Board logo

midagi ühiskonnast ja sisemisest läbipõlemisest
kaitsevaim - 03.04.2006 kell 22:03

Kindlasti on selle käesolevaga kattuvaid teemasid, aga ... kas olete tähele pannud, et ühiskond, milles me elame, on justkui midagi meist eraldunut ja areneb omasoodu mingite kõrgemate määrajate tahte järgi... sõltumata mingite tavaliste inimeste tahtest...

Mõni mõtleb kindlasti, et nüüd hakkan jahuma matrixist vms, aga põhi point on selles, et selline ühiskonnatunnetus kaob ja muudab tuimaks. Ette on määratud, et peab tööl käima, ette on määratud, et peab sööma-jooma ja si***ma.

Teeks tööd, aga mille nimel? Et lõpuks on maine vara hauda kaasa viia või selleks, et ühiskonda edasi aidata? Kuidagi isetu...mis sellest endale saab? Lõbutseks, aga miski muudab selle lõppkokkuvõttes tuimaks... Isegi armastus ja tunded tunduvad illusioonina. Võin näida siin depressiivse läbipõlenud mehena, aga mis võiks selliste tunnete taga olla?

Ma ei tahaks nii mõelda ja tean, et elust peaks võtma, mis võtta annab, aga on midagi sees, mis ei lase sellel juhtuda.

NB! Paluks mitte selliseid kommentaare a´la stiilis dillinger vms. Neid küllalt juba kuuldud...


traxic - 03.04.2006 kell 22:16

.. et mis? kas täiskasvanu iga lõi pähe..?.. ei midagi isiklikku.. aga seda juhub vahel .. et mõistus ütleb et asi on nüri.. aga kõht ja vajadused.. ja mingil hetkel ka lapsed ja lapselapsed nõuavad oma-- seega lase jalga kui veel saad..


kaitsevaim - 03.04.2006 kell 22:31

no osalt võib sul isegi õigus olla ja jalga laskmise koha pealt juba hilja ja uuesti alustada seda, mida nii kaua oodatud, oleks täiesti mõttetu. Jalga laskmise aeg juba möödas kah vast. Tuleb harjuda vast jah, et see ongi normaalne, mida siin heietasin...


Imre - 03.04.2006 kell 22:45

Sinu jutu võiks ühe lausega kokku võtta:
Mis on elu mõte ?
Ehk leiad siit omale vastuse:
http://kodutud.com/viewthread.php?tid=5251


2mustikas - 03.04.2006 kell 23:01

Siis võiks ju küsida , mis on Surma mõte?
Pooldan sügavuti minemist, iga sekundi väärtustamist ja samas igavikulise oleku teadvustamist.
Pole paremat õppetundi, kui teiste vigadest õppimine, siin on ühiskond meile vigade väljakirjutiseks.......
Aga me ju ei kavatse sellest melanhooliasse laskuda , vähemalt mitte siis, kui oleme ülevaate endale selgemaks mõtelnud, pigem naudime seda kaaslavastades.....
Elu pole ju antud selle põletamiseks, nagu pimendatud ühiskonnas hetkel toimub?
Ja kui mitu hetke me armastusele pöörame?


li-li - 04.04.2006 kell 01:01

Sisemine tasakaal on see, mis on vaja leida...kerge rääkida, raske teostada kuid tegelikult mitte. Teha tulex asju, mis sulle rõõmu ja naudingut pakuvad, vahest end ehk veidi sundida, et päris laisax kätte ära ei lähex Kui rutiinsex kipub minema, siis on elus palju armsaid ahvatlusi ja võimalusi enese väljendamisex. Edu, elukoolis
...ahjaa, ja raskused on muide ületamisex


kaitsevaim - 04.04.2006 kell 07:45

Jaa..vist see sisemine tasakaal ja selle leidmine, mis rõõmu ja naudingut pakub, ongi võtmesõnaks. Laisaks on ka piisavalt mindud... Enda sisse pean ma aga tõesti ise vaatama, et see leida, nii et jah... pole vist siin mõtet sellest foorumis jahuda... muidugi võite ju soovitada midagi enda kogemusest...


li-li - 04.04.2006 kell 09:24

No esmalt soovitax siis mitte üle oma varju hüpata ja liiga palju ette võtta(ole endast lugupidav), et läbipõlemisele mitte süüdet anda.....võta asja rahulikult, sest surm ei võta ka sealt kus võtta ei anna


kontorihiir - 04.04.2006 kell 10:20

vot ühes asjast mina aru ei saa - kuidas nii noored inimesed on juba elutülpinud
kui mina nii noor olin, ma isegi ei mõelnud selliste asjade peale ...nujah, ajad olid ju teised, võite nüüd torgata - aga noor inimene on ikka noor, ükskõik mis ajas....seda enam, et praegu on noortel palju rohkem tegevusi võtta kui siis ja ei peaks olema aegagi seda nn ühiskonna- ja maailmavalu nii palju põdeda....

niipalju kui ma ennast mäletan, polnud mul sellist momentigi, et deprekasse langeda....
aga mis toimub meie noortega praegu ? tegelikult lausa masendav....
ma saan aru, kui minusugused vanurid juba depressiooni põevad aga tuleb välja, et see rohkem noorte probleem isegi.....


Marxendorf - 04.04.2006 kell 10:25

Ja kuidas siis nimetada neid surmasid, mis võtavad väikeste laste elusid avariides, tulekahjudes ja tapmistes! Kas nende elu mõte oligi ainult valguse nägemine ja mõnede sõnade väljahääldamine?

Meil kõigil on vast saatus, aga elu on karm, kui võtab väikseid ja abituid. Mina arvan, et elu ongi paradiis, sest meil on antud võimalus elada, tunda ja nautida. Igal asjal on mõte ja see tuleb siis kui ta peab tulema.

Oma koha pealt arvan, et kui ma olin naisega lahku minemas ja ta teatas, et ootab last, siis see oli ette määratud. Ta jäi rasedaks, sest muidu ei oleks me kokku jäänud. Nüüd on tunda, et mõlemad teevad kõik selleks et kokku jääda. See oli mu saatus.

Aga elada tuleb nii, et ise rahul oleksid ja leiaksid tee oma saatuse juurde. Igal inimesel on missioon mida täita!


anne51 - 04.04.2006 kell 10:30

kontorihiir, olen minagi samamoodi küsinud.
Eks neid maailmavalulisi on ajast-aega olnud. Nad on ehk tundlikumad? Pealegi, postsotsialistlikes riikides on need 15 aastat tõeliselt rasked olnud. Nüüd hakkavad kätte paistma vead ja kaotused, ma arvan.


Lola69 - 04.04.2006 kell 12:43

Võib-olla on praegustele noortele LIIGA palju võmalusi lahti ja üritatakse kõike ja korraga, valida peljatakse või ei osata.


delilah - 04.04.2006 kell 13:47

Kõigepealt küsiksin, mis on söömisel, joomisel ja kakimisel pistmist ühiskonnaga? Ühiskonnal pole sinu füsioloogilistest protsessidest sooja ega külma Need eksisteerisid ammu enne ühiskonna kui sellise tekkimist.

Teiseks - kes ütles, et peab tööl käima? Ma tean inimest, kes tuli töölt ära, kuna see ei pakkunud talle midagi. Ja arvas, et ei lähegi enam tööle. Siiani saab ilusti hakkama.

Kolmandaks - oma elu saad mõtestada ainult sina ise. Keegi meist ei saa sinu elus midagi muuta, muutmine ja muutumine pab algama sinu seest. Mida kauem sa olukorraga rahulolematu oled ja lased sel kesta, seda raskem näib olevat sellest välja pääseda, kuni löödki lõpuks käega. No ja nõrgematel tüüpidel võib muidugi juhtuda, et ühel hetkel midagi plahvatab ja seejärel saab surma rida süütuid inimesi.
Aga see on juba teine jutt.


skingirl - 04.04.2006 kell 14:00

selles kõiges on süüdi see,et inimesi on liiga palju, lolle on palju ja tarkus ei paista välja ja kõigil on pohhui


dilbert - 04.04.2006 kell 14:07

Võta puhkus. Kõigest ja kõigist


ratatosk - 04.04.2006 kell 15:04

Maailm on lihtsalt vanaks jäänud. Kõik käib pinnapealselt ja kiirelt. Millesegi ei süüvita enam. Enam ei nähta suurt pilti. Maailm on vanaks jäänud ja kire leek on kustumas.


Maiu - 04.04.2006 kell 15:08

Sul käes liiga palju vaba aega, et sellist mõtteviisi heietada
Elu peax esitama sulle väljakutse, kas isiklikus elus, tööalaselt vms. küll siis tunned, et oled osa inimühiskonnast ja teed kõik, et selle heaolule kaasa aidata- isetusest pole halli haisugi

Kle oota veits, talv saab kohe mööda, tuleb suvi ja siis on kõik jälle hästi


dilbert - 04.04.2006 kell 15:09

Ma ei ütleks, et kustumas, pigem avaldub see mõnes muus vormis. Lihtsalt tänapäeval on asjadel teistsugused väärtused. Inimesed peaks sellest aru saama ning uute asjadega kohanema, mitte vaatama asju vanadest tavadest ja harjumustest lähtuvalt. Sellest äkki ka kõik need probleemid noorte närvide ja käitumisega Neid on lihtsalt kasvatatud vanas vaimus, arvestamata praeguseid olusid.


ratatosk - 04.04.2006 kell 15:28

Ei ole olemas mingeid vanaaegseid ega ka praeguseid olusid. Inimesed ise teevad olusid. Kui kedagi on kasvatatud vanas vaimus, siis kujundab ta enda ümber ka vastavat olud.

Ma leian siiski, et inimeste peamine häda on pealiskaudsus. Ei süüvita sisuliselt. Inimesed ei viitsi mõelda, kuna nende eest mõtlevad ajakirjad ning televisioon.
Ja ei osata rõõmu tunda lihtsatest asjadest. Arvatakse, et asjade kokkuostmisega saadakse õnnelikuks. Aga ei saada. Inimesed on asjade vangid. Vähe on selliseid, kes suudavad ja reaalselt ka tahavad sellest välja rabeleda.

Vaimsus on kadumas ja dogmaatilisus levib aina kiiremini. Võtkem kasvõi viimasel ajal välja käidud sookvoodid valimistel. See ei ole enam soolise võrdõiguslikkuse tagamine vaid võrdsuse mängimine ning naeruvääristamine. Vorm on muutunud sisust olulisemaks.


dilbert - 04.04.2006 kell 15:33

Aga milleks nad peaksidki ise mõtlema, kui nende eest kõik ära mõeldakse? Selge näide sellest on Ärapanija reklaamiklipid. Huvitav, kas inimesed seal ise ka aru saavad, mis paska nad suust välja ajavad?

Võibolla siis ongi see masendus põhjustatud sellest, et ei mõlda oma peaga. Ning kui ükskord on natuke oma ajuollust liigutada vaja, siis on energiakulu nii suur, et langetaksegi raskesse depressiooni.


ratatosk - 04.04.2006 kell 15:47

Võibolla tõesti. Kaks kõige olulisemat lihast - aju ja süda (vt. olümpiamängude reklaami) - on tõsiselt alakoormatud ning pole harjunud ka väikese pingutusega.


dilbert - 04.04.2006 kell 15:50

Seega, Kaitsevaim, rohkem mõtlemist ja tegutsemist ning vähem möla. Küll siis ka oma deprekast lahti saad.
P.S. söö sibulat ja kala kah


anne51 - 04.04.2006 kell 15:58

Minu arvates ongi see häda, et nooruses on vorm tähtsam, kui sisu. Vanemas eas on sisu olulisem.
Sookvoodid on jah vorm, millele praegu vist täidet pole. Ju vist põhjamaade järgi?


kaitsevaim - 04.04.2006 kell 16:05

Tsitaat:
Algne postitaja: delilah
Kõigepealt küsiksin, mis on söömisel, joomisel ja kakimisel pistmist ühiskonnaga?


Ega ei olegi...lihtsalt see paratamatus, et inimene on nii loodud ja minu meelest palju lihtsam oleks lihtsalt elu nautida nii palju kui oskab, et ei peaks pidevalt tööd tegema või otsima, et omal hinge sees hoida. Kui ei pea, siis on järelikult võimalik vana rasva peal elada. Paljudel seda aga pole. Antud teema sisse ei oleks jah pidanud seda lõiku panema...

Tsitaat:
Algne postitaja: skingirl
selles kõiges on süüdi see,et inimesi on liiga palju, lolle on palju ja tarkus ei paista välja ja kõigil on pohhui


Vot täitsa õige. Inimesi on siin maailmas tõesti liiga palju, aga kes see siin otsustab või võib otsustada, keda siin vaja on ja keda mitte ja kes loll on ja kes tark... Olgu ma siis südametu kui nii peab, aga mul küll pisar ei lange kui inimesi vähemaks maailmasse jääb igasugu õnnetuste läbi. Teistel jääb rohkem ressursse, mille arvelt elada. Muidugi oleks parem kui kõiksugu terroristid ja mafioosod otsa saaksid, aga kahjuks saab koos nendega ka palju häid inimesi hukka.


Maiu - 04.04.2006 kell 16:10

Tsitaat:
Algne postitaja: dilbert
Võibolla siis ongi see masendus põhjustatud sellest, et ei mõlda oma peaga. Ning kui ükskord on natuke oma ajuollust liigutada vaja, siis on energiakulu nii suur, et langetaksegi raskesse depressiooni.

mu meelest vastupidi, liigutatax heameelega, kui leitax põhjus, mix seda kõike teha. Kõik siin ilmas on kaduv ja kui jääda sellele mõttele pikemalt peatuma, siis hakkabki tunduma, et millex see kõik. Seepärast just minu soovitus- vähem mõtlemist, hakkab kergem.


dilbert - 04.04.2006 kell 16:13

Maiu, sellelks põhjuseks võikski ju olla lihtsalt eneseharimine. Ons mõtlemiseks ja aju kasutamiseks alati mingit drastilist sundsust vaja?


Maiu - 04.04.2006 kell 16:22

See sundus peax tulema inimese seespoolt, mitte ühiskonnast. Kui inimene tunneb, et see sund tuleneb ühiskonnast, siis tekibki ju tunne, et millex see kõik, kellele, mis mina sellest saan. Ja loomulikult on sõrad vastu.
Inimene elab endale, aga kui inimene on ennast ära kaotanud...?


kaitsevaim - 04.04.2006 kell 16:31

Tsitaat:
Algne postitaja: ratatosk
Võibolla tõesti. Kaks kõige olulisemat lihast - aju ja süda (vt. olümpiamängude reklaami) - on tõsiselt alakoormatud ning pole harjunud ka väikese pingutusega.


Japp...vot ma olen ka sellega nõus. Tunnen, et teeks küll ja peaks tegema, aga mingi tülpimus on sees või pole viitsimist või...tont teab mis... See nn. väljakutsele vastamine praegu on tegelikult ees, aga ei leia seda motivatsiooni või jõudu. A ok, möla maha ja edasi elada, nagu dilbert ütles. Küll see motivatsioon ka lõpuks tuleb.


Marchrabbit - 04.04.2006 kell 19:28

Elame tarbimisühiskonnas,kus kogu tegevus on üles ehitatud raha kokku ajamisele ja selle raiskamisele.Milleks lapsed ja pere? Kui neid pole jääb ju endale rohkem(uhkem auto,maja,reisid).Kes saab tänast noort ja edukat inimesi sundida lapsi kasvatama? Õnnelikud on inimesed,kes suudavad kirglikult tegeleda oma hobidega! Seal peitubki üks slapärane elu mõte. Kui sul on võimalus oma pere ja sõpradega üks lahe jalgrattamatk ette võtta,siis on see vahest rohkem väärt,kui hunnik raha või ilusaid tarbeesemeid.Need hetked aitavad tasakaalustada seda mõttetut raha tagaajamist,millega oleme tahes tahtmta sunnitud tegelema.Kui keegi juhtus nägema eilsetes uudistes Mati Alaveri intervjuud,kus ta põhjendas,miks ta ei lähe Soome treeneriks vaid Eestisse jääb,siis sealt on palju eeskuju võtta,mis puutub elu põhimõtetesse.


dilbert - 04.04.2006 kell 20:05

Tsitaat:
Algne postitaja: Maiu
See sundus peax tulema inimese seespoolt, mitte ühiskonnast. Kui inimene tunneb, et see sund tuleneb ühiskonnast, siis tekibki ju tunne, et millex see kõik, kellele, mis mina sellest saan. Ja loomulikult on sõrad vastu.
Inimene elab endale, aga kui inimene on ennast ära kaotanud...?


Otse loomulikult peab see tulema inimese seest, mitte ühiskonnast. Kas eneseharimine siis ei peakski olema iga inimese enda tahe


Maiu - 04.04.2006 kell 20:09

Dilbert- Mine teemaalgatuse juurde tagasi, antud juhul ei suuda inimene isegi lõbutseda ja armastada, küsimata, mix see kõik, rääkimata siis eneseharimisest...


mmunk - 05.04.2006 kell 08:00

miks see teema teispoolsuse all on?

vaevalt et see meie vaarvaarvaarisade ajal teisiti oli. nimetagem seda kildkonnaks, kooskonnaks, ühiskonnaks, globaalkonnaks või kuidas iganes - kellegi silmis jääme alatiseks kaamliks ja keegi jääb meie silmis kaamliks. küsimus on mõõtmetes ja selles, kuivõrd me tahame nende mõõtmete üle valitseda. pool kilo aastaid tagasi poleks lihula natsi mälestusmärgi taoline juhtum läänemaast kaugemale jõudnudki; võtame mõned sajad vähemaks ja asja oleks arutatud ehk eestis üldisemalt; paar aastat tagasi sai sellest üleilmaline skandaal. pisike, ent siiski piisav, näitamaks seda, et tegemiste põhjused meie konnatiigis sõltuvad järjest enamatest asjaoludest ning tagajärjed kordades enamgi.

kes siis vastu peab? vastus: see, kes saab kiiremini aru, et maailm oma hoomamatute teabevoogude, teineteisega põimuvate ja põrkuvate juhuslike sündmuste ja muu mõõtmatu, tabamatu ja kontrollimatuga lihtsalt ei mahu meie pähe ära. suru palju tahad, ainumas, mis pääkolu sisse suurte sünnitusvaludega tekib, on tõdemus, et ühiskond surub meid vormi, paneb kaane peale ja hinnasildi külge. ja mooramaalane/naine on võimeline mõtlema ainult sellele, et miks tema hinnasildil on väiksem number kui kahvanäol/mehel, musulmanidest, pededest, jehoovatunnistajatest, mormoonidest, juutidest, kollastest, venelastest jne jne rääkimata. hõissa!

niiet järgmine kord, kui mustmiljonindast hinnarallist osa võtma kiirustate, neljanda öötunni töökohustuste alla "magama panete", teiste kuulide peolistega koos narkot panete vms, siis mõeldagu, kelle jaoks see kõik? alguseks sellest piisab


Andrew - 05.04.2006 kell 15:36

Raha teeb normid ja sunnib sind nende järgi tantsima. Igaüks peaks olema suuteline seda ringi lõhkuma ja elama vähegi endakehtestatud normide järgi. Iseasi, kas ta seda tahab. Vene aja kohta ohatakse, et oli ilus küll. Eks aeg anna ka arutust, kuid põhjus võib olla ka selles, et siis ei reguleerinud ühiskonda ainult raha seadused. Kas on see just hea näide, kuid kujutage ette, et terves Eestis poleks homme enam ühtegi mobiili, ühtegi internetiühendust. Telefon on mõnedel isikutel ja putkas nurga peal. Paneb mõtlema. Sellisel juhul praegused väärtushinnangd ja standardid variseksid põrmu. Kuid on öeldud, et siis oli parem, kui praegu.


sheridan - 15.05.2006 kell 19:50

Tsitaat:
Algne postitaja: mmunk

vaevalt et see meie vaarvaarvaarisade ajal teisiti oli. nimetagem seda kildkonnaks, kooskonnaks, ühiskonnaks, globaalkonnaks või kuidas iganes - kellegi silmis jääme alatiseks kaamliks ja keegi jääb meie silmis kaamliks.


seda küll. inimene on kogu oma teadliku ajaloo jooksul nõrk ja kergeltmõjutatav olnud. võtame kasvõi piibli ussiloo (niivõrd-kuivõrd see mõistujutt on). ma ei usu, et keskajast peale keskmise töötava inimese arvamus erineks suuresti vähemuste, imelike, ülemuste, teadlaste, autoriteetide jms kohta. suhtumine on ju sama! erinevus vana-ajast on ehk ajupotensiaali kasutamise oskus - eriliste oskuste ja solvangute arendamise võime.

tänapäeval on sellele inimlikule mõjutatavusele lisandunud mõjutajad - korporatsioonid. trendid käitumises, välimuses, sootsiumi soositud ja taunitud tavad - kõik see mõjutatavus on firmajuhtide unistus. süsteem toidab ennast ise ja on nii hästi juurdunud, et lapsed kähmlevad ja saavad alaväärsuskomplekse trenditeadlikkuse tõttu. (K. Lasn - "Kultuuritõkestus. Ameerika TM alavääristamine" www.adbusters.org

Tsitaat:
kes siis vastu peab?


minuarust peab vastu see, kes ennast surnuks ei joo ega süsti. mõtlen muigega sellele, kuidas minu eakaaslased ja pubekad sõimavad praegu vanureid, aga ise hävitavad oma elu, närve ja ajurakke 500 x kiirendusega võrreldes nende vanainimestega. 40-aastaselt on nad ju dementsed valmis!
ise teate, mis teete.


väljuja - 16.05.2006 kell 09:24

Esiteks: GEENID
Teiseks: lastetuba
Kolmandaks: sotsiaal-kultuuriline keskkond
Neljandaks:n lollilt-targad õpetajad
Viiendaks: ...
Kuuendaks: ...
...
Filtrid,prillide värv,kildudest-fragmentidest kõrvade vahele moodustunud "objektiivse" maailmapildi koostis,sellest tulenevad mõtted,eelistused,valikud ...
Uskumatute võimaluste koht see inimese hall ollus!!!


anne51 - 16.05.2006 kell 09:38

Olevat uskumatute võimaluste koht. Me ei oskavat kasutada hallollust. Ekspluatatsioonis olevat maksimaalselt 10%.


arthas6014 - 19.05.2006 kell 21:20

Jah, ühiskond arenebki mitte inimeste tahte järgi.
Mõtlen selle all, et mitte enamus inimeste tahte järgi.
''You are our property''.
Pange google'sse otsing ''new world order'' või ''letter globalist friend''(valige kohe esimene) ja saate pisutki midagi teada.


machimos - 21.06.2006 kell 09:17

Tsitaat:
Algne postitaja: traxic
.. et mis? kas täiskasvanu iga lõi pähe..?..



Täiskasvanuiga???
Minu meelest on probleem rohkem omane buberteeedile, kes leiab, et elu on nii mõtetu. Aga ei ole ju. Vabandust kui nüüd solvan, aga teema algatajast jääb mulje nagu oleks teda eluaeg poputatud ja armastatud. Sul on vedanud sellisel juhul. Kohustusi võtab iga inimene endale ise ja nende eest jalgalaskmine on minu arvates natuke totter, aga eks igaüks ela nii nagu ta ise tahab. Eks aegajalt tuleb kõigile pähe mõte, et miks ja milleks, aga kui sul on oma pere, kes sinust hoolib, peaks iga inimene ennast õnnelikuks pidama. Oma elu kujundad sa endale ju ise. Need niinimetatud elupõletajad ei saa minu arvates kunagi tegelikult õnnelikuks, aga inimesed on muidugi erinevad. Elu mõte on elu jätkamine, kui sa seda ei tee, siis usu või ära usu varem või hiljem hakkad sa tundma, et miski on poolik. Ja see jutt maise vara kokku ajamisest on hoopis totter, keegi ju ei sunni sind seda tegema. Inimene võtab endale ise kohustusi nagu ma juba mainisin. Jube keerulin jutt, aga loodan, et oli ka mingil määral arusaadav.


kaitsevaim - 21.06.2006 kell 14:29

machimos...ok! Osalt võin ma sinuga ju ka nõus olla. Võibolla on tõesti kõik ette-taha ära tehtud lapsepõlves jne jne, aga mis krt see siis on, et ma ei saa näiteks inimestega suheldud..isegi juttu üles võetud, räägitud... Ma ei tunne mingit hirmu ega häbelikkust ega.. ei oska öeldagi, mida veel. Aga näed...seisan, istun, vahin ringi...elan justkui teises dimensioonis...eriti tobe on mu meelest see veel, et kui teised kõik räägivad, tunnevad ennast lõbusalt...mina lähen minema ja olen omaette. Tulles koos pidutsema??? Olen ma deprekas või mida? Elu raskused ei taha ka kuidagi alluda minu tahtele...üldse mingit pealehakkamise himu ei ole...JAH! PÕGENEN! Enda eest??? Vist küll....


spunk - 25.06.2006 kell 01:23

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Minu arvates ongi see häda, et nooruses on vorm tähtsam, kui sisu. Vanemas eas on sisu olulisem.
Sookvoodid on jah vorm, millele praegu vist täidet pole. Ju vist põhjamaade järgi?

eks ilmselt selles see noorusemõte ongi selleks, et aru saada, kui oluline on siiski sisu tuleb esialgu vormi ümmardada.. hiljem kui mõistus nö koju tulnud ja kogemus olemas.. alles siis suudetakse mõista sisu väärtust ja seda vormist kõrgemale tõsta..

to kaitsevaim.. aga alati ei peagi midagi ütlema kui ei ole midagi öelda ja laskuma vestlustesse mis sulle huvi ei paku... küll tulevad vestlused ja inimesed kes/mis huvi pakuvad


marti252 - 04.08.2006 kell 22:39

Olen elu mõtet juba tükk aega otsinud ja arvan, et nii pea seda ei leia. Praegune ühiskond ei meeldi (liiga võlts).

Ei ole midagi, mis tõmbaks. Puudub usk millesegi. Liiga palju maailma probleeme.

Oleks vist lihtsalt vaja üht palmi, mille alla maha visata ja puhata!!!


ariita - 18.08.2006 kell 16:39

tekkis mõte, et ühiskond on võimeline küll inimest läbi põletama ja vastupidi - ka inimene on võimeline ühiskonda põletema(Hitler juute,Stalin...jne.)


arthas6014 - 20.08.2006 kell 06:15

Palun ära tsiteeri vahetult eelnevat postitust. Tänab, meeskokond

Aga palun, mitte midagi siis.


lati - 20.08.2006 kell 07:50

Tsitaat:
Algne postitaja: marti252
Olen elu mõtet juba tükk aega otsinud ja arvan, et nii pea seda ei leia. Praegune ühiskond ei meeldi (liiga võlts).

Ei ole midagi, mis tõmbaks. Puudub usk millesegi. Liiga palju maailma probleeme.

Oleks vist lihtsalt vaja üht palmi, mille alla maha visata ja puhata!!!



inimene otsib paaniliselt elumõtet ja arvab, et ei leia seda, samas paneb selle mõtte teadmatusest kohe kirja. lihtsalt visata end palmi alla maha ja puhata! suurepärane!!! elu mõtte ongi elu ise ja elu tuleb ka nautida ja lihtsalt puhata. palmi pole just vaja, aga mine rappa, võtta kohe terve päev või ka öö. kõnnid, inimtühjas rabas, puutumatu loodus, meeled ergastuvad, sööd marju, viskad end samblale pikali, ümberringi vaid metsa ja raba hääled. aeg peatub ja elu mõte on sinuga, sa ei taha seda enam otsida.


Mägilane - 24.08.2006 kell 23:07

Tsitaat:
Algne postitaja: lati
Tsitaat:
Algne postitaja: marti252
Olen elu mõtet juba tükk aega otsinud ja arvan, et nii pea seda ei leia. Praegune ühiskond ei meeldi (liiga võlts).

Ei ole midagi, mis tõmbaks. Puudub usk millesegi. Liiga palju maailma probleeme.

Oleks vist lihtsalt vaja üht palmi, mille alla maha visata ja puhata!!!



inimene otsib paaniliselt elumõtet ja arvab, et ei leia seda, samas paneb selle mõtte teadmatusest kohe kirja. lihtsalt visata end palmi alla maha ja puhata! suurepärane!!! elu mõtte ongi elu ise ja elu tuleb ka nautida ja lihtsalt puhata. palmi pole just vaja, aga mine rappa, võtta kohe terve päev või ka öö. kõnnid, inimtühjas rabas, puutumatu loodus, meeled ergastuvad, sööd marju, viskad end samblale pikali, ümberringi vaid metsa ja raba hääled. aeg peatub ja elu mõte on sinuga, sa ei taha seda enam otsida.


lati miks sa ignorantsust propageerid arvad, et iseenesest midagi muutub