
Pole just aastasest palju kirjutada aga eile oli meil maru ilmekalt ilmestatud tegevus
Issi istus arvutil ja surfas privaattarkvara lehtedel. Seal teadupärast alati vilguvad ka pornolehed ette lahti
Mina siis nygin last, et näe issi
on pornolehel. Lapsel kiskus nägu nalja täis, kukkus kahel käel plaksutama, siis äkki jäi koomiliselt vaikseks, tegi suured silmad ja haaras kahel
käel peast kinni. Mille peale kaotas tasakaalu ja "esituse lõpuks" vajus seliti
mh? Kas meie lehe emadel polegi midagi naljakat pajatada
? Eneste lapsepölvest sääl pajatame a järeltulijadki midagi kindlasti korda saatnud
?
Nu eks neid juhtumisi ikka ole. Alles hiljutigi natuke naerda sai.
Umbes nii pool 6 hommikul mina magan rahumeeli, samal ajal kuulen vannitoast vee solinat. Naine kõrval äkki hakkab togima, et ärka üles juba, magad
sisse veel. Mina miskit aru ei saa, kuidas ma sisse saan magada, kui tööpäev alles kell 8 hakkab ja kaks tundi veel rahus magada saaks. Tigedaks tegi
kohe. Togitakse ja õiendatakse varasel omikutunnil.
Selgus asjasse saabus siis, kui poiss vannitoast välja tuli. Mina siis küsisin, et kas ta lolliks on läinud, et öösiti end pesemas käib. Aga
tegelikult oli ta üles ärganud, kella paar tunnikest valesti vaadanud ning hakanud kooli minekuks valmistuma. Seepärast ta end sääl hommikul küüriski.
Tegi väga imestunud nägu, kui ma käskisin voodisse tagasi minna. Naine kah kuulmise järgi oli vaadanud, et laps üleval juba ja arvas, et ta
äratuskella ei kuulnud, seepärast togima hakkaski mind...
Lõpuks sai ikka poisi uuesti magama, aga kui lõpuks õige ärkamisaeg kätte jõudis, siis mitte kuidagi enam tõusta ei tahtnud. Naine siis poissi sikutas
varbast ning raputas, ei kippu ega kõppu. Lõpuks suure vaevaga ikka üles tõusis ja kooli jooksis. Aga riietumisel veidi kiirustanud oli ning ühe enda
soki, ühe minu soki jalga oli pannud. Peaaegu samasugused, ainul minul on oma 7 numbrit suuremad ning pealegi just parandamist ootavad sokid... Kooli
jõudes oli vaadanud, et kuidagi imelikult suur sokk, üks triip kah peal teist värvi, aga ju ta arvas, et käib küll...
No nalja saab nendega ju pidevalt, kuid kohe ei tule ju kõik meelde. Poiss meil juba 4-ne ja temaga ikka üht-teist juhtunud, ise ta korda saatnud... Kuna me laste issiga vabaaebielus siis poiss ükskord küsis: emme, mis on abiellumine? Mina siis seletama, et noh, kui issi minuga abielluks, siis saaksin mina ka endale issi ja teiega samasuguse perekonnanime, muidu olen teise nimega. Poja mõtles natuke ja ütles: emme, aga ellu siis, no mida sa ootad ?!? Sõna abiellu osutus ikka nati pikaks ja lohisevaks.
See pole küll naljakas juhtum, aga meelde jäi küll ja armas oli kõrvalt vaadata. Poiss mul siis pooleteist aastane oli. Ema elas maal ja tal olid
loomad. noh lehmad ja pullid jne.
Järsku mina vaatan...poiss roninud mööda karjavärava lippe üles ja vahib pulliga tõtt. Mul hirmust hing kinni, liikusin vaikselt poisi poole, et ta
sealt kaenlasse haarata ja ära toimetada. Poiss tegi pai pullile ja siis andsid üksteisele musi
Pullil oli nii hea meel, paljastas hambad ja naeris
ja musitasid veel
Pärast seda nad olid pulliga suured sõbrad. Mina aga pelgasin seda suurt looma edasi...nad ikkagi sarvedega ja hästi suured ju
Istusin eile asjalikult netis ja kirjutasin veel asjalikumalt pikka ja veelgi asjalikumat kommentaari. Pisike operaator köps asjatas arvutilaua all.
Kuna meil arvuti pistik käib sellises nelja auguga vargapesas-pikendusjuhtmes kus on ka omakorda vahelyliti. No operaator köps sai selle kinni siis,
nii ka arvuti ja minu kommentaari. Selle peale laps plaksutas kuumalt, siis taipas mulle otsa vaadata ja käputas nii kiirelt minema, et kujutlustes
löid tal pölved sädemeid ja suitsu välja

miski paar päeva tagasi nokerdas kaasa mul köögis süüa teha. Kooris pesi jms. Mingil hetkel tükeldas suure sibula ja jättis köögilauale taldriku peale õiget aega ootama. Tütre tirts tatsas kah seal ringi jaühel hetkel avastas taldriku tükeldatud sibulaga. Parasjagu sellises kohas kuhu ligi küündis. Tulemus: Kui kaasal tekkis soov sibul pannile panna polnud enam juppigi. Plika oli kõik kinni pistnud. Asja teeb huvitavak see, et paar päeva varem sai pakutud väikest sibulaviilu talle. Sellepeale tehti kibe nägu ja sülitati rõõmsalt kõik välja. Aga kui sai isse võtta ....
Mu lapsel on nii hea fantaasia, et pidi ühel õhtul vanaema juurest selle jaox koju tagasi tulema, et äkki on keegi tema (mängu)mobiilile helistanud...
vanaemal ei jäänudki muud üle, kui lõpux tõi ta tagasi koju 
Algas pahanduste rida juba üleeile. Mees ja peretuttav kleepisid tapeeti. Kliistri pott oli maas põrandal suures toas. No me sõbrannega jutustasime
köögis, väike piiga oli meiega...ja me ei pannund tähelegi, kui ta ää kadus. oli mõnusalt vaikselt omaette....ja siis mehed avastasid...et oh
isver...tüdruk potist kliistrit põrandale määrib...suur loik oli maas... Eks emme pidi siis pärast kätel käia laskma ja kõik ära koristama
Eile lõuna ajal jälle miskit tegemist oli...ma tegelesin keskmise lapsega ja sõbranna oli külas...saatsin teda veel ära...piiga nii mõnuga ja
rahulikult omaette oli...vaikus majas ühesõnaga
Piiga oli võtnud minu kreemi karbi...võttis aga peoga sealt kreemi ja määris nii endale, kui koerale ja voodile jne.
Ma ei saanud vihastada
kah...sest nad koeraga nägid ikka väga koomilised välja oma valgete plötsakatega....eriti koer oli imelik...tema ei saanud üldse aru mis toimub ja
mida talle pähe ja seljale määritakse
Hoiatus lastevanematele....kui laps on pikemat aega liiga vaikne olnud ja rahu majas, siis kontrollige, millega ta tegeleb...99% juhtudest tegeletakse
siis asjadega, millega ei tohi


Meil viimasel ajal on kindel, et vaikuse puhul tuleb last otsida köögikapi alariiulist
mul väike märkus pärilikkuse tõsidusest. ma ise pisikese lapsena istusin vennaga voodis kes siis vaid vaevalt aastane, mina siis 2,5 aastane olin.
suur karp fotosid süles ja andsin vennale ja ütlesin "tee see katki" ja nii hulka aega järjest kuni vahele jäime, ema mul sellest toimingust isegi
eraldi foto tegi.
nüüd laps mul endal 10 kuune, istus vaikselt omas voodis hulk aega. läksin siis vaatama et millest selline vaikus. kuna koristamise käigus oli mul
fotokarp voodile pandud hetkeks, ja mina korra eemal sõin, siis laps oli jõudnud selle endale õngitseda võrede vahelt ja tükeldas asjalikult mõmisedes
mu fotosid. õnneks üle poole karbi seda teha ei jõudnud
Mul pois(5) pani täna killu, ma vahetasin riideid ja vaatas pealt siis küsis: emme kust sa suured tissid said, kas sõid hästi palju vä?
Eile neiukesel siiber sai sellest, et ma talle pidevalt sokke jalga topin, mis too jalast ära katkub! Tuli oma sokkidega otsejoones kööik, kapiuks
lahti, sokid prykasse ja uks kinni! Konkreetne ja korralik tegevus, tavaliselt jääb ikka prykasse veel uurima ja puurima, et mis huvitavat
leidub
Meil on kodus viirpapagoid ja nende puuri puhastades läksin neile liiva tooma. Kui tagasi jõudsin siis mu 5-aastane poeg küsis, et mis mul topsi sees
on.
Mina vastu, et: Liiv.
Tema siis küsib: Milleks papagoidel liiva vaja on?
Mina siis vastu: Nad söövad seda.
Ja siis poiss ütleb väga tõsise ja asjaliku näoga ise, täpselt selliste rõhkudega nagu telekas Wremjas: Nnormaaalne, söövad liiva!
Niimoodi seda siin jutustades pole täitsa see, kui kohapeal kogu lapse ilmet näha ...
Ma siin ykspäev istun ja laps kaevab kuskilt kastide sygavust välja oma närmisrönga
seletan, et see läheb varsti titale
laps tuleb, pistab selle
ilase rönga mulle pluusi alla, et sitale. Öhtul kui isa koju tuleb siis ei inustata minna ja talle seda pluusi alla pista sönadega, sitale see (titale
see)...
minu väike täditütar jäeti paarik päevaks vanaema juurde,
tüdruk oli väga noor siis ,
kolme aastane võibolla
aga selajal kui ema talle järgi tuli oli tüdruk jõudnud vanaema poolt padja alla peidetud kanged likööri kommid ära süüa,
aga kuna komme oli palju, tüdrukut ennast siis veel vähe, võib juba arvati mis mõju nendel kommidel oli
lähvad siis emaga koju ...kõik on vait
ja järsku hakkab tüdruk omaette itsitama ja ütleb: emme, ma olen kaine
ei tea siis kus ta siukest sõna teadis 
hiih...loen ja ainult irvitan...
kahju et mul omal veel lapsi pole siis saaksin ka siia paar reakest lisada aga lõbus on lugeda 
Korruta ees vöi korruta taga, uued sönad lapsel ei tule
Kyll aga pole rohkemat vaja kui yks öhtu vatitupsuga meikki eemaldada ja järgmisel hommikul avatakse sahtel, et sealt vatitups pihta panna ja pool
tundi kumbagi silma ja nägu hoolikalt ja pöhjalikult nyhkida
Unustada wc uks lukk keerata ja juba vöib leida neiukese, tykk paberit pihus esikus kykitamast ja seda paberit mööda tagumikku nyhkimas-seda seni kui
järele jäänud pisike kokkurullunud nuustakas
Tsitaat:
Algne postitaja: montca
Meil on kodus viirpapagoid ja nende puuri puhastades läksin neile liiva tooma. Kui tagasi jõudsin siis mu 5-aastane poeg küsis, et mis mul topsi sees on.
Mina vastu, et: Liiv.
Tema siis küsib: Milleks papagoidel liiva vaja on?
Mina siis vastu: Nad söövad seda.
Ja siis poiss ütleb väga tõsise ja asjaliku näoga ise, täpselt selliste rõhkudega nagu telekas Wremjas: Nnormaaalne, söövad liiva!
Niimoodi seda siin jutustades pole täitsa see, kui kohapeal kogu lapse ilmet näha ...![]()
Tsitaat:Meil sama asi. Sõnad mitte kuidagi ei taha tulla. Samas tegevusi matkib järgi väga agaralt. Kergelt juba räägib miimika keeles...mitte sõnadega. Sõnu muidugi on...aga siiski vähe. Ometi meil ju suuremad lapsed ees ja jutuvada kodus palju.
Algne postitaja: meryli
Korruta ees vöi korruta taga, uued sönad lapsel ei tule![]()
Kyll aga pole rohkemat vaja kui yks öhtu vatitupsuga meikki eemaldada ja järgmisel hommikul avatakse sahtel, et sealt vatitups pihta panna ja pool tundi kumbagi silma ja nägu hoolikalt ja pöhjalikult nyhkida![]()
Unustada wc uks lukk keerata ja juba vöib leida neiukese, tykk paberit pihus esikus kykitamast ja seda paberit mööda tagumikku nyhkimas-seda seni kui järele jäänud pisike kokkurullunud nuustakas![]()
jup, seep see on.algupärased öpitud sönad on meil ununenud ja asemele on tulnud kolm korduvkasutusel olevat söna, millega köiki asju nimetatakse...
Veidi nalja
http://www.foorumid.net/tuulepesa/viewtopic.php?t=784

Teised lapsed laulavad lastelaule. Meie neljane poja aga ... "kui sa mind ei armasta ... siis jalgpall on parem kui seks ... " 
oma lastest ei ole veel midagi rääkida, kuna neid ei ole. Aga endast küll.
Juhtum:
talvine aeg, emal sõbranned külas, mina õue tahan minna ja karjun koridorid:" Puts pee", "puts pee".
Sõbrannedel silmad suured, issand kui ropp laps. Minu ema aga rahulikult koridori tuli ja rõõmsalt "mütsi mulle pähe pani".
Õepoeg on mul Armas
Seda nii igas mõttes. No saab novembris kolmeseks. Temaga ikka igast nalja saab. Õpib ruttu kõik asjad selgeks ja käib ringi
muudkui rääkides pede ja pede ja kui vihaseks saab, siis virutab ja ytleb :" Ise oled pede!" Alati näeb, sisi näitab kõigile yksipulgi, et
siiski Mäletab veel talle õpetatud lollusi.
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Veidi nalja![]()
http://www.foorumid.net/tuulepesa/viewtopic.php?t=784
![]()
![]()
![]()
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Tsitaat:
Algne postitaja: Ray
Veidi nalja![]()
http://www.foorumid.net/tuulepesa/viewtopic.php?t=784
![]()
![]()
![]()
"Ämm on karistus selle eest, kui abiellud isikuga, keda sa ei tunne.
PAL,7-A "
Lapsed oskavad oma arvamuse otsekoheselt esitada![]()
Kuna meil pesamuna öppis just roomama ja vingerdab oma pörandal olevalt tekilt 150-ga minema
siis alguses oli kohusetundlik suur öde väga ehmunud
.
Algul vöttis titel jalgadest kini kui aiakärust ja yritas öe tekile tagasi rebida
kui see ei önnestunud, siis yritas titte jalust öhku
rebides ja tekki talle alla tömmates asja parandada
Käisime tavaliselt toiduringil poes ja poiss küsis üx päev üle poe: "emme, kas Sul üldse nii palju raha ka on, et nii palju asju osta" 
Meie lugeja-poiss loeb tähtsa näoga teleriekraanilt järgmist saadet, milleks on "dokutitaal" film ...
Ja loomaraamatus seisvat ühe loomapildi kõrval "populaar"rebane
mõista, mõista .. mis need on 
ühel tuttaval oli pimesool haige, kuid kui seda veel ei teatud, siis oli ta kodus, sõber tõi pudeli viina, et tee sisse panna, poja tahtis tal ka
teed, nuusutas isa teetassi ja ütles:
"Issi, sul on nii kavala lõhnaga tee."
Üks killuke aasta või paari tagant kui seisin Kristiine keskuses grill-leti ees järjekorras :-)
Mu ees
isa tütrega, kes nii viie-kuuene ehk
niisuguste juustega, mis kuidagi patsis ei püsi
ka parema tahtmise juures
Kes sakutab isa juba tükk aega mantlihõlmast,
aga too ei pane hästi tähele
ostab mis vaja üle leti, ühte-teist
Kui see tehtud küsib tüdrukult, mitte väga tõredalt
pigem julgustavalt
"Mida sa tahtsid siis?"
Ja pisike tüdrukutirts kui aru saades, et nüüd on tema aeg
ütleb kõlavalt ja selgelt müüja poole vaadates:
"Ja üks jalakana kaa!"
Nalju teismeliste lastega on tsipa keerukam edastada. Need ei ole enamasti enam situatsioonikoomikad vaid keerulised kompositsioonid koos taustadega.
Meenub olukord lõunalauas kus mina ja kaks mu pliksi - vanem 14, noorem 11. Ja siis üsna ootamatult heidab suurem kiirküsimuse: "Emps, kas suhu
võtmine on normaalne?" (Esitaksin huviga küsimuse suurele ringile, kuidas teie oleksite vastanud, aga kuna see siin on lugude, mitte küsimuste
koht, siis kirjeldan vastust ootamata situatsiooni lõpuni.)
Söögilauas ootas siis laps minu selget ja kiiret Jah-i või Ei-d - kas on normaalne. Tajudes kõhklemist võib ta öelda, et jäägu ja pole oluline jne.
Võides üsna kindlalt oletada, et Jah-vastuse korral järgneb küsimus - kas tõesti ka sina oled seda isaga teinud? Võttes arvesse et samas lauas on ka
11-aastane, kes asjust midagi kuulda ei soovi. Teades, et sellised vastused kujundavad maailmavaadet...
Niisiis vastasin:
JAH. On küll normaalne. Aga ainult teatud tingimuste olemasolul. Kahe inimese vahel, kes armastavad, ei ole midagi ebanormaalset.
Seks ja intiimsus on mäng, kus ainuke reegel on MÕLEMA soov.
Inimeste vahel, kes ei armasta, kes vaid juhuse või kaine arvestuse põhjal niisuguse alastuseni jõuavad, võivad tavalisemadki asjad ebanormaalseiks
muutuda...
(Siinkohal tegim pisem oma kemüüsetaldriku kohal pika ja paljutähendava "Öääk" )
Hetkel, kui mulle tundus, et olen vapustavalt hästi hakkama saanud, konstanteeris suurem külma rahuga: "Nojah, välja arvatud sperma ja
tupevedelike allaneelamine, mis on kahjulik..."
Mispeale jäi minul pala kurku kinni. Jumalauta, tupevedelikud! Tundsin, et olen kuivale tõmmatud, et siplemine ei aita enam, varsti on lips läbi,
vennike. Silmade eest libises läbi kord või paar, mil hullununa teise kehast, soovist ja meeletust naudingust oli tulnud ette mida vaid...
Nüüd oli mu ilme juba peaaegu pahane: "Mis tupevedelikest sa sogad? Ja miks peaks see tervisele kahjulik olema", küsisin. Ütlesin, et olen
ise näinud üht videod, kus Madonna miskit sarnast trikki tegi.
"Appii" karjus väiksem ja läks läigatas ülejäänud toidu vetsust alla.
Minu kohmetus oli suurema kõiketeadvust ka pisut kõigutanud, ta ütles, et no neil terviseõpetuse tunnis räägiti nii.
Kehitasin õlgu. Ütlesin, et pole täheldatud, et kellelegi just halvasti oleks mõjunud, on ju olemas isegi uriiniteraapia, mis peaks organismi
vedelikest kõige hullem olema, aga kes teab, võibolla see mõni, kes räägiks, on juba surnd.
Püha lõunasöömaaeg lõppes sellega, et suurem kalpsles ringi ja ütles, et igatahes võib ta teistele nüüd öelda, et emps lubab tal suhu võtta...
Veel üks mälupilt kangastub silmade ette... Mustamäelt kirkal talvehommikul, mis on järgnenud tõsisele lumetuisusele ööle.
Viiekordse maja uksest väljuvad isa nii kolme-nelja-aastase pojaga käekõrval, ilmselt teel lasteaeda.
Seisatavad trepil, paradna ees laiumas ühtlane, peaaegu ilma vahedeta valgete lumemütakate rida, mis ehk vaevu aimata laseb, et seal all
võiksid autod olla.
"Issi, issi, aga kus meie AUTO on?" küsib väikemees häält kõrgendades.
"Ei tea veel, poja" lausub isa mõtlikult, autovõtit näpus kõlgutades.
Lõpetuseks veel üks konstruktiivne kõnelus meie kodust:
Algas pisema virinaga, et miks suurem saab ALATI uusi riideid,
miks tema peab kandma ALATI vanema õe vanu
ja miks üldse elu on nii ebaõiglane.
Püüdsin lohutada, et see juba kord on nii
et need "teised", need väiksemad kannavad suuremate riideid
eluaeg nii olnud
ja et temagi ju aeg-ajalt saab uusi
ja et ega need riided, mis talle jäävad, polegi mitte nii vanad
lihtsalt väikseks jäänud jne.
Tema aga mossitas edasi ja ütles, et me ei olevat osanud papsiga
ühte korralikku s e k s u a a l v a h e k o r d a g i teha (tema ülisuur rõhutus)
nii, et tema oleks saanud olla see esimene laps.
Ütlesin, et tegelt olid Sa hoopis ise kahevahel vaimumaailmas
kas sündida meile või mitte, jäid tsipa viivitama.
Et meie tegime küll v ä g a k o r r a l i k u seksuaalvahekorra
aga lihtsalt õde napsas selle sündimise võimaluse endale.
Et alles kaks ja pool aastat hiljem sa otsustasid ikkagi et tahad just meie perega elada,
võibolla paistis see koos õega kindlamgi...
Mispeale pisem, kellele lihtsalt PEAB alati viimane sõna jääma, ütles:
"Tegelikult... tahtsin ma sündida hoopis ühtede rikaste perre esimeseks lapseks, aga mind tõugati kõrvale. Seal vaimude hulgas käis nii suur
rüsimine
et ma komistasin ja lihtsalt kukkusin teie juurde"
"Ja pean seda nüüd jätkuvalt kannatama..." lisas ta teatraalsel ilmel silmi taeva poole tõstes ja lahkus toast tagumikku hööritades,
matkides miski mehhiko pereseebi toateenijat.
Tegin pikkapoissi ahjus, oma laps oli siis umbes 2-3a. Vaatab ahju ja küsib mis see on, mina, et pikkpoiss. Ja siis tema:" Kas see poiss elas ennem?".
Roxena, Su jutud olid kõik vapustavad!!!
Endal tibu veel liiga pisike, et miskit taolist teha, aga rääkida võin loo mehe lapsepõlvest.
Tema, vast miskine 5ne ja noorem vend 2ne, otsisid mööda poodi ema taga: ''Emme Lita, emme Lita!''.
Nimelt ei osanud kumbki poistest selleks ajaks R-tähte. Sugulased kutsuvad teda siiani naljatades emme Litaks .D
eelmisel nädalal:
väiksem tütar (4) tuli issiga lasteaiast ja kukkus nõudma, et lähme poodi, tahan juua
issi ütles, et ei osta miskit keemiat (pliks hirmus allergiline), kodus on mahla, jood kodus
tüdruk siis ikka vastu, et temai taha kodus, tema tahab poest jnejne, kohe ikka hulluks jonniks läind
lõpuks oli käed risti rinnale pand ja käratand "mai taha omale meest, kes mul juuai osta!"
lapsed on kodupeegel, a minai tea, kelle laps see
viimase aja oskus ebameeldivatest teemadest ära laveerida:
küsid lapselt, et kuhu sa oma nuku jätsid v kuhu sõrmuse kaotasid v miks sa nii v nii v nii tegid
ja ta vastab : "ma ei taha sellest rääkida, ma olen isegi kurb ja mul hakkab täitsa halb ja nutma ajab ka... no näed juba tuligi nutt
peale..."
Mul ei ole kahjuks kellegist jutustda, kuid huvitav on lugeda... kõhtu kinni hoides naerust. (Lapsed on mitte ainult PEREKONNA vaid ka MAAILMA
PEEGELPILT, nendel saab ju nii palju huvitavat juurde õpida mida oleme suureks saades ära unustanud!!!) Aitähh huvitavate elamuste
eest!!!

Teismelise koolimulje lõunalauas:
Üks klassiõde, väga-väga mimm... Pisike, prantsuse maniküüri ja valgete Hottabõtsi-papukestega, blondeeritud üleni roosas Lily kõpsimas hommikuunisena
puusi hööritades ridade vahelt oma pingi poole... Ühtäkki karjatab ja hüüatab kiunuva häälega: "Türa vittu küll, Triin lõi mind nii valusasti
vastu perset!!!"
Pidin sel suvel allakirjutama "pisikese" (so. 14-aastase) kunstipraktika lehele, mille ta oli ise ümber kirjutanud ja mis nägi välja
sõna-sõnalt niisugune:
Nõustun kõigi kunstipraktikal olevate ja tulevate punktidega. Ma kaotasin küll oma kunstipraktika lehe ära, aga ma olen seda lugenud!! Mul on olemas
matkatool ja ma teen omale võileiba kaasa. Võtan ka aluse ja vahendid. Ei istu kivi peal. Ei jookse kunstipraktika ajal ringi..
Õpetaja??
Õpilane
Ema
Suur, so kümnendik, kahekorruselise Eurolines-bussi ukse vahelt, napilt enne sulgumist (enne mitmeks nädalaks Eestist lahkumist) heitmas: "Ahjaa, seda et .... matega on veidi jamasti, 4,3,2,2... saan vist veerandi kahe, tsauuu mamps!"
See viimane oli nüüd küll ülikaval nipp 
Olen harva kutsunud pisemat pekiks
No ja lapsed öppinud hästi selgeks,et maal ei ole asja suurele teele. Pisem nädalavahetusel siis sinna siiski
asjatas. Mille peale suurem hyydis, jumal hoidku, peki, tule teepealt ära. Peale seda pisem avastas, et seda jumal hoidku annab igas olukorras
kasutada
Juhuslikult jäi näppu raamatuke, mille tegin siis kui tütar oli neljane. Juttudest, mida ta nii muuseas oma nukkudele unejutu pähe rääkis.
Mulle endale teeb küll neis leiduv absurd nalja ja võibolla ka lapse kaudne kuuldud muinasjuttude jälgimine - et ühel lool peab ikka olema algus ja
lõpp ja kui seda ei juhtu olema, siis teeme jõuga :-)
Lugu Liisist.
Liis oli saanud omale punase kleidi sätsidega ja valge pluusi. Ta oli väga pidulik, kingad jalas ja sinised silmad, punane suu ja mustad ripsmed.
Teised ei olnud nii pidulikud. Neil olid lühikesed seelikud, mis ei teinud võrri-võrri. Ja Liis oli koolitüdruk mitu-mitu-mitu aastat. Ja see vaikne
vaikne ilm tuulutas tema seelikut.
Õunajutt.
Elas kord üks punane õun. See punane õun tegeles igasuguste asjadega. Ta oli rikas õun. Mõtles kavalusega välja - riisuda oma põllu ära. Ta saagis
puid ja tegi omale puukännust maja. See oli väga kõva känd. Ta kirjutas oma õunamajas pastapliiatsiga kirja.
Siis otsustas ta teha matused oma ilusa lehma peale. See lehm oli kündnud temal kõik porgandid ära. Lehm oli läinud metsa ja hundid murdsid tema ära
ja nüüd tegigi õun matused.
IRWWW,lehmamatuste lugu on vaieldamatult parim muinasjutt yle pika aja
Jutt hundist ja jänestest.
Elas kord üks jänku ja üks paks jänku. Jänkuema elas. Hunt elas metsas, hiilis, et neid kätte saada. Edasi-tagasi hüppas hunt, keeruldas ja
võrreldas.
Jänkuema oli väga rikas. Tol päeval sõitis hunt jalgrattaga. Siis mõtles ta, et pöörata ümber ja sõita uuesti jänku maja juurde. Hunt sõitis hoopis
mööda. Jänkud naersid. Hunt nägi aknast, et jänkud naeravad. Jänkud tegid parasjagu mürki, et saada hundist surma.
Hundijutt.
Elas kord üks vaene hunt. Lilli põõsaste vahel kasvas. Elas üks jänku. Tema maja oli õudne kaunis. Rohi oli nii pikk ja roheline. Kitsekene tuli ja
vaatas ukse pealt, et jänku piilus igast nurgast.
Edasi loojusid pilved. Päike säras. Ilus puhas taevas oli. Loojusid kõik samblad kui pilved kui puud kui põõsad. Mõtles jänku, kuidas temal nii palju
lilli kasvab.
See samblavaene hunt sõi kogu aeg rohtu ja sammalt. Lumehelbed hakkasid sadama ja talv oli kätte jõudnud. Talvehunnikust leidis surnud linnu, viis oma
puuauku ja katsus natuke süüa.
Tuli üks äraeksinud hundipoeg. Jalg oli haige, läks longates, saba püsti, käpakese ümber side.
Talle meeldis ainult puu all elada.
Tare-tareke.
Hiirekene magab puu all ja näeb und, et tare-tareke on. Läheb piilub kardinate vahelt, et hobune piilub puu tagant. Hiirekene teeb kop-kop-kop. Ja
küsib hobuse käest: "Mida sa teha oskad?"
"Oskan printsess olla, oskan inglite maal olla ja ingliskeelt õppida ja veel vett tuua kaevult. Aga mis sa ise oskad?" Hiirekene vastab:
"Kooki teha ja tainast ja kõige rohkem joon õli."
"See on tore, hakkame koos elama!"
Elavadki ja söövad kooki ja mööda teed tuleb oravatüdruk. Tal on väga ilus punane kleit ja ta on kurb ja õnnetu. Sellepärast, et tal on üks karv
murdunud. Rebane murdis ja piilus puu tagant.
Sellega lõppes päev ära.
Teismelise sõbranna meilt lahkumas hilisõhtul - väljas juba pime ja tormine. Hädaldab nii moepärast esikus jalanõusid jalga pannes, et ta on blondiin ja et tal on kunstküüned ja teap mis kõik võib juhtuda kui trollile minna. Et peab vist takso võtma. Ja siis korraga langeb pilk peeglisse ja hüüatab: "Issand, mu ripsmevärv on kõik laiali! Ma olen lits!!!"
Väga lahedad lood sul, Roxena!
Roxena voiks lausa raamatu kirjutada... nalja nabani.
Hoidsin hiljaaegu oma tuttavate 2 aastast poissi. Lugesime koos raamatut ja seal oli ahvi pilt. Kysisin lapse kaest, et kes see on. Kutt kilkas
roomsalt: "Daddy!" Ytlesin manitseva pedagoogi haalega: "No, it's not daddy! Look again!" Kutt vaatas tahelepanelikult siis
uuesti ja teatas veidi kahtlevalt: "Mommy?"
Loo iroonia seisneb selles, et tegelikult oli lapsel vaga terane pilk ja ta vanemad sarnanevad toesti kergelt ahvidega 
Nojah, meite kohe-kohe kolmene teatas kah veel päris kahesena iga ¹impansi pildi kohta, et "issi" ... Mina sarnasust ei taba, aga ju lapse
pilk on siis teravam 
ahvidest rääkides meenub mulle, kuidas minu väiksem tüdruk nii kahe-kolmesena kippus küsimustele v jutule vastama küsimusega *ahh? ahh? ahh?*
lõpuks ma ütlesin talle, et ise oled ahv.
mispeale vastas tüdruk ilma ahhitamata *ei ole. ahvad (millegipärast ütles jah ahvad) on loomad.*
küsimusele *milline loom on ahv?*
vastas ta *mmmmmm ahv, no selline.... selline suur lehm, a väikene*
Minu pisem on nii mõistlik, et palju nalja temaga ei saagi. Küll meenub seik ajast, kui ta oli pooleteistaastane. Tollal maitses talle üliväga juust.
Kord kohalikus poes krabas ta külmletist piraka käntsaka, kui selle ta käest avastasin ja ära võtsin, leidsin selle küljest pisikeseste hammaste poolt
tekitatud tühimiku
Kusjuures toidukile ei olnud noort juustusõpra sugugi takistanud
Muidugi pidin selle siis ära ostma.
Lastega saab alati palju nalja...
Raamatust Eesti lapse naljad:
Poiss jookseb pärast sauna paljalt mööda tuba ringi. Ema ütleb: "Kuule, poiss, pane riided selga, mis sa jooksed siin palja
tilliga!"'
Laps solvub: "See pole mingi till, see on kunstiteos!"
3 aastane poiss vaatas mul telekat siin ja ütles ühte sidemete reklami vaadates: "mIna neid tangasid küll endale ei taha". Seda tegi äärmise
ilmekusega nägu krimpsutades.
Vaatas teine kord telekat ja ütles reklaami peale: "Tädidele meeldib Veet sest nad tahavad siledad olla!". (jutt siis veet epileerimis
kreemist).
A mul poiss teatas täna, et nemad lähevad klassiga ennast süstima
Ja 3ne tütar räägib mulle: 'emme sina oled Lussiia ja mina olen Veranda' ja siis hakkab nukkudega mängima ja hüüab: 'appi Lussiia mu
jalad lõigatakse maha!'
.....4 aastne poisike puuksutab, ise kiidab:"noh,mehed ju ikka peeretavad..."
Poiss on 6. Oma taskuraha ka juba olemas. Ja maantee ääres on baar, kus jäätis on kohati kakskorda nii kallis kui poes.
Poiss tahtis jäätist. Issi oli linnast tulemas ja ma pakkusin, et issi toob jäätist (kohalikku baari ma hea meelega ei sponsoreeri). Et sama raha eest
saab lausa kaks jäätist. Poiss teatas seepeale tõsiselt: "Aga ma tahangi ju ainult ühte jäätist!" 
Teismelise sõbranna meil, istub arvutis, ajab seal oma rate-asju. Mina teen köögis süüa ja mu tütar askeldab oma toas.
Ühekorraga kostab udupasuna sarnane hääl ja arvutitoast sööstab ummisjalu välja blondiin, kulgedes läbi köögi tütre toa poole, korrates õndsal kuid
segasel pilgul: "Mismateen-mismateen-mismateen-mismateen!!!!..." Seda heleredeli ülemisest otsast alla ja tagasi. Nii et isegi minu käsi
salati tegemise juures õhku rippuma jääb. Kas nüüd on midagi tõsiselt pahasti? Tüdrukutetoast kostab voodile langeva keha prantsatus: ".....
mismateen!! mismateen!!....ta on pannud mind... kas ma peaksin ta ka oma väljavalituks panema???... MIS MA TEEN!!!"
Tõestisündinud lugu lapse loogikast.
Abikaasa tukkus ja meie lebotasime 2-aastase pojaga niisama voodis. Ühel hetkel hakkas poiss seinakontakti näppima, mille peale ma teda keelasin ja
teatasin, et seda ei tohi näppida, sealt saab ai-ai.
- Poja küsis seepeale, et kuidas sealt saab haiget?
- Mina vastasin, et ei tea.
- Poja pakkus, et küsime siis issilt?
- Mina kostsin, et isii ju magab.
- Laps tegi ettepaneku, et küsime siis sosinal 
Koos oma kaasaga sain ka "poolpoja". Mina olin siis 19, poeg 5. Meie suhe oli rohkem kamraadlik kui emalik-lapselik.
Kord sõitsime bussiga maale, tema minu süles ja arutasime maailma asju. Tee ääres oli noorkari ja miskit moodi ma ütlesin, et vaata kui palju
mullikaid. Tekkis "konstruktiivne arutelu", et kes on vasikad ja kes mullikad. Jäin hetkeks mõtlema, kuidas seletada, kusmaalt see
"vanusepiir" läheb, kui poiss juba oli lahenduse leidnud: "Tegelikult ma tean, mullikas... see on umbes nii nagu tüdruk neljandas
klassis."
Romantika või arenev seksuaalsus?
See poolpoeg oli suur filosoof ja meie toredaimad hetked olid hommikused kaisus-arutelud.
Ühel sellisel hommikul ütles ta ootamatult, et paneme õige oma keeled kokku.
Minust sai suur küsimärk. Natuke kõhklev küsimärk. "Miks?" küsisin. "Ma tahan teada, mis maitsega su keel on."
Naersin siis ja panime keeled kokku. Krimpsutasin suud, sest tema keel maitses soolaselt. Mida ma talle ka ütlesin. "Aga sinu oma on
magus-magus" teatas ta unistava häälega.
endal veel lapsi pole, aga meie peres oli hea kord sisse viidud: kõik naljakd laused üles tähendada.
siin on nii palav... nagu neegrite majas.
telekal läks pilt eest ära. viskas vedru välja. pilt tuli tagasi. vedru ka tuli tagasi.
miks autol need lehvikud klaasi peal on?
enne väljaminemist tuleb pissil ära käia. ema, mine siis pissile!
-kivihunniku otsast alla!
-tulen siis, millal tahan!
-tõesti?
-ja mul just nüüd tuligi see tahtmine 
laps hetkel haige ja täna öösel palavikus poolunes/poolärkvel sonis. naine istus tal voodi ees ning küsis:"kas näed halba und?""jah" küsimusele:"mis sa siis näed?" vastati:"no vaata ise"
Kord ammu (plika oli vast neljane?) meikisin end, et välja minna. Tüdruk keerles mu ümber:"Emme, mis sa teed?" Ripsmete värvimine nõuab keskendumist ja nii ma ei vastanud. "Emme, mis sa teed?" Mul polnud võimalik vastata, sest värvisin huuli. "Ahh, las määrib!" Plika kõndis tähtsalt minema.
Mina koogutan käpuli maas ja lõikan tapeeti. Plikal mõõdulint käes ja askeldab ja mõõdab mu tagumise osa taga ja teatab: 'nii,nii, kolmkümmend tagumikku'.
Naersin päris palju.
Jätkake palun
yhe peo kaigus varjusin yhe meeldiva meeskodanikuga teise ruumi tagumisse otsa, et natuke romantikat teha. yhel hetkel kargas tuttava 7 aastane
varakyps poeg tuppa fotokas kaes ja roomsalt hyydes: "see on alles ehtne armastus" tegi kiirelt pildi ara. pilt sai ilmselt ysnagi
kompromiteeriv
Lugesin ka seda teemat ja itsitasin, kahju et varem ei teadnud midagi, et selline olemas on
Aga midagi selle jätkuks ka
http://www.nali.ee/243
Edit: avastasin, et see on ka teises teemas olemas, vabandust ... kuid ikkagi on vahva 

Ohh, ega kõik ei meenugi, lapsed nii suured juba.Vahva oli leida ukse küljest kiri: "EME. LÄKSIN ANIKAGA MÄNKIMA. VÕDI ON MADI AL. " Algul ajas üsna vihaseks-igaüks võinuks tuppa sisse saada, pärast ajas vaid naerma. Päris pisike oli, kui saagisime talveks puid suvel, kreissae alla kogunes hea hunnik saepuru. Lõpetasime töö ja hakkasime koristama.Kuna pidasime oma tarbeks 6-7 kana, siis need kukkusid seal saepuru sees kah siblima. Piigal läksid silmad punni pähe ja oli nutu veerel- aga emmeeee ! Neil lähevad ju jalad nüüd kõik pinde täis...
Pisike laps (hetkel 15) oli olnud nädalapäevad sõbrannaga kahekesi Hiiumaal matkamas. Inimtühje paiku - randu, rabasid, metsi - otsimas. Jalgratastel,
telgiga.
Olin ületanud oma emalikke instinkte, lubades lapsi sellisele seiklusele. Asi kiskus veidi murelikuks, sest viimasel neljal päeval polnud neist mingit
märki, ka telefonid ei vastanud.
Kõige krooniks helises ühel päeval mu lauatelefon.
Murelik naisehääl teatas, et helistatakse koerte varjupaigast. Probleem selles, et sinna olevat toodud minu tütar, kellel on marutaud.
Sattusin segadusse, see oli nii ootamatu. Küsisin, missugune laps, sest ka vanem laps oli matkal. Mispeale nimetati mu noorema tütre nimi ja räägiti
vaktsineerimisest, milleks alaealise puhul on vaja lapsevanema nõusolekut.
Olin ¹okeeritud. Püüdsin oma peas mingit korda luua. Minu laps... marutaud... vaktsineerimine.
"Aga mis siis juhtus?" küsisin. "Kas teda hammustas koer? Või rebane?´"
"Ei-ei" vastati äärmiselt tõsiselt.
"Asi on selles, et tema ise... püüab olla koer..."
Ma arvan, et mu aju lakkas töötamast. Peast käis sekundi murdosa vältel läbi midagi õudusfilmi taolist - nägus pikajuukseline neiu puurinurgas
segaselt lõrisemas ja varjupaiga töötajaid puremas vms.
Ma ei saanud enam midagi aru. "Vabandust, millisest varjupaigast te õieti helistate?" küsisin.
Mispeale oli torus hetk vaikust, siis kostis pahin, mis vallandub, kui kaua hinge kinni pidada, seejärel rõkkav naerulagin ja... "Tsauu, emps, ma
ei jaksa enam oma häält moonutada! Tahtsin ainult öelda, et oleme Kärdlas, kõik on korras, akusid polnud kusagil laadida, homme tulen koju!
Kalli-kalli."
Roxena, ma vaatan, et lapsed hoolitsevad sul selle eest üsna tõhusalt, et sul elu igavaks ei muutuks 
kunagi mu vend , kui ta võis olla umbes 4 aastane, istus mu ema sõbranna süles..Sellel naisel olid väiksed rinnad.Vend siis sikutas pluusekraest ja vaatas tädile pluusi alla...ja ütles oh, millised tillukesed hiireninad:d
Ma ei tea, mida siinne rahvas arvab, aga minu meelest saab lastega rohkem nalja kui kõikide komöödiate rezissööride ja stsenaristide peale kokku

loen ja itsitan lapsed on ikka naljakad küll
olime saaremaal külas ja minu poeg (tol ajal 4 aastane või nii) kauples ennast vara hommikul meestega kalale -noh käidi ära poiss jookseb mere poolt
angerjas peos-vaata emme ma ise püüdsin
kogu pere tormas kohale ,et päris kalameest kohe ligidalt imetleda- kui küllalt oli imetletud siis keegi küsis ,et kuidas sa seda siis püüdsid-
vastus: noh magasin onu vatijope sees -aga ise püüdsin
seesama laps oli väiksena kirglik loomaarmastaja
sõitsime kahekesi Viljandist Tartusse ja pidevalt -
kostub rõõmus ja vali hõise üle bussi-emeee,vaata minu arrrrrmsad lehmad!!!!
kaasreisijatel oli ka hea meel ,sest hõisked tulid kohe südamest
minu vanem laps ,aga ostis meile turu pealt kassi
noh helistab tibin mulle linnast ja ütleb ,et võtame kassi ma vastu ,et vanaema ei luba-hetk vaikust ja siis-aga see müüja ei võta teda enam
tagasi-mis mul muud üle jäi -toodigi kass -õnneks sai puhtust pidav ja muidu tubli kass
Minu kunagi väike olnud laps põrutas kord tualetti sisse, kui isa seal parasjagu tegutses. Pärast puges laps mulle külje alla ja sosistas: "Tead
emme, issil on saba."
Mul poiss (5) vaatas kuidas ma süüa teen ja siis ütles: vaata kui tubli emme, oskab süüa teha aga mina ei oska.
Ma siis ütlesin et kui suureks kasvad õpid ka süüa tegema. Siis oli tükk tüja maad ja poiss ütles: Ma võtan naise kes oskab!
Meil ka neid juhtumisi ikka:
Taat saagis puid, poiss oli natuke tõbine ja käis taadi juures (lasteaeda ei tahtnud viia), siis taat aga laulab töö kõrvale, et saepuru-sass ja
sita-aadu ... jne.
Poiss siis laulis ka. Ma järgi läksin, siis keelasin, et rumalasti ei tohi laulda. Poiss siis laulas, et saepuru-sass ja...vaatab mulle kavalalt
otsa.......opsassaaaa
Kord jälle: värvisin emal juukseid....poiss hakkab õue minema. Ma siis ütlesin, et pane sokid ka jalga. Tema, et ei taha. Küsin, et kuidas sa paned
paljad jalad tenniste sisse??? Vaatab mulle otsa, nagu ma oleks loll...........valan liiva välja ja panen!!!! Stupid me!!