Board logo

Lapsel on õigus hellusele...
Virgin - 23.01.2003 kell 09:32

Kas Sinu laps saab piisavalt hellust tunda? Läbi pilgu, hääle, puudutuste jne... Paljud kardavad last ära hellitada, mina aga usun et hellus kuulub igapäevaelu hulka


murdjamees - 23.01.2003 kell 09:35

Kui keegi lapsevanematest arvab teisti selles osas siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vanemlike õiguste säilitamist!

Tänan!


ipsu - 23.01.2003 kell 09:36

Püüan et lastel sellest puudust ei tuleks. Hellusega ära ei hellita, karistamatus ja kõikide laste kapriiside täitmine rikub lapse ära.


li-li - 23.01.2003 kell 10:23

Tsitaat:
Algne postitaja: murdjamees
Kui keegi lapsevanematest arvab teisti selles osas siis tuleks tõsiselt kaaluda tema vanemlike õiguste säilitamist!

....igati pooltVahest on veel tunne,et äkki ma liiga vähe veel talle hellusi jagan.


tiina - 23.01.2003 kell 10:29

Kuna mul lapsi mitu, siis pean oma hellust ja kallistusi jne. mitmega jagama Vahel tundub küll, et võiks rohkem, aga nad ka tublid ja arvestavad sellega, et enamus praegu väikesele läheb ja nemad sutsu vähem saavad neid kallistusi. Aga ikka poevad kaissu ja kallistused ikka iga päeva juurde kuuluvad kõigil lastel. Hellusega lapsi ära ei hellita....hellust võib jagada nii palju, kui vähegi jaksu ja võimalust on.

Vot järeleandmised, kõige lubamine, lapse kapriisidele järele andmine...see hellitab nad ära. Aga hellus kindlasti kohe mitte.

Ja küsimus, kas seda on piisavalt...hm...seda ei ole kunagi piisavalt...alati võiks rohkem ju olla. Hellusega on nii nagu armastusega...mida rohkem, seda uhkem


Venom - 23.01.2003 kell 12:30

vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind ))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme sabas ja kui ei saa siis on protest vali.


meryli - 23.01.2003 kell 12:34

Tsitaat:
Algne postitaja: ipsu
Püüan et lastel sellest puudust ei tuleks. Hellusega ära ei hellita, karistamatus ja kõikide laste kapriiside täitmine rikub lapse ära.

Hellusel ja liigsel nunnutamisel mis on lollus on vahe, seega hellustu pole kunagi liiast!
Liigne hellitamine, hellitamine yldse ei pruugi tähendada piiride puudumist, yletamist ja karoistamatuse tunnet!


Virgin - 23.01.2003 kell 12:36

Minu poja saab küll edukalt üxi hakkama, aga päeva jooksul tuleb kallisid, musisid, paisid ikka rohkem kui üx kord ette
Samas seltskonnas olles ei igatse ta emmet taga ning jagab ka teistele tuttavatele kallistusi...
Või on mul siis täpselt see piir saavutatud...


Lola69 - 23.01.2003 kell 12:49

Hellus on elu aluseks. Ilma selleta ei saa. ja mina omi poissa küll hellust ja kallisid jagades ära hellitada ei karda.


tiina - 23.01.2003 kell 13:50

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind ))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme sabas ja kui ei saa siis on protest vali.
Meil sama asi kodus See tuleb osadel lastel teatud vanuses ja kui sellest eriti välja ei tee, siis vaikselt kaob. Hellusega pole siin küll mitte mingit pistmist...selles võin sind küll rahustada. Kuna mul suur pere ja tegemist jagub, siis ei ole ma sünnist saati piigat kätel kandnud päevad läbi. Vahel korraks sülle, musid ...kallid, niisama paid...loomulik päevaosa. Aga et ma tema tujudele järgi annaksin, nunnutaksin ja ainult süles tassiksin, kuna laps seda nõuab...sellist asja pole olnud. Pigem on ta üsna palju pidanud õe-venna seltsis läbi ajama ja olen teda tedlikult suunanud sinna poole, et ta saaks ka üksi toimetades hakkama. Aga nüüd kui hambad kole haiget teevad, tuli selline perjood, kus käib ainult mul sabas. Seelikus kinni kogu aeg...kui pole vaja just pahandust teha Ma lihtsalt üritan sellest mitte välja teha...ei võta rohkem sülle kui varem, ei poputa rohkem....samamoodi ikka kallid ja musid päeva osa nagu ennegi ja vaikselt hakkab asi laabuma...kuigi ikka veel päris möödas see aeg pole, aga näha on, et asi ikka paremaks läheb.

Nii et, ära süüdista nii väga oma naist....see läheb mööda, kui arukalt käituda


mada - 23.01.2003 kell 13:55

Tsitaat:
Algne postitaja: Virgin
Kas Sinu laps saab piisavalt hellust tunda? Läbi pilgu, hääle, puudutuste jne... Paljud kardavad last ära hellitada, mina aga usun et hellus kuulub igapäevaelu hulka
Mina pean küll ütlema, et ei saa piisavalt. Enamasti lahkun kodust siis, kui laps veel magab ning jõuan koju siis, kui laps juba magab. Lõuna ajal ikka üritan veidi ka tegeleda temaga, mõnel vabamal õhtul ka ehk natike, aga siiski võin öelda, et võiks natuke rohkem hellust ning tegelemist olla...


tiina - 23.01.2003 kell 14:00

Tsitaat:
Algne postitaja: madaMina pean küll ütlema, et ei saa piisavalt. Enamasti lahkun kodust siis, kui laps veel magab ning jõuan koju siis, kui laps juba magab. Lõuna ajal ikka üritan veidi ka tegeleda temaga, mõnel vabamal õhtul ka ehk natike, aga siiski võin öelda, et võiks natuke rohkem hellust ning tegelemist olla...
Igatahes oled sa talle annund nii palju , kui oled olnud suuteline ja need natukesed müramise hoodki lapsele palju nalja teevad ja teid lähendavad. Nii et, kõik on ikka parimas korras ja laps osakab selle eest alati tänulik olla. Ta teab, et issi on rohkem müramiseks, hullamiseks ja mängimiseks. Emme rohkem hellitusteks ja kallistusteks. Kõik ikka tasakaalus


pirka - 23.01.2003 kell 14:38

Tsitaat:
Algne postitaja: Venom
vot siinkohal esitaksin vastuväite (mida rohkem seda uhkem kohta)
Igal asjal peab olema piir.
Näitex on mu enda kaasa tütre selliselt ära hellitanud, et ilma emme olemasoluta nägemispiirkonnas on kisa taevani. Isegi wc'sse minek juba põngerjal nutu lahti võtab. Emme läheduses olekul teeb igauguseid tempe (kiusab mind ))) jne) aga kui emme kasvõi korraks toast kööki läheb on põnn koh emme sabas ja kui ei saa siis on protest vali.

Sama jutt minulgi mis Tiina rääkis... ei ole see liigne hellitamine
Hellust ei saa tõesti kunagi liiga palju olla... ei lapse ja vanema vahel, ega ka kahe täiskasvanu vahel
Aga selline sabasörkimise periood on paljudel lastel mingis eas. Omal oli sama lugu esimese ja kolmandaga. Keskmisel nii hullult ei olnud. Tõesti isegi wc-sse minek tekitas paanika, kuigi isa ka oli toas, ema lihtsalt pidi olema lapse vaateväljas. esimesega olin veel nii noor ja loll, et arvasin kah, et liigselt ää lapse rikkund ja oi kui palju vigu selle tobeda mõtte pärast tegin
Aga õnneks poiss on saanud asjalikuks vaatamata emme vigadele
Kuid nooremaga juba teadsin, et küll see läheb ise üle, et pole tegu liigse hellitamisega. Ja tasapisi läkski, lapsele jõudis kohale teadmine, et ema on ka siis ikka olemas, kui ta parajasti teda ei näe


Venom - 23.01.2003 kell 16:35

tänud nõuannete eest
ex näis mis tulevik toob


Lola69 - 23.01.2003 kell 18:50

Kuskil oli, et inimene vajab vähemalt 4 kallistust päevas. 12 on veel parem. Seda, kui-palju-piiri ei olegi ... Nii pidavat me ka tervemad olema.

Lapsed vajavad seda aga veelgi enam. Nemad peavad alles tõeliselt uskuma ja usaldama hakkama.


saskia - 23.01.2003 kell 23:17

Minu laps saab palju hellust, kuna mul endal sellest puudus on, siis lapsele jagan küll ja saan vastu ka
Nii armas on ju, kui laps tuleb ja teeb pai, ise alles nii pisi...ja siis ronib mu sülle ja võtab kaela ümbert kinni ja ütleb kalli-kalli
Ei arva, et hellitaksin oma lapse sellega ära, kui ikka pahandust teeb, siis riidlen. Hellust ei ole kunagi liiga palju...
On öeldud, et kui laps vastu punnib sellele, kui kallida tahad teda, siis momendil ta ei vaja seda. Vägisi ja peale suruda hellust ei maksa...


Hermel - 13.10.2012 kell 14:35

Me kõik vajame hellust, hoolimata vanusest. Ja lapsed eriti, muidu nad arvavad, et neid ei armastata. Ära hellitamine on minu jaoks juba midagi muud, kui hingeline ja füüsiline hellus.


sales - 13.10.2012 kell 18:54

Seoke hellusega seotud 2-aasta tagune situatsioon tuli meelde...
Ametisõit oli Kuperjanovi pataljoni kus mu poeg just aega teenis ja siis ma helistsin talle, et uuriks, kas tal, noorsõduril, oleks võimalik minuga kohtuda.
Leitnandi õpetus poisile oli siis: marsid ligi, annad au ja kannad ette "Härra kapten, lubage pöörduda, reamees...!" Agakui poiss küsis, kuidas kallistamisega jääb, siis mõtles leitnant ikka mitu minutit, lõpuks arvas, et kui kapten kallistab esimesen, siis võib... Normeeritud hellused


guttamax - 13.10.2012 kell 19:16

Mu lapsed teavad, et issi on hell.
Elu ei ole foorum