
Kelle kätte usaldate oma last kõikse enam? Miks? Või veate oma armsakese igalepoole võimalikesse kohtadesse kaasa?
Kuidas suhtute lastehoidjatele maksmisesse? Kas syda lubab yldse võõrale last hoida anda? On mingeid häid/halbu kogemusi olnud?
ei kellelegi. äärmisel juhul oma emale, aga temagi on nii närviline ja pidevalt pahas tujus ja enamasti ei viitsi hoida, vaid siis kui mul tõesti väga
vaja. ikka kaasa tassin endaga igalepoole. üks üksikemaduse võludest 
Ämmale, emale ja paljudest ristivanematest ühele. Mehele jätan ainult hädakorral. Vean ikke rohkem kaasas, ämmale vean lapse siis kui on tõesti talvel
vältimatud asjaajamised kus peab pidevalt -20 kraadises pakases jooksma autosse, ja ühest asutusest teise-ühesõnaga olukorrad, mis võiks lõppeda
kindla külmetamisega. Vahest ka siis ämmale paariks tunniks kui asjaajamised nõuavad rahu ja täit tähelepanu. Ööseks ämm pole vaimustuses lapse
võtmisest ja pole mina ka vaimustuses andmisest
Maksmisest-kunagi ei tea, mis ette tuleb. Võhivõõrast vast ei võtakski maksetavaks
HILJEM: Kord üks armastavatest ristivanematest hoidis last nii 5 tundi ja hiljem avastasin, et miski lapsel kuklajuustes on...nuusutan, näpin...no mis
teha, maitsen....sitt....hea, et sisse ei astunud
Meil oma lapsehoidja naise õe näol (peab seda ametit kah). Lapsed talle väga meeldivad ja tema lastele. Kui lapsed tema juures - võid alati kindel
olla, et kõik on korras
Kui lapsed väiksed olid, siis ikka tegu oli kaht last muudkui kaasa tassida, aga hakkama sain. Vanavanemad alati kutsusid enda poole, et kui vaja
hoida. Aga siis kui oleks vaja olnud, siis polnud kunagi kellegil aega... lõpuks loobusin sellest mängust. Kokkuvõttes, et kui vaja võtsin kaasa ja
kui kaasa ei saanud võtta, siis jäi lihtsalt minemata. No päris võõrale ja raha eest ma küll neid ei usaldaks kellegile. Praegu aga nii, et kui vaja,
siis suuremad vaatavad väiksema järele ja probleeme pole
Ema peale võib kindel olla, päris võõrale ei julge hoida jätta...
Nii palju kui ta ise soovib, on ta minuga kaasas 
Kuigi käime enamuses kohtades koos lastega, on siiski ju kohti, kuhu sa neid kaasa võtta lihtsalt ei saa. Seega, minginegi varuvariant peab olema. Poisiga oli meil selleks esimeseks minu ema. Suured sõbrad nad algusest peale. Siis sai poja aastaseks saades , kui hakkasin tööl käima, sai poiss endale hoidja, vastasmaja tädi.... Väga tore inimene ja usaldasin teda 100%. Nüüd. tütrekesega olin kuidagi ise ka kodusem ja ei kippunud eriti kuhugi minema, kahju oli miskipärast (ei tea, kas ise vanem või mis seal rolli mängis - mitte et ma poisi titaajal raske ringijooksja olin), kuid esimese hoidja sai tibin endale 7 kuuselt, kui mul oli 2 pikka päeva kestev koolitus. Hoidjaks oli minu sõbranna....ja said hakkama. Nüüd, tööletulles tegin aga konkursi hoidjate osas ja sain jälle inimese, kelle hoolde julgen teda jätta rahuliku südamega - 62 aastane tädi, reibas ja elurõõmus... Igati vaffa inimene. Kuid nägin ikka igasuguseid...oi-oi, kes sellise endale lapsehoidjaks võtab, ei kujuta küll ette.... Aga jah, siiani olen rahul, muidugi on varuvariantideks Tartus mõlemad vanaemad ja sealne naabritädi...Tallinnas hoidja...
Kui vähegi võimalik, siis võtan lapse ikka endaga kaasa. Kui kaasa ei ole võimalik võtta, siis kõige rohkem usaldan last oma ema hoolde, temale järgneb ämm. Lapsehoidjaga endal kogemused puuduvad. Lihtsalt ei usaldaks last tema hoolde. Olen vist kuulnud liiga palju igasugu negatiivseid jutte nende kohta.
Siiani on vanaemade abil ikka õnnestunud läbi saada. Eks nad palju ikka käivad kaasas ka. Üritame ikka võimalikult vähe seda kõrvalist abi
tarbida.Päris tänavalt tulnud võõrale küll ei usaldaks.
hmm
kõikseparem lapsehoidja on siiani põngerja onu olnud. St naisevend.
teistestest ei taha ta midagi teada onu käib küll kui issit-emmet läheduses pole
Tsitaat:
Algne postitaja: Krissu
Kelle kätte usaldate oma last kõikse enam? Miks? Või veate oma armsakese igalepoole võimalikesse kohtadesse kaasa?
Kuidas suhtute lastehoidjatele maksmisesse? Kas syda lubab yldse võõrale last hoida anda? On mingeid häid/halbu kogemusi olnud?
koos detailse kirjeldusega, kuidas ikka maetakse jne ..
Kunagi ei saa 100% kindel olla,
mõnikord aga peab riskima..
Esmajärjekorras mehele ja siis oma emale ja isale. Ja vanaisa saab imeliselt hakkama 1a ja 6k poisinaaskli kantseldamisega. Aga üldiselt vähe on olnud
vaja, et keegi last hoiaks. Kui vähegi võimalik, siis ikka lapsed igal pool kaasas.

Mul õde on see usaldusisik, kes mu poja eest on alati hoolitsenud.
Peole lahen siis ema voi ode, argipaeviti lasteaed. Onneks on juba nii suur -7 a. et hoiab ennast enamasti ise
ja vahest valvab ka mind
Rohkem kyll kamandab...
Tsitaat:
Algne postitaja: vmy
Peole lahen siis ema voi ode, argipaeviti lasteaed. Onneks on juba nii suur -7 a. et hoiab ennast enamasti iseja vahest valvab ka mind
![]()
Rohkem kyll kamandab...
Ma pean valima omale mehe selle järgi, et kas tal on kedagi, kes me laste järele vaataks
Sest minu oma ema on viimane, kellele usaldaks ..
Siis jäävadki mõned sõbrannad aga neid kah koormata ei tahaks..
Tsitaat:
Algne postitaja: Hiirekas
Tsitaat:
Algne postitaja: vmy
Peole lahen siis ema voi ode, argipaeviti lasteaed. Onneks on juba nii suur -7 a. et hoiab ennast enamasti iseja vahest valvab ka mind
![]()
Rohkem kyll kamandab...
ota kuni ta 13 saab. siis oled nagu vagur talleke
Kui ilmneb et on kohti kuhu lapsi kaasa ei võta siis on mul varuks fantastiline ämm selle koha pealt.Isegi siis kui ta ei viitsi seda teha või on veidi pahur,tean alati et lapsed on hoitud ja söödetud ja kasitud ja vaadatud!
Minu usaldusväärseim lapsehoidja om mu oma mees. Enamasti käimegi eraldi omi käike, kuna lapsed on väiksed ja ega hoidjatega kiita ole. On neid kes
hoiaks ja kellele usaldaks, aga nemadki pole alati vajadusel vabad hoidma.
Teises järjekorras on ema, aga jah, tema ei ole nii tillukestest suurt huvitet. Ta neid hoiaks, kes end juba ise hoiavad.
Ja mu veel üks võimalus on külapealt tüdrikud. Ka neid usaldan. Ja nende peresid, kes siis kampas hoidmisega tegelevad.
No loomulikult usaldan eelkõig ikka meest.Pidasin silmas asjaolu et oleme mõlemad sunnitud eemal olema.
Minu last on mõlemad vanaemad hoidnud, aga parema meelega usaldan sõbranna hoolde, siis tean, et ei pea muretsema ja kõik korras on.
Lapsehoidja on ka olnud, aga tema puhul muretsesin kogu aeg lapse pärast, kuigi selleks põhjust ei olnud.
Lasteaed on ka variant, aga seda saan harva kasutada, sest laps siis haigeks jääb. Millegipärast on see nii...
Mul lapsehoidjat pidevalt vaja, nii et kasutan võimalusi, mis momendil kättesaadavad ja lapse jaoks hea. Kahjuks alalist lapsehoidjat palgata ei saa,
seega on mu lapsel mitu hoidjat, kellel parasjagu võimalik.
Tööpäeviti lasteaias. Õhtuti kas siis minu ema, naaber, või üks naise endine klassiõde.
Lapsehoidjatesse (kellele peab ka maksma) suhtun positiivselt. Oli meilgi ligi aasta selline hoidjatüdruk. Sai suurepäraselt hakkama ja üldse, oli
igati meeldiv inimene, siiamaani käime temaga läbi.
Tsitaat:
Algne postitaja: vmy
ota kuni ta 13 saab. siis oled nagu vagur talleke
kui oleks raha, siis võtaksin hoidjatädit, aga kuna seda ei ole siis käib laps meil ühe mu õe juurde või õde sõbrannaga siia. ise olen ma kah ühes
firmas lapsehoidjana kirjas ja hetkelgi on mul terve lasteaed kes aegajalt kanseldamist vajab, kuna lapsi on väga palju ja mind ainult üks siis olen
olukorda nii lahendanud, et annan mõne lapse kursaõele ja üks kursa õde saigi omale kohe palgalise töö sellest
kuid tavaliselt me ei käi mehega
väljas ja seepärast on laps alati kaasas ja kui kaasa võtta ei saa siis me ei lähegi
Tsitaat:
Algne postitaja: cleona
No loomulikult usaldan eelkõig ikka meest.Pidasin silmas asjaolu et oleme mõlemad sunnitud eemal olema.![]()
kui mina üksi tatsan kusagile
Mina usaldan oma lapse ainult kas oma ema või ämma hoolde.Kui võimalik,siis ikka saab ka endaga kaasa võetud.
õnneks on mul olemas ema ja ämm ja paar sõbrannat kes teda hoida saavad...neid ma usaldan ent minu peakesse ei mahu mitte kuidagi mõte kuidas ma jätan
lapse mingisuguse hoidja kätte...kuigi jah, ega ei pruugi kõik olla sellised nagu näidati mingis dokumentaalis...ikka on parem kui oma inimene hoiab
teda...
aga tänapäeval ju otsivad paljud alaealised tüdrukud tööd lapsehoidjana
(ilmselt arvavad et see 1 lihte töö jne
)
neile ei usaldaks oma lapsi?
Tsitaat:Oleneb laste vanusest. Pisikest veel ei usaldaks. Oleneb ka sellest, kas tuttav või mitte. Võhivõõra hoolde kindlasti last ei jätaks.
Algne postitaja: TKtydryk
aga tänapäeval ju otsivad paljud alaealised tüdrukud tööd lapsehoidjana
(ilmselt arvavad et see 1 lihte töö jne)
neile ei usaldaks oma lapsi?

täitsa imelik
nimelt hr.urmas sõõrumaa usaldas oma pisitütre ilma mind nägematagi minu hoolde.....
teadis vaid et ma kellegi tuttav ja olen varem natuke
hoidnud
hoolimatus?ükskõiksus?
Õnneks elas mul veel vanaema siis kui lapsed väiksed olid. Mu kolmekuune poeg jäi vanaema hoida, sest ei tahtnud akadeemilist puhkust võtta ja oma ema
käis siis veel tööl.
Ämm on kaugel ja pole elus mu lapsi hoidnud. Hea kui ta neid kord aastaski nägi. Ja ega ta just pakkunud ka end...
Aga võõraste hoolde...hmm..vast sellisel juhul kui enam tõesti muud varianti poleks olnud...
Tsitaat:Ei...kindlasti mitte. Pealegi kuulis ta sinust ikkagi tuttavate kaudu.
Algne postitaja: TKtydryk
täitsa imelik
nimelt hr.urmas sõõrumaa usaldas oma pisitütre ilma mind nägematagi minu hoolde.....teadis vaid et ma kellegi tuttav ja olen varem natuke hoidnud
hoolimatus?ükskõiksus?
hoolde.....
teadis vaid et ma kellegi tuttav ja olen varem natuke Ei...kindlasti mitte. Pealegi kuulis ta sinust ikkagi tuttavate kaudu.
Vaevalt, et ta lehte sirvides, lihtsalt sinu valiski.
Nii võib tõesti tuttavate tuttavate tuttavate kaudu kah asjast aimu saada. ja kui kuulis, et said hakkama, siis valiski sinu
Oma ema on küll viimane inimene kelle kätte ma oma lapsed viin. Ämma kätte usaldaksin, ja äia kätte ka.
No ikka mu ema usaldab venna ikka minu kätesse 
ise ma usaldasin lapse nännimise aegajalt ikka oma emale v. ämmale,sest vahel tahtsid ju ka õhtuti välja minna,kuhu last nagu kaasa ei tari
Tänapäeval on asi lihtsam,kuna nüüd lausa lapsehoidjaid vahendavad firmad ja siiani pole mu üxki tuttav nurisenud
Enim usaldan oma ema - ma tean, et ta teeb täpselt, nagu ma ütlen. Ämma kahjuks usaldada ei saa
Tema teeb ikka oma tarkuse järele - nt keelasin
lapsele maapiima anda, kuna see tekitas tal kohutava kõhukinnisuse - ja hiljem ämm ütleb suurte silmadega: "Ma mõtlesin, mis see natuke ikka
teeb." Urrr!
Aga üldiselt olen kanaema ega oma väiksemat last naljalt kellegi hoolde lubada ei taha.
Abikaasa hoolde usaldan kõige enam. Emad-ämmad rikuvad lapsed ära. Minu ema nännab üle ja ämm 'õpetab' roppusi
Lady, mis roppusi ämm õpetab? Küllap liialdad natuke.
Mul ei olnud omal ajal kellegi abi kasutada. Ämm kuulutas esimese asjana, et tema lapsi hoida ei kavatse, sest tema kasvatas kolm last üksinda, aga
meie oleme kahekesi, nii et peame toime tulema. Kaks korda ma seda endale öelda ei lasknud. Nüüd on häda, et miks minu lapsed talle võõrad on. Nüüd
trikitab-nipitab, et lapselapsi endale külla saada. Lapselapselapsed ei tunnegi teda õieti.
No, kui ämm kõva häälega laste kuuldes kilkab, et pull aasal tahab keppi, siis on see .... ehmatama panev. Ta ei vali laste kuuldes oma teksti.
Viimasel ajal on ta siiski viisakam, liialdasin jah pisut
Meil ainult üks vanaema kasutada, mehe vanemad on surnud.
Too vanaema käis mul õppeperioodil nädalavahetustel abiks, kuna muidu poleks ma üldse saanud kodutöid teha.
Nüüd annaks lapse pigem võhivõõrale hoidjale hoida, kuna ema helistamine "kas ma pean tulema" ajab mu sigatigedaks. Pärast hädaldab,
et pole nii ammu lapselast näinud...
Aga mõni kordki tahaks koos mehega kahekesi kuhugi välja minna. Pidev vaid emme ja issi mängimine nõuab lõivu, vahetevahel võiks end ikka mehe ja
naisena ka tunda 
oma ema kätte usaldaksin ja abikaasa.
Minu poega hoidis kunagi mu ema.
Ma ise olen hoidnud õepoegi, siis kui nad väikesed olid ja õde tööle minna tahtis. Mõlemad poisid olid liiga väikesed, et lasteaeda panna, nii olingi
mina hoidja.
Ma ise arvan, et pole ma mingi hea "tädi"... ma pole seda ninnu-nännutaja tüüpi.
Väiksem õepoeg ei tahtnud päevasele uinakule minna kunagi, hoiatasin, et tädi annab laksu kah kui vaja. Poiss näitas keelt ja mina andsin kerge
nähvaka taguotsa pihta. Võttis poisi mõtlema... Ütlesin, et ma võin seda veel teha. Poiss kobis voodisse. Peale seda juhtumit polnud lõunase uinakuga
mingeid probleeme. Ütlesin vaid, et tuduaeg ja poiss vudis kenasti voodisse. Panin teki peale ja lemmikkaisu tema juurde. 5 minutit hiljem poiss
nohises magada...
mul nüüd lapsed juba nii suured, neid pole hoida vaja.
Aga enne ikke ema, oma kallis emmeke.
mina usaldan ainult ema ja ema õe kätte hoida