
Hakkasin mõtlema, et 2,6 aasta jooksul pole mu mees vist midagi lapsele ise ostnud. Mänguasjadest kuni jalgrattani välja (rääkimata riietest) olen mina kõik valikud teinud + ostud. Olen küsinud vaid kas asi tema meelest ka sobib ja hind on normaalne aga jah kõige rohkem on ta asjad ehk koju transportinud (ma ostan asju ka kasutatud peast). Mina saaksin oma meest hinnata 10 palli süsteemis 0-ga. See ei ole talle hinnang isana aga on hinnang palju ta lapse osas selle kõige eluks ja mänguks vajalikuga tegelenud on.
Minu mees 10 palli süsteemis 10. Olen olnud peaaegu kogu kooselu kodune. Mees on üksi pere majandamisega ideaalselt toime tulnud ja lapsed pole ei
mänguasjadest ega riietest iial puudust tundnud ehk siis teisisõnu- mul on kõvasti vedanud.
Tõsi- seal on omad hädad-tihtilugu öötundidesse venivad
tööpäevad,niiet pere jaoks aega ei ole ja kui on,siis on selge,et mees tahab lihtsalt olla ja puhata.Ehk siis-kõik peab tasakaalus olema
Ühte kohta
antakse ja teisest kohast võetakse.
Seega mees teab laste mõõte ja suurusi ning ostab riided õiges mõõdus + jalanõud ja vastavalt eale sobivad lelud? Võimas!
Mu mees ei tea lapse pikkustki, ta ei teaks mis suuruses riideid poes vaatama peaks.
Raha osas pole probleeme, olen isegi kodune, emapalk lõpes
aasta tagasi ja saan ka ise taskuraha. 