
kumba eelistate kodus kasutada, kas issi-emme või isa-ema. Ning miks? Iseenesest mõista - lastega suheldes.
Minu lapsed( 12 ja 13 ) kutsuvad mind ikka veel emmeks.Ja ega see mind ei häiri ka.
Hektel on emme ja issi. Lapsed väikesed ka (7, 4 ja 2). Kui vanemaks saavad, küll nad ise valivad kuidas. Eelistan nende valikut.
Olgugi, et vanem poiss kutsub vahel ka nimepidi.
kodus olen ikka emme,
kuigi mõni emmetaja on minust juba jupp maad pikem.
meilgi veel emmed-issid kasutusel
põnnid 8 ja 4
emme ja issi ikka.
Kummaline kui ma väiksem olin ja ka praegu ei ole kunagi issit ja emmet olnud on ikka isa ja ema. Minu vanematega pole kunagi muud olnudki. Issid ja
emmed on kuidagi väga nämmutavad sõnad. Eriti hale on kuulda kui mõni a`la 25 või vanem tegelinski kutsub vanemaid emmedeks ja issideks. 
issi oli issi ja emme't hüüti nimepidi
Vähemasti algselt on kavas pisikestel areneda kooskõlas jooga ja enesekaitsega...
Peamine õpetaja/õpilane olen mina ise. 
Meid Väikse-Vidinaga veel ei kutsuta nii, aga no kaugel seegi aeg enam on!
Ise kutsun enda vanemaid küll Mampsik-Papsik või Mammi-Papi.
Naine enda vanemaid emaks isaks! Teadagi kuidas mina neid kutsun.
Kutsun vanemaid emmeks ja issiks ja ei usu et see asi mul vanusega muutub. Või äkki siiski - juhul kui minust emme ja neist vanaema ja vanaisa saab.
Minu poiss kutsub meid emmeks-issiks. Mina oma esivanemaid samuti. Ema puhul lipsab aeg-ajalt sekka ka sõbralik emps(u).
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
kumba eelistate kodus kasutada, kas issi-emme või isa-ema. Ning miks? Iseenesest mõista - lastega suheldes.
Tsitaat:
Algne postitaja: JoanMadou
Või äkki siiski - juhul kui minust emme ja neist vanaema ja vanaisa saab.
vähemalt mina kutsun oma vanemaid siiani issiks/emmeks.
Meid kutsutakse aegajalt nimepidi.
Muidu emme ja issi.
Issi tundub kõrvale sobilikum kui vanamees, vana, paps, papa või muud sellised variandid. kUTSUGU MIND VÕI MU SURMANI ISSIKS!
No see oleks ikka väga naljakas, kui mu lapsed mind emmeks kutsuksid. Üsna omamoodi kõlab ka see, kui poeg, olles meie pool ja rääkides telefoniga , ütleb: ma olen vanemate pool. Vanemate? Ei-noh, miks mitte, mis seal imelikku.
anne, miks see naljakas oleks?
tõttõelda tundub mulle ka emme-issi veidi naljakas, eriti, kui nii kõnelevad täiskasvanud lapsed.
Olen ka kuulnud, kui pensioniealised üksteist issitavad-emmetavad 
No tundub naljakas, kui 30-aastane emmetab. Ei ole või?
oma lapsele olen ikka veel emme, aga no laps on 9 ka alles, seega ok eks. Aga mu 23 aastane vend ütleb ema kohta "emm"...see on ju ka
ytlemata armas ja ma ei leia seal midagi veidrat!
Mina ütlesin lapsena isa-ema, aga nüüd kutsun vanameest issiks
Desiree - mõne aja pärase muutub "emm" juba sõnaks "memm"
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
No tundub naljakas, kui 30-aastane emmetab. Ei ole või?
Tsitaat:
Algne postitaja: muhhin
Mina ütlesin lapsena isa-ema, aga nüüd kutsun vanameest issiks![]()
Mul pole naljasoolikatki.
Ääremärkusena veel, et ta sai sel aastal 70
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
No tundub naljakas, kui 30-aastane emmetab. Ei ole või?
Pigem soe ja hooliv?
ema rääkis mulle, et ma olin vanaema pikka aega emmeks kutsunud, sest vanaema oli nii noor kui ma syndisin ja 40 aastased ei ole ometi veel vanaemad
ju
ise oma vanemaid hüüan mitme nimega, headel lastel ikka mitu nime
@kõik on muide hellitavad
Tsitaat:
Algne postitaja: desiree 40 aastased ei ole ometi veel vanaemad ju![]()
ihii, a osad ei taha seda tunnistada
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
No tundub naljakas, kui 30-aastane emmetab. Ei ole või?
olen kolmekümnendates aga emmetan-issitan küll. Pole kunagi selle peale tulnud, et see naljakas oleksPigem soe ja hooliv?
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
olen kolmekümnendates aga emmetan-issitan küll. Pole kunagi selle peale tulnud, et see naljakas oleksPigem soe ja hooliv?
Olen 30 ja emme issitan ja mampsitan papsitan nii kuidas tahan!
Nad on olnud mulle selleks sünnist saadik ja on seda kuni surmani!
Ka minu surmani!
Tsitaat:
Algne postitaja: olevt
Tsitaat:
Algne postitaja: Sybill
olen kolmekümnendates aga emmetan-issitan küll. Pole kunagi selle peale tulnud, et see naljakas oleksPigem soe ja hooliv?
aga kui öelda lihtsalt ema-isa, kas see pole soe ja hooliv?
oma olemuselt on juba mõiste 'ema' soe ja armas jne. Nii ka mõningal määral isa. Tegelikult on üsna kama, millise tähekombinatsiooniga oma eluandjat kutsume, oluline on see, kas see tuleb ka südamest...
Olevt, põhimõtteliselt on Sul õigus. Puhtalt norimise pärast lisaks, et vaid juhul, kui see tähekombinatsioon on ikka positiivne 
kui nüüd tähekombinatsioonide teemal edasi rääkida, siis tähekobinatsioon 'poeg' minu juhtumil osutus ema jaoks rohkem kui positiivseks -
lõi lausa särtsu 
minu kogemus näitas, et minu laste ema kujundas selle kutsungi ise, minu käest küsimatta, nagu ma oleks nõrk olnud
ja eks selle peale peab ka
tulema, et sel teemal mõnusasti dialoogi pidada. Aga noh ega ta ka süüdi pole , tal ju õpetaja kogu aeg külas käis -ÄMM!
Üldiselt vist ikka emme. Kui südame täis ajab, siis ka lapsevanem. Isa aga paps või lapsevanem. See on elu enda tingitud variant.
Aga ma mäletan mingit hetke, kui ma juba suhtkoht suur laps olin ja ema oli toas ning mina õues, ja korraks oli vaja rääkida ning ma hõikasin akna all
"emme", siis mõnel tegelasel käisid silmad küll suisa pahempidi pääs ära. Nagu oleks tonti näind. Aga mis seals imelikku.
Oma asi.
Nooremale olen ema, vanem kutsub siiani : emmeeee...
ka mina oma korges vanuses veel emme-issitan. nii armas ju.
Aga te "nimepidikutsujad", mis vanuses kadus see emmetamine/issitamine või amatamine/isatamine ära? Kodust välja kolides? Abielludes?Teismeliselt?
issi emme ikka veel