kirjutand täpset summat, aga tundub et see unehalvatus vist
on mul juba väga väiksest peale aga nüüd on asi lihtsalt siukeseks veidraks kujunend. Magades ärkad ülesse nagu keegi tirib meeletu jõuga sind seljast
allapoole. Liigutada ei jõua. Alguses nägin tumedat varju ja näha saan oma tuba kus olen täiesti detailselt. Nüüd viimane mis mul oli kella 03:30
lõpuga (kellakeeramine oli just) See oli väga ekstreemne. Ma olin jälle halavatud või õigemini oli sääne tunne et miski üritab keha kontrolli üle
võtta ja ma punnisin meeletult et ülesse ärgata või siis nagu vastu võidelda. Aga nüüd oli asi väga kohutav Aknapoole vaadates oli punasedsuured
sidemed kiulised nagu veresooned pikad ja jämedad ning see aken oli nagu mingi sugune ühendus mingi jubeda maailmaga. See aken nagu neelas mind jne.
Ma tunnen igat unenägu kus olen olnud välja arvatud mustvalged. Viimati nägin suuri mitmemeetrilise läbimõõduga merekoletisi. Olen pidevalt
merekoletisi näinud, pole nagu vee kartust kui sellist aga jah koletised on väga extreemsed ja tumedat värvi ja väga võimsad, kuid seni maani pole nad
mind rünnanud. Ma nagu vaikselt eksisteerin unenägudes nendega koos. Ärgates pole mul tilka higi ka valatud aga muidu ma õudsaid asju ei karda kuid
nüüd see paralüüs on küll siuke kõheduse asi. Ma tunned kuidas keegi üritab keha üle võtta. Ma olen 1 kuu suutnud nii magada et paralüüsi pole aga jah
nüüd jälle oli ja ega suuda magama jääda et kuna ei tea millega tegu täpselt. Võimalik et vebruar ja osa märtsist oli helge sellega et enda voodi
paigast vajadusest arvutile ligemale liigutasin, aga arvuti kohin on olnud ka abiks. Või kui aknad kinni panna. Ja uks mis toas oled ja kui lamp
põlema panna mis tekitab ka turva tunde aga ja see para värk on suht siis kui selili olen olnud. Ma postitan siia hiljem et teisi aidata kuna sest see
on suht siuke asi mis liiga ekstreem et nautida muidu ma olen nautind unenägusid et ringi lennand üle aedade ja teades et ma olen unes ning mõelnud
mida järgmiseks teha ja et kauem unes olla, "kuid paralüüsis siukest asja teha???"!!! ma vist arvan et need kes pakuvad seda kui
meelelahutust ma arvan et nood on uneparalüüsis ja ilma teadvuseta. Aga paralüüs mulle väga ekstreem ja tore oleks see ära kaotada igaveseks. Ma ise
siis kas magama või ülesse. aga huvitav on see et see 03:30 on mul vist siuke sitt aeg. Eks näis mis ma järgmine kord paralüüsis teen kutsun kah
valged tuled välja
PS! Kui keegi oskab öelda mis tegelt toimub oleks suht häppi kuna ma suht energeetilise sensitiiviga inimene et pole ju välistatud et need mõrvarid
kes ütlevad et neil hääl käskis seda teha on olnud selle paralüüsis ohvrid. Ma võin paranoiline olla kuid peale meie elavad ju aeg-ruumis igasugused
energeetilised olendid. Aga ma üritan iga tahes rahulik olla järgmises tuleproovis.
Aga täna ma magama ei hakka kuna alla tunni on jäänud magada ma pigem laman voodis et puhata oma 10% une vajadust ära.
Väga imelikud lood meil siin maamunapeal toimumas siis
ei oskagi sellist asja mitte ettegi kujutada ja ammugi midagi tarka sellest
arvata.
Aga kas sinu kõrval magaja ka tunnetab,et sinuga magamise ajal midagi eriskummalist toimub...või on temalgi need õudsad elamused...!?
Mul oli ka hiljuti taoline kogemus. Ei tea kas seda nimetada unehalvatuseks. Ühel hommikul avastasin, et ma olen ärkvel, aga silmi avada ega liigutada ennast ei saanud. See seisund tundus kestvat väga kaua. Ja mitte miski ei aidanud, umbes nagu üks osa ajust oleks maganud. Isegi kuulsin, kuidas väljas inimesed autodesse istusid ja parklast välja sõitsid, aga ennast liigutada ei olnud võimalik. Ja siis ühel hetkel käis mingi klõps ja ärkasin üles. Aga see ei olnud uni vaid midagi palju hullemat.
Minu uni on ka viimasel ajal täitsa ära halvatud,ei teagi kohe mida ette või taha peaks võtma
nüüd te teate mida ma tundsin
Ma pean vist üldsegi kooli jälle minema,lugemisoskus hakkab ära kaduma vist.Unehalvatus asemel loen koguaeg uneahvatlus
Unahalvatust pole olemas, lihtsalt mõned tsentrumid ajus ärkavad hilinemisega
Aga uneahvatlusi esineb küll
... aitähh, Liilia - nüüd ma saan su paarist viimasest postitusest siin teemas aru
... ahvatlustest on jällegi siis
ainult kasu, kui nad reaalis ellu viia
Niii hea,kui leidub ükski inimene kes minust ka aru saab,sest ma ise ei saa küll enam mitte millestki aru
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Mul oli ka hiljuti taoline kogemus. Ei tea kas seda nimetada unehalvatuseks. Ühel hommikul avastasin, et ma olen ärkvel, aga silmi avada ega liigutada ennast ei saanud. See seisund tundus kestvat väga kaua. Ja mitte miski ei aidanud, umbes nagu üks osa ajust oleks maganud. Isegi kuulsin, kuidas väljas inimesed autodesse istusid ja parklast välja sõitsid, aga ennast liigutada ei olnud võimalik. Ja siis ühel hetkel käis mingi klõps ja ärkasin üles. Aga see ei olnud uni vaid midagi palju hullemat.
Oleks see vaid nii. Täna öösel taas pean ma seda oigamist kuulama. Aga mul on sala relv - kõrva tropid.
Tsitaat:
Algne postitaja: freelancer
Tsitaat:
Algne postitaja: cc
Mul oli ka hiljuti taoline kogemus. Ei tea kas seda nimetada unehalvatuseks. Ühel hommikul avastasin, et ma olen ärkvel, aga silmi avada ega liigutada ennast ei saanud. See seisund tundus kestvat väga kaua. Ja mitte miski ei aidanud, umbes nagu üks osa ajust oleks maganud. Isegi kuulsin, kuidas väljas inimesed autodesse istusid ja parklast välja sõitsid, aga ennast liigutada ei olnud võimalik. Ja siis ühel hetkel käis mingi klõps ja ärkasin üles. Aga see ei olnud uni vaid midagi palju hullemat.
Mõtlesin kaua,kust ma midagi sellist siin foorumis juba lugenud olin.Ja siis taipasin.See oli seksi teemas ja seal arutati eesti naise temperamentsust seksi ajal.
Hm huvitavad jutud siin poolt lugedes. Ega ma ei saanud aru sellest pointist se samatha fox yo ya yo (please me), kui vead siis sorry mul pea paneb
pange. Unetusega olles on sääne veider asi et pidevalt hakkavad asjad ja muu siuke sassi minema. Mu IQ Langes 150nelt 85-peale. Vea protsent suurenes
umbes 90 aga mis ühikut see olema peaks ei oska arvata. Aga see polnud point. Point on selles kui kauga une halvatud magavad ja millised on nende
elustiilid ja mis neile eriti närvidele käib. Tulles une juurde tagasi et need kes on maganud ja kogenud seda extreemset olekut vaim ärkvel kui samal
ajal laisk keha pöönab. Et kui kaua kellegi une norm on keskmiselt? Ja kuis nad ennast tunnevad kui päeva mööda saadavad ja mis põhi tegevus on.
Ja mis kell keegi magama läheb. Ja mida teevad une halvatuse poole peal phsühhiaatrid?
Minul on luupainaja käinud juba ka mitu aastat..olen kolinud kahel korral, elanud vahepeal välismaal..aga luupainaja on käinud minuga kaasas.. viimane
kogemus oli möödunud ööl, kui ööbisin sõbra juures. Luupainaja oli nagu alati: must vari langes mulle peale, ma ei saanud hingata ega liigutada,
hakkasin appi karjuma..häält teha ei suuda, lõpuks hakkab hääl välja tulema..ärkan alati selle peale üles, et suudan lõpuks siiski häält teha ja appi
hüüda.. sõber muidugi ehmatas ära, et mis ma karjun keset ööd, aga ütlesin talle, et see on üsna tavaline
pole vaja muretseda..
Igatahes.. mul on sellisest asjast juba väga kõrini ja oleksin TÕESTI väga tänulik igasuguse abi eest.. ma ei usu, et siin xanax aitab..see on midagi
veidrat.
Tsitaat:
Algne postitaja: Liilia
Väga diplomaatiline märkus eesti naiste pihta![]()
Hea,et ise puhast tõugu eesti naine pole,muidu annaksin freele ühe virtuaalse lõugsi![]()
Tere free
Kas see oli nüüd vihje,et tahad mind kakaole kutsuda
Ok nali!
Aga see lõugsivärk on mingi nii vana lugu minu jaoks,et ma ei tea,kuidas selle üldse välja oskasid kaevata...ei tegelt ma tean,et sa võimekas mees
oled
See on ajalugu ja vanades asjades pole mitte alati kasulik urgitseda ja ma pole pika vihaga(kui selleks oligi üldse mingi põhjus
).No mõtle nüüd ise
ka,kuidas ma saan sulle vastu kõrvu anda,oled ju üks minu lemmikfoorumlastest ja pealegi ei käiks mu jõud ka sust üle,ma arvan
Nii,et ole rahulik,ei pea sa midagi orgunnima ega määrama.Teen sulle habemesse lepituseks ühe virtuaalamusi 
Liilia
Nüüd sa küll üllatasid mind.
Mis peaks tervel maailmal olema selle vastu kui ma sind kakaole kutsuksin.Muuseas ma ei tea kus seda pakutakse ja teiseks peaks esimene kohtumine
toimuma alati ja eranditult neutraalsel pinnal,kus mõlemad tunneks end vabalt.Mina isiklikult küll ei näeks selles midagi taunimisväärset kui üks
inimene teist kakaole kutsub.Eriti kui lubatakse vastu molli anda.
Virtuaalmusi-see on juba midagi uut.
PS.Huvitav ,miks sa arvad et mul on habe.
See on teema kus lihtlabane mõla võiks kaduda
ja tõelised hädalised võiks suunata teise foorumisse
kes ei ole seda kogenud võib selle üle nalja heita kuid see kes ei saa enam magada ja kardab,et ärgates keegi teda kägistab või kinni hoiab ja tunneb
kohutavat hirmu, olevusi kes pole pärit siit maailmast.
Kord võite ise olla samas olukorras, paralleermaailm leiab kõige lollima ka üles!
Skin, kullake, mitu õlut täna võtsid?
Sinu rõõmuks ei võtnud ühtegi!Nii,et joo edasi!
Ja pane endale midagi normaalsemat selga jalad puha paljad!Mingi lits oled või
Oled sa kunagi süvenenud Zipferi tootepakendisse? õige, jalad on paljad, aga vähemalt tissid ei ürita kopsukatest põgeneda
Ma ei joo mingit paska vaid tooteid mis sisaldavad kaa humalat, see mõjub mu unele hästi!
Kas 5,4% humalat on sulle piisav või jääb väheks "froilen Helga"?
Sinu jaoks Helga võib see olla humal aga minu jaoks juba promill ja seadus karistab sind kord selle eest ning jumal karistab su patuseid mõtteid!
Minu arust väljendas ennast Iir väga korrektselt.
Ilma humalata ei eksisteeri ka õlu.Iir ei maininud et sa jooksid mingit paska.
.Jutt oli ikkagi õlust.
Free teema pole siin õlu!
Kui te arvate,et olete selle teema enda arust viinud õlleni siis ei tähenda see seda!Ponjal!
Free, pane pilti, Helga ei saanud aru, et Zipfer on 5,4% vol õlu on. Kusjuures väga hea hele õlu, mõrudus ei ahista.
LINK
Zipfer Lemon Beer
alc. 4,9% vol.
kui sa räägid unehalvausest,ehk meeletu raskustunne, liigutada ei saa ja tahaks karjuda aga häält ei tule siis ma tean millest räägid,olen kogenud.
ja olen ka abi otsinud
kui huvi suhtleme.
Luupainajaga olen "kokku saanud", et mul teispoolsusega tegemist (või õigemini teispoolsusel minuga, sest ise katsun neist asjadest hoiduda,
aga vahetevahel nad tulevad ise), siis see ei olnudki hirmutav kogemus, vaid huvitav ja isegi naljakas.
Tegelikult on mul suht tõsine probleem, nimelt tappev väsimus.Pikali heites vajun "musta auku" ja siis on võimatu end liigutada,
rääkida.Vahel 15 minutit, erandjuhtudel paar tundi.Viimasel juhul on see ikka enne ööd, vajun ära varakult ja siis ühel hetkel toibun, siis vahel
tuleb sügav uni, vahel jälle täielik unetus.Nii või teisiti hakkab järgmise päeva lõuna ajal jälle kõik otsast peale.Selle väsimusega olen maadelnud
terve elu,nüüd hakkab juba tööd segama.(narkolepsia?) Arstid tunnistavad mu tervise kadestusväärseks, ainuke kõrvalekalle on olnud madal vererõhk, no
nüüd suht kõikuv ja normaalsest madalam kehatemperatuur(35,5).
No mis siis nüüd, olen konn vä? Ehk hakkan varakult talveunne jääma?Aga võib- olla hoopis tulnukas vä relikt? Ehk mõni targem oskab seletada või
soovitada, mida ette võtta.Valevorste-sensitiive ma ei usu ja igasugu gerimaxid-vitamiinid ei aita.Ise kaldun arvama, et niigi kehvakese energiaga
midagi ikka lahti on, töö ka selline, kogu aeg surma ja surijatega...Ja ma ikka kipun endast rohkem andma, kui tohiks.Ehk tuleks kannapööre teha?
Luupainaja saab teisele peale panna ka elav, aga väga kuri inimene... kui see juhtub, siis vaata üle kõik oma patensiaalsed vaenlased ja palu neilt andeks oma patud...
Mul algas see teismelisena,kui musta maagiaga huvi pärast tegelesin.Esimesed korrad ikka väga scary!
Minu hinnangul on need deemonid ja nendega on võimalik telepaatiliselt suhelda-st pikalt saata,sõbraks saada ei soovita.Mul endine klassiõde puhus pea
iga öö juttu"4aastase tüdruku vaimuga"kes teda painamas käis.
Endal esineb mõned korrad aastas.Olen harjunud ja ei karda,vihaselt saadan mõttes p..tsi ja selle peale kaob ära.
Mõned seksivad nendega,nt Anna Nicole Smith(RIP)-nn succubuse-incubuse teema.Pidi väega mõnna olema
.