
Mida jälgite lapsele mänguasju ostes?
Soovituslikku vanust? Nujah, siinkohal öeldakse, et mänguasi peaks lapse arengust veidi ees juba olema ...
Päris pisikeste puhul pisidetailide olemasolu?
Tootjamaad ja kvaliteeti?
Et nukk oleks ikka kõva keha ja pehmete paledega, mitte kange kui nott ja laps talle riideid selga panna ei suuda?
Need on vaid mõned näited.
Kuid nüüd teie?
Ja kas on asju, mida te lapsele üldse osta ei tahaks?
Nojah, et mida vaatan....Ei oskagi konkreetselt öelda, siis mitu tahku ja eks oleneb ka milleks ostan, mis puhul...katsun vaadata, et mänguasi oleks
asjalik, mitmeotsarbeline ja hea kvaliteediga. Lapsele sobiv, arendav, väikese lapse puhul pisidetailideta... Tavaliselt ostame suuremaid ja
kvaliteetsemaid mänguasju sünnipäevaks ja jõuluks, muul ajal saab kergemalt läbi aetud, kuid jah, samas olen hakanud tähele panema, et odav mänguasi
on ka lühikeseks ajaks - autod, millel rattad koheselt ära tulevad, vedrustus sees katki läheb jne. Kui veidigi raha rohkem mängu panna, püsib selle
eest ostetud vidin ka kauem. Eks nüüd poisile oleme vaadanud juba selliseid asju, millest ta ise midagi aretada saab - ehitada, möllata;
värvimisraamatuid jne. Tüdrukule piisab poisi asjadest veel, kuigi paar nukku oleme juba ka tagavaraks ostnud... Päris pisikese eest ka need
pisidetailidega asjad ära sai pakitud, et õnnetust ei juhtuks.
Kunagi sai pojale ostetud küllalt palju muusikalisi mänguasju (kallid ja korralikud), nüüd mõni juba poisiga samavana kuid mängivad ja toimivad nagu
uued - tasus ära raha investeering, saab mitu last rõõmu neist tunda.... Mida ma osta ei tahaks on igasugu püssid. No kui mõni vaatenurk veel meelde
tuleb, kirjutan edasi....
Reegel nr üks ostmisel on see,et asi peab olema selline et laps sellega ka mängiks.Niisama nurka seisma pole vaja midagi.Eriti vilgas ostja ma ei
ole,sünnipäevad,jõulud ja külalised veavad neid piisavalt kokku.Aga ühtteist ikka ise kah.
No peaaegu mittekunagi ei osta ma neid odavaid Hiina asju.Seda lihtsal põhjusel-vaid paar minutit saab mängida ja juba esimesed tükid tulevad.
Pisidetailid...ei sega üldiselt.Lastele on selgeks tehtud et suhu käib vaid söök ja hambahari.Ja ega nad topi kah...
Tänapäeval lapsed suht vähe mänguasjadega mängivad. Neid reaalsem elu rohkem kipub huvitama. Kui ostangi, siis vähe, aga otstarbeka asja ja mis kestaks kaua.
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Tänapäeval lapsed suht vähe mänguasjadega mängivad. /.../
Ka seda meelt et mängivad küll.Eriti veel siis kui neid suunata ja eelkõige ÕPETADA mängima.Vähemalt minu lapsed oskavad mängida.
Just, ka mängima tuleb õpetada/õppida. Mäng on ju väikese inimese töö ... Olid sellised read ühes laulus kunagi.
Mänguasjad kipuvad aga tänapäeval sageli jäljendama reaalset elu., Nii on lastele oma mõõtu tolmuimeja, triikimislaud ja -raud, vaat et täisköök ja
pesumasingi. Poistele aga kõikvõimalikke tööriistakomplekte.
Palju sõltubki nüüd vanemast, kes mida ostab. Ostetakse mittemängitavaid asju või mängitavaid. Kõik mänguasjade pähe müüdavad asjad ei ole ju sugugi
mängimiseks. Osa kuulub lihtsalt riiulile. Vähemalt esimesel pilgul küll.
Ise valin. Ja hoolega valin. Kuigi harva ostan. On mõned mänguasjade kaubamärgid, mida tean ja tunnen (püüan end kursis hoida) ja millede hulgast saab
alati head ja arendavat. Neid eelistangi. Träni satub kah hulka, no see siis kas ei säili kaua või kaotab kiirelt lapse tähelepanu köitmise võime.
Üldiselt öeldakse ka, et parem vähe aga arendavat kui palju ja sisuta mänguasju. No karvased loomad on küll minu meelest liiga. Mõned jah. Aga ... No
see on point kus liiale minna on lihtne.
Jah,Lola, arvasin sama, et karvased loomad suht-koht mõttetud, eriti veel ntx pruun delfiin ja sinine karu, kuid.....neid kingitakse kõige rohkem ja need on need, mida laps magama minnes kaissu korjab - järelikult ikkagi vajalikud ja lastele armsad. Meil on neid palju, kohe hirmus palju mõlemas kodus, kuid nendega mängitakse ka palju...seega on need vajalikud. Ise katsun aga ka lastele vastavalt vanusele osta veidigi arendavaid mänguasju, mänge.... Poisile ehitusasju, mis totaalseteks lemmikuks kujunenud, nendega saab ju issit jäljendada - puurid, plastmassist saed, haamrid ja mutrivõtmed-mutrid... Poistele poiste asjad, tüdrukutele omad.... Ja mängida meie omad oskavad juba ka kahekesi koos...ju on õppinud.
Tsitaat:
Algne postitaja: pisimimm
Jah,Lola, arvasin sama, et karvased loomad suht-koht mõttetud, eriti veel ntx pruun delfiin ja sinine karu, kuid.....neid kingitakse kõige rohkem ja need on need, mida laps magama minnes kaissu korjab - järelikult ikkagi vajalikud ja lastele armsad. Meil on neid palju, kohe hirmus palju mõlemas kodus, kuid nendega mängitakse ka palju...seega on need vajalikud. Ise katsun aga ka lastele vastavalt vanusele osta veidigi arendavaid mänguasju, mänge.... Poisile ehitusasju, mis totaalseteks lemmikuks kujunenud, nendega saab ju issit jäljendada - puurid, plastmassist saed, haamrid ja mutrivõtmed-mutrid... Poistele poiste asjad, tüdrukutele omad.... Ja mängida meie omad oskavad juba ka kahekesi koos...ju on õppinud.
Veider ... Väikelapse arengut puudutavas vihikus oli, et aastasele lapsele võiks kinkida rõngaspüramiidi, mille abil laps saaks õppida suurusi, värve
ja rõngaste toru otsa panemist. Suuruse ja värviga on nagu ta on, seda mul poisilt vara nõuda, aga rõngaste lükkimisega tuleb toime juba oluliselt
noorem laps.
Vahel ma mõtlen .. mille järgi ikkagi seda soovituslikku iga arvestatakse. Mõnel mänguasjal kirjasolev vanus tundub küll ilmse liialdusena, samas
vahel peetakse lapsi justkui arengus mahajäänuiks. Kui ikka 5 tükiga puzzlel on vanuseks alates 4 eluaastast, siis minu arust on midagi valesti. Sest
alla kolme paneb laps juba 40 tükiga pilte kokku. Andkem ainult asi kätte.
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Veider ... Väikelapse arengut puudutavas vihikus oli, et aastasele lapsele võiks kinkida rõngaspüramiidi, mille abil laps saaks õppida suurusi, värve ja rõngaste toru otsa panemist. Suuruse ja värviga on nagu ta on, seda mul poisilt vara nõuda, aga rõngaste lükkimisega tuleb toime juba oluliselt noorem laps.
Vahel ma mõtlen .. mille järgi ikkagi seda soovituslikku iga arvestatakse. Mõnel mänguasjal kirjasolev vanus tundub küll ilmse liialdusena, samas vahel peetakse lapsi justkui arengus mahajäänuiks. Kui ikka 5 tükiga puzzlel on vanuseks alates 4 eluaastast, siis minu arust on midagi valesti. Sest alla kolme paneb laps juba 40 tükiga pilte kokku. Andkem ainult asi kätte.
Tsitaat:Kui veidi aidata, siis saab kah õiges järjekorras. Aga selleks tegelt vara veel.
Algne postitaja: pisimimm
Tsitaat:
Algne postitaja: Lola69
Veider ... Väikelapse arengut puudutavas vihikus oli, et aastasele lapsele võiks kinkida rõngaspüramiidi, mille abil laps saaks õppida suurusi, värve ja rõngaste toru otsa panemist. Suuruse ja värviga on nagu ta on, seda mul poisilt vara nõuda, aga rõngaste lükkimisega tuleb toime juba oluliselt noorem laps.
Vahel ma mõtlen .. mille järgi ikkagi seda soovituslikku iga arvestatakse. Mõnel mänguasjal kirjasolev vanus tundub küll ilmse liialdusena, samas vahel peetakse lapsi justkui arengus mahajäänuiks. Kui ikka 5 tükiga puzzlel on vanuseks alates 4 eluaastast, siis minu arust on midagi valesti. Sest alla kolme paneb laps juba 40 tükiga pilte kokku. Andkem ainult asi kätte.
Selle rõngaste kohta küsiks, kas poiss paneb sul neid ka õiges järjekorras juba posti otsa ? Aga puzzlede ja muu kohta on soovitus siiski vaid soovitus - kartuses et liiga väike laps hakkab neid suhu toppima ja selle tagajärjel alla neelab, on teinud valmistajaid ettevaatlikuks. Et neid poleks hiljem võimalik kohtusse kaevata nende mittehoiatamise pärast.... Seega, ega neid juhiseid ju peagi jälgima kui suudad ise kõrval olla ja halvema poole ära hoida![]()
eeh..pole hullu.Kunagi polnud midagi nii arendavaid mängukanne aga tulid ka esivanemate seast haritlased
...kuigi jah,tänapäeval ikka iga vanem tahab oma väikelapsele parimat pakkuda
Mõned mänguasjad on meil alles isegi minu lapsepõlvest, siis veel suuremate laste vanad mänguasjad. No ja nüüd kui sellele ainumasele pesamunale ostetakse midagi, siis kindlasti peaks sellel ka mingi arendav otstarve olema. Tegelikult olen märganud, et kui vanem poeg mõni kord viitsib jännata, siis plastmasspudelist tehtud auto on kah tore mänguasi ja pappkarbist välja lõigatud ja igati huvitavalt täiendatud mobiiltelefon on palju põnevamad kui poest ostetud. Ja siis veel kui mängitakse igasugu purkide ja topsikutega ja veel paljugi muuga, mis ei kanna üldse nimetust MÄNGUASI. Ja siit ka küsimus: kas ikka peab hunnikute viisi mänguasju kodus olema?
Nuuujah. Köigepealt siis jah, otstarbekus ja turvalisus
Tuu otstarbekus kah suhteline möiste on, et kas on otstarbekas vöi ei ole
Yhe jaoks on
mängumobla otsatrbekas, teisele mitte. Meil läks kövasse kasutusse, kuna köikvöimalikud asjad läksid körva juurde ja siis matkiti helistamist.
Yleyldse olen lapse pahandusi ja matkimisi silmas pidades ostnud lelusid. Hetkel on meil kuum kaupp igasugune "titemajandus" lapsel,
vankrikesed, voodikesed ja selline nänn ja ära sa ytle 1.6 aastane teab kyll mis nendega teha. Vaatab, mis mina teen titega ja laseb aga omadel
leludel järgi. Täna ilmnes ka esimene kyllastuse ja tydimuse märk kui mindi ja astuti jalgupidi nuku vihmavarju kärusse.
Arendavad tornid ja pyramiidid? Ehita ja topi neid niipalju ette kui tahad, out kaup. Samas aga hiigelklotsidest lego on lemmik. Aga jah, lelud töesti
peavad nati arengust ees olema.
Tsitaat:Juhtusin artiklile:
Algne postitaja: Lola69
Mänguasjad kipuvad aga tänapäeval sageli jäljendama reaalset elu.
Kas ei minda liiale reaalsusega? Või ei taipa ma, milleks need mänguasjad loodud
on. 1.aprilli naljakingitused?
No naljaks on see liiga räige.
Ja mänguasjaks on seda ka palju nimetada.
Kellegi tobe nali. Või siis naljahakatus. Ebaõnnestunud.
Eelistan isevalmistatud mänguasju, endalgi kõige kallim nukk oli ema tehtud päkapikk, millega sai ikka aastaid mängitud.
mõtlen mänguasja ostes, kuidas laps sellega mängima hakkab ja mida ta saaks mängu juurde fantaseerida; tegelikult ostan ka etteulatuva suunaga, et
laps saaks end arendada. Vaatan ka hinna ja kvaliteedi suhet, et kui ruttu ostust võivad vaid räbalad järgi jääda