
Eelmise aasta viimane veerand tõi mulle tõelise väljakutse - tuli asendada ajaloo õpetajat 5. kuni 11. klassini - ja see oli täeline katsumus, mida
ligi 10-aastase ajateenijate õpetamise ei saa võrreldagi...
Ja üks mulle ette räägitud müüt, et kõige raskemad on 9. ja 12. klass, purunes
Tegelikult on koolilapse jaoks kõige probleemsem 7. klass, sest seal hakkab lapsest mees või naine saama, unistustes ja fantaasiates
lapsepõlvemuinasjutud asenduvad tegeliku elu probleemidega... ja kahjuks ei ole enamikel juhtudel kompetentseid vanemaid või pole neil aega ning
kooliprogramm on ebainimlikult kantseliitlik - nooruk või noorik jääb omapead...
Teiseks probleemseks klassiks on kujunenud 10. klass sellepärast, et enamik vahetab koole, kuid see probleem 2-e aastaga laheneb, kuigi paljud
lahkuvad just 10-ndas koolist...
Millised on teie tähelepanekud? 
keskkoolis opetamise kogemust ei ole, kuid minu jaoks on olnud 6 klass koige raskem. kasvuraskused.
Mäletan, et minu jaoks oli neljas. Loobusin siis nn kodustest kooliülesannetest. Siit ka minu rumalad postitused
kummardus pipi ja iseenda ees, iseäranis aga kõigi nende staa¾ikate õpetajate ees, kes aasta aasta järel peavad kuuendikega maid jagama. tõepoolest, kõikide teiste klasside puhul leidsin üles selle nupu, kuhu vajutades panin nad ennast kuulama. aga kuuenda puhul olid kõik kaasõpetajadki hädas. seistmendad olid selle kõrval kökimöki. teine probleemsem klass on tõenäoliselt üheksas - kõike vanem ja iseteadvam klass, mis sisaldab ka neid, kes pole ei nuttes ega tappes motiveeritud õppima. kümnendasse minnakse juba vabatahtlikkuse alusel.
probleemsemad õpetamise (ka käitumise) suhtes on 7. ja 9.klass, samuti olen nõus, et 10.klass, sest pool aastat kulub reeglina adapteerumisele ja
võimusuhete kehtestamisele. gümnaasiumis on ikkagi lahe töötada
paraku hoiatan - *need päris õiekesed* käivad 3. ja 4.klassis, keda vanemad hellitavalt "indigolasteks" nimetavad
12-16-aastastega on väga raske, aga hämmastav, et kõik kolm paralleelklassi võivad olla väga erinevad, olgu siis tegu kuuendike või üheksandikega. Mitte alati, aga sageli ja õpetajad imestavad, et kuidas ometi on üks 6.kl. nii mõistlik ja teine püsti pöörane. Ehk on asi liidris? Nii nagu nägime filmis "Klass"?
Anne, olen mingis mõttes sinuga nõus, kuid on ka muid asjaolusid klasside komplekteerimisel. näiteks nagu a, b ja c klassid. ja jumal hoidku, paras pähkel on muidugi d klass.
Meil on humanitaaria, reaalia ja üldklass. See nn. üldklass on millegipärast kõige problemaatilisem. Aga see on ainult keskkoolis.
Viiendaid klasse komplekteeritakse nüüd vist selle järgi. mis võõrkeele keegi valib. Tütretütar kurtis, et sattus ebameeldivasse klassi tänu sellele,
et valis saksa keele. Ebameeldiv selles mõttes, et klassis pole õpimeeleolu.
mulle meenub see,et ma kuuendas klassis läksin kooli direktori juurde ja lõin lahkumiavalduse lauapeale ja vahetasin ise kooli, isegi mu ema ei teadnud seda, klassijuhataja sai teada sellest alles kuu aega hiljem, ma olin väga paha ja vallatu sealjuures üdini konkreetne!
selles "minu" 7-ndas oli võim 3 "jõmmi" käes, kes terroriseerisid kogu klassi ja naisõpetajaid takkaotsa...samas 5. ja 6. olid
lausa nunnud ning 9- ndast sai mu lemmik, kahju muidugi, et üle poole tänavuseks eliitkoolidesse purjetas... meie ei ole eliit
minu arust oli kogu koolitee propleemne..sest kool oli propleemne.Minu kool meenutas väga "Klass"filmi nii öpetajate üksköiksuse suhtes kui
ka öpilaste propleemsete käitumiste pärast .meie koolis oli ka "eliit klass"Pättidele..ja raskesti kasvatatud öpilastele!
siiamaani ei möista kuidas sai pisikeses vähe öpilastega põhikoolis olla hästikasvatatud öpilaste hulgas ka klass pättidele.milleks anda vöimalus
lastele keda kool ei koti ja kes ei austa teisi öpilasi .
Miks anda võimalus?
Koolikohustus.
Mina käisin ülikooli kõrvalt aeg-ajalt enda koolis tunde andmas, kui vajadus tekkis. Mis ma oskan öelda? Ei ole midagi hirmsamat kui 7. klass.
Nooremad olid lihtsalt toredad põngerjad, alates 9. klassist tuli inimestel mõistus pähe (keskkool oli lausa puhkekodu). Minu saladus: kaardikepp,
millega edukalt vastu laudu lajatada ning väga kõva hääl aitavad alati. Nad tuleb nii ära ehmatada, et nad sinu loata kusta ka ei julge. Oh, küll on
hea, et ma õpetajaks ei õppinud. 
mina olin oma vanematele kindlasti kõige probleemsem III - VI klassini, oskasin end võimalikult tiht ära külmetada, raamatud "unustasin"
kooli, et kodus õppima ei peaks (6,5km.) ja ennast "unustasin" poolele kooliteele sõprade juurde milleeest muidugi pead kodus ei silitatud,
pigem mängisin koolijuures pinksi või tegelesin tont teab millega, et koju hakata minema kui koju jõudsin oli enamasti juba pime aga huvitav, et
mingid hinded ikka sain ja koolis käidud ka.
5-7.klass olid minu jaoks kõige hullemad.Sellel ajal tuli ette mul kaklusi ja palju vaidlusi.
9.klassis muutusid need kuked kuidagi targemaks ja leidsid,et see suur möll ja kaklus ei muuda midagi.
Kui kooli vahetasin, siis sattusin väga rahulikku klassi ja seega oli 10-12.klass lausa puhkus.
Ei mingit vägivalda ainult nali nalja otsas 
Tsitaat:Tahaks ka mõnda indigolast kohata-tunda.
Algne postitaja: sossuke
paraku hoiatan - *need päris õiekesed* käivad 3. ja 4.klassis, keda vanemad hellitavalt "indigolasteks" nimetavad![]()
100% nõus salesiga
kuigi kommenteerin teiseltpoolt rindejoont...
seitsmendas, muutus meie klass ülekooli pätikaks. et tegu spordiklassiga, siis igast joomist ja suitsu ja vargust ei olnud, küll aga õpetajate ja kogu
muu kooli pidev tirriteerimine.
kaheksandas olime jälle eeskujulikud- vaja ju edasi õppida koolis, mitte kinga saada
Pole olnud probleeme, ei üheski klassis ega kahes erinevas koolis. Tõenäoliselt seepärast, et pole olnud ei liider ega viimane kraade, õppimine alati
ok. Äkki on mul vedanud, aga ka koolivägivald on minu jaoks ulme...
Olen olnud vanematele ja ka õpetajatele kerge, iseseisev laps 
Uhh, mulle tundub, et minu viindikest kaksikud poisid on justkui saatanast, kuidas seletada muidu viielisi poisse, tabanud kahtede-kolmede sajust.
Oleks siis ainult hinded, ei möödu päevagi, kui ekoolis jälle märkus kirjas poleks. Vaesed õpetajad.. Kõige hullem et ei aita piits ega prääninik,
mida ettevõtta, ei teagi kohe 
Minu jaoks õpilasena oli kõige hullem 5-9 klass. Peale üheksandat ma vahetasin kooli ja ma ei mäleta kas enne viiendat klassi ka selline
mõnitamiskampaania minu kohta käis. 8. ja 9. klassis kommenteerisid mu tegemisi/välimust/hobisid jne juba ka paar aastat nooremad ning vanemad. Ja
mõned jätkavad toredalt siiamaani (hetkel ma XI klass ja vanas koolis pole pea 2 a isegi sees käinud).
Üldiselt oli kõige raskem minu kooli puhul 7.-9. klass ja seda just seetõttu, et õppimist segasid nö klassiliidrid enda mölina ja tegemistega.
mäletan et seitsmes oli hull klass küll, mina olin rohkem omaette, aga meie klass oli eriline kooli õnnetus, küll nad sindrinahad üritasid koolimaja
õhku lasta, küll kõndisid niisama võimla katust pidi ringi või tegid veepomme ja pildusid neljanda korruse vetsu aknast alla..igatahes koguaeg oli
mingi jama mõnedega..kardan et ükski õps ei tahtnud sellele ahvikarjale tunde anda, aga nad olid sunnitud..enamus olid poisid ja sellepärast nad kõik
seal klassis olidki et oli meessoost klassijuhataja, ja miks mina seal olin..väga huvitav küsimus aga ükski naisõps mind oma klassi ei tahtnud
ka..vanal hallil ajal kui jubinaid veel kella alla ritta häbiposti sätiti kui nad pättust tegid, õnnestus minul ka alati rida täiendada..
nooremates klassides oli rahvas nagu vaiksem ja lapsem ja hiljem oli nagu oli, ega väga palju parem kui seitsmes ei olnud.
õpivaim, mis loom see veel oli..no siis ta oli selle lärmi ja kolina peale ammu putkus sealt..
Minu 7-nda kolmikust on nüüdseks saanud 9-nda paar, sest üks neist on peale vahepealset erikooli ikka veel 8-ndas... ja kooli õpetatepere loeb vist
sõrmedel veel neid kuid kuni ta 17-aastaseks saab, et siis koolist minema saata, aga mul on temast isegi kahju,sest ta on meie elu praak...kahjuks
inimesi ümber ei sulatata nagu praakdetaile ja jääbki ta siia ilma vedelema praagina kogu eluks, täiendama vangimaja "põhikaadrit" ja lõpuks
prükkarite ridu... aga see selleks.
Vaat selle 9-nda "paarikesest" siis, kes ikka kevadel põhikooli lõpetavad, ma loodan... loodan, et neist ka inimesed saavad, sest neil
jätkus julgust peale novembrikuist "pehmelt öeldes"vastasseisu, mille mälestuseks mul on ruskaga vastu lauda põrutamisest katkine käekell,
tunnistada, et ühe nendest isa oli soovitanud minu jutt edaspidi mobla peale lindistada, et mulle hiljem "koht kätte näidata"... vaat
sellele isale annaks küll vitsa... ei kaigast kohe... sest selles eas mehehakatusega aitab ainult meeste vaheline jutt, mida isad ei oska, ei viitsi
või pole aega rääkida... kui üldse isa olemas on...
Jah, homsete aegade mehi meie koolis kasvatada ei osata, ei mallata või pole selleks... meesõpetajaid... kurb juu

sales, sul on õigus - paljudele isadele kuluks ära keretäis tappa.
Põhiliselt ongi probleem nende lastega, kellede vanemad annavad õiguse igal juhul lapsele. Ta "hoolib". Kohe meenus ka Laiksoo.
Teine kategooria probleemsetest on need, kelle vanemad üldse ei hooli. Sõna otseses mõttes ei hooli. Näide vaatab vastu eilsetest uudistest: tütarlaps
poos ennast ülesse. Kuidas on võimalik, et alaealine jäeti üksi toime tulema? Mina arvan, et nood vanemad tuleks kriminaalvastutusele võtta ja
sotsiaaltöötajat karistada.