Board logo

usaldusväärne vanem
sossuke - 12.01.2007 kell 23:28

sinu lapsed usaldavad sind?
tahavad jagada sinuga oma muresid ja muid asju???

oled sa piisavalt vabameelne, et kuulata ja mõista kõike, mis sulle usaldatakse?

esimesed ....ja veel teised esimesed.... ja jamad, mis elus juhtuvad+
viitsite oma lastega poole ööni jutustada?
olete autoriteet nende jaoks? raske on see koorem, tõdema pean....


Lola69 - 12.01.2007 kell 23:40

Nad hetkel veel väiksed. Praegu räägivad küll.

Aga mida tulevik toob, eks seda näe. Tahaks olla neile ikka see esimene usaldatav.


LadyButterfly - 12.01.2007 kell 23:44

Ma mõtlen sama. Tulgu või kõige hullemat aga ma püüan seda usaldust säilitada ja mõista.


ariita - 12.01.2007 kell 23:49

ei 38-sele ja 33-sele küll kuidagi ei saa olla esimene, kellele kohe joostakse rääkima, neil omad kaasad ja omavahel arutavad küll kui parimad sõbrannad, ju siis suurt paha pole olnud, muidugi ei varjata midagi aga lihtsalt ei peeta vajalikuks, teismeline lapselaps on veel üsna avameelne, sest teab, et jutt ka mei teada jääb


sossuke - 12.01.2007 kell 23:51

tean, et teismelised kõike ei räägi mitte...ent olulisemad asjad on mulle usaldatud

ja teadke, kui neid on kaks, siis nad mõnuga kituvad teineteise peale...ja te olete ikkagi kõigega kursis


sossuke - 12.01.2007 kell 23:55

ariita, emmeleme ei räägi kõike sõltuvalt vanusest (noh ma olen ka oma ema suur laps), et ta mitte LIIGSELT ei muretseks.
aga meie oma lapsed laovad kõik talle välja... nii et info liigub sõltumatult...

avameelsete pesakond ehk


ariita - 13.01.2007 kell 00:14

jah! ega mulle midagi saladuseks ei jää, aga kaebamise vormis ta ka ei tule, olengi neid õpetanud omil jalgeil kõndima ja peavad hakkama saama, siis on mu süda rahulik, kui ei saaks, siis oleks tegu praakkasvatusega kui ma peaks nõustaja olema
ega nad ei taha ka end milleski jänni jäänuks tunnistada
uudised laotakse kohe välja!


sossuke - 13.01.2007 kell 00:23

see mitte kitumise vorm, vaid avameelselt elust üldse kehtib meil mõned minestavad sihukese avameelse jutu peale


ariita - 13.01.2007 kell 00:41

läbi lillede käib keerulisem osa elust 5 a. kuuldes


Fiona - 13.01.2007 kell 00:48

No minu laps (6 a) räägib küll praegu veel kõik ära, kui ma küsin. Vahel kui ta ei julge, siis julgustan, luban et ei pahanda ja püüan aidata-see mõjub. Loodan et ka edaspidi.


sossuke - 13.01.2007 kell 00:59

kas ma olen ainuke, kelle teismelised räägivad avameelselt koolipidudest, rahast, spermast, suguühtest, poosidest , snuusenist alkost ja narkotsist

ja tegelikult üldse kõigest, mis neid vaevab

ps ega nad kõigest räägi...ehh


ariita - 13.01.2007 kell 01:08

mulle teismelisest tüdruk räägib, aga küsimuse vormis, ju talle endale pole need asjad selged, ja a-la keegi kuskil tegi, juhtus, nägi, kuulis; saan aru ,et tahab teada aga otse küsida ei julge, vist selliseid teemasi häbeneb, laagris olnud alko pobleemist rääkis otse, sest süüdlased viidi kaineri ja järgi jäänud kasisid, oli ebaõiguse üle pahane


sossuke - 13.01.2007 kell 01:14

ariita, laste telefonid, mida mulle muide éi keelata, on kõnekad. olen õnnelik. MSN on avatud ja loevad kõik, kes oskavad, foorumid on avalikud - nii mu lapsed ütlesid....ja mõnuga nuhivad...ehh


Lola69 - 13.01.2007 kell 01:14

Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
ja teadke, kui neid on kaks, siis nad mõnuga kituvad teineteise peale...ja te olete ikkagi kõigega kursis
MA ei tea kuda see suurematel on, aga meite 7 ja 4 on küll meistrid nö näpuga näitama.
Kursis on ju hea olla, aga mulle selline nendepoolne lähenemine ei meeldi.


LadyButterfly - 13.01.2007 kell 01:19

Mu 2ne oskab kah juba süüdlasohvri välja valida ja näpuga näidata Püüan järjepidevusega seda pahet välja juurida aga eip taha õnnestuda.


sossuke - 13.01.2007 kell 01:30

Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
ja teadke, kui neid on kaks, siis nad mõnuga kituvad teineteise peale...ja te olete ikkagi kõigega kursis
MA ei tea kuda see suurematel on, aga meite 7 ja 4 on küll meistrid nö näpuga näitama.
Kursis on ju hea olla, aga mulle selline nendepoolne lähenemine ei meeldi.




lola, kui vanust on neil 15 jne, siis oled teadlik kõigest
hea, et neid on kaks, nad ise ka õnnelikud. kuigi vahel kahekesi meiega opositsioonis, normaalne muide


kranz - 13.01.2007 kell 12:03

Kuna oleme tütrega parimad sõbrannad,siis räägime kõigest,peale intiimelust.


Lola69 - 13.01.2007 kell 18:58

Tsitaat:
Algne postitaja: LadyButterfly
Mu 2ne oskab kah juba süüdlasohvri välja valida ja näpuga näidata Püüan järjepidevusega seda pahet välja juurida aga eip taha õnnestuda.
No meie kahene osutab hetkel kah süüdlasele varmalt. Aga tema vähemalt ei valeta. See-eest neljane valetab nii kuis suu suitseb ... Juuurin ma või ei juuri.

MAveel ei taha mõelda sellele, kui nad kõik kolmekesi üksteisele osutama hakkavad. Seniks on veel rahulik.


pisimimm - 13.01.2007 kell 19:03

Meil ei osutata näpuga, meil on sõnad ''mina ei teinud'' alati kohal

Aga asjad räägitakse siiamaani vähemalt kõik ära - kord kartlikumalt, kord rõõmsalt - olen kuulanud ja vastanud Loodan sama tendentsi jätkumist


Lilith - 13.01.2007 kell 19:05

on rääkinud ja räägivad siiani nii omad lapsed kui nende sõbrad oma muredest ja rõõmudest.tean asju,millest nende oma vanematel halli aimugi pole.huvitaval kombel ei ole nad mind kunagi tädiks kutsunud,ikka eesnime pidi.ma eio olevat üldse tädilik


zitazitikaz - 13.01.2007 kell 22:31

Mina oma vanematega "esimestest" ei rääkinud, aga mida aeg edasi, seda lähedasemaks olen emaga muutunud küll... Loodan, et see läheb sama teed pidi edasi...
Kui kunagi omal lapsed tulevad, siis tahaks, et nad ei kardaks mulle mitte millestki rääkida, aga eks elame-näeme, kuidas see välja kukub...


JoanMadou - 14.01.2007 kell 00:48

Kõik mured ja hädad sain vanematele ära kurta, ja abi sain ka. Kuid sama otsekohest lõõpimist kui näiteks õe või sõbrannadega siiski ette ei tulnud. Esimese korraga oli nii, et ma ei ütelnud midagi, aga üks hetk oli lihtsalt selge et nüüd on see igatahes ära olnud. Alkoholist rääkisime ka rohkem üldisel tasemel, sellist 'eile õhtul' seikluste jagamist väga ette ei tulnud.

Eks enamus meist tahaks oma lastega nii head sõbrad olla et kõik ära räägitakse, mina enda tulevaste lastega ka tahaks, aga see õnnestub väga vähestel. Seegi suur asi et ma kodust lahkumiseni kõik suuremad mured sain ära räägitud ja neid mõisteti.


anne51 - 14.01.2007 kell 15:06

Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
kas ma olen ainuke, kelle teismelised räägivad avameelselt koolipidudest, rahast, spermast, suguühtest, poosidest , snuusenist alkost ja narkotsist

Vaevalt, et sa ainuke oled, aga ega see väga tavaline ei ole. Minu arvates on see tore ja vajalik vanema-lapse suhtes, aga kahjuks kõik ei oska. Mina ei osanud.
Siiski pean ütlema, et minu arvates ei ole õige, kui tütar peab ema sõbrannaks. Usun, et hea oleks, kui ema oleks ikka ema, mis ei välista usalduse puudumist.
Nüüd saan lastega väga hästi läbi, aga ma ei oota, et mulle räägitaks kõigest. Peaks vist koguni ütlema, et ma ei tahagi seda. Mida ma tahan, on see, et minuga istutakse maha ja räägitakse, ükskõik millest. Seda ma saan - rääkida lastega. Ma ei näe kärsitust, et saaks juba minema.


unistaja - 24.06.2012 kell 22:31

Kasvame koos ja eks aeg näitab, kui usaldusväärne meie suhe tulevikus olema saab. Kuigi tahan ikka oma lapsega lähedane olla ka aastate pärast, sest ta mul ainuke ja eeldatavasti jääb ka selleks.


Myrk - 25.06.2012 kell 08:00

Tsitaat:
Algne postitaja: anne51
Tsitaat:
Algne postitaja: sossuke
kas ma olen ainuke, kelle teismelised räägivad avameelselt koolipidudest, rahast, spermast, suguühtest, poosidest , snuusenist alkost ja narkotsist

Vaevalt, et sa ainuke oled, aga ega see väga tavaline ei ole. Minu arvates on see tore ja vajalik vanema-lapse suhtes, aga kahjuks kõik ei oska. Mina ei osanud.
Siiski pean ütlema, et minu arvates ei ole õige, kui tütar peab ema sõbrannaks. Usun, et hea oleks, kui ema oleks ikka ema, mis ei välista usalduse puudumist.
Nüüd saan lastega väga hästi läbi, aga ma ei oota, et mulle räägitaks kõigest. Peaks vist koguni ütlema, et ma ei tahagi seda. Mida ma tahan, on see, et minuga istutakse maha ja räägitakse, ükskõik millest. Seda ma saan - rääkida lastega. Ma ei näe kärsitust, et saaks juba minema.


Olen Annega nõus, ei tahakski spermast suguühtest ja poosidest oma lastega rääkida Eelpool öeldu mitteteadmine ei vähenda karvavõrdki vanemate usaldusväärsust.


iir - 25.06.2012 kell 09:32

Vahel tajun, et laps luiskab mulle, kuna tahab seeläbi minu hurjutamisest pääseda. Aga samas poeg ei häbenenud küsida, "kust lapsed tulevad". Ja kui ma olin pikalt ja põhjalikult vahutanud ja lõpuks ka süviti seletanud, kuidas poisid ja tüdrukud sünnivad, X ja Y kromosoomide tasemel. Küsis poiss (7a), "Kui ma naisele suhu annan, kas ta jääb siis ka rasedaks?" Ma olin surmtõsine, jäin mõttesse, nagu sügavalt mõtleks järgi ja seletasin siis asja. Ootan järgmisi küsimusi.


sissy84 - 25.06.2012 kell 09:48

Ma ise räägin oma emaga kõigest aga seda alles täiskasvanuks saamise hetkest. Varem ehk teismelisena rääkisin valitud asju, ju kartsin tagajärgede pärast.
Mu laps on alles 1,5-aastane aga ise loodan, et kunagi räägib(vad) laps(ed) minuga kõigest. Ei taha pinnapealset suhtlust.
Oma mehe vanemate perekonnamudelit vaadates näen, et juba lapsena ei usaldatud emale/isale kõike ja nüüdki räägitakse vaid samadel teemadel kui võhivõõrastegagi, seega ei ole perekonnal lähedast sidet ja kokkuhoidmist. Vanemad ei saa kunagi teada soovidest, unistustest ja plaanidest vaid kuulevad, et pidevalt on kõik hästi ja näed nüüd on töökohta/eluaset vahetatud. Ei räägita kaaslastest ja muredest - mitte millegist. Mina ise sellist suhtlust oma lastega ei soovi. Pigem räägin suguühte poosidest, spermast ja KÕIGEST! Annab ju rääkida ilma rõvedate detailideta.


sales - 25.06.2012 kell 09:58

Lapse suhtumine vanemasse on ikka vanemas kinni, kõigepealt ei tohi lapsele valetada ja teiseks - peab olema lapse suhtes järjekindel sõnapidaja. Tõin üleeile Pärnust ühe daami koos 2 põngerjaga, kes muidugi tagaistmel ülemeelikuks kiskusid... ja kui siis ema oli neid vist juba 10 korda ähvardanud bussipeatuses maha tõsta, siis muutus jutt lausa naljaviskamiseks, mitte kasvatuseks...