
Kas Sinu laps saab piisavalt hellust tunda? Läbi pilgu, hääle, puudutuste jne... Paljud kardavad last ära hellitada, mina aga usun et hellus kuulub
igapäevaelu hulka 
Kui keegi lapsevanematest arvab teisti selles osas siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vanemlike õiguste säilitamist!
Tänan!
Püüan et lastel sellest puudust ei tuleks. Hellusega ära ei hellita, karistamatus ja kõikide laste kapriiside täitmine rikub lapse ära.
Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Kui keegi lapsevanematest arvab teisti selles osas siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vanemlike õiguste säilitamist!
Vahest on veel tunne,et äkki ma liiga vähe veel talle hellusi jagan.
Kuna mul lapsi mitu, siis pean oma hellust ja kallistusi jne. mitmega jagama
Vahel tundub küll, et võiks rohkem, aga nad ka tublid ja arvestavad
sellega, et enamus praegu väikesele läheb ja nemad sutsu vähem saavad neid kallistusi. Aga ikka poevad kaissu ja kallistused ikka iga päeva juurde
kuuluvad kõigil lastel. Hellusega lapsi ära ei hellita....hellust võib jagada nii palju, kui vähegi jaksu ja võimalust on.
Vot järeleandmised, kõige lubamine, lapse kapriisidele järele andmine...see hellitab nad ära. Aga hellus kindlasti kohe mitte.
Ja küsimus, kas seda on piisavalt...hm...seda ei ole kunagi piisavalt...alati võiks rohkem ju olla. Hellusega on nii nagu armastusega...mida rohkem,
seda uhkem
vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal
nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind
))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme
sabas ja kui ei saa siis on protest vali.
Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Püüan et lastel sellest puudust ei tuleks. Hellusega ära ei hellita, karistamatus ja kõikide laste kapriiside täitmine rikub lapse ära.
Minu poja saab küll edukalt üxi hakkama, aga päeva jooksul tuleb kallisid, musisid, paisid ikka rohkem kui üx kord ette
Samas seltskonnas olles ei igatse ta emmet taga ning jagab ka teistele tuttavatele kallistusi...
Või on mul siis täpselt see piir saavutatud...
Hellus on elu aluseks. Ilma selleta ei saa. ja mina omi poissa küll hellust ja kallisid jagades ära hellitada ei karda.
Tsitaat:Meil sama asi kodus
Algne postitaja: Venom
vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme sabas ja kui ei saa siis on protest vali.
See tuleb osadel lastel teatud vanuses ja kui sellest eriti välja ei tee, siis
vaikselt kaob. Hellusega pole siin küll mitte mingit pistmist...selles võin sind küll rahustada. Kuna mul suur pere ja tegemist jagub, siis ei ole ma
sünnist saati piigat kätel kandnud päevad läbi. Vahel korraks sülle, musid ...kallid, niisama paid...loomulik päevaosa. Aga et ma tema tujudele järgi
annaksin, nunnutaksin ja ainult süles tassiksin, kuna laps seda nõuab...sellist asja pole olnud. Pigem on ta üsna palju pidanud õe-venna seltsis läbi
ajama ja olen teda tedlikult suunanud sinna poole, et ta saaks ka üksi toimetades hakkama. Aga nüüd kui hambad kole haiget teevad, tuli selline
perjood, kus käib ainult mul sabas. Seelikus kinni kogu aeg...kui pole vaja just pahandust teha
Ma lihtsalt üritan sellest mitte välja teha...ei
võta rohkem sülle kui varem, ei poputa rohkem....samamoodi ikka kallid ja musid päeva osa nagu ennegi ja vaikselt hakkab asi laabuma...kuigi ikka veel
päris möödas see aeg pole, aga näha on, et asi ikka paremaks läheb.
Tsitaat:Mina pean küll ütlema, et ei saa piisavalt. Enamasti lahkun kodust siis, kui laps veel magab ning jõuan koju siis, kui laps juba magab. Lõuna ajal ikka üritan veidi ka tegeleda temaga, mõnel vabamal õhtul ka ehk natike, aga siiski võin öelda, et võiks natuke rohkem hellust ning tegelemist olla...
Algne postitaja: Virgin
Kas Sinu laps saab piisavalt hellust tunda? Läbi pilgu, hääle, puudutuste jne... Paljud kardavad last ära hellitada, mina aga usun et hellus kuulub igapäevaelu hulka![]()
Tsitaat:Igatahes oled sa talle annund nii palju , kui oled olnud suuteline ja need natukesed müramise hoodki lapsele palju nalja teevad ja teid lähendavad. Nii et, kõik on ikka parimas korras ja laps osakab selle eest alati tänulik olla. Ta teab, et issi on rohkem müramiseks, hullamiseks ja mängimiseks. Emme rohkem hellitusteks ja kallistusteks. Kõik ikka tasakaalus
Algne postitaja: madaMina pean küll ütlema, et ei saa piisavalt. Enamasti lahkun kodust siis, kui laps veel magab ning jõuan koju siis, kui laps juba magab. Lõuna ajal ikka üritan veidi ka tegeleda temaga, mõnel vabamal õhtul ka ehk natike, aga siiski võin öelda, et võiks natuke rohkem hellust ning tegelemist olla...

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme sabas ja kui ei saa siis on protest vali.
tänud nõuannete eest
ex näis mis tulevik toob
Kuskil oli, et inimene vajab vähemalt 4 kallistust päevas. 12 on veel parem. Seda, kui-palju-piiri ei olegi ... Nii pidavat me ka tervemad olema.
Lapsed vajavad seda aga veelgi enam. Nemad peavad alles tõeliselt uskuma ja usaldama hakkama.
Minu laps saab palju hellust, kuna mul endal sellest puudus on, siis lapsele jagan küll ja saan vastu ka
Nii armas on ju, kui laps tuleb ja teeb pai, ise alles nii pisi...ja siis ronib mu sülle ja võtab kaela ümbert kinni ja ütleb kalli-kalli
Ei arva, et hellitaksin oma lapse sellega ära, kui ikka pahandust teeb, siis riidlen. Hellust ei ole kunagi liiga palju...
On öeldud, et kui laps vastu punnib sellele, kui kallida tahad teda, siis momendil ta ei vaja seda. Vägisi ja peale suruda hellust ei maksa...
Me kõik vajame hellust, hoolimata vanusest. Ja lapsed eriti, muidu nad arvavad, et neid ei armastata. Ära hellitamine on minu jaoks juba midagi muud, kui hingeline ja füüsiline hellus.
Seoke hellusega seotud 2-aasta tagune situatsioon tuli meelde...
Ametisõit oli Kuperjanovi pataljoni kus mu poeg just aega teenis ja siis ma helistsin talle, et uuriks, kas tal, noorsõduril, oleks võimalik minuga
kohtuda.
Leitnandi õpetus poisile oli siis: marsid ligi, annad au ja kannad ette "Härra kapten, lubage pöörduda, reamees...!" Agakui poiss küsis,
kuidas kallistamisega jääb, siis mõtles leitnant ikka mitu minutit, lõpuks arvas, et kui kapten kallistab esimesen, siis võib...
Normeeritud
hellused
Mu lapsed teavad, et issi on hell.
Elu ei ole foorum 