
Vabandan kui kirjutasin valesti.
Kuid mõtlen neid hetki elus kus sa peatud ja vaatad enda ümber äratundmisega- ma olen selles hetkes varem olnud. selle hetke lõhn, helid ja kõik muu
on mulle teada.
mis hetked need on? kas me elame korduvalt läbi sama elu?
kas need on valikute tegemise kohad? kas sel hetkel langeb eesriie milleltki mis muidu on meile varjatud?
olen ise kogenud neid hetki sageli. kusjuures mida aeg edasi seda vähem. kas ma liigun oma elus vales suunas? või olen valinud just õige tee?
mu lemmik luuletajal on vist selle kohta midagi öelda
Maailm ununeb, moondub ja voolab.
Kõik, mis koguneb, koondub ja kaob.
Veres rändamas tähtede soola,
mälus purpurse pulsina taob:
ära usu! Su olev on olnu.
Ära karda - kõik kordumas pääs.
Mida päriselt kunagi polnud,
on ainus, mis alati käes.
väga ilus ja ... tabav
Mulle on küll tundunud, et olen olnud mõnes tutavas kohas või situatsioonis. Ma vahel arvan, et ma olen seda juba unenäos näinud, kuid mine sa tea...
endalgi olnud situatsioone, kus mingi tegevus tundub tuttavana...............huvitav, mida see peaks t2hendama?
Teadvusel olles ei ole olnud seda tunnet. Aga! Unes olen korduvalt näinud ühte tänavat ja seal kõrge trepiga hoonet. Ärgates mõtlen siis alati, et kus
kurat see olla võib ja mis see tähendama peaks. Kummaline on see, et unes tundub see Paides olevat, aga no ei ole seal sellist kohtagi.
Seda juhtub sageli. Ja ma ei hakka seletama miks. Ja iga otsus, mis sel hetkel tehtud, on millestki mõjutatud ja mõjutab tulevikku. Seega on lood nii, et minu elu,minu otsused ja kuna kõigel on põhjus, siis järelikult nii peab olema.
Olen kogend seda 4-5 korda elus, täpselt sama situatsioon tuleb meelde, kõik toimub nagu aegluubis, ja ausalt see on ebameeldivalt huvitav, põnev, hirmutav. Kõik liigutused, päikse vari, vihma piisk, tuule hiil, ja tuttava lõhn on samad, see on täielik crazyness, asi mis viib mõtted algusest lõppu lõppust algusesse ja nii see ring käima jääbki.
Unes olen näinud ühte maja oma kodulinnas, kus toimub pidevalt mingi aksioon. tegelikkuses on see tänav ja seda übritsevad majad olemas, aga põhimaja
on natuke teistsugune. Ei tea, kas seal on olnud enne selline maja nagu minu unenäos... või tuleb sinna selline maja ............Kuigi majad teisel
pool teed on päriselt olemas, aga unenäos neid pole....millegi pärast.............ei tea
Aga judinad ajab peale iga kord kui sinna tänavasse satun. Ja tekitab praegugi kerget foobiat 
deja vu'd olen korduvalt kogenud... aga yleloomulikkusesse ei usu. aju salvestavat selle deja vu hetke vahetult enne kui see su teadvusesse jouab ja seetottu tekkivatki tunen, et oled seda varem kogenud.
Tsitaat:
Algne postitaja: reheline
Teadvusel olles ei ole olnud seda tunnet. Aga! Unes olen korduvalt näinud ühte tänavat ja seal kõrge trepiga hoonet. Ärgates mõtlen siis alati, et kus kurat see olla võib ja mis see tähendama peaks. Kummaline on see, et unes tundub see Paides olevat, aga no ei ole seal sellist kohtagi.![]()
juhtub imelikke asju:
Olin mingi 5-6 a vanune, kui läksin emaga Piritale. Minna tuli bussiga ja mul oli kummist pall kaasa. Teel bussipeatusse kangastus mulle mingil hetkel
nägemus edasistest sündmustest:
1. me jõuame bussipeatusse, kus on 3 inimest ja buss tuleb just sel hetkel nurgatagant nähtavale;
2. me siseneme bussi ja seal on ukse kõrval tagareas 2 vaba kohta.
3. istudes tagareas hakkan ma palli põrgatama ja see põrkleb uksest välja...
Sellega nägemus katkes. Olin ülimas hämmingus sest elamus oli ootamatu ja arusaamatu. tahtsin näha mis toimub edasi - ja kõik läks täpselt nii nagu
olin seda ette näinud.
Kuna nägemus katkes hetkel, kui pall bussist väla põrkles, oli minu jaoks põnevaim just see koht - mis saab edasi...
Edasi sisenes just sel hetkel bussi peatusse jõudnud meie naabrimees, püüdis lennult palli ja ulatas selle mulle.
Veider lugu, kuid on detailideni meeles aastakümneid...
pidevalt juhtub, aegajalt kipub see pisut tyytuks muutuma.
see on nn matrix v?
Ma olen tabanud end tegemast midagi, mis on tuttav... tean mis ma olen varem edasi teinud ja siis tavaliselt üritan teha teist moodi.
Mul täpselt sama lugu, kui tunnen end ära deja vu's (mida mul on päris palju), üritan teha midagi kuidagi teistmoodi, samas, see ei kipu
õnnestuvat, sest selles hetkes ei mäleta ma, kuidas see deja vu täpselt käis ja käitun instinktiivselt edasi, pärast tagantjärgi mõtlen, et vau, kõik
läks täpselt nii, nagu ma olin näinud..
Misasjad need deja vu'd on, on raske pakkuda, ise olen endale loonud kaoseteoorial baseeruva seletuse, et mingi tühisemgi otsus, mida päeva
jooksul tegin, a'la kuna ostsin putkast mineraalvee ja läksin seetõttu 3 minutit hiljem üle tee, kui siis, kui ma poleks mineraalvett ostnud,
mõjutab midagi mu tulevikus, mingi sündmuste ahel jookseb niimoodi paika, et ma näen tulevikust väikest katkendit kasvõi samal öösel väikse
unekatkendina. Kui jälgida oma unenägusid, on suht lihtne eristada reaalseid ebareaalsetest ja seega meelde jätta võimalikke tulevasi deja
vu'sid. Ent niimoodi jäävadki need deja vu'd olemata, niipalju, kui ma endal neid tähele olen pannud.
Brrr, parajalt segane kirjutis sai.
Mul on juhtunud umkaudu samasuguseid situatsioone nagu ylevalpool juba kirjas on.Algul oli see suht hirmuh2ratav kuid nyyd olen sellega harjunud.
Algul ma ei saanud sellest aru.Olin segaduses ja ei osanud midagi peale hakata.Siis seda teistele r22kides m6istsin ,et seda on ka teistel
juhtunud.
minu tädi rääkib ikka nii et elu käib spiraalis ja on üks elu meist ees mingi teatud aja ja sama moodi ka taga.seega oleme tulevikus need asjad läbi eland ja olevikus tunnemegi ära teatud lõhnad ja kohad mis näivad tuttavad aga me ei tea kust.
Korra oli vaidlusi....
Aga ennem andsin märkmed üle. Tuli välja, et siiski oli ettenägemine.
Kahjuks/õnneks ma nägin mingeid asju ette.
Demoasjad mulle ei meeldi...
Minuga on mitmeid kordi juhtunud dejavu olekut.
Imelik tunne!!!Mulle meeldib...järgminekord kui toimub üritan asjades selgusele jõuda või proovin sellest olekus välja saada tehes midagi erinevat-eks
vaatab milline on tulemus.Pakun et see on alateadlikkus vorme-ei oska seletada kuidas.
ja...ka mina olen tundnud et olen seda hetke varem kogenud ja selles hetkes olnud...ei kujuta ettegi miks see nii on...raamatuid uurdes avastasin et
see võib olla nii kuna inimesele pidavat olema mitu elu...ei tea....kuid jah...mis muu seda seletaks?
võibolla see et eelmises elus me juba tegime seda...nüüd viimasel ajal seda enam minuga juhtunud pole...ehk leidsin sisemiserahu?
dejavu...me näeme ja tajume täpselt seda, mida me näha, tajuda tahame
dejavu....alateadvuse mängumaa, mulle meeldib
siin on sellest veidi pikem jutt... ja üks võimalikest teooriatest seoses deja vu-ga
Deja Vu paljastatud
Olen kogenud paar korda elus. Aga minu momendid on olnud sellised, kus ma tean täpselt, et see tuttav tunne, nagu oleks ma SIIN juba olnud, ei ole
lihtsalt võimalik.
Nt ükskord hüppasin üle lombi tulles ema töö juurest. Mu ema oli seal vähe aega töötanud, mul ei olnud kunagi sinna asja, kuna see oli suht eraldatud
koht. Ja ma reeglina ei hüppa üle lompide. Isegi väiksena kas läksin ümbert või kõndisin läbi.
Aga väga tuttav oli sellele suvepäevale omane õhu lõhn, lombi suurus, minu hüpe ja maandumine..
Ja kui uude kohta tööle läksin. Ma teadsin, et ma pole kunagi selles majas käinud, ma ei ole kunagi sellist tööd teinud, kuid see tunne oli nagu ma
oleks seal juba olnud, neid uusi töökaaslasi juba näinud ja nendega tuttavad ja kõk muu minu ümber..
Mis aga oli 100% välistatud.
Tuleb minulgi suhteliselt tihti ette. Enamasti tunnen situatsioonid ja kohad enesetunde ja emotsioonide järgi ära. Kõige rohkem kuulen korduvat
minigsuguseid fraase - lauseid ja mõtteid, mida juba öelnud olen. Ja kui välja ütlen, siis meenub, et ma olen seda juba teinud ja öelnud.
See on huvitav tunne, aga sellest arusaamiseks kulub ilmselt veel aastakümneid.
lisaks sellele mida juba lisasin... võiks veel öelda et deja vu kohta kehtivad võrdselt KÕIK teooriad... igal ühel on oma tõepõhi all...
Ma olen seda väga sageli tundnud.
Olen seda päris palju kogenud, viimasel ajal kahjuks mitte eriti. Aaaaga see on errriti hea tunne...
1 kord on olnud.
See-eest jamais vu on kordi rohkem olnud.
On ka omal korduvalt, õigemini lausa tihti selliseid hetki ette tulnud, et kõik tundub kuidagi tuttav...
Aga kus või millal, unes või ilmsi... alati ei meenu...
Pagan, mul pole iial miskit sellist juhtunud. Tahan ka sellist kogemust. 
Väga korduvalt on esinend, viimane esines kumus mis sest et olin seal esimest korda. Ühte und olen samuti korduvalt näinud, tavaliselt on see mingi 8-9 korda olnud ja ära kadund siis. Uneski olen ette näinud, kaks tükki tuleb aind meelde. Kord pidi sugulane külla tulema. Öösel unes näen rahulikult kuidas ta mulle silma sisse ütleb et ei tule külla, järgmine hommik ärkan üles, mõtlesin, et naljatlen niisama ja ütlen rahulikult empsile: "Kuule tead "Malle" ei tulegi täna siia." See rahulikult vastab kust tead juba. Ning ükskord nägin lennukisõda ka klassis ette
mull on selline tunne sageli, teen midagi, siis näen enne korra pilti ja tunnen , nagu näeks filmi , ma olen siin olnud....
suht kahtlane värk et see nagu pure random tekib.....
on juhtunud umbes 7 korda...
on ette tulnud. esimest korda 9.aastaselt
ei ole hea tunne.
kehavaline kogemus.
ei meeldinud.
loodame, et enam ei kordu.
Suhteliselt sageli on olnud hetki, kus küsin kelleltki midagi ja juba enne tema vastamist kordan õiget vastust oma peas...
On olnud hetki, kus tunnen, et olen seda varem kogenud/olen siin olnud....nagu unenägu, mis kordub...
Elu on imeline...kummastav.. aga siiski ilus 
selline hetkesähvatus, et olen seda juba teinud, selles ruumis olnud, et selline olukord on juba olnud
ikka paljud korrad
alati nii, et ei mingit hoiatust
mulle annab sooja tunde, isegi ei tea miks
ma usun ,et me kordame köike tegevusi oma elujooksul mitmeid kordi ja kuskil sügavas alateadvuses meenub meile see tuttavana tavaliselt meile see ei meenu ..ntx mul on olnud leiva löikamisega sama- järsku tekib imelik tunne..."ma olen seda kunagi teinud...ema hakkab midagi rääkima mulle ja mulle meenub et see sama jutki on mu leiva löikamise ajal sama olnud..
Üsna sageli tuleb ette selline kummaline olukord, deja vu see vist päris pole. Nagu astuks läbi sellest tundest, see peaks midagi meenutama, juba-juba
meenubki, aga siis kaob jälle. Tavaliselt mingi lõhnaaistinguga seotud on see tunne. Mitte kunagi ei õnnestu seda kinni püüda.
Võibolla ongi parem?
on olnud. korduvalt. päris hirmutav tegelt, aga vahva ka. usun, et olen enid hetki enne unes äinud. ja sealt siis see äratundmine
Väga kummaline tunne ja on esinenud korduvalt.
Võibolla on äratuntavad situatsioonid pärit unenägudest
Jah on juhtunud.Rohkem küll unes,see seotud Prantsusmaaga, räägin prantsuskeelt see nii tõeline.Olen isegi hommikuti sõnu üles kirjutanud aga sinna see ongi jäänud.Ja mingi sõja olukord, kus olen laps ja peidan end vanematega keldris.Imelik see elu.
palju kordi juhtunud...
mida vanemaks saan seda harvemini...kahjuks
ei oska arvata, kus see tunne tuleb, et olukord on varem olnud...tavaliselt tean ka, mis edasi olen teinud ja siis teen meelega teisiti..kunagi
mõtlesin ka, et äkki see justkui hoiatab, mind midagi halba või endale kahjulikku tegemast
kes teab..
ka mõtlesin, et olen seda kõike varem unes ehk näinud? ühes saates, põhjendas seda, kui väikest aju poolset apsakat, mis tekitab tuttavliku-tunde
ei oska enam midagi arvata, aga huvitav kogemus muidu
"de ja vu" tuleb siis kui Sa` ei ole vastavalt karmale elanud.
Deja vu on aju trikk, mis väljendub meelte häires.
Jaguneb veel omakorda deja vecu'ks (tegevuse kordumine), deja visite'ks (koha kordumine) ja deja senti'ks (tundmuse kordamine) ja
kindlasti veel pagan teab mitmeks muuks alaliigiks..
Aga ettenägemisega ei ole sellel seost - selleks on teised "fenomenid" 
ameerika preerias oli selline tunne, et olen siin olnud... ja see kordub, kui vaatan vanu kauboifilme, mis on, imelik küll, mu lemmikud, samuti
kantrimuusika... ei tea, keegi numeroloog ütles, et eelmises elus olen olnud P-ameerikas kauboi või punanahk...
Lisatud: sellest ka see avatar
see oli lapsepõlve mängumaa, aga reaalne elu on lapsepõlve tahaplaanile surunud ja sellised kogemused harvemaks jäänud, kuid kaelkirjaku nina
silitamise tunne on mu käes ja mälus nii elavalt, kuigi pole reaalselt ühtegi sellist looma silitanud
ma olen kaelkirjaku nina silitanud ja usu mind ariita see on sama tunne mis sulle tundub
Uskuge või mitte,aga mul oli juhus kus nägin unes ära lotonumbrid.Viga oli selles,et ma ei pidanud seda millekski ja pooled numbrid läksid ärkamise
ajal meelest.Meelde jäid kolm numbrit, ja järgmisel päeval bussijaama lotokioskist möödudes avastasin oma üllatuseks et need klappisid.Ise ma
lotomängija ei ole ja unenägudesse kah ei usu.See juhtus umbes 8-9 aastat tagasi.
mul oli päriselt selline juhus, et kui peas oli õukailuul( ma olin dietanooleetrit nats joonud ja sellest väike pohmakas mõjub kui kolmanda silma
avanemine mõne jaoks ja kõik mis toimub on tõsi) ütles numbrid ette, ja käskis piletit ostma minna ja ma siis läksingi vägisi , kuna ikkagi töö ajast
ei saa ma mõõda linna ringi sõita ja erinevaid loto pileteid kokku osta, iga pilet võitis, kokku sain võite väga lühikses aja jooksul mingi üle 5
tuhande. Siis kui pohmakas läind oli oli ka tark mõte kadund
mul oli viimane dejavu mõned aastad tagasi - hakkasin hommikust sööma, mis on täielik rutiinne tegevus eks, ja järsku - pauh - SEE tunne, ehk siis
absoluutselt kõik ümberringi ruumis ja ka mõned sekundid ajas ette oli nagu ette teada ja tuttav. Ja nagu eespoolgi öeldud, mõnus tunne
To skingirl... Ei olnud ma tol ajal üldse joobes.Ja seda juba seepärast ,et mu ex-abikaasa vihkas igasugust "kaifimist",sh.ka alkohol