
ometi ka üks positiivne uudis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=13853592
Tore, kui vanavanemad lapsega tegelevad, aga mina olen küll nii mugav, et 2-aastasega ma seenele ei läheks. Seenelkäik - see on nii mõnus ajaviide, et
last seda rikkuma ma ei võtaks.
Vanaisa ei tundnud siis piisavalt lapselast, ei teadnud, et ta on niisugune rööbeldis, kes viie minuti jooksul võib kaotsi minna.
Kadumiseks pole viit minutit vaja. Mul endal hoida 3 last, kellest noorim kahe aastane. Ei julge kingapaelugi siduda ilma üles vaatamata-jalad kiired, aga mõistust veel pole nii paljukest.
mõistust pole nii palju,aga ettevõtlikust jagub. ja on vaja minna. üksõik kuhu jalad kannavad
nad paganad ei hüüa vastu ka, kui hullunud vanemad mööds ilma lapse nime röökides ringi jooksevad.
mul vanema lapsega selline kogemus...
oli 3aastane, mängis õues. läksin tuppa jopet ära panema... tagasi tulles last ei olnud. Oma maja oma hooviga. Küsisin naabermajadest, jooksin kogu
kvartali läbi - keegi pole näinud. Hüüdsin ja röökisin- keegi ei vastanud... siis küsis nurkmise krundi naabritädi: ei tea kas see on teie laps, kes
siin minu kanade juures istub?
ta oli võrkaias sellise prao üles leidnud, mille olemasolust mul polnud aimugi...istus täiesti vaikselt kanade seltsis suure sõstrapõõsa all.