
Siin küll üks sarnane teema juba ees, aga tahtsin kuulda arvamust- kuida peaksid lapsed oma vanemaid hüüdma- kas traditsiooniliselt emaks/emmeks,
isaks/issiks või on ok ka eesnimepidi kutsumine?
Selline diskussioon oli hiljuti meil peres üleval ja peale jäi arvamus, et ema on lapsel ikka üks ja ainus ning et laps peaks vanemaga kõneldes ikka
seda tiitlit kasutama.
Kuidas teised arvavad?
mul kõige vanemad lapsed seal paarikümne asta ringis ja olen ikka emme
neile lastele,kes ajutiselt meie peres on elanud olen emme karin siiani
Ema on mutt ja isa on kutu lol:
Ma ise omasid kutsusin mammiks-papsiks, omad kutsuvad mind ja meest emmeks-issiks veel
Näis, mis tulevikus. Töökaaslase laps kutsub isa eesnimepidi
ja ausalt öeldes, kole võõrastav on...nagu suhtleks võõraga...
Leian ka, et oma vanemate nimepidi nimetamine justkui vähendaks lähedust - sugulaste pere 3 last on väikesest peale ema-isa nimepidi kutsunud ja
tõesti kõlab kummastavalt, kui ikka paariaastane põngerjas "emme" asemel nt "Piret!" hõikab.
Minu ema on mulle ikka jätkuvalt ema või emm ja isa on paps 
Minu emme on jätkuvalt emme ja nii ta jääbki. Annaks jumal, et ka mina oma põrsa(ste) jaoks.
Oi ma isegi ei kujuta ette, et poiss mind nimepidi kutsuks...........ma vist ei reageerikski. Jube mõeldagi. Võõrad lapsed las kutsuvad nimepidi. Meil ikka emme ja emps ja empsi jne........kõigil palju hellitusnimesid.
Minu teismelised lapsed kutsuvad mind siiani emmeks.Võib-olla veel vanemaks saades hakkavad emaks kutsuma, aga kindlasti mitte nimepidi.
Ikka emme.
Kuda siis muidu.
Ning tahaks olla ka oma lastele emme. Igatepidi.
Esivanemad olid raudselt
papa-mamma.
Lapsed kutsuvad mind -paps ,Juss ja isa mingil määral.
no võibolla emadele meeldibki, et neid 'emmedeks' kutsutaks.
Oma poegadele olen ikka juba tillukesest peast olnud 'isa'. Ei pea lugu 'issist'
Minu ema on mulle "emme", vanaema on siiamaani "nana" ka need ei muutu vist küll mitte kunagi, imelik oleks...
Kasuisa kutsun nime pidi... Kui ta emmega tuttavaks sai, siis ma ikka ütlesin tiitli "onu" ka ette, a see treeniti välja...
Kui ükskord lapsed tulevad, siis ma loodan, et nime pidi nad mind kutsuma ei hakka...
mulle see nime pidi kutsumine ei meeldi kohe üldse. mu sõbranna kutsub ema ja isa eesnime pidi. kuidagi imelik ja võõras on kuulata. nagu räägiks oma naabritest või tuttavatest.
mul võttis ikka suu lahti küll kui töökaaslase 5.a laps kutsus oma ema nimepidi,ja nüüd on teismeline ja ikka endiselt nimepidi, ometi on ema teda
üksi kasvatanud????? minu lapsed kutsuvad omavahel mind mams, mulle ütlevad emme(kui poevad) muidu ems, lapselapsed nüüd suurematena vanaema,
tillukestena kutsusid lihtsalt vana, aga ma olen sellega rahul
vähe sellest et lapsed, ka mees kutsus mind emmeks 
mehed enamus teevad nii,olin ise ka sellega harjunud
Minu laps hakkas kutsus algul meid ka emmeks ja issiks, issit hakkas vahepeal ka nimepidi hüüdma, sest mina hüüdsin ka nimepidi. Siis mina hakkasin
meest issiks hüüdma, sest võõras oli kuulata kuidas laps issit nimepidi hüüab(aga samas oli suht armas ja naljakas) Nüüd kutsub laps meid-ema ja
isa..
Vot.
ta ise on 6 aastane.
Ema ja isa ... nooremana emme ja issi vms. Minugi jaoks see nimepidi hüüdmine on kuidagi väga võõras ja sellel mu jaoks selline mitte lähedaste suhete hõng küljes.
minul see emmetamine issitamine igavesti ikka imelik tundub, see ikka rohkem tite keel. ema ja isa, nii nimetan mina mu lapsead nii ja naa, aga nime järgi on küll kuidagi imelik öelda, tundub et käib sellesse kategooriasse, kus laste ja vanemate vahel ei tohi olla lähedasi suhteid.
ikka emme ja issi
ise kutsun oma vanemaid ka nii.
Vanemate nimepidi kutsumine on minu jaoks väga võõras.Seega jäävad ikka issid, emmed jms.
Minu ütles mulle emme.Nüüd tal 2armast plikatirtsu,kes kutsuvad mind mummiks.ka tütar,mees ja väimees nimetavad mind nii.
Kui oma vanemaid arvestada siis tavaliselt ütlen ma "kuule" kui juttu alustan
...........aga jutu see ikka nimetan empsiks.
Emmeks ja issiks ikka. Me kodus juba kutsume üksteist nii
mõnikord ..
ema on ema ja isa on isa. Kui sa just 10.aastane ei ole. Siis võid küll emmetada ja issitada
ja nime järgi on ebaviisakas oma vanemaid kutsuda.
ikka soojem tunne kui pöördumises on emme 
Millegipärast jätkuvalt emme ja issi-kuigi vanus nagu 20...Me nii harjunud sellega. Kuigi varsti vist hakkab naljakas tunduma...
ei hakka, mõnus on
lastele ikka emme,
isegi vist emmetaks edasi, kui oleks keda emmetada.
Ma ainult emme ütlengi ma ei suuda isegi ema öelda see tundub minu jaoks nii imelik.
ja nimepidi karjun ma emmet ainult siis, kui mul nt võtmed koju jäid ja karjun teda,sest üle tänava emmet karjuda ei ole eriti lahe
Kui midagi vaja on, on emme. Muidu em või Janne-Janne.
15 aastasele endiselt emme või emps;3ne sai kõhutäie naerda,kui üritasin seletada,et mul nimi ka on(peale emme).
Ja olen kuulnud kõrvalt, kuidas 26a meesterahvas ütleb emme.
Mis pani mind natukene imestama 
Pojake hüüab mind emmeks ikka ja mina oma ema kah emmeks ja isa issiks (suures seltskonnas üritan üldse mitte kuidagi nimetada )
Lapse kuuldes
ütlen vanaema ja vanaisa.
kas siis seltskonnas kasutad ema või isa kõnetamiseks - "kuule, sina..."
issi, isa, kuidas keegi ja mitte järjepudevalt
Mind on küll lapsed ainult nimepidi kutsunud
Ja mina neid samuti
Meie lapsed ka ikka kutsuvad emmeks ja issiks. Nii on ikka kuidagi lähedasem.Oma vanemaid kutsun :ema ja paps.Nagunii on see elu üks mõtetu
kõhuorjus,las olla siis vähemalt midagi südantsoojendavat.Muidu pole ju perekonnal mõtet,võiks selle raha hoopis Bemari liisingule kulutada